Uute ainekavade väljatöötamisel soovisid kaasa lüüa kümme Eesti kooli. Sealsed õpetajad ja õpilased saavad võimaluse kasutada esimestena uusi valikkursusi, milleks on programmeerimine, tarkvaraarendus, kasutajakeskne disain ja prototüüpimine, digiteenused, tarkvara analüüs ja testimine. Õpilastel on pärast kursuste läbimist võimalik omandatud teadmisi ja oskusi meeskonnatööna rakendada.

Projektis osalevate õpetajate ja õpilaste kogemus on ainekava loojatele väga väärtuslik - saadud hinnangute põhjal täiendatakse õppematerjale ja sügisel saab IKT süvaõppega alustada juba terve rida uusi koole. 

Gümnaasiumi informaatika uute valikkursuste loomises osalevad piloteerijatena Saaremaa Ühisgümnaasium, Rocca al Mare Kool, Iisaku Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tallinna Ehituskool.

Samal teemal:

• Tulekul on informaatika õpetamise konverents
• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi

Autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikool
 

Mis on reeglid?
1. Osalema ootame: 4.-12. klasside õpilasi.
2. Meem on eestikeelne.
3. Võistlusele esitab tööd õpetaja. 
4. Meemi juures on kooli nimi, õpilase nimi või alias ja klass/vanus ning juhendaja nimi ja e-mail. 
5. Võistluse toimumisaeg 1. - 14.veebruar 2019. 

Kuhu meemid üles laadida?
Meemid lae üles Padleti seinale, millele pääsed ligi SIIT.
Kontakt: birgy.lorenz@ttu.ee

Mida tehakse meemidega?
Võistlustöid kasutatakse meeme puudutava teadustöö tegemisel, huvitavaid meeme kindlasti hakkab kasutama terve maailm! Kõikide osalejate vahel loositakse välja toetajate auhinnad veebruari lõpus. 

Kuidas mõte alguse sai?
Pärnu Rääma Põhikool korraldas novembris meemivõistluse teemal “Nutisõltuvus”. 
Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas.

Kus meeme teha?
1. Keskkonnas Makeameme.org
2. Keskkonnas Imgflip

Autor: Marta Schönberg, Pärnu Rääma Põhikool

Autor: Keriti Jugala, Pärnu Rääma Põhikool 

Teksti autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Samal teemal:

• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"
• eTwinningu suvekoolis tehti meeme

Ümarlaual arutlevad Rein Veidemann Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsist, Anu Kell Eesti Emakeeleõpetajate Seltsist, Ivika Hein Miina Härma Gümnaasiumist, Anneli Kõvamees Tallinna Ülikoolist, Jaanus Kõuts Lääne Maakonna Keskraamatukogust ning Mihkel Rebane Haridus- ja Teadusministeeriumist. Ümarlauda modereerib Maarja Vaino Tallinna Kirjanduskeskusest. Vestluse juhatab väikese sõnavõtuga sisse kirjandusloolane, ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja Toomas Haug.

"Ümarlaua on ajendanud mure selle pärast, et eesti laste teadmised eesti kirjandusest on aina kehvemad," lausus ümarlaua üks korraldajaid, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann. "Eesti kirjandus on rahvusliku identiteedi üks alustalasid. Järjepidevus katkeb, kui meil ei ole millestki ühisest rääkida isekeskis ega midagi ühist edasi anda, et oleks põlvkondade vahel loomulik side."

Ka emakeeleõpetajad on aastaid tähelepanu juhtinud sellele, et eesti keele ja kirjanduse korralikuks õpetamiseks on liiga vähe tunde. "Õpetajad ei jõua eesti kirjanduse ajalugu läbi võtta, pealegi on Eesti koolides kehtiv ainekava gümnaasiumis üles ehitatud kursusepõhiselt ning eraldi kursust "Eesti kirjandus" ainekavas ei olegi," sõnas Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell.

 Murelikud on ka raamatukogutöötajad, kes näevad, kuidas raamatud õpilasest kaugemale viiakse. "Kooliraamatukogude kaotamine või keldrinurka taandamine vähendab lugemist. Head raamatud peavad olema õpilase käeulatuses," märkis Jaanus Kõuts Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja.

Ümarlaua idee ühe algataja Maarja Vaino sõnul on olukord eesti kirjanduse õpetamisega kehv, sellega ei ole rahul paljud õpetajad ega ka lapsevanemad. "Näib justkui iseenesestmõistetav, et eesti keel ja eesti kirjandus on eesti koolis üks tähtsamaid aineid. Tegelikkuses aga näeme nende ainete vähest väärtustamist ja kahanemist õppekavas. Ümarlauaga tahame teema laiema avalikkuse ette tuua, et saavutada muudatust."

Ümarlauda korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Kirjanduskeskus ning Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts.

Üritus toimub Rahvusraamtukogu Milleri salongis kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 15.00. Olete oodatud kuulama ja kaasa rääkima! Ümalaud on tasuta, osalemiseks palume registreeruda: goo.gl/uqpptf.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade

Lisaks veel Inga Kõue Startup Estoniast ja Laura Kalda Heateo Sihtasutuse haridusfondist. Jutud venisid plaanitust pikemaks: Eesti haridus on kõigile südamelähedane teema ja tahtmine midagi selle heaks ära teha on suur. 

Noppeid esinemistest: 

Tulevikus on iga ala tehnoloogia-ala. Ja igaüks meist saab midagi suurt ära teha! (Martin Villig, Taxify) 

Edukas saab olla vaid see ettevõte, kus töötajad on õnnelikud. (Jaan Pillesaar, Helmes)

Maailma haridusest on digitaliseeritud vaid 2% - see tähendab, et see ala on veel täiesti optimeerimata ning tööd seisab ees palju. (Märt Aro, DreamApply)

Eestis on haridusala startupiga alustada väga hea. Eesti haridus ja Eesti tehnoloogia on maailmas väga kõrges hinnas. (Kadri Tuisk, ClanBeat)

HITSA arenguprogramm EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud õpetajatele ja õppejõududele ning pakub neile tipptegijate koolitusi ja toetust oma innovatiivsete ideede elluviimisel.  

Fotod: HITSA

Samal teemal:

• HITSA alustas haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemuste avalikustamist

41. "Õpime Koos" saates räägitakse rahvusvaheliselt tunnustatud IB-õppest, mille alusel saab õppida seitsmes Tallinna ja Tartu koolis. Saatekülaline Irja Toots, Miina Härma Gümnaasiumi vilistlane ja endine rahvusvahelise õppe õppejuht, toob välja erinevused IB-õppe ja riikliku õppekava vahel.

Kuula saadet SoundCloudis https://goo.gl/UcVQPJ või YouTube'is https://goo.gl/mY51co.

Mis on "Õpime koos" ja kes seda teevad, loe lähemalt Koolielu artiklist "Õpime koos ja muudame mõtteviisi". 

Jaanuaris 2019 ilmus poelettidele Eesti logopeedide koostatud raamat draakonipuu Dino seiklustest ("Dino", Kristel Lempu, Margit Kalda, Glossus 2019). ”Dinos” on lihtsad sõnad ja lauseid, pilt ja tekst täiendavad üksteist. Teksti raskusaste kasvab märkamatult, kuni lõpus saab laps kokku lugeda sõna: DINOSAURUS.

Raamatut saab kasutada nii lapsevanem kui ka õpetaja/eripedagoog/logopeed erialases töös. ”Dino” sobib kõige paremini lastele, kel on juba välja kujunenud lugemisoksuse eeldused ning kes suudavad kaht-kolme tähte kokku veerida. 

Raamatu lõpus on metoodilised soovitused juhendajale ning tagakaanelt saab nutiseadmesse alla laadida ”Dino” teksti mõistmist toetavad küsimused. Soovijad saavad need välja printida kirjastuse Glossus kodulehelt https://glossus.eu/toode/dino/.

Küsimusi tuleks lapsele esitada nii enne kui pärast lugemist. See kindlustab teksti mõistmise ning õpetab last tekstiga töötama. Esitatavaid küsimusi saab varieerida vastavalt lapse tasemele ja õpetuslikele eesmärkidele.

Raamat on trükitähtedes ning kõvade kaantega. Seda soovitavad nii Eesti Eripedagoogide Liidu, Eesti Logopeedide Ühingu kui Eesti Lugemisühingu lugemaõpetamise asjatundjad.

Raamatut saab tellida Eesti suurimatest raamtupoodidest ning kirjastus Glossuse kodulehelt soodushinnaga kuni veebruari lõpuni.

Tekst: Liina Velner

Samal teemal:

• Aasta Rosina auhinna pälvis Anti Saare ja Urmas Viigi raamat „Mina, Milda ja meister Michel“
• Mika Keräneni uus põnevuslugu rullub lahti Tartu Ülikooli peahoones

Tseremoonial kõnelevad haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson, diplomaatilise korpuse vanem ja Saksamaa suursaadik Christoph Eichhorn ning Iiraeli suursaadik Dov Segev-Steinberg. Palve peab Eesti pearabi Shmuel Kot.

Tunnustati holokausti õppetundidest mõtisklenud õpilasi

Möödunud teisipäeval tunnustati Vabamus toimunud holokaustiohvrite mäletusürituse raames õpilaste kirjandivõistluse “Holokausti kajastus tänases päevas – mida me oleme sellest õppinud” parimate tööde autoreid ja nende juhendajaid. Kirjandivõistlusel parimateks tunnistati Viktoria Antipova Tallinna Juudi Koolist, Eliis Mätas (juhendaja Kristi Põdra) Väike-Maarja Gümnaasiumist ja Johanna Uuemäe (juhendaja Ruth Maal) Nõo Reaalgümnaasiumist.

Mälestusüritusel kõnelesid Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson, Kanada Suursaatkonna nõunik Jude Pecora, Kanada inimõiguste muuseumi esindaja Clint Curle ning Läti endine peaminister Māris Gailis. Kirjandivõistlust ja mälestusüritust korraldas Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse Eesti delegatsiooni, Eesti Mälu Instituudi ning Vabamuga.

Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast. Varem on riiklikku mälestustseremooniat peetud ka Kloogal, kus 2013. aastal avati Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioonina memoriaalkompleks.

Allikas: HTMi pressiteade

Õpetajate Lehes ilmuvatest töökuulutustest on näha, et õpetajaid otsitakse lasteaedadesse aasta ringi. Neid on kõige rohkem puudu Harjumaal ja Tallinnas, aga ka mujal Eestis. Kuigi õppida soovijaid on palju ja konkurss lasteaiaõpetaja erialale ülikoolides üks suuremaid, on õppekohtade arvu viimastel aastatel märkimisväärselt vähendatud. OSKA uuring toob üllataval kombel välja, et vajadus lasteaiaõpetajate järele lähiaastatel mitte ei kasva, vaid kahaneb.

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest. 

Foto: Koolielu arhiiv

Seda juhib loodav küberturvalisuse operatsioonide keskus (SOC), mille eesmärgiks on kaitsta tudengite, ülikooli töötajate ja erinevate uurimisgruppide andmeid küberrünnakute eest. Samuti annavad uued üksused tudengitele võimaluse tegeleda süvitsi küberturvalisuse teemadega.
  
CERT ehk Computer Emergency Response Team uurib ja lahendab küberkaitsega seotud probleeme, jagab informatsiooni ning teavitab erinevatest turvaohtudest.  See jagab informatsiooni intsidentide kohta ja teavitab turvaohtudest. Samuti aitab CERT ära hoida turvaintsidente ja vähendada turvariske, kuna aitab tõsta teadlikkust teavitamise kaudu. Meeskonna töö seisneb peamiselt võrguliikluse monitooringuga, teenuste ja serveritega jm oluliste komponentide logide kogumisega. Tulevase TalTech CERTi turbeteenuste juht Risto Vaarandi ütles, et lisaks tehnilisele poolele on väga olulised ka inimesed, kes kogutud infot analüüsivad, kuna ilma sisulise analüüsita on tehnilisest osast vähe kasu.
  
Infotehnoloogia teaduskonna küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juht Rain Ottis selgitas, et lisaks TalTechi turvalisuse tõstmisele tekib oluline platvorm küberturbealase teaduse edendamiseks ning küberkaitsest huvitatud tudengitele praktilise kogemuse pakkumiseks. „Nii saame kindlad olla, et TalTechi teadus- ja õppetöö käivad ühte jalga n-ö päris eluga,“ rõhutas Ottis.
  
Küberturvalisuse operatsioonide keskus (SOC) luuakse, et leida, tuvastada ja liigitada TalTechi infrastruktuurile ja personalile suunatud küberohtusid. Keskuse meeskonna pädevuses on koostöös välispartneritega parendada ülikooli küberturvalisust, mis teadmismahuka organisatsioonina peab olema võimeline kaitsma teadustöös saadud andmeid varguse eest.
  
Uut meeskonda juhivad valdkonnas kogenud eksperdid: turbeteenuste juhina Risto Vaarandi ja projektijuhina Kieren Lovell. Risto Vaarandil on 20-aastane infoturbealane kogemus finantssektorist ning ta vastutab tehniliste lahenduste juurutamise eest. „Me kasutame selleks avatud lähtekoodiga lahendusi ning püüame tihedas koostöös kogukonnaga pakkuda infoturbe alast nõu ka laiemalt,“ ütles Vaarandi.
  
Kieren Lovell märkis, et uued küberturvalisusega tegelevad meeskonnad täiendavad üksteist nii reaalse elu infoturbe küsimustega tegeledes kui ka tudengitele uute oskuste ja teabe jagamisega. „Nii et sellest koostööst on küberturvalisuse taseme tõstmisel kasu nii TalTechil kui ka Eesti ühiskonnal tervikuna,“ oli Lovell veendunud.
  
Kieren Lovell on varem töötanud Cambridge’i Ülikoolis, kus ta töötas samuti CERT meeskonna juhina. Tema varasem kogemus pärineb Briti ja Norra kuninglikust mereväest, kus ta teenis kommunikatsiooni- ja infoturbespetsialistina tuumaallveelaevadel, miinijahtijatel, lennukikandjatel ja patrullpaatidel.

Allikas: TalTechi pressiteade
  

Oodi vormiks võib olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese vm. Žanripiirangud puuduvad, peaasi, et tegu on noorte omaloominguga.

UNESCO on 2019. aasta kuulutanud põliskeelte aastaks, Eestis on 2019. aasta kuulutatud eesti keele aastaks. „Sellest tuleneb ka üleskutse noortele mõelda eesti keele väiksusele ja suurusele, erilisusele maailma keelte seas, eesti keele rollile aina ingliskeelsemaks muutuvas maailmas, väärtustada oma keelt, hoida oma juuri,“ märkis Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister. 

Konkurss toimub kahes voorus.

14. märtsiks tuleb esitada kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst ning jagada video linki Google Drive´is aadressil ood@poltsamaa.edu.ee. Videole tuleb lisada kirjalikult vormistatud tekst, mis sisaldab töö pealkirja, selgitust, lugu või põhjendust, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse. Kindlasti tuleb lisada autori(te) nimi/nimed, vanus, kool, juhendaja(d). Saadetud tööde hulgast valib žürii 18. aprilliks lõppvooru pääsejad.

Žürii otsusel edasi pääsenutega võetakse ühendust hiljemalt 22. aprillil. Lõppvooru valitud tööde autorid saavad võimaluse esitleda oma loomingut žüriile ja publikule 9. mail Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Parimaid töid autasustatakse, auhinnafond on 2000 eurot. Parimatest töödest valmib ka kogumik „Ood eesti keelele“.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv