Möödunud aasta novembris toimunud inseneeria karjääripäeval Tallinna Tehnikakõrgkoolis pakuti 7.-12. klassi õpilastele võimalust võistelda  Goldbergi masina ehitamises. Goldbergi masinaks nimetatakse seadeldist, mis koosneb paljudest lihtsatest mehhanismidest ja mis teostab väga keerulist teed pidi mingit väga lihtsat ülesannet. Võistlusmasinal pidi olema kümme elementi, tema tööaeg täpselt 30 sekundit ning siis pidi masin vabastama õhupalli.

Võistlusel osalenud kaheksast Goldbergi masinast täitis võistlusülesande kõige täpsemalt Võru Kreutzwaldi Kooli võistkonna masin. Uku Konsapi, Hanna-Liina Kunnuse, Hanno-Laur Kunnuse ja Karl Jakop Pintmanni ehitatud Goldbergi masin täitis oma ülesande 30,26 sekundiga. J. Poska Gümnaasiumi masin oli küll kiirem, kuid pisut liiga kiire, aeg 29,43 sekundit.

Preemiareis viis võistluse võitnud meeskonna Rootsi luksusautosid tootvasse Koenigseggi tehasesse Angelholmis, kus eksklusiivsete autode ehitajatena töötavad ka Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlased. Muljetavaldav oli näha oma silmaga, kuidas valmib rohkem kui 1,5 miljonit dollarit maksev superauto. Igasugune pildistamine tehases oli keelatud, isegi telefone ei tohtinud tsehhi kaasa võtta. Küll aga lubati fuajees luksusauto kõrval pilti teha.

Uku Konsap, Hanna-Liina Kunnus, Hanno-Laur Kunnus ja Karl Jakop Pintmann

Väga huvitavaks kujunes meie jaoks õhtu pärast tehase külastust, mil kohtusime Koenigseggi tehases töötavate eesti inseneridega. Just inseneridega kohtumine avas õpilaste jaoks inseneri elukutse põneva sisu. Emotsionaalselt haaravad olid nende jutud oma õpingutest, vormelite ehitamisest kooliajal, samuti tehnilistest uuendustest Koenigseggi tehases toodetavate autode juures. Inspireeriv oli nende siiras vaimustus oma erialast.

Inseneeria karjääripäev ja Goldbergi masina ehitamise võistlus toimus Tallinna Tehnikakõrgkooli programmi "100 sammu inseneerias" raames. Programm on loodud inseneri elukutse populariseerimiseks. Järgmine inseneeria karjääripäev ja kolmas Goldbergi masina ehitamise võistlus leiavad aset sügisel,  2. novembril 2018 Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Võru Kreutzwaldi Kooli võistkond soovib edu uutele Goldbergi masina ehitajatele Võrumaalt!

Evi Tarro, Võru Kreutzwaldi Kooli õpetaja. Autori fotod. 

Samal teemal:

• Võru Kreutzwaldi Kooli aasta tegu 2016 - robootikaring
• Võrumaa õpetajate metoodikapäeval jagati parimaid töökogemusi

Maikuu on maailma roheliseks võõbanud. Kes leiab kooliaasta lõpu kiirustaval ajal tee koolimajast (ja linnast) välja, kuuleb põhja poole suunduvate hanede kaagatamist, sookurgede ebamaiseid pasunaid, tihaste võistlevat tsiitsitamist, rästaste käristamist ning kuldnokkade ja veel mitmete orkestrantide rõõmsameelseid viletrillereid. Ka kägu on kohal ja ning mõjub oma korrapärase kukkumisega nagu rütmi loov masin muidu vabaimprovisatsioonilisel linnudžässikontserdil.

Värske Akadeemiake on sama mitmekesine kui linnukoor kevadel metsas, oma lemmiku leiab iga uudishimulik. Meie seekordsed üheksa õpilasuurimust võib jagada kolme improvisatsioonistiili vahel.

Neli uurimistööd on teemadel, mida võib koondada iseloomustuse alla „õppimise ja koolikeskkonna analüüs“. Kelli-Karita Jefimov on uurinud õpilaste arvamust kujundavast hindamisest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Väga julge pealehakkamine ja huvitav töö, sest paljud õpetajadki nuputavad uuele õpikäsitusele üleminekul, mida kujundav hindamine nende õppeaine kontekstis tähendada võiks. Õpilastelt kujundava hindamise kohta arvamuse küsimine võib ehk õpetajatele mõne niidiotsa kätte anda. Kindlasti palju arutelu ja mõtteid tekitav uurimus, aga küllap on töö laiemaks eesmärgiks nii õpilaste kui õpetajate suund teadlikuma õppimisprotsessi suunas. See võiks olla ka  kolme teise kooliteemalise enesevaatlusliku uurimuse siht. Nende tööde autorid uurisid ärevushäiretele omaste tunnuste esinemist  Prantsuse Lütseumis ja Saku Gümnaasiumis (Susanne Rosenberg), digitehnoloogia kasutussagedust õpilaste poolt Läänemaa Ühisgümnaasiumis (Heigo Ankuhin) ja akadeemilist petturlust Tartu Tamme Gümnaasiumis (Grete Ilves). Ehk siis kas üks kool teeb ärevamaks kui teine, kui palju aega päevas veedab õpilane helendava ekraani lummuses ja mida õpilased ise spikerdamisest arvavad.

Kolm uurimust on küll teemade poolest nagu luik, haug ja vähk, (loodus, tehnoloogia ja sport), kuid küsimusepüstitus on kõigil erksalt originaalne ja lähenemine klassikaliselt akadeemiline. Mihkel Suija (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) tähelepanelik pilk on leidnud üles hariliku korpsambliku – kollase krobelise olluse puukoorel, rannakivil ja mujalgi, ja uurinud selle vetikast ja seenest koosneva sümbiontse eluvormi vetika poole hingeelu – on ta yin või hoopis yang? Joonas Salu samast koolist on küsinud, kui erinev on meie vaata et juba kehaosaks saanud mobiiltelefonide levi kvaliteet. Margit Kalk Ülenurme gümnaasiumist on kõrvutanud kergejõustikualade maailmarekordite sooritused nende alade ideaalse tehnika kirjeldustega ja küsinud, kas rekordid sündisid tehniliselt täiuslikult või mitte. Kirsi selle uurimuse tordile lisab kettaheite maailmarekordiomanik Jürgen Schult, aga mil viisil, seda lugege juba tööst endastJ

Kaks uurimust on kirjandusteemalised maiuspalad Andrus Kivirähki ja Jüri Tuuliku mahlaka-värvika loomingu austajatele vastavalt Janek Vaabi (Tallinna 32. Keskkool) ja Reet Koppeli (Saaremaa Ühisgümnaasium) sulest. Mida ütlevad kirjanikud lugejaile oma pea peale keeratud olukordade ja absurd-grotesksete tegelastega nende uurimuste autorite meelest, uurige juba ise!

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loo autor on Pille Säälik

www.akadeemiake.ee

Eesti Ajaloomuuseum ootab kõiki 8–11-aastaseid teadmishimulisi lapsi 4.-5. juulil laagrisse "Mina ka arheoloogiks". Arheoloogialaager toimub Läänemaal Kurese külas juba teist aastat järjest. 

Tegemist on ainulaadse laagriga, kus lastel on võimalus koos tõeliste arheoloogidega osaleda arheoloogilistel väljakaevamistel. Väljakaevamisi jubib Eesti Ajaloomuuseumi arheoloog ja teadur Mati Mandel ja teadusdirektor Krista Sarv. Lisaks on kaasatud mitmeid vabatahtlikke arheolooge ja loomulikult ajaloomuuseumi haridustöötajad.

Vaata täpsemalt Eesti Ajaloomuuseumi kodulehelt! 

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi info. 

Teist korda toimunud Euroopa füüsikaolümpiaadil osales 115 õpilast 23 riigist. Eestlased naasesid Venemaalt mitme auhinnaga. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru sai üldvõidu ja ka parima tulemuse eksperimendiülesandes. Narva Keeltelütseumi õpilane Konstantin Dukatš ja Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Karl Paul Parmakson said hõbemedalid (üldarvestuses vastavalt 18. ja 22. koha), Tallinna Reaalkooli õpilased Kaarel Kivisalu pronksmedali (üldarvestuses 42. koht) ja Robin Haljak aukirja.

Esimesel päeval uurisid osalejad eksperimendivoorus poorse membraani optilisi ja mehaanilisi omadusi. Teisel päeval lahendasid noored kolm teooriaülesannet: kolme kuulikese liikumisest kosmoses, solenoidi sees oleva vee keema ajamisest elektrivoolu mõjul ja kristalli energeetiliselt optimaalseimast kujust.

"Selle võistluse eripäraks on lühikesed ülesannete tekstid ja vähe alaküsimusi, mistõttu on nende lahendamine keerukam ja nõuab nuputajatelt suuremat leidlikkust. Olümpiaadile eelnenud treeningsessioonil Tartus harjutasid meie osalejad just seda tüüpi ülesannete lahendamist," sõnas õpilaste juhendaja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur Oleg Košik.

Euroopa füüsikaolümpiaad oli 28. maist 1. juunini Moskvas Venemaal. Akadeemilise komitee esimees oli Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ja üks liikmetest Tartu Ülikooli füüsika instituudi spetsialist Eero Uustalu. Osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti Füüsika Selts, toetasid CERN, Tartu linn ja Narva Keeltelütseum. Tulemustega saab tutvuda veebilehel http://eupho2018.mipt.ru/. 

Esimene Euroopa füüsikaolümpiaad toimus 2017. aastal Eestis Tartu Ülikooli teaduskooli eestvedamisel. Järgmisel aastal on võistlus Lätis.

Lisainfo:
Oleg Košik
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur
oleg.koshik@ut.ee

Üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Weeki tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. Programmeerimisnädala üritused kantaks ühtsele kaardile.

Uuri programmeerimisnädala kohta lähemalt.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline
• Martna Põhikoolis oli veebruaris kolm digisündmust
• Noored ehitavad Minecrafti virtuaalkeskkonnas tuleviku Baltikumi
• KoodiTund kutsub IT-huvilisi külalistunde andma

1. Lapsed ei sünni ettevõtjana, meie peame andma neile mõned tööriistad, mille kasulikkust on ajalugu kinnitanud - näiteks SWOT analüüs, turundusmeetmestik või eelarve koostamine.
2. Majanduslik mõtlemine kutsub väärtustama kõike loobumiskulu järgi. Sellega koos on vaja kaaluda võimalikke alternatiive ning avastada asenduskaubad. Õpime koolis vastama küsimusele, miks seda teen?
3. Ettevõtjad ja õpilased saavad majandusõppe programmi raames sageli kokku.
4. Noorest peast õpime äriplaani paika panema, arvutama praegust puhasväärtust, kulumit ja projekti siseintressi. Mida varem see selgeks saadakse, seda suurem kasu edaspidi.
5. Nõudluse ja pakkumise lineaarsete mudelite abiga on hea seletada tarbija ning müüja käitumist. Nende loogika järgi mõistame ümberringi toimuvat. Võiks teada, mis on oligopol, konkurents, monopson, tariifid, dumping, aktsiisid jne.

Nii arendamegi ühiskonda.

Henton Figueroa
Tallinna 21. kooli, Rocca al Mare kooli, Pirita Majandusgümnaasiumi (PMG), Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja Kristiine Gümnaasiumi majandusõpetaja ning ettevõtja. Tšiili aukonsul Eestis.

Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Fotol on (vasakult) majandusolümpiaadi 2017/18 komisjoni esimees Aljona Kantor, Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor, olümpiaadi võitja Oliver Olmaru, (Pirita Majandusgümnaasiumi 12. klassi õpilane, EBSi rektor professor dr Arno Almann, majandus- ja ettevõtlusõpetaja Henton Figueroa. Foto: Alisa Bostan.

Samal teemal:

• Majandusõpe kasvatab õpilastes ettevõtlikkust 

4. juunil toimub Eestimaa südames juba kaheksandat korda väikeste kodu-uurijate tänupäev. Päev saab alguse kell 11.00 Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis, kus ajalugu hästi tundvad Järvamaa mehed Juhan Sihver, Kaarel Aluoja ja Ründo Mülts kõikidele võistlusel osalenud õpilastele ning nende juhendajatele Türi linna ja muuseumit tutvustavad. Konverents põnevamate tööde tutvustamise, kiidukirjade jagamise ja uue uurimisteema väljakuulutamisega algab Paide Ühisgümnaasiumis kell 13.30.

Eesti Lugemisühing kuulutas koostöös Paide Ühisgümnaasiumiga 2017. aasta septembrikuus välja kaheksanda väikeste kodu-uurijate konkursi teemal „Meie pere 100 aastat tagasi“.

Eestimaa 100. sünnipäevale pühendatud urimistööde võistlusele saadeti täpselt 100 tööd. Oma perede ajalugu uurisid 3.-6. klassi õpilased kokku üheksast maakonnast – Saare-, Järva-, Valga-, Võru-, Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Harjumaalt. Aastatepikkune kogemus näitab, et kodu-uurijate järelkasv tunneb huvi oma juurte vastu ning väärtustab eri põlvkondade vahelist sidet. Konkursile saadetud töödes kirjutavad õpilased, kui palju toredaid koosolemise hetki ja põnevaid lugusid pakkusid neile kokkusaamised ja vestlused vanemate ja vanavanematega.

Foto autor: Juhan Kolk. Pildil on Saaremaa inimesed vanavanaema Armilde Kolk ja noor kodu-uurija Laura Kolk uurimistöö intervjuud tegemas.

Tiina Kivimäe, Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja, võistluse korraldaja

Samal teemal:

• Algab kaheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta
• Parimad väikesed kodu-uurijad selgunud

Programm Erasmus võimaldab juba miljonitel noortel eurooplastel välismaal õppida või praktikal käia. See annab noortele kogemusi, suurendab nende teadlikkust Euroopast ja parandab nende tulevasi võimalusi tööturul.

„Olen väga uhke selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku kahekordistada Erasmuse eelarvet. See on siiani konkurentsitult suurim kasv kõigi ELi eelarvega hõlmatud programmide puhul. Peame olema julged. Programmiga toetatakse suuri ambitsioone, mis meil on seoses noorte võimaluste avardamise, Euroopa haridusruumi rajamise ja Euroopa identiteedi kindlustamisega. Kutsun liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles meid toetama, et tagada meie kodanikele parim võimalik tulevik,“ sõnas Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada programmi Erasmus eelarvet 2021.–2027. aastaks 30 miljardi euroni, millest 25,9 miljardit eurot on ette nähtud hariduse ja koolituse, 3,1 miljardit eurot noorte ja 550 miljonit eurot spordi jaoks.

Komisjoni ettepaneku üks eesmärke on suurendada toetusesaajate arvu. Eelarve kahekordistamine võimaldab ajavahemikus 2021–2027 toetada kuni 12 miljonit inimest, s.o kolm korda rohkem kui praegusel rahastamisperioodil. Toetusesaajate hulka kuuluvad kooliõpilased, üliõpilased, praktikandid, õpetajad, koolitajad, noorsootöötajad, treenerid, kutsekoolide õpilased ja täiskasvanuharidusega tegelev personal, sealhulgas need, kes osalevad algatuses ErasmusPro.

Samuti soovitakse jõuda erineva sotsiaalse päritoluga inimesteni, luua tugevamad suhted ülejäänud maailmaga, edendada tulevikku suunatud ainevaldkondi, nagu taastuvenergia, kliimamuutused, keskkonnatehnoloogia, tehisintellekt ja disain, ning tugevdada Euroopa identiteeti reisikogemuse abil, andes noortele võimaluse avastada Euroopa kultuuripärandit ja mitmekesisust.

Programmist „Loov Euroopa“ toetatakse Euroopa kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonda. Tibor Navracsicsi sõnul on kultuur alati olnud Euroopa idee keskmes. „Just see ühendab inimesi. Kultuuri- ja loomevaldkonnad annavad olulise panuse ka majandusse ja ühiskonna arengusse ning aitavad meil sõlmida tugevaid rahvusvahelisi suhteid. Meie kultuurilised eesmärgid on väga kõrged ning „Loova Euroopa“ programm aitab meil neid teoks teha,“ märkis volinik.

„Digikeskkond tähendab suuri muutusi meie kultuuris ning see on toonud Euroopa kultuuri- ja loomeinimestele kaasa nii probleeme kui ka uusi võimalusi. Soovime, et Euroopa autorid, loojad ja tootjad saaksid uutest digitaalsetest võimalustest nii palju kasu kui võimalik,“ lisas digitaalse ühtse turu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Komisjoni ettepanek ELi kultuuri- ja loomevaldkondade toetamiseks on jagatud kolme suuna vahel, milleks on meedia (ELi filmitööstus ja muud audiovisuaalvaldkonnad), kultuur ja valdkonnaülene tegevus:

1,081 miljardi euroga rahastatakse audiovisuaalprojekte ning tugevdatakse Euroopa audiovisuaalvaldkonna konkurentsivõimet. Jätkatakse senist toetust Euroopa filmide, telesaadete ja videomängude tootmisele, levitamisele ja reklaamile. Eelolevatel aastatel investeeritakse rohkem Euroopa teoste rahvusvahelisse reklaami ja levisse ning innovaatiliste jutustamisviiside ja virtuaalreaalsuse arendamisse. Luuakse ELi filmide veebikataloog, et parandada Euroopa päritolu teoste juurdepääsetavust ja nähtavust. 

609 miljonit eurot on mõeldud Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonna toetuseks. Luuakse koostööprojekte, võrgustikke ja platvorme, et tuua kokku andekaid loomeinimesi kogu Euroopast ning hõlbustada nende piiriülest koostööd. 

Kultuuri- ja meediavaldkonna ülese loometegevuse raames eraldatakse 160 miljonit eurot väikeettevõtetele ja muudele kultuuri- ja loomevaldkonna organisatsioonidele. Neid vahendeid kasutatakse muu hulgas selleks, et soodustada kultuuripoliitilist koostööd üle kogu ELi ja arendada vaba, mitmekülgset ja paljususel põhinevat meediakeskkonda ning toetada kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Mailis Reps: Euroopa Liidu uus eelarveperiood loob rohkem võimalusi hariduse, teaduse ja noorsootöö võidukäiguks

Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja ja komisjoni esimees Raivo Trummal märkis, et Irina Putkoneni tugevuseks on pikaajaline kogemus koolijuhina ja haridusvaldkonna hea tundmine. „Osalemine Kohtla-Järve linnavolikogu sotsiaalkomisjoni töös tagab piirkonna eripära väga hea tundmise. Irina Putkonen on praktik, kes jäi komisjoniliikmetele silma kõrge motivatsiooni ja hea esitusega. Koostöövajaduse ja -võimaluste selge esiletoomine nii lastevanemate, linna, teiste haridusasutuste kui ka muude huvigruppidega oli veenev,“ sõnas Trummal.

Irina Putkonen on praegu Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli direktor. Eelnevalt on ta töötanud Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumis nii direktorina kui ka eesti keele ja inglise keele õpetajana.

Irina Putkonen asub uues ametis tööle augustist ning tema esmasteks tööülesanneteks on riigigümnaasiumi meeskonna komplekteerimine, õppekava väljatöötamine, õpilaste vastuvõtmine ja koolihoone ehitusprotsessis osalemine.

Kohtla-Järve riigigümnaasium alustab õppetegevusega 1. septembril 2019. Koolile ehitatakse uus nüüdisaegne õppehoone, kus on 300 õppekohta. See on juba teine riigigümnaasium Ida-Virumaal.

Jõhvi riigigümnaasium alustas õppetööd 2015. aastal. Riigigümnaasiumi käivitamine Narvas on kavas aastal 2022.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Narva rajatakse riigigümnaasium
• Kuressaare riigigümnaasiumi rajamise kokkulepe sai allkirjad

Hariduses ei ole võõraid muresid. Kõigil meie kaaskodanikel võiks olla roll õpilaste suunamisel ja arendamisel. Ühelt poolt vajab meie kool toimivat suhetevõrgustikku, head sidet ülejäänud ühiskonnaga. Teisalt vajavad meie kaasmaalased selget arusaamist sellest, kuidas elab tänane Eesti kool ja kuidas nad saavad meie haridusele toeks olla.“
President Toomas Hendrik Ilves külalisõpetajate rollist Eesti Õpetajate Liidu konverentsil 2012

Vändra Gümnaasiumis alustasime algklasside majandusõppega juba 1994. aastal. Läks veidi aega, enne kui mõistsime, mil määral rikastame oma tunde, kui avame klassiuksed uutele õpetajatele, näiteks ettevõtjatele ja vilistlastele.

Ettevõtlikkus määrab meie kõigi heaolu, seda peab ärgitama, koos otsustus- ja vastutusjulguse kasvatamisega. Meil Vändra Gümnaasiumis algab majandusõpetus 1. klassist tunniplaani-tunnina ja kestab põhikooli lõpuni, gümnaasiumis on see üks valikkursustest. Majandusõppes kasutame Junior Achievement Eesti programme ja õppematerjale. Lisaks majandusõpetuse tundidele korraldame teemapäevi, eesmärgiga aidata õpilastel mõista igapäevaelu ja karjääri seotust koolis õpituga. 

Juba kuuel aastal oleme pidanud ettevõtlus- ja karjääripäevi, kus erinevate elualade esindajad on tutvustanud oma haridusteed, karjäärivalikuid ja seda kuidas koolis omandatu on aidanud elus edasi jõuda. Ettevõtjad on viinud läbi töötube, õpilased-õpetajad käinud firmades õppekäikudel ja olnud praktikal. Ettevõtlus- ja karjäärinädalatel on tähtis roll kohalikel ettevõtjatel, meie vilistlastel ja kogukonna liikmetel.

Ettevõtlusnädalate suursündmuseks on aulaloengud, kus õpilased kõrvuti kohalike ettevõtjatega osalevad kutsutud esinejate inspiratsiooniloengutel. Peaesinejat valides oleme lähtunud karjäärinädala teemast ja ainevaldkonnast, mida oleme soovinud õpilastele tutvustada. Loenguid on pidanud Marek Helm, Meelis Atonen, Mart Noorma, Volli Kalm, Tõnu Esko, Mart Kalm. 

Majandusõppe ja kogu õppetöö üks sõnastatud eesmärke on koostööoskuste arendamine. Ettevõtlus- ja karjääripäevad on toimiva ja areneva koostöö hea näide. Ettevõtlusnädalate teemade valik on aja jooksul kasvanud lähemast ümbrusest kaugemale, kodusest ettevõtlusest geeni- ja kosmosetehnoloogiani. 

Alustasime üsna traditsiooniliselt, kui võtsime eesmärgiks tuua lapsevanemad ja kohalike ettevõtete juhid kooli oma tegemisi tutvustama.  Korraldasime õpilastega laada, mille tulu toetas klassiekskursioonide korraldamist. Aasta hiljem liikusime elustiili ettevõtluse juurde. Näiteks rääkisime hobidest, millest on aja jooksul või olude sunnil kujunenud kellegi elukutse. Õpilaste soovil rääkis Raio Piiroja avameelselt elukutselise sportlase tööst ja sellest, kuidas ta profikarjääri lõppedes oma kalastusharrastusest uue ameti sai. Oleme otsinud esinejad, kelles õpilased eeskuju võiks näha. Siiani on noorim esineja olnud vormelisõitja Ralf Aron, kes meile külla tulles oli ise alles gümnasist.

Vändra 500. juubeliaastal pühendusime kodukandi ajaloole. Tõime koduloo kaudu esile vändralaste ettevõtlikku meelt alal hoidnud seosed. Kuna kuulsad vändralased Jakobson ja Koidula olid Eesti 500- ja 100-krooniste „tunnusnäod“, kutsusime Siim Kallase  rääkima Eesti kroonist, aga ka Eestis, Euroopas ja maailmas toimuvast. Ettevõtlusnädalale panid õla alla väga paljud kohalikud ettevõtted, toimusid õppekäigud Vändra asutustesse ja ettevõtjate tunnid õpilastele. Aastapäevaks välja antud kultuurikalender andis ainest koduloolise maastikumängu läbiviimiseks, kus kontrollpunktid olid juubeliaasta tähttegelastega seotud paikades. Sellest algatusest said sportlikku ajaloorõõmu kõik soovijad.

2016. a. karjääripäevadel tutvustasime ettevõtmisi, kus õnnestumise eeldus on loovus ja tulemus eeskätt rahulolu, positiivne emotsioon või eneseteostus. Ettevõtlusest saadav tulu lubab nautida kunsti, muusikat, teatrit, kirjandust. Ja kuidas mõõta nii olulist õnnetunnet? Õpilased soovisid kohtuda ka muusiku, kunstniku või ajakirjanikuga. Soovid said teoks, loomingulise ettevõtlikkuse tutvustamine oli põnev nagu ka peaesineja Mart Noorma loeng sellest, mis teeb inimese õnnelikuks või mida talle endale on pakkunud tudengisatelliidi Estcube programmi ja teadussaate Rakett 69 vedamine.

Paaril aastal oleme esinejate kutsumise sidunud kodanikualgatusega Tagasi Kooli. Oma kodukooli tulid esinema Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja aasta noorteadlane Tõnu Esko. Tõnu Esko avas geeniteaduse keerulist teemat nii kaasavalt, et suutis äratada igas eas kuulajate tähelepanu. Parim tagasiside on ühe 2. klassi tüdruku otsus pärast noorteadlase loengut valida Tartu Ülikooli loodusmuuseumis oma lemmikobjektiks DNA ahelat tutvustav eksponaat ja plaan geeniteadlaseks saada.

Sel aastal kutsusime need kuus kooli, kes lisaks gümnaasiumile olid valmis end tutvustama ka alg- ja põhikooli õpilastele. Eesti Kunstiakadeemia korraldas Mart Kalmu sõnul suisa Vändra dessandi. Rektor tuli ise kohale ja tõi kaasa kümned üliõpilased, kes töötube korraldasid.

Alatest 2017 aastast teeme koostööd ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu. Meie majandusõpetaja on osalenud Edu ja Tegu programmi raames ettevõtlikkuspädevuse õppeprotsesside kirjelduste loomisel ja rakendamisel. Maagümnaasiumis näeme kooli ühe tervikuna ja ka ettevõtlikkust toetavad tegevused ning majandusõpetuse tunnid toimuvad kõigis kooliastmetes. Uue algatusena võtavad meie algklassiõpilased ja gümnasistid üheskoos osa koolinoorte äriideede konkursist Bright Minds.

Iga uus tegu on väljakutse. Vändra Gümnaasiumis on ettevõtlusõpe ja sellega seotud sündmused muutunud traditsiooniks. Oleme karjääripäevade elluviimisel palju õppinud, teame kuidas külalisi kaasata, koolijuhte innustada ja kolleege koostööle motiveerida. Kuigi alustades seda ei oodanud, oleme väga rõõmsad, et meie vilistlased on soovinud oma kooliga sidet hoida. Et tegu saadaks edu, vajame toetajaid, kes meiega ühiseid väärtusi jagavad. 

Silja Enok
Vändra Gümnaasiumi õpetaja

Foto: Koolielu arhiiv. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Samal teemal: 

• Prooviks ettevõtlust laagris?