Liitumine annab kinnituse, et Tartu Ülikool on rahvusvaheliselt tugev ja tunnustatud partner.

Möödunud nädalal kogunesid U4-võrgustikku kuuluvate Genti Ülikooli, Göttingeni Ülikooli, Groningeni Ülikooli ja Uppsala Ülikooli esindajad Saksamaale Göttingeni, et tähistada võrgustiku kümnendat aastapäeva ning rääkida selle tulevikust. Eile jõuti kokkuleppele võrgustiku laienemises ja otsustati, et viienda täieõigusliku liikmena kaasatakse Tartu Ülikool. Läbirääkimised võrgustiku leppe ja uue nime üle jätkuvad.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles, et selles koostööplatvormis osalemine on Tartu Ülikooli jaoks väga oluline. Tema sõnul kinnitavad kõik senised kohtumised ja arutelud, et võrgustik on selgesti keskendunud uuenduste ja muudatuste elluviimisele. „Meil on partneritega ambitsioonikad eesmärgid nii ülikoolide põhitegevuste kui ka juhtimispraktika ühisel arendamisel. Tartu Ülikooli jaoks on huvitav ka õppida võrgustiku senistest kogemustest näiteks üliõpilaste kaasamisel juhtimisrollidesse ja üldise juhtimiskvaliteedi tagamisel,” ütles Asser.

Tartu Ülikoolis U4-ga liitumist koordineerinud arendusprorektor Erik Puura ütles, et see partnerlus kinnitab ülikooli tipptaset. “Võiks öelda, et oleme maailma tipus, igal juhul Euroopa parimate hulgas, kus Tartu Ülikooli järgi joonduvad vähemasti kõik Ida- ja Kesk-Euroopa ülikoolid. Ja see on uhke tunne,” rõõmustas Puura.

Esimene strateegiline samm on üheskoos ettevalmistatav Euroopa ülikooli projektitaotlus. Võrgustik seab selle taotlusega endale eesmärgi olla tunnustatud tõelise Euroopa hariduse teerajajana, pakkudes avatud, lõimitud ja piirideta keskkonda tipptasemel õppe- ja teadustööks, toetades ülikooli liikmete senisest tihedamat liikumist partnerülikoolide vahel. Taotluse ettevalmistamisse on kaasatud Tartu Ülikooli kõikide valdkondade esindajad ja üliõpilased.

U4-võrgustik on asutatud 2008. aastal. See toetab oma eksperditeadmiste ja ressurssidega ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmist ning uuenduslike protsesside algatamist hariduses ja teaduses. Suurt tähelepanu pööratakse ülikoolides altpoolt tulevate algatuste toetamisele, väga oluline on üliõpilaste kaasamine kõikidesse protsessidesse. Lisaks aitab U4 leida häid partnereid „Erasmus+“ programmi hariduskoostöös ja „Horisont 2020“ teaduskonsortsiumides osalemiseks.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Konverentsi idee lähtub levinud arvamusest, et tänapäeva noored viibivad suure osa ajast nutiseadmetes ja internetis. Sellist käitumist peavad kõrvalseisjad sageli muret tekitavaks, kuna ei teata, millist mõju see noorte tulevikule avaldab.

„Paljud täiskasvanud muretsevad, et laste sage internetis viibimine segab nende ülejäänud elu. Tegelikult kuuleme vähe noorte endi arvamusi. Konverentsiga tahame just noorte mõtetele hääle anda,“ rääkis üks konverentsi põhikorraldajatest Maria Žuravljova. 

Need mõtted ja lahendused, mille noored Narvas välja pakuvad, võetakse lähtepunktiks TÜ Narva kolledžis uute noorsootöötajate koolitamisel. 

Kahepäevase konverentsi avab president Kersti Kaljulaid. Noortel aitavad sihte seada näiteks Soome haridustehnoloogia ettevõtte Mehackit Atelieri tegevjuht Heini Karppinen ja rahvusvaheliselt tunnustatud Soome programmeerija, lastekirjanik ja illustraator Linda Liukas. Liukas pälvis tänavu maineka auhinna, kui majandusajakiri Forbes valis ta 50 Euroopa tehnoloogiamaailma mõjutanud naise hulka. 

Töörühmi juhivad eksperdid, kelle hulgas on revolutsiooniline juutuuber ja ettevõtja Victoria Villig, Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo ning SALTO noorte osaluse ja informatsiooni ressursikeskuse koordinaator, varem Austraalias Victoria Ülikoolis noorsootöö lektorina töötanud Martti Martinson.

Konverentsi teise päeva avab Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Dagfinn Høybråten.

Konverentsi korraldavad TÜ Narva kolledž koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis ja Eesti Noorsootöö Keskusega. Töökeel on inglise keel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev.

Samal teemal:

• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast
• Digikunsti konkursi võidutööd näitavad õpilaste häid oskusi

„Andres Metspalu on mees nagu orkester,“ ütles preemia üle andnud Maris Laan, kes on Eesti Inimesegeneetika Ühingu president ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor. „Ta on tegutsenud inimese geneetika vallas üle 25 aasta ning on üks juhtivatest teadlastest, kes on viinud Eesti inimese geneetika rahvusvahelisele teadusareenile. Tema silmapaistvat tööd on nende aastate jooksul märkinud paljud olulised teaduslikud teetähised,“ lisas Laan.

Metspalu oli 1999. aastal Eesti Inimesegeneetika Ühingu üks algatajaid ja aastatel 2007–2013 selle president. Ta on olnud ka Euroopa Inimesegeneetika Ühingu aktiivne liige, sh president aastatel 2005–2008. Ta on pannud aluse molekulaardiagnostika laboriteenusele Eestis nii Tartu Ülikooli Kliinikumi Sihtasutuses (1996) kui ka kolm aastat hiljem biotehnoloogia firma Asper Biogene vahendusel.

Andres Metspalu on olnud esimese põlvkonna geenikiipide arendusprojekti eestvedaja Eestis 20.–21. sajandi vahetusel. Aastal 2002 algatas ta Eesti geenivaramu projekti, millest on võrsunud Eesti biopank ja Tartu Ülikooli genoomika instituut. Lisaks geeniproovide kogumisele ja DNA-de analüüsimisele on see taristu olnud loomisest alates atraktiivne keskkond paljudele noortele andekatele geneetikavaldkonna teadlastele. Nende hulgas on näiteks Eesti noore teadlase preemia võitnud Lili Milani ja hiljuti mikrobioomi uurimiseks Euroopa teadusrahastuse saanud Elin Org.

Eesti geenivaramu andmeid on kaasatud kümnetesse ja isegi sadadesse komplekshaiguste päriliku komponendi uuringutesse. Selle töö tulemusel on Andres Metspalu koos nelja Eesti geenivaramu teadlasega pääsenud maailma mõjukaimate loodus- ja sotsiaalteadlaste hulka.

Professor Metspalu on silma paistnud ka muuga. Ta on õpetanud noori, juhendanud 24 doktoritööd ja arvukalt magistritöid inimese geneetika erialal. Ta on andnud suure panuse ühiskondlikku tegevusse ja eriala tutvustamisse, tegutsedes aastaid mitmekülgselt teaduskommunikatsiooni nimel. Näiteks on alates 2000. aastast korraldatud Tartus kõrgetasemelist teaduskonverentsi „Geenifoorum“, kuhu kutsutakse esinema inimesegeneetika asjatundjaid kogu maailmast.

Viimase kahe aasta saavutus on Eesti geenivaramu mitme tuhande doonori kogu genoomi järjestamine USA koostööpartneri Broad Institute’i abil ja Eesti populatsiooni põhiste andmete kaasamine ühte maailma juhtivasse inimese genoomi varieeruvuse andmebaasi The Genome Aggregation Database. Sellest andmebaasist on nüüd võimalik vaadata järele iga geenides paikneva variandi sagedus Eesti populatsioonis. Seda geneetilist infot arvesse võttes saab täpsemalt eristada normaalset geneetilist varieeruvust ja päriliku haiguse riski.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Lisaks peavad TalTechi teadlased kaks avalikku loengut küberkaitsest ja targast linnast.

Samuti tutvustatakse TalTechi ja selle maailmatasemel tegevusvaldkondi ja saavutusi, räägitakse Eestist ning luuakse veelgi paremaid suhteid oma Soome kolleegidega. 

„Aalto ülikool on TalTechile väga oluline partner, kellega on koostööd tehtud juba pikalt ning kes on nii teaduse, õppetöö kui turunduse valdkonnas meile väga heaks eeskujuks. Pop-up-ülikooli Aaltosse viimine on taolise rahvusvahelise koostöö suurepärane näide,“ rääkis TalTechi turundus- ja kommunikatsioonijuht Anne Muldme ning selgitas, et tehnikaülikooli 100. juubeliaastal soovib ülikool tähtsündmust jagada ka oma sõpradega teistest linnadest ja riikidest. „Eesmärk on ka Eesti riigi tutvustamine maailmale – Aaltos on ligi 2000 välistudengit, kellest nii mõnigi võiks meie kohalolekust saada inspiratsiooni Eestiga tutvumiseks ja miks mitte tulevikus koostöö tegemiseks,“ lisas ta.

Pop-up-ülikooli raames tutvustatakse TalTechi põnevamaid ja suurimaid saavutusi: lisaks Iseautole ja tudengivormelile ka nano-satelliiti, liginullenergia maja, robotkilpkonna ja Eesti esimest 5G võrku. 

Avalikud loengud keskenduvad küberkaitse ja targa linna teemadele. Esimest loengut teemal „Cyber hygiene - How to survive and be safe in the cyberspace? Best practices from cybersecurity students“ viivad läbi TalTechi küberkaitse õppekava tudengid Kristiina Konno (Eesti) ja Andrew Roberts (Austraalia). Teine pühendub targale linnale – teadur Ralf-Martin Soe keskendub enda loengus „Smart City: How to connect cities digitally? The case of Finland and Estonia” Helsingi ja Tallinna näitel mobiilsetele linnadevahelisele koostöövõimalustele. 

TalTechi pop-up-ülikooli messiala on avatud Aalto ülikoolis, Dipoli hoones teisipäeval, 27. novembril kell 10-17. Loengud toimuvad Lumituuli auditooriumis. TalTechi pop-up-ülikooli ja Eesti tippteadusega Aaltos on lisaks tudengitele ja õppejõududele tutvuma oodatud ka kohalikud ettevõtjad, ametnikud ja kõik huvilised. 

Allikas: TalTechi pressiteade

Avatöötuba toimus reedel, 23. novembril Tallinna Kesklinna Noortekeskuses.

360-kraadised videod pakuvad noortele võimalust olla virtuaalseks töövarjuks nii noortekeskuse noorsootöötajatele, huvijuhtidele, huvikooli õpetajatele kui ka ringijuhtidele. Kokku tutvustatakse kaheksat noorsootöötaja ametit.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et uudsete lahenduste kasutamine noorsootöös on väga oluline, kui tahame jõuda noorteni. „Virtuaalreaalsus on kaasaegses maailmas heaks näiteks, kuidas pakkuda noorsootöös lahendusi, mis on motiveerivad, arendavad ja samas ka noorte seas väga populaarsed,“ sõnas Reps.

Virtuaalreaalsuse töötubade idee ellu kutsunud Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) direktori Edgar Schlümmeri sõnul aitavad interaktiivsed lahendused tõsta esile noorsootöötaja töö väärtust ja sisu ning tuua karjääriõpet noortele lähemale just sellisel viisil, mis neid kõige paremini kõnetab. „Käesoleval noorsootöö nädalal keskendume noorsootöö võimalustele ja julgustame noori nendest võimalustest osa saama,“ märkis Schlümmer. 

ENTK tellimusel korraldab virtuaalseid töötube Eesti Noorsootöötajate Kogu, mille projektijuht Minna Kohjus ütles, et noorsootöötaja ametit tutvustatakse 15-19-aastastele noortele nii virtuaalreaalsuse kui ka liitreaalsuse tehnoloogiate abil ning praktiliste noorsootöös ettetulevate tegevuste läbimängimise kaudu. „Töötoas proovitakse läbi erinevaid virtuaalseid lahendusi, kus osalejatel võimaldatakse olla probleemsete olukordade peremehed, kes teevad valikuid ja langetavad otsuseid," ütles Kohjus.

Virtuaalses töötoas avatakse noorsootöötaja ameti lai profiil: avatud noortekeskuse noorsootöötaja; kooli huvijuht; ringijuht; huvikooli õpetaja; maleva rühmajuht ja/või noortelaagri kasvataja; rahvusvahelise noorsootööga tegelev noorsootöötaja; mobiilne noorsootöötaja; noorsootöötaja kultuuriasutustes.

Kaasahaaravate lahenduste koostööpartnerid on Maru VR Production OÜ ja Subatomic OÜ, kes on kaasanud omakorda mitmeid noorsootöö valdkonna eksperte. Samuti tehakse koostööd noorsootöö erialasid õpetavate kõrgkoolidega.

Interaktiivseid töötube noorsootöötaja ameti tutvumiseks rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESFi kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: noorte rahulolu huvihariduse ja huvitegevusega on kasvanud
• Värkvõrk on koolides kohal

Eriti aktiivsed ProgeTiigri tulevikutegijad olid sel aastal lasteaiad. Oli lasteaedu, kus programmeerimisega pistsid rinda pea kõik lapsed: paberil, arvutiga, roboteid, aga ka kaaslasi programmeerides. Laste tegemised on näha ProgeTiigri Tulevikutegijate FB lehel.

Pärast esimest vooru toimusid piirkondlikud üritused, millest võttis osa üle 1200 programmeerimishuvilise lasteaialastest kuni gümnaasiuminoorteni. Üritused toimusid Peetris, Viljandis, Pärnus, Võrus ja Laiusel ja õpilastel oli võimalik osaleda erinevates töötubades või panna ennast proovile digioskaja võistlusel, digiorienteerumisel, mängude loomises või robotitega võisteldes.

Lisainfo

Maakondlikest üritustest tegi fotod Kristi Salum

Samal teemal:

• ProgeTiiger hullas Laiuse põhikoolis
• Programmeerimisnädalast Tartu näitel: ma ise mängus tegija
• Nutilaboris valmisid prügiautod

Sel aastal tõlgivad noored keelehuvilised tekste kultuuripärandi teemal. 

Tänavu oli võistlus populaarsem kui kunagi varem – üle Euroopa registreerus 2062 kooli. Nende hulgast valis arvuti võistlema 751 kooli – just niipalju on saadikuid Euroopa Parlamendis. Liikmesriigist võistlusele pääsevate koolide arv vastab samuti selle riigi saadikukohtadele Euroopa Parlamendis. Väljavalitud koolid said tõlkevõistlusele esitada kaks kuni viis 2001. aastal sündinud õpilast. Valminud tõlkeid hindavad Euroopa Komisjoni kutselised tõlkijad, kes valivad igast liikmesriigist välja ühe võitja. Võitjad kuulutatakse välja 2019. aasta veebruari alguses ning nad kutsutakse 2019. aasta kevadel Brüsselis toimuvale auhinnatseremooniale.

Eestist registreerus tõlkevõistlusele 26 kooli, kellest arvuti valis välja kuus – Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Hiiumaa Gümnaasiumi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Jüri Gümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ning Pärnu Koidula Gümnaasiumi. Soovime koole esindavatele õpilastele edu!

Esmakordselt antakse sel aastal põhivõistluselt välja jäänud koolidele võimalus osaleda nn lohutusringis. See tähendab, et soovijad võivad võistlusteksti samadel tingimustel tõlkida ning saata selle Euroopa Komisjoni esinduse keelenõunikule hindamiseks. Lohutusringi parimaid ootab samuti väike auhind ning võimalus külastada Euroopa Komisjoni Eesti esindust. 

2007. aastal alguse saanud tõlkevõistluse Juvenes Translatores eesmärk on edendada noorte keeleõpet, tähtsustada tõlkimisoskust ning soodustada koolide ja õpilaste vahelist koostööd. Võistluse kohta saab rohkem lugeda võistluse veebisaidilt.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Tavapäraselt kaasnevad filmiga ka õppematerjalid ning seansile eelneb lühike tutvustus eksperdi poolt. "Klassiga kinno!" programmi pakub kino Sõprus Tallinnas. 

Filmi tutvustus  

Film on avameelne montaaž paljudest videotest, mida noored geid, bid, lesbid ja transseksuaalid on internetti postitanud, ning laseb meil kogeda otsustavat „kapist välja tulemise“ hetke, mis muudab lõplikult nii nende intiimset kui ka sotsiaalset elu.

Režissöör Denis Parrot ütleb filmi kohta nii: „Tänapäeval on meie lääne ühiskond väidetavalt homosõbralikuks muutunud, kuid vähesed inimesed suudavad päriselt ette kujutada, mida tähendab erineda oma seksuaalsusega ühiskondlikust normist nii isiklikul kui ka sotsiaalsel tasandil. See film käsitleb ühelt poolt kogu maailma teismeliste intiimseid tundeid isiklikus plaanis ning teiselt poolt kogu seda sotsiaalset ja rahvusvahelist fenomeni laiemas plaanis. Seeläbi tehakse vaatajale selgeks, kui olulised need küsimused ikka veel on ja kui hooletult neist mööda vaadatakse. „Kapist välja“ on esimene dokumentaalfilm, mis käsitleb LGBTQ kogukonna liikmete lugusid sotsiaalmeediapostituste kaudu. Nende videote digitaalne olemus, filmimistehnika erinevus ja kadreerimisvõtted kingivad kogu projektile minimalistliku esteetika ning teevad filmist enneolematu elamuse.“

Filmi treiler ja lisainfo kodulehel:

https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-kapist-valja. 

Antud dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, gruppi saatvatele õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Lisaks jätkub „Eia jõulud Todikakul“ kooliseanssidele registreerumine. Lisainfo kino kodulehel - https://www.kinosoprus.ee/et/movie/kooliseansid-eia-joulud-tondikakul.

Allikas: kino Sõprus info

Väljakutsest osavõtmiseks tuleb noortel valmistada kas hommikupuder, munaroog, pasta, tatrapuder lisandiga või ahjus küpsetatud köögiviljad kana või kalaga ning postitada foto toidust Instagrami koos märksõnadega #paremkokkaise ja #tervislikonparem. Martti, Victoria ja Liina valivad välja oma lemmikpostitused ning kümnel postitajal on võimalik võita ühine toiduvalmistamise õhtu youtuberitega. Lisainfot ja soovitusi leiab veebilehelt http://fiidikaru.toitumine.ee/soome-tervislikult/. Kampaania kestab kuni 9. detsembrini.

TAI projektijuhi ja toitumisnõustaja Kristin Salupuu sõnul on kampaania eesmärk viia noorteni sõnumit tervislikult ja tasakaalustatult söömise plussidest ja sellest, et näksimist, eriti just magusate ja soolaste näkside söömist, tuleks vähendada.

„Noortel on suurem energiavajadus, ent ka pikad ja tihedad, aktiivsust täis päevad. Näksid, nagu krõpsud või šokolaad, võivad tunduda soodsad ja kiired näljakustutajad, kuid kiire elutempo juures võivad seejuures sootuks ununeda soojad täisväärtuslikud toidukorrad,“ ütles Salupuu. „Söömisharjumused saavad alguse juba lapseeas ning see, kuidas sööme noorukina, mõjutab toitumist ja tervist ka täiskasvanuna. Ise süüa teha, kas perega või sõpradega koos, on lisaks ka tore seltskondlik ajaviide.“

TAI läbi viidud Eesti toitumise uuringust selgus, et eestimaalased söövad soovitatud oluliselt enam lihatooteid, magusat ning soolaseid ja magusaid näkse. Soovitatust oluliselt vähem süüakse aga teraviljatooteid, kala, pähkleid ning puu- ja köögivilju. 

Allikas: TAI pressiteade

Samal teemal:

• Eesti õpilased liiguvad murettekitavalt vähe
• Esitleti raamatut "Laste toitumine ja tervis"

„Möödunud suvel näitasime külastajatele oma keskuses plastineeritud inimkehasid. Kui toona oli peamine rõhk visuaalsel elamusel, siis seekordne mininäitus on igati ahhaalik: kõike saab ise katsuda, proovida ja uurida,“ rääkis AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk.

Uus näitus jagab vastuseid inimese anatoomiaga seotud küsimustele: millised toidud on meie kehale head ja millised mitte? Millest koosneb aju? Kuidas pesta hambaid ja kuidas teha kunstlikku hingamist?

Kolk märkis, et näitus tuli AHHAA keskusesse Poolast Gdanskis asuvast Hewelaniumi teaduskeskusest. 

„Meil on Hewelaniumiga hea koostöö juba teist aastat järjest. Möödunud sügisel, kui AHHAA vahetas teemanäitust, oli meil väljas Hewelaniumi näitus „Matemaatika ilu“. Sellel korral, kui kolmandas saalis näitust vahetatakse ja "Rakett 69" saateid filmitakse, pakume külastajatele lisaelamust anatoomianäituse näol,“ ütles ta.

Mininäitus sobib ka kõige nooremale külastajatele: seal on eksponaate, mis sobivad juba lasteialastele, ent osa näitusest pakub suuremat avastamisrõõmu pigem täiskasvanutele.

Järgmine suur AHHAA näitus kannab nime „Ahhaa, illusioonid“ ja see avatakse 30. novembril. Tegemist on AHHAA enda valmistatud näitusega. Kolmas saal täitub illusioonidega, mis ühel või teisel viisil loovad pettekujutelmi ning tekitavad külastajates kahtlusi, et kas oma silm on ikka kuningas.

Allikas: AHHAA keskuse pressiteade. Fotod: Mathias Bogens, AHHAA keskus.

Samal teemal:

• AHHAA avas täna keskkonnateemalise näituse