Sel aastal on rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) erialade edetabelisse esimest korda jõudnud kaks Tartu Ülikooli eriala: haridusteadus, mis paikneb vahemikus 251–300, ning ärindus ja juhtimine, mis jagab kohti 401–450.

QS-i erialade edetabelis „QS World University Rankings by Subject“ on Tartu Ülikooli erialadest kõrgeimal kohal (vahemikus 101–150) politoloogia ja rahvusvahelised uuringud. Järgnevad keeleteadus, filosoofia, geograafia ning põllumajandus ja metsandus, mis kõik paiknevad vahemikus 151–200. 

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen rõõmustas, et uudis sai teatavaks just nüüd, mil tähistatakse TÜ Pedagogicumi kümnendat aastapäeva. „Kahtlemata lisab see tunnustus kindlust meie praegustele ja tulevastele doktorantidele – haridusteadused on Tartu Ülikoolis arenev teadussuund ning siin on head väljavaated teha karjääri rahvusvahelises keskkonnas,“ sõnas Leijen.

Tema sõnul teevad TÜ haridusteadlased väga palju rahvusvahelist koostööd, osaledes arvukates teadus- ja arendusprojektides, millest on sündinud ka sageli tsiteeritud kõrgetasemelised teadusartiklid. Samuti räägivad Tartu haridusteadlased aktiivselt kaasa rahvusvahelistes teadusringkondades ja on juhtpositsioonidel nii erialaorganisatsioonides kui ka teadusajakirjade toimetustes. „Ilmselt on ka need tegevusalad põhjus, miks meie rahvusvaheline väljapaistvus on suurenenud,“ märkis Leijen.

Majandusteaduskonna juhataja Kadri Ukrainski ütles, et ärinduse ja juhtimise eriala jõudmine sellesse edetabelisse on väga tore üllatus, sest sellega tegeleb süvitsi vaid üks-kaks õppetooli. „See on teaduskonna jaoks tervikuna samuti väga oluline uudis. Oleme alati oma teaduskonna strateegiliseks eeliseks pidanud integreeritud majandusharidust ja loodame Delta majaga seoses seda strateegilist plaani ka edaspidi ellu viia koostöös arvutiteadlaste, matemaatikute ja statistikutega,“ kommenteeris Ukrainski. 

Peale politoloogia ja rahvusvaheliste uuringute, mis on tõusnud TÜ erialadest kõige kõrgematele kohtadele, on oma mullust edetabelikohta parandanud ka bioloogia (2018. aastal 301–350, nüüd 251–300).

Edetabelis on Tartu Ülikooli erialadest ka põllumajandus ja metsandus, geograafia, kommunikatsioon ja meediauuringud, keeleteadus ning filosoofia (vahemikus 151–200), õigusteadus, nüüdiskeeled ning inglise keel ja kirjandus (251–300), arvutiteadus ja meditsiin (351–400), keemia (451–500) ning füüsika ja astronoomia (551–600).

Maailma üht tuntumat ülikoolide edetabelit „QS World University Rankings“ koostav QS on alates 2011. aastast seadnud ülikoole pingeritta ka üksikute erialade kaupa kokku 48 alal. Neil erialadel reastatavate ülikoolide arv kõigub erialati 50-st (nt stomatoloogia, raamatukogundus ja veterinaaria) kuni 600-ni (nt keemia, füüsika ja arvutiteadus).

Pingeridade koostamisel võtab QS arvesse ülikooli mainet eriala teadlaste ja tööandjate seas ning andmebaasist Scopus pärit bibliomeetrilisi näitajaid. Näitajate osakaalud varieeruvad erialade kaupa – mõnel erialal, näiteks kunstis ja disainis, arvestatakse vaid maineuuringu tulemusi, suurema publitseerimismahuga reaalaladel on aga kaalukama mõjuga bibliomeetria.

Allikas: TÜ pressiteade

Meemikonkursi loosivõitjad on: 

Lasnamäe Põhikooli õpilane Maksim 5. klassist, kelle juhendaja oli Tatjana Guz.
Nukufilmi Lastestuudio õpilane Ats, 10-aastane, kelle juhendaja oli Liis Kokk.
Laeva Põhikooli õpilane Mattias 4. klassist, kelle juhendaja oli Ivar Sillaste.
Koonga Kooli õpilane Miko 8. klassist, kelle juhendaja oli Margit Ojaots.
Tallinna Mahtra Põhikooli õpilane Alina 8. klassist, kelle juhendaja oli Jelena Demjantšuk.

NB! Juhendajatega võetakse varsti ühendust!

Kõigi valminud töödega saab tutvuda SIIN. (Varu kannatust, kuna töid on palju, avaneb Padlet aeglaselt.)

Kuidas mõte alguse sai?

Pärnu Rääma Põhikool korraldas novembris 2018 meemivõistluse teemal “Nutisõltuvus”. 
Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas. Pärast "Nutisõltuvuse" meemivõistlust saigi alguse idee korraldada üleriigiline meemivõistlus. Tulemused on nüüd teie ees. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Veebruaris stardib üleriigiline meemikonkurss “Rõõmud või mured digimaailmas”
• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"

Kahepäevase konverentsi “Loodusteadused ja tehnoloogia koolis. Koostöö ja lõiming. Scientix Eesti konverents 2019” üks peaesinejaid on Iisraeli õppejõud ja koolitaja Ran Peleg, kes räägib inimeste kaasasündinud mängulisuse rakendamisest teadushariduses läbi põgenemistubade metoodika. Lisaks loengule viib ta läbi ka töötoa, kus konverentsil osalejatel on võimalik katsetada erinevaid loodusteaduslikku õpet toetavaid põgenemistubade komplekte.

“Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia alane mõistmine mängib keskset rolli tuleviku kujundamises,“ rõhutab konverentsi ellukutsuja Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Imbi Henno. „Teadusuuringud näitavad, et õpilaste huvi siduda oma tulevik loodus- ja täppisteadustega seotud karjääriga saab alguse algkoolist või põhikooli keskastmest ja õpilaste teadusharidusega seotud huvide kujundamine sõltub suurel määral õpetajatest ja nende õpetamispraktikast,” lisab ta.

Konverentsi mitmekesine programm pakub mõtteainet õpetatava paremaks lõimimiseks ning tutvustab võimalusi, mida pakub teadushariduse kogukond Scientix*. Kõneldakse nii uutest väljakutsetest LTT ainete õpetamisel, loodusainete ainekavade arendusest, tõsimängudest hariduses kui ka kosmoseprogrammi ja põgenemistubade ainetundi toomisest. Toimuvad praktilised töötoad ning teadusasutuste ja ettevõtete külastused, stendiettekannetes tutvustatakse juba kasutuses olevaid häid õpetamispraktikaid.

Lisaks konverentsi ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeeriumile panustavad korraldusse Eesti Teadusagentuur, Tartu Tamme Gümnaasium, Tartu Loodusmaja, Tartu Ülikool ning Tallinna Ülikool.
 Konverentsi rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium, European Schoolnet ja Scientix 3 projekt Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horisont 2020 kaudu, Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Regionaalarengu Fondi programm TeaMe+, sySteam projekt Erasmus+ programmi toel.

* Scientix on üle-euroopaline teadushariduse kogukond, mis edendab koostööd loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM - science, technology, engineering and maths) õpetajate, kasvatusteadlaste, poliitikakujundajate ja teiste selle valdkonna haridusega seotud professionaalide vahel. Eesmärgiks on jagada ja levitada parimaid kogemusi loodusteaduste ja tehnoloogia alases hariduses.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Hal Gatewood

Samal teemal:

• E-kogud mitmekesistavad ainetunde ning muudavad õppimise ja õpetamise paindlikumaks
• Loodusteadused ja tehnoloogia koolis. Koostöö ja lõiming. Scientix konverents 2019

Digipädevus on üks 21. sajandi olulisematest oskusest. Inimesed puutuvad iga päev kokku mitmesuguste digivahendite ja e-keskkondadega nii seoses töö, õppimise kui ka eraeluga. Digilahendused aitavad kaasa pea iga tegevuse puhul ja on tõhusad ainult siis, kui oskame neid kasutada ja saadud infot kriitiliselt hinnata. Tähtis on õppida tehnoloogiat õigesti kasutama juba lapsepõlves, sest see aitab kaasa õppimisele, maailmatunnetuse ja huvide kujunemisele. Oluline on saada riiklikult tagasisidet selle kohta, millised on õpilaste digipädevused, ning vajadusel kavandada meetmeid, digipädevuse arendamiseks.

Õpetajate Lehe artiklis annab SA Innve teada, et katseline digipädevuse tasemetöö toimub 9. ja 12. klassi õpilastel selle aasta aprillis. Koolid, kes kuuluvad valimisse, teevad tasemetöö 1.–5. aprillini. Kuna paljud koolid on avaldanud soovi, et ka nende õpilased saaksid testi lahendada, on neil see võimalus 8.–19. aprillini. Sel aastal on testi kaasatud ka kutsõppeasutuste 3. kursuse õppurid. Pärast testi sooritamist saab õpilane sõnalise tagasiside ja kool üldise sõnalise tagasiside sellest, kuidas tema õpilastel testis läks.

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest. 

Samal teemal:

• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid
• Töötuba "Kutseõppeasutuste digiplaanide kokkuvõte"

Noorte huvi lennunduse vastu on jätkuvalt kasvutrendis ning lahtiste uste päevale tuleb gümnasiste rohkem kui varasematel aastatel. Suurim arv osalejaid on Tallinnast ja Tartust. Lennundushuvilisi tuleb akadeemiasse ka Narvast, Rakverest, Pärnust, Viljandist, Valgast ja mujaltki.

Lahtiste uste päeval saavad registreerunud huvilised tutvuda lennuakadeemia praktilise õppetöö ning nüüdisaegse õppehoonega. Õppurid saavad end simulaatoris proovile panna helikopteri või lennuki piloodina, külastada lennujuhtide simulaatorit ja Tartu lennujaamas asuvat lennukite hooldusangaari. Samuti osaletakse töötubades „Kuidas majandada lennundusettevõtet“ ning „Kuidas side lennundust ühendab“.

Lahtiste uste päeva kava leiab https://lennuakadeemia.ee/sisseastuja/lahtiste-uste-paev.

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade

Eelregistreerimine on juba avatud!

Projekti koordinaatori Katrin Juhansoni sõnul on õppeprogrammide teemad aineteülesed, seotud igapäevaeluga ja väga praktilised. Eriti hästi sobivad need täiendama loodusainete tunde - bioloogia, keemia, füüsika. Õppeprogrammid toetavad põhikooli riiklikku õppekava. 

Tegevuste fookuses on Lõuna- ja Lääne-Eesti koolinoored ning õppeprogrammidega on võimalik tuua värskust ja vaheldust traditsioonilisse koolipäeva. Õppeprogrammid aitavad tõsta 6.-9. klassi õpilaste keskkonnaalast teadlikkust ja tutvustavad võimalusi, kuidas oma igapäevaelus teha energiasäästlikumaid valikuid. Eriti oluline on välja tuua lihtsad ja arusaadavad seosed igapäevaste valikute ja keskkonnamõju vahel. Töötoas tegutsedes ja erinevaid lahendusi katsetades on õpilastel lihtsam neid seoseid näha.

Õppeprogrammid on loodud Eesti-Läti piiriülesest koostööprogrammist rahastatava projekti “Energy Advice! Piirideülesed energiasäästunipid” toel. Kaasrahastaja on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eestist viib projekti tegevusi ellu Tartu loodusmaja ning Lätist Kurzeme Demokeskus.
2019. aasta lõpus on kavas korraldada Eesti ja Läti õpilastele võistlus, kus saab enda teadmisi enrgiasäästust proovile panna. Võistluse finaal toimub AHHAA keskuses.

Õppeprogrammide detailsem kirjeldus avaneb eelregistreerimisvormil.

 Lisainfo projekti ja õppeprogrammidesse registreerimise kohta: www.tartuloodusmaja.ee
 Projekti Facebooki leht: https://www.facebook.com/energyadvicecontest/

Allikas: Tartu loodusmaja info

Samal teemal:

• Loodusteadused ja tehnoloogia koolis. Koostöö ja lõiming. Scientix konverents 2019
• Põhikooliõpilased võistlesid looduse tundmises

Üldse osalevad sel kevadel programmis 17 koolimeeskonda neljast Eesti maakonnast.

Hariduse Infotehnoloogia SA programmis osalevad koolid, kes soovivad üheskoos, meeskonnana oma digioskusi parandada. Järgnevate kuude jooksul osalevad koolipered töötubades ja koolitustel ning neid nõustab haridustehnoloog. 2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Lisaks Lääne-Virumaa koolide kogunemisele toimub sel nädalal veel kaks DigiKiirendi üritust - Pärnu Vanalinna Koolis kogunevad 28. veebruaril avalöögiks Pärnu- ja Viljandimaa koolimeeskonnad ning Jõgevamaa DigiKiirendi programmis osalevad koolipered kohtuvad 1. märtsil Palamuse Gümnaasiumis.

Programmi juhi Kairi Burnaševa sõnul on DigiKiirendi eripäraks see, et iga koolimeeskonna teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades.

Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid jne. Ning kõige selle juures ei unustata ka, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele.

Kuuekuulises programmis osaleb ühtekokku 17 kooli Lääne-Virumaalt, Pärnu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt. Programmis osalemine toimub kutsete alusel. Sügisel alustavate koolide valik ja programmi kutsumine toimub märtsis-aprillis 2019.

Programmi viib aastatel 2019-2020 ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto: Unsplash, Monica Rams

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde

Tartu Katoliku Hariduskeskuse Agathe maja õppejuht ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Silvi Sokk tutvustab 25 aastat Tartus tegutsenud Katoliku kooli. Räägime, kuidas käib kooli sisseastumine ja mille poolest erineb kool teistest Tartu koolidest. Kuuleme lähemalt Katoliku kooli inglise keele metoodikast, avastusõppest ja veel paljust muustki. 

#õpimekoos #taskuhääling#tartukatolikuhariduskeskus #tartuerakoolid

"Õpime koos"

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos

Facebook https://www.facebook.com/opimekoos

SoundCloud https://bit.ly/2XooJ3P

YouTube https://bit.ly/2tC6SsB

"Õpime koos" on haridusteemaline taskuhääling, kus hariduselu praktikud ja visionäärid jagavad kuulajatele oma teadmisi, kogemusi ja ideid eesmärgiga pakkuda lihtsat ja mugavat võimalust õppimiseks ja inspireerumiseks.​

Samal teemal:

• Kuulame koos, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud IB-õpe

Päeva jooksul toimub 80 töötuba, loengut, laborikülastust või ringkäiku, mis pakuvad nii uusi teadmisi kui põnevaid vaatemänge. Kõikide töötubadega saab lähemalt tutvuda veebilehel aup.taltech.ee.

Avatud uste päeva erialamessil saab tutvuda kõikide TalTechi õppekavadega inseneri-, loodus-, majandus-, ja IT-teaduskondadest ning mereakadeemiast. Päeva jooksul saab töötubades oma silmaga näha, mille imepärasega tegelevad ehitusgeodeedid, kodustest vahenditest saab ehitada superkondensaatorit. Samuti saab teada, kuidas lahendada plastjäätmete probleemi, valmistada sidrunilõhna jpm põnevat.

Loomulikult tehakse tehnikaülikooli linnakus ringkäike, kus saab tutvuda TalTechi õppehoonete, laborite, ühiselamute ja sportimisvõimalustega.

Tudengielu messil tutvustavad TalTechi erinevad tudengiorganisatsioonid oma põnevaid tegevusi ning saab veenduda selles, et TalTechis on parim tudengielu! Messil näeb lähemalt, millega ülikooli erinevad organisatsioonid tegelevad ning kuidas ülikoolis vaba aega mitmekesiselt kasutada.

Kõik, kes juba on leidnud sobiva eriala või leiavad selle avatud uste päevalt, saavad ka kohe esitada sisseastumisavalduse. Kel veel gümnaasium lõpetamata, saavad küll esitada avalduse, kuid TalTechi sisse saamisest saavad nad teada siis, kui lõpueksami tulemused käes. Kes on keskkooli lõpetanud varem, saavad sisseastumisavaldusele vastuse sisuliselt kohe.

 Avatud uste päeval saab sisseastumisavaldust esitada end ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga tuvastades.

Allikas: Taltechi pressiteade

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan kirjutab arvamusloos ERRi portaalis Novaator, et nende kahe aastakümne jooksul on toimunud palju. Eesti on saanud tuntuks kui edumeelne digiriik. Palju on investeeritud meie koolide taristusse ja õpetajate digipädevuste arendamisse. Kasutusele on võetud digiõpikud ning e–eksamid ning testid.

Maksab siiski küsida, kui palju on meie kool sisuliselt muutunud? Kas oleme valmis robotite ajastuks, kus tehisintellekt ja suurandmed meie käitumist, elu ja tööd mõjutavad? See pole mingi kauge udune tulevik, vaid miski, mis puudutab kõiki tänaseid õpilasi, kes hakkavad uute tehnoloogiatega töötama või neid looma.

Tehnoloogia areng kõigutab ka väljakujunenud arusaamu õppimisest, sellest, mida, kuidas ja kus õpitakse. Meil lapsevanematena on selge ootus, et kool arvestaks iga lapse võimete ja vajadustega, ükskõik kas on nad siis väikesed Einsteinid või hoopis Pipid, kel raske koolipingis vagusi püsida.

Loe lähemalt ERRi portaalist Novaator. 

Foto: JP Hion

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad