73 protsenti kõikidest 4.-6.klassi õpilastest ja 81 protsenti kõikidest 7.-9.klassi õpilastest õpivad Opiqu digiõpikutega.

“Koolide koduõppe periood algas Opiqu jaoks väga suure koolide huvi ning kiire kasutajate arvu kasvuga,” ütles Opiqu tegevjuht Antti Rammo. “Tänu eKooli ja Stuudiumi e-päevikutele õnnestus väga lühikese ajaga kaasata suur hulk õpetajaid ja õpilasi,” lisas Rammo. 

Rammo sõnul tulevad senisest palju selgemalt esile Opiqu digiõpikute head omadused ja koos nendega ka arenguvõimalused: “Meil on hea meel, et saame õpetajatele ja õpilastele abiks olla ning see paneb Opiqu meeskonda koostöös õppematerjali loojatega parema keskkonna loomise nimel veel rohkem pingutama.” Rammo tänas kõiki õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid heade küsimuste, tähelepanekute ja tagasiside eest.

Kuna koroonakriisi ajal on nõudlus haridusvaldkonna veebirakenduste järele kasvanud, siis on Antti Rammo arvates saanud ka nende olulisus hariduses palju selgemaks.

Interaktiivne õpiplatvorm Opiq (www.opiq.ee) koondab erinevate kirjastuste digiõpikuid pea kõikides õppeainetes, kokku ligi 250 digiõpikut. Opiqu digiõpikud aitavad koolidel distantsilt olulisi õppetegevusi jätkata mitmel erineval moel. Lisaks interaktiivsetele õppeaine materjali läbi töötamise võimalustele saab õpetaja Opiqu kaudu saata õpilastele tunni- või kodutöid ja neid hinnata. 

1.-9. klassi Opiqu digiõpikute kasutamist koolides toetatakse sel ja järgmisel õppeaastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“. Seoses eriolukorraga pakub Opiq koolidele tasuta gümnaasiumi digiõpikuid ja soodustusega eelkooli digiõpikuid.

Opiqu omanik on 2015. aastal asutatud tehnoloogiaettevõte StarCloud. Lisaks Eestile on Opiqu platvorm jõudnud ka Soome ja Kasahstani, kus tehakse koostööd mitme kohaliku õpikukirjastusega.

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida

Õnneks leidub Eestis küllalt õpetajaid, kes on selleks leidnud nii mõnegi põneva koduse ülesande.

„Väga paljudes riikides on praegu õpilased kaugõppel ja kindlasti on just Eesti õpilastel ja õpetajatel siin praegu suur eelis, kuna Eestis toimis e-kool juba enne kriisi. Seepärast oskavad ilmselt Eesti õpetajad keskmisest paremini ära kasutada ka erinevaid digilahendusi ning ka õpilased ise on teadlikumad digimaailma võimalustest ja ohtudest,“ lausus Samsungi ellu kutsutud programmi Õpilaste Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte.

„Väga tore ettevõtmine on näiteks algatuse Tagasi Kooli külalistundide programm, mille kaudu saavad erinevate erialade esindajad anda külalistunde online keskkondade vahendusel ning paljud õpetajad on seda võimalust ka oma tundide mitmekesistamiseks kasutanud,“ märkis Tamelyte. „Kõikide selliste digitaalsete õppevõimaluste kõrval on aga siiski olulised ka reaalelulised koolitööd, mis tõmbaks noori natuke ekraanidest eemale ning tõstaks motivatsiooni. Seepärast on eriti tore näha paljude Eesti õpetajate leidlikkust, mille kohta oleme nii mõneltki õpilaselt kiitvaid sõnu kuulnud.“ 

Näiteks on paljud kehalise kasvatuse õpetajad leidnud kaasakiskuvaid tegevusi oma õpilastele andes tunni läbimiseks ülesande koristada ära oma tuba, sõita väljas rulaga või rattaga ning isegi ülesande mängida soojenduseks läbi mängukonsoolil olev tantsimise mäng „Just Dance“. Hiljem on kõikide ülesannete puhul olnud vajalik esitada ka videotõestus.

Kodundusõpetajad on andnud õpilastele ülesandeks valmistada ülejäänud perele lõuna- või õhtusööke, mille retsept varem valmis õpiti. „Selline ülesanne on olnud kindlasti väga meelepärane ka vanematele, kes muidu on pidanud söögi eest vastutama,“ märkis Egle Tamelyte.

Käsitöötunni andjad on samuti hiilanud leidlikkusega – möödunud pühade ajal paluti õpilastel tunni asemel hoopis mune värvida ning salvestada hilisem munaveeretamise võistlus ning tööõpetuse raames on tulnud õpilasel leida kodus mõni katkine või tegemata asi ja see ära parandada. Näiteks sai tänu sellele ülesandele paika nii mitmeski kodus juba mõnda aega paigaldamata olnud põrandaliistud.

Eesti keele õpetajad on näiteks andnud ülesande valmistada oma nooremale õele või vennale ette üks korralik etteütlus.

Hüppeliselt tõusnud digilahenduste kasutamise juures on aga oluline, et nii õpilased kui ka õpetajad oleksid teadlikud digimaailma võimalustest, ohtudest ja käitumisnormidest. „Meie kogemused ja viimase poole aasta jooksul läbi viidud loengud koolides on näidanud, et Eesti koolinoortel on tegelikult teadmised kübermaailmast päris head, kuigi vahel kõiki neid teadmisi küll ei kasutata ja nende üle kordamine poleks üldse halb,“ märkis Tamelyte. 
  
Õpilaste Digitaalne IQ koolitusprogrammi jooksul valmisid koolinoortele muuhulgas ka õpetlikud videoloengud ning võistluse Netikett raames lõid õpilased ise õpetlikud materjalid internetis korrektseks käitumiseks. Kõik materjalid ja videod on leitavad lehelt www.digitaalneiq.ee/oppimine.

Loo autor on Samsungi digiharidusprogrammi juht Egle Tamelyte.

Avafoto: Photo by KOBU Agency on Unsplash 

Samal teemal:

• Distantsõpe - kuidas säästa aega ja vaimu?

Erika Veide, ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu/ SA Innove ettevõtlusõppe koordinaator: 

 1. HITSA Moodle´is on nii põhikoolile kui ka gümnaasiumile erinevaid töölehti ja materjale, kuid eelkõige võib alustada videotest, mida on 20. Iga videot vaadates saavad õpilased täita individuaalselt töölehte, sellega on 20 tundi juba sisustatud.

 2. Ettevõtluspädevuste mudelil on 14 alapädevust, õpilased võivad iga alapädevuse juurde kirjutada, kuidas just see pädevus aitab hakkama saada tekkinud situatsioonis. Läheneda võib lapsevanema, õpilase, riigijuhi, ärimehe, meditsiinitöötaja vaatenurgast. 

3. Kutsuge üles lapsi leidma lahendusi pärast kriisi tekkivatele majandusküsimustele: teenindusettevõtete saamata jäänud tulu, tootmise seiskumine jne.

Lingid materjalidele, videotele ja töölehtedele leiab siit: 

https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/

https://ettevotlusope.edu.ee/metoodika/ 

Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch:  

Minu jaoks ei erine tavatunnid distantsõppe tundidest, sest kõik varem plaanitud tegevused saavad ikkagi tehtud ja materjal omandatud. Tänu internetile on õnneks võimalik kõik olulised ülesanded ära teha.

- Algkooliõpilastega esimeses kooliastmes on tore teha läbi mõningad ülesanded LearningAppsi keskkonnas, kus sai meelde tuletada ja üle korrata tulu ja kulu ning toote ja teenuse temaatika. Kõigi 3.-5.klassi õpilaste lemmikülesandeks on osutunud ostlemine e-Selveris ja sellega seotud loominguline ülesanne. Uskumatu, kui asjalikud ja loomingulised võivad õpilased olla!

- Põhikooli kolmandas kooliastmes tegeleme töökuulutuse otsimise ja analüüsimise temaatikaga ning e-kaubanduse temaatikaga. E-poodides toodetega tutvumine annab võimaluse ilma õue minemata võrrelda erinevate e-poodide hinnaklassi ning koostada soodsamat ostukorvi ja välja tuua oma lemmik e-pood. Eks meiegi peame hetkel arvestama sellega, et eriolukorra ajal õpilasi poodi saata ei saa, küll aga lahendame olukorra ära e-poodidega tutvumisega netis. Väga rikastav oli 9.b klassiga osalemine Tagasi Kooli e-külalistunnis, kus Urmas Simson rääkis teemal “Kuidas tekib kasum”. Loengujärgselt täitsid õpilased töölehe ning edastasid selle mulle.

- Gümnaasiuminoored on majandusega seotud teemade kohta teinud ülesandeid Opiqu keskkonnas. Sellega on olnud suhteliselt palju probleeme, sest on õpilasi, kellel ei ole enda eKooli kontot või kooli e-mail ei ole kasutusel. Tänu meie kooli tublile eKooli administraatorile Sigrid Metsale oleme paljude jaoks murekohad seljatanud. Opiqus jagub piisavalt materjali ise avastamiseks ja lugemiseks ning ülesanded on ka ea- ja teemakohased. Minu jaoks kõige huvitavamad on olnud õpilaste arutlused koroonaviiruse ja majanduse teemadel. Mõtlemiseks ja arutlemiseks antud teemad nagu “Ettevõtjad võitluses koroonaviirusega” või “Kas oleme valmis võitlema koroonaviirusega?” või “Koroonaviiruse mõju Eesti majandusele” andsid õpilastele võimaluse tõsiselt analüüsida hetkelist olukorda nii Eestis kui ka kogu maailmas just majanduse vaatevinklist. 

- Distantsõpe on õpetanud mind paremini aega planeerima! Esimestel päevadel püüdsin ikka igat tulekahju koheselt kustutada ja jätsin enda vajadused tahaplaanile. Nii tundsin juba kolmapäeva hommikul, et enam ei jaksa. Neljapäevast alates töötan kindla plaani järgi, jätan endale aega söömiseks, iseolemiseks, jalutuskäiguks looduses ja määratlen kindla töö- ja puhkeaja. Pean arvestama sellega, et mul on enda ainetunnid antud, klassijuhatajana enda 5.d klassi õpilased igakülgselt abistatud ning oma isiklikud lapsed ka kindlasti toetatud. See polegi tegelikult nii keeruline. Inimene ikka õpib kuni elab ja iga raskus saab ükskord ületatud!

Loo saatis Koolielule programmi Edu ja Tegu kommunikatsioonijuht Liina Pissarev.

Samal teemal:

• Kevadine ettevõtlusõppe uudiskiri keskendub pädevustele

Ka õpilaste hindamise korraldust distantsõppe ajal tehakse paindlikumaks.

Tänavune eksamiperiood, mis pidi algama aprilli lõpus, lükatakse eriolukorra tõttu edasi. Lõpueksamite uute aegade otsustamisel lähtutakse kahest võimalikust stsenaariumist. Juhul, kui eriolukord lõpeb 1. mail, on võimalik sooritada eksamid käesoleva õppeaasta jooksul ning arvestada ka sellega, et õpilastele tuleb tagada piisav ettevalmistusaeg. 

Juhul, kui eriolukord lõpeb pärast 1. maid, otsustatakse lähtuvalt olukorrast, kas, millal ja mis mahus eksamid sooritatakse ning millised muudatused tuleb teha selleks, et õpilased saaksid kooli lõpetada. Muuhulgas on oluline tagada, et õpilased, kes sel õppeaastal eriolukorra tõttu eksameid sooritada ei saa, ei satuks järgmistel aastatel teiste lõpetajatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Täna valitsuses heakskiidetud seadusemuudatus võimaldab lõpueksamite korraldust ja lõpetamistingimusi puudutavaid otsuseid teha vastavalt vajadusele ja olukorra muutumisele.

Teine seadusemuudatus puudutab õpilaste hindamist eriolukorra perioodil. Distantsõppega paremaks kohanemiseks on koolidel soovitatud numbrilise hindamise asemel kasutada pigem kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid. Seadusemuudatusega luuakse kõigis põhikooliastmetes ja gümnaasiumis võimalus kasutada kooli õppekava alusel eriolukorra perioodil õppetöö hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, mida ei pea viiepalliskaalasse teisendama. Selle alusel saavad koolid eriolukorra ajal antud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid kasutada ka kokkuvõtvas hindamises ehk veerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinnete väljapanemisel.

Allikas: HTMi pressiteade

Esimene seminar juba sel teisipäeval, 31. märtsil kell 16.00.

I kooliaste 31.3 kl 16, vaata siit bit.ly/2WTwUHO
II kooliaste 1.4 kl 16, vaata siit bit.ly/3bD8si0
III kooliaste 2.4 kl 16, vaata siit bit.ly/3dI0BkT
Gümnaasium - aeg täpsustamisel
.
Videokirjeldustest leiad küsimuste-esitamise-lingi. Kõik seminarid salvestatakse ja on järelvaadatavad HITSA Youtube'i kanalis.
.
Kogemusi jagavad Rocca al Mare Kool, Roostiku kool ja Audentese erakooli e-gümnaasium. Veebiseminarid korraldavad HITSA ja Clanbeat.

121 õpilase ja 23 õpetajaga Värska Gümnaasiumis on distantsõppe esimesed kogemused kokku võetud ja analüüsitud. Tagasisidet andsid õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Eriti agarad olid nooremate õpilaste emad-isad ja gümnaasiumiastme õpilased. „Mulle meeldib väga see ütlemine, et startisime distantsõppele nagu sprindile, aga meil toimub ju maraton. Nüüd on tempo rahulikum ja saab süsteemsemalt läheneda õppekorraldusele,“ sõnas Liina Palu. 

Koolijuhi tähelepanekuid distantsõppest

- Ülesannete maht on olnud pigem suur, ei osanud esialgu hinnata tööde tegemiseks kuluvat aega. Kodus kulubki ülesannete lahendamiseks rohkem aega, ja seda peabki andma süvenemiseks, mõtlemiseks ja asjadest arusaamiseks. 

- Kohe distantsõppe esimesel päeval tegime meeskonnaga kindlad kokkulepped. Näiteks õpetajate konsultatsiooniaeg on koolipäevadel kella üheksast üheteistkümneni, muudel aegadel kokkuleppel õpilastega. Me ei hinda praegu eristava hindamisega, rõhuasetus on kujundaval hindamisel. Õppe-eesmärkide saavutamist märgime arvestatud/mittearvestatud. Peamine suhtluskanal on eKool. Nendest kokkulepetest teavitasime ka vanemaid ja õpilasi. 

- On veel kaalumise ja mõtlemise koht, kas jätkata distantsõppes tunniplaani kohaselt või teha muudatusi. Nooremad õpilased ja nende vanemad eelistavad tunniplaani, mis on konkreetne ja konkreetsete ülesannetega. Neil on nii lihtsam toimetada. Vanemad klassid soovivad võimalust rohkem ise otsustada. Nad tahaksid nädala ülesanded korraga kätte saada, et siis ise oma koormust sättida. 

- Meil ei ole koolis haridustehnoloogi ega IT-spetsialisti. On õnn, et meie kool alustas veebruari lõpus HITSA Digikiirendi koolitusega. Võtsin koolitajate ja nõustaja-haridustehnoloogiga ühendust, temast on väga suur abi. Õpetajatele korraldasime kiiresti veebiseminare, ja ka esimesed Digikiirendi koolitused toimusid kõiki ohutusreegleid silmas pidades. Saime õppida just neid keskkondi, mis on vajalikud suhtlemiseks õpilastega ja aitavad ainetunde vahetumalt läbi viia. Õpetajad on oma algatusel leidnud võimalusi ka HITSA teiste veebipõhiste kursustega liituda. Õpetajad on olnud väga avatud uue ja vajaliku õppimisel. Õpilaste puhul hoidume hooga uue rakendamisest siiski tagasi. 

- Haridustehnoloogi süsteemsed nõustamised toimuvad veebipõhiselt koolipäeval kella kolmest viieni. Elu on näidanud, et pigem on need individuaalsed nõustamised. 

- Distantsõpe on meie koolile andnud ainult uusi võimalusi. Oleme juurutamas Office 365 tarkvara. See on suurepärane võimalus kasutada Teamsi, virtuaalset meeskonnatöö keskust. 

- Motivatsiooni aitab ülal hoida igapäevane suhtlemine õpetajatega, kogemuste jagamine, aga ka meelolu tõstvad väikesed seigad, olgu või mõne humoorika video jagamine  FB-grupis.

Samal teemal:

• Sõmeru Põhikooli õpetajad: usaldage oma õpilasi!
• Sally Stuudio õpilased käivad nüüd e-kunstikoolis

Sõmeru Põhikool on korraliku suurusega maakool: 23 õpetajat, personali üldse kokku 37, õpilasi 197.

Esmast distantsõppe kogemust kokku võttes ütleb Virge Ong, et loodetavasti hakkab nüüd tekkima rutiin, mis teeb olukorra kergemaks. „Õpilased saavad ka juba rohkem aru, mida kodusõppimine tähendab. Õpetajad kasutavad Digikiirendi koolitusel õpitud keskkondasid, abi saame haridustehnoloogilt.“

Siinkohal valik õpetajate ja koolijuhi distantsõppel tehtud tähelepanekutest.

Klassiõpetaja Merike: Esimesel nädalal kasutasin õppimiseks peamiselt Opiqut ja sinna saabus töid hommikust õhtuni. Püüdsin kohe kõik tööd ka üle vaadata. Saatsin töid järjekindlalt tagasi, et need ikka täidetud saaks. Aga eks minu 2. klass ole ju väikesed ka, et sedasi õppimine kohe ladusalt läheks. Tasapisi on kõik pika digisammu astunud ja Padleti tahvlil ühine kevade tervitamine läks meil üllatavalt ladusalt.

Opiqu keskkond on hetkel parim, sest on otseselt seotud meie õppekirjandusega ja nii saab tööd teha paralleelselt Opiqu, õpiku, töövihiku ja/või tööraamatuga. Annan ülesandeid ka keskkonnas Quizizz, mis on õpilastele varasemast tuttav ning ei nõua paroole ja tutvustamist/õppimist. Päris uusi keskkondi pole veel kasutusele võtnud, pigem uurin, kuidas õpilastele tuttavaid distantsõppes kasutada saaks. Palju uut tekitaks ainult segadust ja lisakoormust juurde. 

Ajaloo- ja klassiõpetaja Reine: Mida esimesest nädalast õppisin? Ma pean tegema tööpäevadel kindla päevakava, millisel ajal ma teen tööd, millisel ajal puhkan või teen koduseid toimetusi. Kui vahepeal õpetaja tund või kaks ei vasta, siis ei juhtu mitte midagi (ajavaru töö esitamiseks on piisav, oluline on ka õpilastel õppida oma aega planeerima, et tööd ei jääks viimasele minutile). Esimestel päevadel läksin iga natukese aja tagant arvutisse vaatama, kas on keegi midagi küsinud või töö esitanud. Päeva lõpuks sain aru, et peale suhtlemise arvuti vahendusel ei ole ma midagi muud olulist teinud. Nüüd kogun klassi tööd kokku ja alles siis hakkan tagasisidet andma.

Inglise keele õpetaja Raili: Olen alustuseks kasutanud pigem traditsioonilist õppimist: pilt töövihiku ülesandest, kirjalikud vastused meilile, video suulisest ülesandest, sõnavara õppimiseks Quizlet. Videovestlusteks tuleb kasutusele ilmselt Messenger, Google Hangouts, Google Duo või Google Meet. Liiga uusi keskkondi ei taha välja käia, rutiin on endale praeguses olukorras ka turvalisem.

Klassiõpetaja Airi: Peale kaht päeva sain aru, et pean lapsi usaldama ja ise ellu jääma. Esimene piiks käis hommikul kell 7.30 ja viimane kiri tuli e-posti 22.30. See tähendab, et kõiki töid ei jõua distantsilt kontrollida. Pean tegema valiku, mis tähtsam, ja neid siis vaatan üle. Kasutan põhiliselt ikka õpikut ja töövihikut. Lisaks panen Opiqu ja LearningAppsi ülesandeid, et harjutada. Kunstitöid olen sidunud loosusõpetuse, eesti keele ja matemaatikaga. Kehalises kasvatuses on mängimiseks liikumise bingo, mille lapsed tagastavad täidetult kord nädalas. Hetkel on kõige tähtsam, et lapsed õpiksid ja harjutaksid.

Inglise keele õpetaja Kadri: Esimesel nädalal andsin töid õpilastele pigem tagasihoidlikult ja keskendusin sellele, kuidas ja milliseid kanaleid pidi omavaheline suhtlus kõige paremini õnnestuks. 
Nädalaga sai selgeks, et õpilaste digipädevused ja -võimalused on ikkagi päris erinevad. Kasutasin küll ainult õpilastele tuttavaid platvorme (Quizlet, Padlet, QuizWhizzer, Nearpod), kuid ikkagi esines tõrkeid. Eks palju sõltub sellest, milliseid seadmeid keegi kodus kasutab ja kui töökindlad need parasjagu on.  

Distantsõppe üks kõige suuremaid valukohti on otsese tagasiside puudumine ja killustatus. Mul pole ju tegelikult aimugi, kas ja kuidas lapsed kodus õpivad. Pilt tehtud tööst räägib tegelikult minimaalselt. Tööd on laiali pillutatud - osa esitavad Teras, osa meili teel, osa saadavad sõnumeid ja nii kisub endal silme ees väga kirjuks.

Õppetund endale: hakkan õpilaste esitatud tööde kohta tabelit pidama, et selgust ja süsteemi luua. Annan õpilastele teada, et distantsõppe lõppedes saavad kõik hinde selle põhjal, kui kohusetundlikult nad on töid esitanud/täiendanud/parandanud.

Eripedagoog Reelika: Vaatan suure austusega meie kooli õpetajate poole, sest kui mina murran siin pead paari klassi õpilaste distantsilt õpetamisega, siis mida peavad tundma ja tegema need, kellel klassitäisi on kordi rohkem.

Kindlasti on vaja luua endale süsteem ning kasutada hästi töötavaid ja õpilastele tuttavaid (interneti)keskkondi. Minu töövahenditeks on praegu peamiselt Opiq ja erinevad võimalused Google Drive´is. Raske on teisel pool ekraani olles aru saada, mil määral õpilane on pingutanud, kas ta on materjali selgeks saanud, ning otsustada selle üle, kui palju ja kuidas kontrollida. Kuna üleüldine olukord on praegu eriskummaline, siis on ka õpilased kindlasti segaduses ja mures. Ei ole tarvis neid koolitöödega üle koormata, vaid leida endas julgus õpilasi usaldada ja loota, et oleme neile juba eelnevalt süstinud kohusetunnet ja õpetanud iseseisvalt töötamise oskust. 

Direktor Virge Ong: Lapsed on juba öelnud, et nad tahavad kooli minna. Õpetajad tõdevad ka, et lapsed, kes on tavaolukorras õppimisega hakkama saanud, saavad ka nüüd, ja kellel oli klassis raskusi, on ka distantsõppes raskusi. Paljudele lastele on siiski vaja klassiruumis õppimist, klassikaaslastega kontakti ja õpetajat visuaalselt enda ette. Õpetajad on jäänud oma tava-veebikeskkondade kasutamise juurde. Ei hakka lapsi ega vanemaid hulluks ajama sellega, et kasvatame nüüd digipädevusi ja võtame kasutusse uue keskkonna. Ja ikkagi käib töö ka õpiku ja töövihikuga. 

Õpetajaid saan praegu toetada virtuaalselt hea sõnaga. Kõik, kes mulle esimese nädala kokkuvõtte kirjutasid, said ka vastuse. Oleme kogu aeg kontaktis e-posti abil ja telefonitsi, toetame ja julgustame üksteist. 

Avafoto: Photo by Tim Arterbury on Unsplash 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et uute eksamiaegade määramisel lähtutakse sellest, et õpilastel ja õpetajatel oleks piisavalt aega eksamitele häälestumiseks. „Kindlasti ei alusta me eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist,“ sõnas Reps. Minister lisas, et distantsõpe jätkub esialgu veel vähemalt kaks nädalat, aga suure tõenäosusega aprilli lõpuni.

Eksamite edasilükkamise peamine põhjus on eriolukorrast tulenev vajadus vältida avalike kogunemisi ja piirata lähikontaktide arvu.

Juhul, kui eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.

Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad tegelevad sobilike lahenduste otsimisega ja on valmis paindlikult tegutsema.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Helloquence on Unsplash

Samal teemal:

• Reps: koduõpe jätkub ka järgmised kaks nädalat

• HITSA avas haridustehnoloogia infoliini koolijuhtidele
• Uskumatu koduõpe ehk kuidas plaatida vannituba läbi interneti või õppida arvutiga balletti?

VASTATA SAAB VAID ÜKSI EHK INDIVIDUAALSELT!
KOKKU ON 5 VALIKVASTUSEGA KÜSIMUST.

VIKTORIIN ON AVATUD VASTAMISEKS: 23.03.2020 - 27.03.2020.

Vastamiseks:

1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;

2) mine lingile lingid.ee/nuti2020.

Tehniliste probleemide korral kirjuta: mart@raama.ee

Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay.

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Sõbranädala sulgpalliturniir Pärnu Rääma Põhikoolis
• Ettevõtlike noorte 3-võistlus Pärnu Rääma Põhikoolis