Lepingu kohaselt alustab 540 õppekohaga riigigümnaasium õppetööd hiljemalt 1. septembril 2022. aastal. Uue kooli nimeks saab Laagri Gümnaasium.

Koolihoone kerkib Laagri aleviku Kooli tänav 1 kinnistule. Samale kinnistule rajab Saue vald ka spordihoone. Riigigümnaasiumi ja spordihoone projekteerimisel ja ehitamisel teevad vald ja ministeerium koostööd.

„Riigigümnaasiumi rajamisega Saue valda parandame oluliselt selle piirkonna koolivõrku ning ühtlasi väärtustame elu suurlinna äärealadel,“ rõõmustas Haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Koostöö vallaga on olnud meeldiv ja tulemuslik. Täna, kooliaasta viimasel päeval kinnitasime veel kord, et tulevastel gümnasistidel saavad olema mugavad ja kaasaegsed õppetingimused,“ lisas minister.

Saue vallavanema Andres Laiski sõnul oli tänane allkirjastamine kinnitus sellele, et viie aasta jooksul on aetud õiget asja. „Laagrisse rajatav gümnaasium saab olema suurepärane hüppelaud meie kaheksa põhikooli õpilastele teel kõrgkooli.  Aga sama oluline on minu jaoks see, et tegemist on laiema piirkonna kooliga, mis hakkab uusi ja avaramaid võimalusi haridusteel pakkuma kõigile lääne-Harjumaa noortele,“ ütles Laisk. „Olen alati olnud nn lahusgümnaasiumite kontseptsiooni suur pooldaja ja mul on hea meel, et just Saue vallas leiab heas koostöös ministeeriumiga koha üks sellistest haridusmajadest“.

Saue riigigümnaasium on 20. riigigümnaasium Eestis ning kolmas Harjumaal. Vallas tegutseb seitse põhikooli ja üks keskkool. Õpilasi on kokku 2522, sh põhikooli õpilasi 2408, gümnaasiumi statsionaarse õppe õpilasi 114. Gümnaasiumihoone rajamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks saab Irina Putkonen
• Narva rajatakse riigigümnaasium

"KüberNaaskli" lõppvõistlus toimus 12. juunil Kaitseministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja -julgeolekukeskuse ja Eesti Interneti Sihtasutuse korraldatud Mektory TTÜ küberkonverentsi "Kas Eesti vajab küberkindlustust?" raames. "KüberNaaskel" on noorte talentide konkurss, kus võistlevad nii õpilased kui tudengid. Kevadel toimunud eelvooru 170 osalejast pääses lõppvõistlusele 50 noort. Võitjaid ootab osalemine augustis toimuvas küberlaagris. "KüberNaaskli" finaali edukaimatest osalejatest moodustatakse ka võistkond, kes siirdub Eestit esindama oktoobris Londonis toimuvale Euroopa küberturvalisuse jõukatsumisele ning osaleb eelseisval USA Küberpatrioodi võistlusel.

Foto: Romil Rõbtšenkov

Küberolümpia projekti idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus paneb välja Eesti meeskonna osalemise rahvusvahelisel võistlusel, kõikide programmi tegevuste läbiviija on Tallinna Tehnikaülikooli kriminalistika ja küberjulgeoleku keskus ning võistluse tehnilise osa teostab Eesti Kaitseväe küberharjutusväljak. 

Vaata "KüberNaaskli" 2018 parimate nimekirja siit! 

Vaata, kes pääsesid 26.-29. juunini Kehtna Kutsehariduskeskuses toimuvasse küberlaagrisse

Hetk autasustamiselt. Edmund Mälli foto

Samal teemal:

• "KüberNaaskli" võistluse eelvooru tulemused on avalikud
• Algas veebipõhine võistlus "KüberNaaskel"

Festival algab kolmapäeva varahommikul linnuvaatlusretkega Tähtveres. Koguperefestival avatakse linnalooduse päevaga Tartu kesklinnas, kus enda tegevusi tutvustavad loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid. Põnevaid tegevusi ja häid nõuandeid leiavad muu hulgas meisterdamishuvilised, hobiaednikud ja toidukunsti austajad.

Loodusfestivali projektijuhi Andro Truuverki sõnul hakkavad inimesed jääma üha loodusvõõramaks. „Aeg-ajalt on meil kõigil vaja väikest meeldetuletust, et pöörata rohkem tähelepanu keskkonnale, kus me elame,“ selgitas Truuverk festivali vajalikkust.

Sisuka festivali võtab kokku 15. ja 16. juunil üle Eesti toimuv loodusvaatluste maraton, mille jooksul uurivad loodushuvilised oma kodukoha elurikkust. Maratoni eeskuju on rahvusvaheline vaatlusformaat BioBlitz, mis tähendab, et kindlas paigas ja ajavahemikul tuvastatakse nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Liikide jäädvustamiseks võib kasutada nutiseadet ja fotoaparaati. „Paljusid liike on võimalik vaadelda ka ilma binokli või luubita. Seega ei takista varustuse puudumine vaatlusmaratonil osalemist,” ütles Truuverk. Ta lisas, et osalejatele on abiks kogenud loodusvaatlejad. 

Vaatluste tulemused registreeritakse andmebaasides, mida kasutavad oma teadustöös loodusteadlased üle maailma. „Meie üks suurimaid eesmärke on tuua noored looduse uurimise juurde. Tartu Ülikoolis arendatavad teadusandmete digilahendused annavad festivalile nüüdisaegse raamistiku ja õpetavad kõigile harrastajatele teaduse uurimise tänapäevaseid võtteid,” sõnas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg.

Kolmapäeval tänatakse Tartu kesklinna pargis ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul tehtud kevadiste helipiltide salvestajaid ja tunnustatakse festivali raames toimunud linnalooduse fotokonkursi parimaid. Lisaks linnalooduse päevale ja loodusvaatluste maratonile on festivali kavas põnevad õpitoad, mängud ja loengud, samuti harivad filmiõhtud. Festivali programmiga on võimalik tutvuda festivali kodulehel. Enamik tegevusi on külastajatele tasuta.
  
Loodusfestival sai alguse 2015. aastal Tartu loodusnädalana. Loodusfestivali korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu linn, Eesti Teaduste Akadeemia ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Auhinnad on pannud välja paljud organisatsioonid üle Eesti.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Selgusid parimad noored geograafid
• Selgusid Eesti parimad noored linnutundjad

Head õpilased!

Põllumees ütleb, et juunikuus loob rukis pead. Ja sellest sõltub, milliseks kujuneb saak, mis sügisel leivaviljana salve jõuab. Hariduspõllul on samamoodi – läinud õppeaasta on aluseks sellele, milliseks kujuneb teie edasine koolitee. Iga õpitud aasta on vundamendiks järgmisele ning kooliaeg omakorda kogu järgnevale elule. Seega loodan, et ka sel aastal ladusite järjekordse kihi hoole ja armastusega.

Head koolilõpetajad!

Põhikooli, gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamisega olete jõudnud järgmise verstapostini – kool on lõpetatud ja palju uusi teid valikuks valla. Valikut pole teha kerge, sest iga valikuga kaasneb vastutus. Paljud erialad ja õppimisvõimalused on huvitavad, kuid  valitud eriala või õppesuuna sobivusest saate aru alles sellega töiselt tegeledes. Ja mõnikord on vaja ümber otsustada ning uus valik teha. Soovin teile tarka meelt nende valikute tegemisel!

Armsad õpetajad, tugispetsialistid ja koolijuhid!

Olete taas ühe kooliaasta jagu aidanud meie noortel õppida õppima, tundma maailma meie ümber ning toetanud neid nende teel tarkadeks ja hoolivateks ühiskonna liikmeteks. Usun, et teie kaasa antud õpetussõnad ning ühiselt läbi tehtud ülesanded-katsed-ettevõtmised annavad teie õpilastele parima võimaliku pagasi edasiseks. Ma tänan teid siiralt teie igapäevase panuse ja pingutuse eest!

Kallid lapsevanemad!

Ka teil algab suvepuhkus, sest eks ole ju nii, et koolis ei käi ainult laps, vaid lapsevanem ühes temaga. Selleks korraks on ühel pool e-kooli külastamise ning kontrollimisega, kas ikka hommikuks puhtad riided valmis ning õiged õpikud kotis. Kasutage teiegi sooja suve, et oma lastega koos puhata ning aega veeta, et uuel sügisel olla valmis oma lapsi toetama nende kooliteel.

Soovin kogu haridusrahvale ilusat suve, täis rõõmsaid hetki ja palju päikest! Näeme jälle sügisel!

Vaata minister Mailis Repsi tervitust videona siit.

Avafoto: Unsplash, Hope Hause Press. 

Kiili Gümnaasiumi arendusjuht Kersti Varblane selgitas, et teaduspäev kasvas välja Kiili Gümnaasiumi  robootikavõistlusest KiiliRobot, mis oli mõeldud pereüritusena, aga jäi siiski ühe huvigrupi päevaks. „Vaja oli kaasata kogu kool ja teaduspäev seda rolli täitiski,“ ütles Kersti Varblane.

Töötoad ja loengud olid teaduspäeval valitud erinevatele vanuserühmadele. Robootikavõistlus oli teaduspäeva osa, seekord küll väikses mahus ja mõõtu võeti ainult oma robootikaringide meeskondade vahel.

Päeva tõmbas käima Bioways - biomajandust ja keskkonnakaitset tutvustav näitus-töötuba, mida juhatas Kristiina Laurits. Vaata tutvustavat videot siit: http://www.bioways.eu/.

„Meie õpetajad tegid vahvaid töötube nagu mikroskoobiuuring, Rubiku kuubiku kokkupanemine, õpetlikud lauamängud, kosmos, puusepasõlme võistlus, inglise ja hispaania keele võrdlus keeleteaduses, filmi ja kirjandusteose võrdlus J. Greeni "Süü on tähtedel" põhjal. Kasutasime ka väga tänuväärset e-külalistunni materjali,“ ütles Kersti Varblane. E-külaliustunnis rääkisid Aare Baumer äikesest ja Reigo Kebja tuuleenergiast. 

Nooremad õpilased tutvusid töötoas tutvuda väikeste haridusrobotite Ozobottidega. „Huvi oli suur ja nii mõnigi lubas pärast vanemate rahakotti kergendada roboti-ostuga,“ sõnas Kersti Varblane.  

Liitreaalsuse töötoas äratati ellu pilte läbi Quiver-rakenduse. Nooremale kooliastmele toimus ka Kolme Põrsakese teadusteater, huvilised said vaadata õppefilme selleks puhuks kohale toodud planetaariumis.

Vanemale kooliastmele pakkusid huvi Tartu Ülikooli tudengi Karoliine Kurvitsa kaks loeng-töötuba: Kas me ikka käisime Kuul? ja Kas Marsil saab kartuleid kasvatada? „Ilmselt teavad vastuseid need, kes kuulamas käisid. Kokkuvõttes päev õnnestus, tõdeti vaid, et töötube jäi siiski väheks, järgmisel aastal tahame selles osas areneda ja haaret laiendada,“ sõnas kokkuvõtteks kooli arendusjuht Kersti Varblane. 

Fotod: Kersti Varblane, Aivo Tammela. Allikas: Kiili Gümnaasiumi info. 

Samal teemal:

• Täna uurime, homme avastame
• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

“Noored kooli” 10. lennu õpetajad on töötanud kaks aastat koolides üle Eesti. Raamatus “Muutus algab minust” võtavad nad kokku oma senise mõju õpetajana, mõtisklevad õpetaja rolli ja enda õpetajaks kasvamise üle ning jagavad tähenduslikke lugusid koolielust.

Raamatu üks autoritest, Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Mari Mäekivi ütles, et raamat sündis soovist tõsta esile õpetajaameti võimalusi ja väärtust. “Otsustasime raamatu välja anda kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks, sest haridusel ja õpetajatel on olnud Eesti arengus väga oluline roll. Tahame oma raamatuga inspireerida lugejaid ka ise laste arengut toetama ja avaldada tunnustust kõigile õpetajatele, kes teevad oma tööd südamega.”

Noored Kooli tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul on iga raamatu peatükk eriline ja erinev tahk alustava õpetaja elust, kuid lugusid koos vaadates moodustub terviklikum pilt, mis esindab Noored Kooli kogukonna kogemust õpetaja ametis. “Loodan, et lugejad saavad raamatust innustust, et ka ise Eesti ühiskonna kujundamisse teadlikult panustada ja kinnituse, et muutus algab meist igaühest endast,” ütles Kristi Klaasmägi.

Kogu tulu raamatu müügist annetavad autorid Noored Kooli sihtasutusele uute ja õpilasi inspireerivate õpetajate kooli toomise heaks.

Raamatu treiler

Info raamatu soetamisvõimaluste kohta

Raamatu väljaandmist toetasid 138 hooandjat ning August Kitzbergi nimeline Gümnaasium. Raamatu teavitustegevuste toetajad on EV100 ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Taust

SA Noored Kooli töötab koos koolide ja kogukondadega selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse ja jõuaks vähemalt keskhariduse omandamiseni. Selleks tuuakse võimekaid ja motiveeritud inimesi teistelt erialadelt kaheks aastaks õpetajaametisse ning luuakse keskkond, kus neist kujunevad haridusvaldkonna eestvedajad. Enamus programmi vilistlastest on pärast programmi lõppu jätkanud tööd haridusvaldkonnas. Täpsemalt: www.nooredkooli.ee.

Raamatu autorid

 Aliide-Marie Taela, Tallinna Kunstigümnaasiumi ajalooõpetaja

 Anri Kivil, Tallinna Arte Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja

 Fee Tamm, Meremäe Kooli inglise keele õpetaja

 Helena Akkel, Värska Gümnaasiumi ajalooõpetaja

 Kadri Väljaste, Ahtme Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Kaire Papp, Tallinna Kunstigümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Kärt Lindlo, Narva Soldino Gümnaasiumi eesti keele (teise keelena) õpetaja

 Kerli Vallmann, Kallavere Keskkooli loodusainete ja inimeseõpetuse õpetaja

 Krista Arro, Jüri Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Kristiina Suigusaar, Jüri Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Kristin Lekko, August Kitzbergi nim Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Leelo Talistu, Keila Kooli matemaatikaõpetaja

 Margot Möller, Ilmatsalu Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 Mari Mäekivi, August Kitzbergi nim Gümnaasiumi saksa ja inglise keele õpetaja

 Minna Sillamaa, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi (keelekümblus)klassiõpetaja

 Niina Primolennaja-Maikova, Kuusalu Keskkooli vene keele õpetaja

 Oskar Helde, Kuusalu Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 Reeli Jantson, Lustivere Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 Robert Kiviselg, Pärnu Rääma Põhikooli loodusainete ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 Sven-Erik Mändmaa, Ahtme Gümnaasiumi füüsika- ja matemaatikaõpetaja

 Svetlana Melnikova, Ehte Humanitaargümnaasiumi eesti keele (teise keelena) õpetaja

 Uku Valner, Ala Põhikooli ajalooõpetaja

Allikas ja foto: SA Noored Kooli pressiteade.

Laager toimub 27.–29. augustini Tartus. Kolme päeva jooksul on kavas loengud ja töötoad, kus võetakse vaatluse alla loogika nii matemaatika, lingvistika kui ka filosoofia vaatepunktist.

Osavõtumaks koos majutusega Academus Hostelis on 55 eurot, ilma majutuseta 40 eurot. Laagritasu sisaldab ka programmi ja toitlustust. Transport Tartusse ja tagasi tuleb osalejal ise korraldada.

Laagrisse saab registreeruda siin 22. juunini või kuni kohti jagub. Osalema mahub 100 õpilast, kohtade täitumisel lisame soovijad järjekorda.

Alates 22. juunist saadame registreerunutele osalemist kinnitava kirja koos osalustasu maksmise infoga.

Tutvu teaduslaagri kavaga: www.teaduskool.ut.ee/et/oppetoo/teaduslaager. Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi.

Laagrit toetab Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo:
Terje Kapp
Tartu Ülikooli teaduskooli peakoordinaator
terje.kapp@ut.ee
Tel 737 5889

Oma perede ajalugu uurisid 3.-6. klassi õpilased kokku üheksast maakonnast – Saare-, Järva-, Valga-, Võru-, Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Harjumaalt. Uurimistöid lugesid ja retsenseerisid võistluse korraldajad Eve Krais, Tiina Kivimäe ja Heli Prii Paide Ühisgümnaasiumist. Abi hindamisel osutasid ka Mare Müürsepp Eesti Lugemisühingust ning Ründo Mülts, Maie Rüütel ja Malle Hõbemägi Järvamaa muuseumist.

4. juunil toimus Eestimaa südames juba kaheksandat korda väikeste kodu-uurijate tänupäev. Päev sai alguse Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis, kus ajalugu hästi tundvad Järvamaa mehed Juhan Sihver, Kaarel Aluoja ja Ründo Mülts kõikidele võistlusel osalenud õpilastele ning nende juhendajatele Türi linna ja muuseumit tutvustasid. Konverents põnevamate tööde tutvustamise, kiidukirjade jagamise ja uue uurimisteema väljakuulutamisega toimus Paide Ühisgümnaasiumis. Kooli rahvatantsurühmad avasid konverentsi imeilusate tantsudega. Uurimistööde tutvustajatele pakkus tehnilist tuge infojuht Andrus Kopliste. 

Aastatepikkune kogemus näitab, et kodu-uurijate järelkasv tunneb huvi oma juurte vastu ning väärtustab eri põlvkondade vahelist sidet. Konkursile saadetud töödes kirjutavad õpilased, kui palju toredaid koosolemise hetki ja põnevaid lugusid pakkusid neile kokkusaamised ja vestlused vanemate ja vanavanematega. Kuressaare Gümnaasiumi 3.klassi tüdruk Maarja Põder kirjutas oma uurimistöös, et tema sündimise ajaks oli vanavanaema Adelaida juba rohkem kui kümme aastat surnud olnud. Töö kokkuvõttest võib lugeda: “Nüüd oskan vanavanaema endale palju rohkem ette kujutada ja on isegi tunne nagu oleksin temaga korra kohtunud.“

Konkursi tulemused:

III ja IV klass
Roosi Matilda Padari (Jüri gümnaasium, juhendajad Pille Raudam, Piibe Padari) 
Kaisa Liivak (Lasila põhikool, juhendajad Tiina Rumm, Kadri Liivak) 
Kristin Paas (Jüri gümnaasium, juhendajad Pille Raudam, Kadri Klettenberg-Paas) 
Helen Enno (Jüri gümnaasium, juhendajad Liidi Mehide, Ele Enno) 
Mathias Järve (Jüri gümnaasium, juhendaja Pille Raudam)

V ja VI klass
Karro Vatsfeld (Saaremaa ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii) 
Linda Toom (Vastseliina gümnaasium, juhendajad Kertu Torn ja Luule Vaino) 
Rasmus Randon Lille (Haljala kool, juhendajad Külli Heinla, Merle Eberhart) 
Viktoria Misnik (Parksepa keskkool, juhendaja Malle Puolakainen) 
Jan Erich Sarapuu (Saaremaa ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)

Järvamaa muuseumi eripreemiad
Linda Toom (Vastseliina gümnaasium, juhendajad Kertu Torn ja Luule Vaino) 
Mara Hütsi (Tallinna 21. Kool, juhendaja Ester Barkala) 
Rasmus Tommula (Aravete keskkool, juhendajad Janne Palu ja Teri Tommula) 
Joel Henry Visnapuu (Simuna kool, juhendaja Siiri Kanarbik)

Võistluse korraldajad ootavad käsitsi kirjutatud uurimistöid teemal „Naer on terviseks“ 2019. aasta 1. märtsiks.

Tiina Kivimäe, Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja, võistluse korraldaja

Foto autor Kadri Liivak. Fotol vasakult paremale võistluse korraldajad Heli Prii, Eve Krais, kaheksa aastat oma õpilastega konkursil osalenud Lasila kooli õpetaja Tiina Rumm ja korraldaja Tiina Kivimäe.

Samal teemal:

• Algab kaheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta

Toetust taotletakse muuhulgas muusika- ja kunstihariduse kaasajastamiseks ja multimeediaoskuste arendamiseks.

„Eelmises taotlusvoorus rahastatu jõuab koolidesse uue õppeaasta alguseks, aga juba praegu näeme nende projektide pealt, et õpetajad ja koolide arengu eestvedajad on omandanud uue jõu. Koolide initsiatiiv õppimise ja õpetamise kaasajastamiseks on imetlusväärne,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. „Laekunud taotlustega otsitakse huvitavaid võimalusi õppimise ja õpetamise uuendamiseks. Nende abil muutub õppimine nii põnevamaks kui ka tõhusamaks,“ lisas Rillo.

Taotlusvooru esitati taotlusi muuhulgas muusika- ja kunstihariduse kaasajastamiseks, elektrivaldkonna oskuste uuendamiseks ning robootikahariduse ja multimeediaoskuste arendamiseks. Toetuse saajad selguvad suve lõpuks.

Riik toetab vähemalt kolme kooli koostöös õppevara ühiskasutuskorraldust. Toetust antakse ilma omafinantseeringu kohustuseta õppevara soetamiseks, õppematerjalide väljatöötamiseks, õpetajate koolitamiseks ja muude kaasuvate tegevuste elluviimiseks vähemalt kolme aasta jooksul. Oluline on toetada projekte, mille abil suureneb koolide omavaheline koostöö, jagatakse parimaid kogemusi ning kasutatakse erinevaid koostöövorme – eesti ja vene õppekeelega koolid või üldhariduskoolid ja kutsõppeasutused.

Ühe projekti maksimaalne toetus on 200 000 eurot. Toetust olid taotlema oodatud haridusasutuse pidaja, haridusasutus või selle huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus koostöös teiste haridusasutustega. Tegevuste elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Sarnane eelmine taotlusvoor lõppes möödunud aasta oktoobris, kui kokku esitati 50 taotlust 7 miljoni euro ulatuses. Neist toetati 2 miljoni euroga 12 projekti, kus osaleb kokku enam kui 70 kooli. Projektide käigus luuakse nii õpiklasse, õppematerjale, õpistsenaariume kui ka õpetajatele mõeldud lisamaterjale, mida kasutatakse uurimislaborites, õuesõppes, robootikaõppes kui ka innovatsioonile ja teadusele keskenduvates tegevustes.

Lisainfo taotlusvooru kohta on leitav sihtasutus Innove veebis.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga
• Avatud on taotlusvoor haridustee katkestanud täiskasvanute kooli toomiseks

Õpikodadesse oodatakse 7.-12. klasside õpilasi, rühma suurus on 15-25 inimest. Valikus on neli õpikoda: bioloogia põhikoolile ja gümnaasiumile, keemia gümnaasiumile, füüsika põhikoolile ja füüsika gümnaasiumile. Õpikodades teevad noored eksperimente asjatundlike juhendajate käe all ja tänapäevaseid vahendeid kasutades.

Programmis osalevalt koolilt eeldame ruume laboritundide läbiviimiseks, kohapealset organiseerimist ja õpilaste registreerimist. Teaduskooli poolt on juhendamine ja vajalikud töövahendid.

Õpikoja osalemistasu on ühe kooli õpilaste rühmale 100 eurot, mitme kooli õpilastest koosnevale rühmale on programm tasuta.

Osalemissoovist andke teada hiljemalt 15. juuniks 2018 registreerumisvormi kaudu.

Nii osalenud õpilased kui õpetajad saavad Tartu Ülikooli tõendi. Õpetajad saavad ka juhendid, kuidas laboritunde ise edaspidi läbi viia.

Õpikodade programm pakub koolidele regulaarseid kõrgtasemel füüsika, keemia ja bioloogia laboritunde, mis aitavad rikastada õppekava ja tugevdada võimekust reaal- ja loodusteadustes.

Tutvu õpikodade programmiga teaduskooli veebilehel.

Lisainfo:
Kaido Reivelt
Õpikodade projektijuht
kaido.reivelt@ut.ee
Tel 737 4623

Kelli Hanschmidt
Tartu Ülikooli teaduskooli haridustehnoloog
kelli.hanschmidt@ut.ee