Distantsõpe - kuidas säästa aega ja vaimu?


Avaldaja:Madli Leikop07. Aprill 2020

Eriolukord on kestnud varsti pea kuu aega, distantsõppel on oldud enam-vähem sama kaua. Hetkel on selgumas, kes suudavad end piisavalt hästi organiseerida, et vankris püsida, ning kes on põhjusel või teisel hoopis õppetööga kontakti kaotanud.

Osa õpetajaid ja koole on tingimusi seetõttu leevendanud, teised pidanud struktuuri juurde looma, kolmandad kaotavad lootust. Olukord on käest libisenud neil kodudel ja koolidel, kus pole teadlikult sisse viidud mõningaid jõulisi muudatusi. 

Artiklis on vaatluse all kaks teemat. Esmalt saab nõu anda kodudes süsteemsuse loomiseks ja alalhoidmiseks. Teiseks arutleme, kuidas õpetajate töö võiks olla organiseeritud, et säästa kodusid ja õpetajaid.

Kuidas kodus korda luua? 

Kuhu kaob aeg ja kust tuleb tolm? Retooriline küsimus, kuid esimesele osale saab vastuse anda ajahaldustarkvara, näiteks keskkond nimega Toggl. Tarkvara võimaldab panna aja jooksma ning märkida ära tegevus, mida teete. Kui seda teha kohusetundlikult, siis saate aru, kui palju olete midagi teinud ja kui hästi asja juures püsinud. Juba paari päevaga või nädalaga peaks tekkima selgus, kas veedate liiga palju aega Youtube´is ja Facebookis lõbutsedes või ongi matemaatika õppimine kulutanud kogu päeva. Selle alusel saate hakata korrektuure tegema, et kodus toimetamine oleks eesmärgipärasem ja efektiivsem.

Pange oma päev paika arvestades ootamatuseid ja puhkuseid. Planeerima peab ka pere ühise ja üksi olemise aja ning õuesolekud, et säiliks terve füüsis ja mõistus. Kodus on väga lihtne lasta kõigel minna ja unustada end tegema asju, mis on nauditavamad kui kohustused. Kellele ei meeldi päevaplaani tegemine, siis aitab ka ülesannete tabel, kuhu märgitud post-it märkmetel, mis on ootel, tegemisel või tehtud. Selleks saab kasutada kalendrit, Google Taski või lihtsalt paberit. Mõni projektijuhilikum tegelane armastab samasse kohta kirja panna ka tähtajad, millal asi peaks tehtud saama. Kes peab seda loetelu paberil, saab näiteks ka tehtud asja jämeda jutiga maha tõmmata.

Tegevused võib seada märgete abil ka prioriteetsuse järjekorda. Tehes ära kriitilised ja ajamahukad asjad, saate te endale aega juurde ning päeva lõpuks võib selguda, et mõni mittekriitiline asi on juba iseenesest ära lahenenud. Igasse päeva tuleks jätta 10 protsenti aega puhvriks ehk ootamatusteks, millega tuleb ka tegeleda - on see lisaülesanne kedagi aidata või ka valitsuse pressikonverentsi vaatamine. Kui aga ootamatuseid ei ilmnenud, siis on tegemist  maast leitud ajaga mõneks meeldivamaks tegevuseks - tööst puhkamiseks!

Mõistlik on ka mõned suured asjad jagada väiksemateks osadeks. Näiteks referaadi kirjutamise saab jagada info otsimiseks, erinevate töö osade kirjutamiseks, vormistamiseks. Kui iga päev teha ära natuke, siis on nädalaga palju saavutatud. Kui aga istuda terve esmaspäeva hirmunult sõna “referaat - 10lk” ees, siis õhtuks võib endiselt töö tegemata ja tuju kehv olla. Kõik suured asjad koosnevad osadest - ainult nii ei aja suur tükk suud lõhki. 

Kuidas kool oma õpetajaid ja õpilasi toetab?

Tänaseks on tunniplaanis sõrmega järje ajamine ja ootus, et õpilased istuvad õpetajaga kõik tunnid läbi, ilmselgelt liiva jooksnud. Kerkivad üles probleemid - kui õpetajal on aega teha oma ainetund on-line´is, siis see ei tähenda, et tema õpilastel on selleks oma peres võimalus. Kui üks kool surub oma õpilased õppima päeval, siis kas teised lapsed peres, kes on teisest koolist, peavad seda siis tegema õhtul? Kuidas saab sellises olukorras hakkama lapsevanem, kellel on ka oma töö vaja ära teha just päevasel ajal?

Distantsõppe tegevused ei peaks toimuma tunniplaani, vaid nädalaplaani alusel! Kuid tunniplaan ja tundide sissekanded peaksid siiski säilima, et ülesanded ja tagasiside esitatakse tuttaval moel, kasutades seejuures kollektiivis ühiselt kokku lepitud tagasisidestamise ja kodutööde esitamise vahendeid. Koolidel on praeguses olukorras vaja õppetööd võimalikult vähe killustada, mis tähendab nädala eri päevadel asetsevate ainetundide ühte liitmist. Kui varem oli nii teisipäeval kui ka neljapäeval tund keemiat ja tund ajalugu, siis nüüd on tark teha ka tunniplaani teisipäeval ajaloo paaristund ja neljapäeval keemia paaristund. Õpetajad, kes õpetavad ühele klassile mitut õppeainet, on seda lahendust juba ise rakendanud, võttes ühel päeval põhjalikuma vaatluse alla ühe õppeaine korraga ja teisel päeval teise. 

Mida aga teha, kui õpetaja soovib teha videokoosoleku ajal, mil minu päevaplaani on märgitud lõunapaus või plaanitud kohtumine teise õpetajaga? Õpetajatel peaks olema võimalus ja kohustus planeerida vajalikke videokoosolekuid sarnaselt sülearvutite broneeringutega Stuudiumis või muus asutusesiseses kalendris - õpetaja broneerib endale kooli kalendrisse aja, mil ta näiteks korra nädalas klassiga videosillal viibib ning kolleegid teavad sellega arvestada ja ei planeeri sama klassiga samale päevale liiga palju on-line tegevusi.

Kodudes on lastes piisavalt ahastust, kuna tuttav toetus ja õppevorm on kadunud. Lapsevanemad, kelle jaoks on lapse kooli saatmine suuresti päevahoiu teenuse eest ning ka need, kellel varasem panus lapse õppimise toetamisel olnud nõrk, kogevad hetkel vastutuse täit raskust. Läheb vaja palju paindlikkust, üksteise mõistmist ja oma ego ja soovide allasurumist, et me ei läheks totaalselt ja digitaalselt riidu. Eriolukord ei kesta igavesti, aga täna proovile pandud suhted võivad halveneda pikemaks ajaks kuni katkemiseni. Või olla vastupidi õpetlikud ning aidata oma tegemistesse uut süsteemsust luua. Püüame jääda terveks nii viirustest kui ka distantsõppest!

Birgy Lorenz
TalTech, küberkaitse teadlane

Jonas Nahkor
Väätsa Põhikooli õpetaja

 Avafoto: Photo by Marvin Meyer on Unsplash