"OECD võrdlus kinnitab, et oleme oma haridussüsteemiga õigel teel, me ei tee lastel vahet ega jaga neid gruppidesse,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänasel kogumiku esitlusel. "Tahame veelgi edasi liikuda ja näiteks alushariduse kättesaadavust parandada, sest nagu ka OECD kinnitab, on see kõige parem viis jõuda tõepoolest iga lapseni. Selleks plaanime näiteks alustada läbirääkimisi, et muuta lasteaed osaliselt või täielikult tasuta kättesaadavaks."

OECD toob välja ka Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid, ulatudes üle 50 protsendi. "Absoluutnumbrites on meie õpetajate palgad võrreldes rikkamate riikidega tagasihoidlikud ja just seepärast peab palgatõus jätkuma võimalikult kiirelt," kommenteeris Reps. „Õpetajate palk on aluseks ka sellele, et meil jätkuks edaspidi kõigi ainete õpetajaid ja üha tihedamaks muutuvas tööturukonkurentsis otsustaksid noored rohkem kooli kasuks."

OECD analüüsis ka soolisi erinevusi: naised jõuavad kõrghariduseni endiselt rohkem kui mehed, kuid meeste hõive on suurem. Lisaks pöörati tähelepanu välismaal sündinute võimalustele haridussüsteemis.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 

Education at a Glance 2018 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Education at a Glance analüüsib 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD veebilehel. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• OECD raport: Eesti noortepoliitika mudel kuulub Euroopa parimate hulka

17. september on viimane päev, mil juhendajad saavad töötubade läbiviimiseks toetust taotleda.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub koole, ettevõtteid jt korraldama Code Weeki raames programmeerimisüritusi. Töötubade läbiviimiseks saavad õpetajad ja juhendajad taotleda ka toetust. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 17. septembriks kell 17. Täpsemad tingimused leiab HITSA kodulehelt.

Tegevuste läbiviimisel on korraldajatel vabad käed nii sihtrühma kui ka vormi osas – korraldada võib  koolitusi, töötube, loenguid, avatud uste päevi, võistlusi või ükskõik milliseid muid programmeerimise ja IT-ga seotud sündmusi. 

Kanname Eesti programmeerimiskaardile!

Kõik üritused koondatakse ühtsele [codeweek.eu/events] programmeerimisnädala kaardile. Üritusi saab lisada igaüks ja seda ka tasub teha, et Eesti Code Weeki ajal Euroopas hästi silma paistaks. 2016. aastal oli Eesti oma 300 üritusega koguni maailmas esikohal ürituste arvu ja rahvaarvu võrdluses. 2017. aastal langesime veidi, kuid tänavu on meil taas võimalus näidata, milleks me võimelised oleme! 

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Osalema on oodatud igas vanuses huvilised ning varasem kokkupuude programmeerimisega pole oluline. 

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Tänaseks on kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. 2017. aastal toimunud programmeerimisnädalal osales kokku ligi 1,2 miljonit erinevas vanuses inimest. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

• 6. üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week 6.-21. oktoober 2018 
• NB! Töötubade korraldamiseks saab taotlusi esitada kuni 17. septembrini kl 17.

Foto: Koolielu arhiiv, HITSA konkurss õpilastele "Mängude maraton" 2017. aastal.

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"
• Testisime õpetajatega tasuta õppekeskkondasid

Martna Põhikooli matemaatikaõpetaja Kairi Mustjatse oli oma koolis projekti koordinaator . „Minu jaoks on projekti parim tulemus see, et suutsin oma koolist vähemalt ühe inimese 100% programmeerimiseusku pöörata nagu ma isegi olen. Tegime väga head koostööd projektiürituste korraldamisel. Tore on ka see, et aineõpetajate suhtumine muutus. Kui kaks aastat tagasi alustasime, ei suutnud nad ette kujutada, kuidas programmeerimist saab tunnis kasutada. Nüüd tegid nad väga ilusad tunnikavad, kus programmeerimine on sees,“ sõnas Kairi Mustjatse. Martna kooli õpetajatel valmis ligi 20 tunnikava. Need kõik on avalikud ja huvilistele kasutamiseks väljas projekti kodulehel http://pyourf.eu/index.php/et/materjalid.

Kõik algas 1. septembril 2016

Erasmus+ toetatud rahvusvaheline projekt algas 1. septembril 2016 eesmärgiga lõimida programmeerimine ainetundidesse ja jagada koolide parimaid praktikaid. Projektis osalesid üks kool Poolast (Middle School number 3 under the name of the European Union in Sieradz), üks Soomest (Marttilan koulu), üks Hispaaniast (IES Hermanos D'Elhuyar) ja üks Eestist (Martna Põhikool).  Projekt lõppes 1. augustil 2018.

Kahe aasta jooksul toimus neli kohtumist õpetajatele kogemuste vahetamiseks. Õpilastele toimus neli rahvusvahelist nädalast kohtumist, igas koolis üks. Projekti tulemusena valmis kokku ligi 140 tunnikava, kus matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, bioloogia on lõimitud programmeerimisega. Õpilastel valmisid mängud, esitlused, testid ja teised õppematerjalid. Tunnid tuli tegelikult ka läbi viia: kõigepealt oma koolis, hiljem õpilaste kokkusaamisel ehk rahvusvahelisel õppimisüritusel.

Tunnikavad on testitud

„Meie majas kirjutatud tunnikavad on meie koolis tundidena läbi viidud,“ kinnitas Kairi Mustjatse. „Humanitaartundides kasutati programmeerimiskeskkonda Tynker, tehti ajatelge, koomikseid. Õpilased ise programmeerisid õppematerjale. Mina kasutasin füüsikatunnis Lego Mindstorms EV3 roboteid, matemaatikatunnis Edissone ja BeeBotte.“

Rahvusvahelistel õppimisüritustel keskenduti erinevatele õppeainetele, valiti tunnikava ja viidi inglise keeles tunnid läbi. „Mina tegin ühe geograafiatunni läbi, Hispaania õpetajad ühe oma tunnikava. Lisaks tutvustati õpilastele robootikavahendeid või programmeerimiskeskkondi,“ meenutas Mustjatse Martna koolis toimunud õppimisüritust. Oluline oli muidugi ka oma maa ja kultuuri tutvustus ning külaskäigud tehnoloogiaettevõtetesse. Näiteks viidi külalised vaatama Tallinna kaunist vanalinna, käidi Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas, toimus kolm õpituba Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses jpm. 

Teema oli lastele huvitav

Kaks aastat on projekti läbiviimiseks pikk aeg. Mis tagas selle, et ikkagi võiduka lõpuni jõuti? „Teema oli põnev just lastele. Hispaania ja Poola koolides valiti lapsed spetsiaalselt välja. Et projekti gruppi kuuluda, pidi täitma väga palju kriteeriume. Seega lapsed olid hästi motiveeritud. Ja muidugi oli suur motivaator see, et sai partnerriikides külas käia ja näha, kuidas mujal elatakse ning õpitakse,“ arvas Kairi Mustjatse ja lisas, et kaasa aitas ka see, kui õpetajad nägid projektist praktilist kasu tõusvat.

Mida uut te ise projekti käigus õppisite? „Tagasisides küsiti ka koordinaatoritelt, mida te õppisite. Minu nimekiri tuli kõige lühem, sest olin programmeerimisega juba varem palju tegelenud. Aga õppisin kodulehekülje keskkonda haldama ja kujundama.“ Ta lisas, et robootikavahendite poolest on Eesti koolid võrreldes teistega ikka väga hästi varustatud. Ja ka meie õpilaste-õpetajate teadmised programmeerimisest on paremad. „Soome koolil ei olnud koolis mitte ühtegi robootikavahendit, kui projektiga alustasime. Projekti käigus soetasid nad BeeBottide komplekti ja Lego Mindstorm EV3-d,“ rääkis Mustjatse. 

Fotod on projektipartnerite külaskäigust Martna Põhikooli, autor Kairi Mustjatse. 

Samal teemal:

• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

Õpiku autoriteks on teiste seas EBSi õppejõud Lauri Luiker ja Ülle Pihlak, Villu Zirnask, Eesti Panga ja Manpoweri spetsialistid ning mitmed teised oma valdkonna tegijad. Õpikusse on panustanud terve rida Eesti edukaid ettevõtteid oma näidete, lugude ja soovitusega, mis muudab õpiku lugejale põnevaks ja elulähedaseks.

Gümnaasiumi majandusõpik seletab lihtsas keeles lahti majanduse põhitõed nõudlusest-pakkumisest kuni rahvusvahelise majanduseni. Loe lähemalt koostöövõrgustiku "Ettevõtluse edendamiseks" uudiskirjast. 

Samal teemal:

• TÜ õppejõud avaldasid esimese eestikeelse rahvusvaheliste suhete õpiku
• Noored õpetajad kirjutasid oma kogemustest raamatu

Festivali peakorraldaja Elmar Reinholdi sõnul tahab tänavune festival näidata, et inimesed peavad vähem tarbima asju, mida nad ei vaja ja vähem tootma prahti, mis loodusele kahju teeb.

„Meie eesmärk on anda ideid ja mõtlemisainet. Saame anda lubaduse, et iga festivalil osaleja lahkub meie sündmustelt keskkonateadlikumana,“ lubas Reinhold.

Peakorraldaja lisas, et tänavusel festivalil ei taheta rääkida ainult sellest, kui halb ja õudne kõik on, vaid pakutakse välja ka lahendusi. 

„Festivalile on kaastatud mitmeid spetsialiste, kes tegelevad igapäevaselt sellega, et muuta Eestit ja loodust puhtamaks,“ lisas ta.

Igal aastal toob Teadlaste Öö festival oma kavasse uusi sündmusi ja põnevaid ettevõtmisi. Tänavune uudissündmus on Keskkonnainvesteeringute Keskusega koostöös toimuv „Prügiteadlaste päev“ 29. septembril. Sellel sündmusel on rõhk prügi tootmise vähendamisel ning vanast uue loomisel. 

„Me tahame populariseerida viisi, kus vanast ja pealtnäha kasutust luuakse midagi uut ning antakse asjale uus otstarve: näiteks vanadest nahatükkidest ja kottidest saab teha uusi nahktooteid või veelgi radikaalsemalt –  vanadest saiakottidest saab valmistada dušikardinaid,“ tutvustas peakorraldaja.

Festivalil on sündmusi erinevale vanusele. Väiksemaid ootab Teadlaste Öö festivali klassika -  kaisuloomahaigla Tartu Ülikooli lastekliinikus. Seal tutvustatakse lastele haiglaprotseduure kaisuloomade peal ja tutvustatakse arstide tööd läbi mängu. Lisaks toimub kohvikus Krempel teaduskohvik, kus räägitakse nooremale kuulajaskonnale mesilastest.

Natuke vanemat publikut ootab kaks eriti uhket sündmust: üks on Robolahing, mis toimub neljapäeva õhtul Tartu Raadi lennuvälja angaaris, ja laupäeval toimub AHHAA keskuses eelpool mainitud „Prügiteadlaste päev“.

Tänavune Teadlaste Öö festival toimub 27.-29. septembrini üle terve Eesti. Festival kulmineerub reedel üle-euroopalise Teadlaste Ööga. Erinevaid teadusega seotud sündmusi toimub terve nädala vältel. Loe toimuva kohta lähemalt aadressilt www.teadlasteöö.ee. 

Allikas ja fotod: Teaduskeskuse AHHAA pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa rahaga tuleb Eestisse 20 teadlast
• Eesti tutvustab Prantsusmaal teadusfoorumil nutikaid teadussaavutusi

2018. aasta kaheksa kuuga on juba 600 õpilase abiga kingitusena kodumaale ja kogukonnale hooldatud 17 pärandipaika, milleks on mõisapargid ja kalmistud, lisaks muinasaegne matmispaik, linnamägi ja hiiemägi, kiriku ja pastoraadihoone ümbrus, kultuuriloolistelt oluliste isikute sünnikodu õu ja mälestuskivid, tuuleveski, abiks on käidud ka muuseumides.

Pärandivaderite algatus annab väärtuskasvatust

Pärandivaterite algatuses osalemine aitab kasvatada noortes teadlikkust ja vastutustunnet oma kodukoha pärandväärtuste osas. Hargla kooli direktor Juta Kond, kes juhendas pärandivaderite kevadtalguid Hargla pastoraadi juures, näeb meeldiva kasutegurina laste puhul, kes on mõnes tegevuses käe külge löönud, hoolsamat suhtumist kodukohta. “Ka prügi ei loobi need lapsed enam kindlasti kraavipervele, kes on seda sealt korra korjamas käinud,” lisas Kond. 

Pärandivaderite juhendajad on kiitnud ka algatuse töökasvatuslikku poolt, mida tänapäeva kool vähe pakub. Õpitakse käsitlema lihtsamaid (aia)tööriistu ja tegema füüsilist tööd, värske õhk on seejuures boonuseks. Mõisaparkides on õpilased jõukohaste töödena riisunud lehti, kõplanud pargiteid ja korjanud oksi, sõelunud komposti, rohinud lillepeenraid, samuti kaevati pinnasest välja kive ja juurikaid uute lillepeenarde rajamiseks ja tühjendati prügist mõisaaegset jääkeldrit. Neid töid tehti Kiltsi, Uue-Põltsamaa, Kohila ja Tõstamaa mõisa parkides. Sarnaseid töid saab teha ka küla- ja linnakalmistutel, sest kalmistud on kui “vabaõhu ajalooklassid” – sinna on tihti maetud kohaliku kogukonna jaoks kultuurilooliselt olulised isikud. Sel kevadel käisid pärandivaderid koristamas ja ajalugu avastamas nii Sangaste, Võisiku kui Tallinna Siselinna kalmistutel ning Kose-Uuemõisa mõisnike kabeli juures.

Algatusega kaasalöömisel on tähtis noorte osavõtlikkus ja aktiivsus. Samuti saavad pärandivaderid suure meeskonnana toimetades väärtuslikke kogemusi, kuidas arvestada kaaslastega, arendada organiseerimisoskust ning kui tõhus on koos tegutsemine – korrastustalgute tulemused on silmaga näha. Tõstamaa Keskkoolis käisid koolihoone ümbruses mõisapargis paari tunni kaupa väljas tööd tegemas kõik vanuseastmed, kokku 130 õpilast! Muinsus- ja looduskaitse all olevas pargis said korrastatud nii mõisahoonete ümbrus kui teeservad. Suuremad poisid aitasid kokkuveetu traktoriga ära vedada. Endise kutsarimaja ümbruses sorteeriti aastaid seisnud lauahunnik. Noored saagisid lauad lühemaks, et materjali saaks hiljem taaskasutada, seejärel ladustati sorteeritud materjalid ja prügi kohale veetud konteineritesse. Koostöös toimis õpilastel talgute pidamine hoogsalt ja lõbusalt. Pärandivaderiks olemine annab õpilastele innustust kasvada aktiivseteks ning vastutustundlikeks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeteks, hindama vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist.

Tõstamaa keskkooli pärandivaderid 2018, pildistas Toomas Mitt

Huvi äratamisel ja suunamisel on võimalik kujundada muinsuskaitselisi hoiakuid kooliõpilastes juba väga noores eas. Lapsed ei jää ükskõikseks, kui kultuuripärandi objektiga on hooletult ringi käidud ning nad on valmis sekkuma oma võimaluste piires. Vastutustundlikku kodanikutunnet pärandipaiga säilitamise suhtes näitasid sel kevadel ülesse Tapa gümnaasiumi 3. klassi pärandkultuuri ja folklooriringi õpilased, kes võtsid oma hoole alla Naistevälja kalmevälja. Eesti kivikirstkalmete hulgas loetakse seda 30-35 kangrust koosnevat kalmerühma üheks vanimaks, saades alguse juba 9.-8. sajandil eKr. Kalmed on üsna suurel alal laiali, osad põllul, osad metsas, osaliselt muinsuskaitse all ja osaliselt mitte. Kuna ühest tähistamata kalmest olid metsaveomasinad üle sõitnud ja sellega kalme kõvasti madalamaks vajutanud, tärkas noortes pärandivaderites soov midagi ette võtta, et edaspidi teadmatusest tehtud rüüstamisi ära hoida. Lapsevanema abiga valmisid kaks infosilti, millele muinsuskaitseinspektorid omakorda koostasid tutvustavad tekstid. Õpilased paigaldasid sildid kahe kalme juurde, mis ei ole veel muinsuskaitse alla võetud.

Tapa gümnaasiumi 3.A klassi pärandkultuuri ja folklooriringi lapsed Naistevälja kalmeväljal 2018, pildistas Elle Kivisoo

Talgutel õpitakse tundma kohalikku kultuurilugu

TeemeÄra! algatusest eristab pärandivadereid talguobjekti kultuuriloolise väärtuse tundmaõppimine.  Pärandipaikade ajaloolist tausta ja seotud lugusid käisid õpilastele tutvustamas mälestiste omanikud, muinsuskaitseinspektorid, arheoloogid ja restauraatorid, samuti vaimulikud. Suureks abiks on kultuuriloo tundmaõppimisel olnud ka muuseumitöötajad, pärandiseltside liikmed ja koduloo-uurijad. Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 raames innustame koolidesse esinema suunduvatel ajalooekspertidel pöörata sel aastal tähelepanu laiemale kultuuriloolisele kontekstile. Palume pärandipaikade ajaloolist tausta tutvustades leida sümboolseid tähendusi ning tuua esile seoseid Eesti ja Euroopa kultuuriloos. 

Kultuuripärandi objektide tublid tutvustajad on olnud ka pärandivaderid ise. Eelmise aasta talgupäeval rääkis Hargla Kooli pärandivaderitele põnevat infot Hargla pastoraadihoone kohta Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris. Sel aastal tutvustasid vanemate klasside õpilased juba ise noorematele, mis hoone on pastoraat ning miks see on muinsuskaitse alla võetud. Samuti rääkisid Tapa gümnaasiumi õpilaskonverentsil pärandkultuuri ja folklooriringi õpilased koolikaaslastele Naistevälja kalmeväljast. Nii kutsuvad pärandivaderid ka teisi oma Eesti Vabariigi sünnipäeva kingitusest osa saama! 

Hea võimalus õppeaineid lõimida

Pärandivaderite algatus aitab riikliku õppekava kohaselt kaasa eelkõige sotsiaalainetes koduümbruse ajaloo tundmaõppimisele ning Eesti ajaloo teemade käsitlemisele. Tööriistade käsitlemise ja tööohutuse tagamise kaudu talgutel on kaasatud ka tehnoloogia valdkond. Lisaks on pärandivaderite juhendajad leidnud mitmekesiseid ainetevahelisi lõimimisvõimalusi läbi uurivate või mänguliste lisaülesannete.

Väga lennukate ideedega on kaasa löönud Esku-Kamari Kool. Kevadel kuulutati Esku-Kamari koolis terve maikuu “mõisakuuks”. Muude põnevate tegevuste hulgas käisid õpilased ekskursioonil "Minu kodukandi mõisad", külastati koolile kõige lähemaid mõisaid Loopres, Kõos ja Võisikul. Et õppekäigul nähtut kinnistada ja mängulusti lisada, kuulutati koolis välja mõisaselfi konkurss (IKT lõimimine). Selfide näitus tekitas kooliperes palju elevust, lisaks said pärandivaderid sel viisil oma mõisaekskursiooni muljeid koolikaaslastega jagada.

Eelseisvaks septembriks on Eskus uued plaanid küpsemas seoses olulise rahvusliku liikumise tegelase Karl August Hermanniga. Lisaks põõsastesse kasvanud majavaremete ja mälestuskivi ümbruses lehtede riisumisele ja okste korjamisele tema sünnipaigas Annikveres, on pärandivaderitel mitmeid mõtted ettevõtmisesse muusika-aine lõimimiseks. Selleks võib korraldada Põltsamaa pargimäel autori mälestussamba juures Hermanni laulude ühislaulmise ning kutsuda õpilastega kohtuma Hermanni ooperilauljast järeltulija. Siia saab veel lisada õpilaste omaloominguliste laulude võistluse ja/või Põltsamaa ajaloolise puhkpilliorkestriga tutvumise.

Valjala Põhikool viis Valjala vanal kalmistul läbi loodusõpet: aprillis tegelesid õpilased lindude määramisega, mais – juunis taimede määramise ja selle põhjal virtuaalse herbaariumi koostamisega. Kunstitunnis valmisid vana kalmistu infotahvli kavandid.

Gaia kooli 1.-5. klassi õpilased pidasid Paluküla hiies samuti kohalike taimede uurimisega loodusõpetuse tunni.  Hiis on õige koht vanade oskuste ja hiiepärandi õppimiseks. Lastele pakkus suurt põnevust päikesest luubi abil tule süütamine, selle juurde õpiti ka tuleloitsu laulmist. Varasemalt on lapsed käsitöötunnis pununud paelu pühapuu oksale sidumiseks, seekord meisterdasid nad puutööringis hiide tervitusviida. Gaia koolis on hiiekommete tutvustamine väga oluline õppeprotsessi osa, klassiõpetajad kasutavad tunni ülesehitusel hiiekoolidele koostatud õppematerjali ning kool on ka hiiekoolide liikumise eestvedajaks.

Gaia kooli pärandivaderid Paluküla hiiemäel 2018, pildistas Marit Otsing

Kiltsi põhikoolis on kultuuripärandi tundmaõppimine tihedalt lõimitud geograafiaga endisaegse mõisaomaniku admiral Adam Johann von Krusensterni kaudu, kelle juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806) ja kes koostas "Lõunamere atlase".

Pärandivaderitega kaasa löömine

Kui ka Sinus tärkas äratundmine ja soovid oma õpilastega pärandivaderitega liituda, loe algatuse kohta täpsemalt veebilehelt http://ouesope.ee. Plaanide tegemisel tasub silmas pidada, et tegevused oleksid õpilastele jõukohased. Inspiratsiooniks saab fotode ja lugudega pärandivaderite tegemistest tutvuda Pärandivaderite Facebooki lehel. Registreerimine on avatud kuni 20. septembrini, korrastustalguid võib läbi viia oktoobri lõpuni.

Võid julgelt ühendust võtta projekti koordinaatori Elle Lepikuga, et oma esialgseid mõtteid arutada. Kooskõlastame kõik tegevused meie hea partneri muinsuskaitseameti maakonna inspektoritega, looduskaitse all olevate objektide puhul tuleb luba küsida ka keskkonnaametist. Teavita oma plaanidest kindlasti ka pärandiobjekti omanikku või valdajat. 

Teeme kooliõpilaste ühisjõul Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks väärika kingituse!

Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on MTÜ Estlander. Projekti koostööpartneriteks on Muinsuskaitseamet, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ning Teeme Ära!; toetajad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

2018/19. õppeaastal on nimekirjas üks auditoorne ja 49 kaugõppeõppekursust erinevatest valdkondadest. Võrreldes eelmise õppeaastaga on kursuste nimekiri täienenud uute koolitustega, millest põhikoolikooli vanema astme ja gümnaasiumiõpilastele sobivad Linnaplaneerimine ja Imeline universum ning gümnasistidest olümpiaadihuvilistele Võistlusprogrammeerimine II (edasijõundnutele) ja Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks III.

Kursused algavad oktoobris ja kestavad maini. Õpilased saavad kursuse läbimisel Tartu Ülikooli tunnistuse. Kokkuleppel kooliga võib läbitud koolitusi arvestada valikkursustena. Kursuse hind jääb vahemikku 12-25 €, ent on ka tasuta kursus.

Teaduskooli kursustel osalemine annab:

·         hulgaliselt teadmisi, mis kooliprogrammi ei mahu

·         hea ettevalmistuse kõrgkooli astumiseks

·         kõva vundamendi olümpiaadidel ja võistlustel osalemiseks

·         konkursipunkte (jälgi, mis kursused!) Tartu Ülikooli astumisel 

Registreerimine kursustele kestab 20. septembrini või kohtade täitumiseni.

„Käed külge“ stiilis eksperimentaalkursusi toovad piirkondadesse füüsika-, keemia- ja bioloogia õpikodade mobiilsed laborid. Teemade läbimiseks korraldatakse piirkonnas 7 või 8 neljatunnist õppepäeva. Õpikodade kodulehel on näha, millistesse piirkondadesse on 2018/19. õppeaastal õpikojad tellitud. Õpilastel on võimalik kodu lähedal toimuvatesse õpikodadesse registreeruda 20. septembrini või kohtade täitumiseni. Õpikojas osalemine on õpilasele tasuta.  

Tartu Ülikooli teaduskool on suurim täiendkoolituse pakkuja õpilastele. Eelmisel õppeaastal õppis seal kursustel ja õpikodades 3500 õppurit üle Eesti. 

Allikas ja foto: TÜ teaduskooli pressiteade. 

Kui inimene liigub punktist A punkti B, siis valib ta selleks õige teeraja ja liikumiskiiruse, et kindlasti eesmärgini jõuda. Sama lugu on kooliperega: et soovitud õpitulemusteni jõuda, valib õpetaja õppemeetodid ja õppevara, selgitab õpilastele teekonna käiku ning arendab teeliste oskusi muuhulgas ka digivahendite abil. 

Just digiteekonnalistele on mõeldud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uus programm DigiKiirendi, mille avaüritus toimus 28. augustil Kullamaa Keskkoolis. DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

Oluline ongi, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskoona liige näeb oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ja et koolil valmib keskne digiplaan.  

Esimesel koolituspäeval, kus koos oli pea 90 pilootprogrammis osalejat, saadi täpsemat infot DigiKiirendi kohta ning prooviti kätt digitöötubades. Kohe alguses sai HITSA haridustehnoloogi Ingrid Maadvere abil selgeks, et digitaalne kool ei ole mitte midagi müstilist või saavutamatut. Kas õpetajad ja õpilased kasutavad eKooli? E-koolikotti? Stuudiumi? Vahel Youtube´i või Facebooki? Kas koolil on oma koduleht? Juba need lihtsad asjad teevad koolist digitaalse kooli. Digitaalselt aktiivne kool kasutab digivahendeid pidevalt ja kaasab õpilased tehnoloogiakasutusse, sealjuures aktiivsemaid ja nutikamaid IT-abilise rollis. Digitaalselt süsteemsel koolil on tehnoloogiakasutust puudutavad raamdokumendid, tehnoloogiakasutus on kirjas ka kooli arengukavas, õppeaasta alguses seatakse uued eesmärgid, siis on tegus kooliaasta ja lõpuks analüüsitakse, kuidas läks. 

Töötubades sai proovida robootikat ja programmeerimist, piltide-videote tegemist nutivahenditega, liikumise ja muusika sidumist infotehnoloogiaga, lihtsaid veebivahendeid nagu Padlet ja veebikeskkondi nagu Taskutark, Quizlet, Answergarden, veebipõhist andmekogumist loodusainete tundides. 

Näiteks Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Katrin Soika viis läbi töötoa „STEM=IKT+praktiline tegevus+julgus otsida ning leida vastuseid“ (STEM – inglise keeles science, technology, engineering and mathematics). Õpetajad valmistasid paberist propelleri, millele lisati väikeseid raskusi ja siis testiti, kuidas raskus mõjutab propelleri kukkumist mõõdetud kõrguselt. Andmed koguti GoogleDrive´i. „Kas siduda IKT-d STEM-ainetega või saab ka ilma? Ei usu, et tänapäeval enam täitsa ilma läbi saab,“ sõnas Soitka. Õpetajad tõdesid, et kui veebipõhist andmekogumist ja -töötlust ei kasuta, tundub paberil andmete kokkulöömine kiirem meetod. Et tunnis tehnoloogiat kasutada, tuleb see enne endale üsna põhjalikult selgeks teha. 

Robootika töötoas said õpetajad ülevaate ProgeTiigri programmi võimalustest ja proovisid Ozoboti roboteid. Töötuba juhtis HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum. 

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild tutvustas digivõimalusi keeleõppes. Kiire ja lihtne võimalus on moodustada sõnapilv. Põnevust toob tundi, kui vastaja, teema, ülesande vms valib välja veebipõhine õnneratas, mitte õpetaja. Kui õppimise hääled liiga valjuks lähevad, võib kasutada müramõõtjat. Sõnavara saab selgemaks Quizleti abil, testi saab lihtsalt kokku panna Socrative´i kasutades. Kõiki neid vahendeid saab kasutada ka teistes ainetundides. 

Päeva lõpus tuldi taas ühte saali kokku ja arutleti, mis päevast enim meelde jäi, mis innustas ja mida plaanitakse edasi teha. Kõige toredam kokkuvõte kõlas ühe õpetaja suust nii: „Sain aru, et ma ei olegi digiasjanduses nii lootusetu kui kartsin.“ Kõlasid mõtted, et õpitut tutvustatakse kolleegidele ja lapsevanematele, saadi uusi ideid ja metoodikaid tundides kasutamiseks, oodatakse põnevusega järgmisi kokkusaamisi ja koolitusi. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar "Digiterad" 13. septembril
• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!
• Algas HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm

Sinu juhendatud õpilase uurimistöö sai üle ootuste hea? 

Saada see õpilaste teadusajakirja Akadeemiake! Akadeemiake on ainus kooliõpilaste uurimistöid ja esseesid avaldav eelretsenseeritav veebiajakiri Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud 11 aastat. Uurimistöid toimetab ja tagasisidestab vabatahtlik üliõpilastest ja ekspertidest koosnev toimetuskolleegium.

Tähtaeg: 30. september 2018

Ootame eelmisel õppeaastal valminud uurimistöid.

Uurimistööle esitatavad nõuded on toodud Akadeemiakese kodulehel: http://akadeemiake.ee/nouded-uurimistoole/

Loe ka Akadeemiakese viimast numbrit (www.akadeemiake.ee), kus avaldati 
üheksa kõrgetasemelist uurimistööd.

www.akadeemiake.ee
https://www.facebook.com/akadeemiake/

Õpilaste teadusajakirja Akadeemaiake väljaandmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu. ​   ​  ​  ​

Filmi lühitutvustus on järgmine: 

Hulljulge fotograaf, lootustandev bikiinimodell ja lihtne Kesk-Lääne tüdruk otsivad kõik oma Instagrami kontolt üht ja sama – veidi armastust, tunnustust ja mõistagi kuulsust – ning selle nimel on nad kõigeks valmis. Neid inimesi lähedalt jälgides heidab film „Sotsiaalsed loomad“ pilgu tänapäeva teismeliste digitaalsesse ja reaalsesse maailma, kus edukust ja enesehinnangut määratlevad „järgijad“, „laigid“ ja kommentaarid. Filmi treileriga saate tutvuda kino kodulehel - https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-sotsiaalsed-loomad.

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Film linastub eestikeelsete subtiitritega. Seansile eelneb ligi 10 minuti pikkune sissejuhatus, sissejuhataja on hetkel veel täpsustamisel. Õpetajatele valmistatakse taas ette õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee. Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Allikas: kino Sõprus info. 

Samal teemal:

• Kinos Sõprus linastub dokumentaalfilm "Korallijaht" kooligruppidele
• Märtsikuu keskkonnateemaline dokumentaalfilm koolinoortele Tallinnas kinos Sõprus