Kursus koosneb kord kuus toimuvatest kahepäevastest seminaridest ning vältab koos pideva mentorlusega meeskondadele kevadsemestri lõpuni. Kokkuvõtteid ideedest ja nende rakendamisest ettevõtetes tehakse 17. mail toimuval Tartu Ülikooli demopäeval.

„Innovatsioon ei ole tavaline tellija-tarnija suhe, see saab tekkida üksnes heas teineteisemõistmises. Sel põhjusel tahame ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased terveks aastaks innovatsiooni nimel koos tööle panna,“ kommenteeris kursuse sündi Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Kristel Reim.

Kursus saab teoks koostöös Tartu Ülikooli vilistlase ja ettevõtja Priit Salumaaga, kes on häkatonisarja Garage48 ja tootearendusettevõtte Mooncascade kaasasutaja. „Me oleme Tartu Ülikooliga teinud mitmeid koostööprojekte. Tihti on tekkinud tunne, et akadeemia ja ettevõtjad ei saa üksteisest päris hästi aru. Samuti pole mõlemal poolel päris head ettekujutust, kuidas uusi asju maailma tuua,“ kirjeldas Salumaa kursuse eesmärki. „Tahame seda mängu muuta ja öelda, et kui me oleme ühes paadis, siis peame sõitma samas suunas ja me kõik peame oskama kasutada aere.“

„GameChangersi“ kursusel keskendutakse meeskondade ühiste eesmärkide seadmisele ja innovatsiooniprojektide elluviimise oskustele. Lahenduste loomisele eelneb põhjalik arutelu ettevõtete tulevikuplaanide üle.

Kursusel osalevate ettevõtete arengusoovid ulatuvad seinast seina. Näiteks Eesti Energia soovib otsida robotkaevandamise võimalusi, teater Vanemuine tahab leida suurele ja traditsioonilisele teatrile praeguses kultuuriruumis uusi lahendusi ning Tartu Ülikooli Kliinikumil on huvi suurendada inimlikku mõõdet arstiabi pakkumisel. Veel osalevad kursusel Swedbank, ABB Drives&Renewables, Politsei- ja Piirivalveamet, Meravita, Mooncascade, Tele2 ja SEB.

Esimese kokkusaamise avakõneleja on psühholoog ja vabavõitleja Jorgen Matsi, kes inspireerib meeskondi saama esmalt aru enda väärtustest ning seejärel sõnastama muutuste elluviimiseks õigeid eesmärke.

Kursust juhivad Priit Salumaa ja SIA Lattelecom BPO tegevjuht Krists Avots, kes on koos korraldanud ka Garage48 häkatone. 

Esimene seminar toimub Eesti Rahva Muuseumi konverentsisaalis sel neljapäeval ja reedel. Neljapäev algab kell 9 Jorgen Matsi ettekandega. Seejärel antakse osalejatele ülevaade majanduse ja ühiskonna tulevikutrendidest (algusega kell 13) ja valmistatakse ettevõtjad ette reedeks, mil nad peavad esitlema arendamist vajavaid ideid ning värbama meeskonda üliõpilasi ja teadlasi. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

„Eesti õpetajad on tugevad spetsialistid ja kogu ühiskond hindab neid väga. Haridusstipendium annab õpetajatele võimaluse end täiendada ning ühtlasi anda oma panus kogu haridussüsteemi arendamisse,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Õpetajad ja tugispetsialistid saavad vaba semestrit kasutada näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või hariduspoliitika kujundamiseks.

Stipendiumi määramisel võetakse eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks on sel aastal kinnitatud õpikäsitus ja selle muutumine, kaasava hariduse rakendamine ning tervis, rõhuasetusega vaimsele tervisele. Aastas antakse välja kuni viis stipendiumi.

Lisainfo ja taotlusvorm: https://www.hm.ee/et/uudised/konkursid-ja-preemiad  

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Reet ja Tiit Villig toetavad stipendiumiga TÜ arvutiteaduse naisüliõpilasi
• Noore õpetlase stipendium anti tänavu 20 noorele

Kutsume muusikahuvilisi gümnaasiumiõpilasi osalema Noore Muusiku Kooli õppelaagris! See on juba 18. laager! Laagrisse on oodatud kõik vähemalt 16aastased noored, kes mängivad pilli ja kaaluvad võimalikku edasiõppimist muusika vallas. Noore Muusiku Kool pakub ainulaadset võimalust arendada oma muusikaalaseid oskusi, avardada teadmisi ning musitseerida koos teiste noorte muusikutega. 

Laagris täiendatakse teadmisi muusikateoorias ning õpitakse tundma rütmika põnevat ja mitmekesist maailma. Tutvutakse ka muusikaõpingutes vajaminevate arvutiprogrammidega ning arendatakse lavalist väljendusoskust. Lisaks saavad laagris osalejad külastada XVI Pärimusmuusika Lõikuspidu.

Õppetööd viivad läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna õppejõud ning üliõpilased.

Kõik Noore Muusiku Kooli õppurid saavad tõhusa ettevalmistuse jätkamaks oma muusikaõpinguid Viljandi Kultuuriakadeemias või mõnes teises muusikaharidust pakkuvas koolis.

Lisainfo ja registreerumine: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/noore-muusiku-kool

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk tervitas sümpoosionil osalejaid Euroopa keeltepäeva puhul ja märkis, et mitmekeelsus on väärtuslik ja Eestis väärtustatud. „See annab meie inimestele eelise tööturul nii Eestis kui ka välismaal, kuid veelgi olulisem – avab uksed teistesse kultuuridesse ning seob meid maailmaga laiemalt,“ sõnas Kasesalk.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner andis parimate keeleõppeprojektide tegijatele üle Euroopa Komisjoni ja ministeeriumi tunnuskirjad. „Tänavused võiduprojektid esindavad nii mitteformaalset keeleõpet kui ka õppekavaga tihedamalt seostatud tegevusi,“ ütles Kärtner. „Rõhutatud on eelkõige seda, et keeleõpe toetab ühest küljest isiksuse arengut, teisalt muudab õppurid konkurentsivõimelisemaks hilisemas tööelus,“ ütles Kärtner.    

MTÜ Lahemaa Looduskool pälvis tunnuskirja multikultuursete perede 10-16-aastastele noortele suunatud lõiminguprojekti eest. Projekti käigus arendati noorte looduse ja pärandkultuurilist sõnavara, suhtlemisoskust ja eneseväljendusoskust. Kogemusõppele põhinenud projektis osales kokku ligi 200 noort 20 koolist ning ja nelja kooli õpetajad.  

Tartu Kutsehariduskeskus viis ellu õpilaste konkurentsivõimet tõstvaid keeleõppetegevusi. Selleks pakuti täiendavat inglise, soome ja saksa keele õpet turismivaldkonna õpilastele. Keeleõppetegevused sisaldasid mentorõpet, keelelaagreid keelekeskkonnas ja muid aktiivõppemeetodid.

Kadrioru Saksa Gümnaasium sai tunnuskirja saksakeelsete majandusõppe projektide eest. 2014. aastast õpetatakse koolis majandust saksa keeles. Välja on töötatud õppesuund, kus lõimitakse keele ja majanduse õpet ning arendatakse õpilastes ettevõtlikkust. Majandusõppe lõpetajad oskavad kõrgel tasemel saksa keelt ning oskavad seda ära kasutada ettevõtluse ning rahvusvahelise suhtluse vallas.

Taustainfo

Euroopa keeleõppe tunnuskiri toetab ja tunnustab uuenduslikku lähenemist keeleõppele, sh erinevate metoodikate ja tehnikate kasutamist ning hea praktika levitamist. 

Valitav keeleõppealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima erinevaid keeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Keeleõppe tunnuskirja võib pälvida ka festival, õpiring, keelteklubi, keelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms. 
Euroopa keeleõppe tunnuskirjale saab kandidaate esitada uuesti 2019. aastal kevadel. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa keeltepäev 26. septembril

Euroopa keeltepäeva puhul räägitakse mitmekeelsusest  ja rõhutatakse keelte olulisust. Programm viiakse läbi nii eesti kui ka saksa keeles.

Samas annab Haridus- ja Teadusministeerium üle tänavused Euroopa keeleõppe tunnuskirjad edukatele keeleõppeprojektidele.

Pikaajalise saksa keele õpetamise traditsiooniga koolina lähenetakse ürituse teises pooles mitmekeelsusele saksa keele kaudu. Koos partnerkoolidega üle Eesti, kus esimeseks võõrkeeleks saksa keel, jagatakse kogemusi, mida on võimalik saavutada tänu heale saksa keele oskusele ning kuidas saksa keele järel omandatakse edukalt kõiki teisi võõrkeeli.

Loe lähemalt Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kodulehelt!

Kutsume Sind osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

Keda ootame? 

Osalema on oodatud kõik õppejõud, õpetajad, õpetajaks õppijad ja teised õppeasutustes (sh lasteaiad, üldharidusekoolid, kutsekoolid, kõrgkoolid, huvikoolid jne) tegutsejad, kes soovivad olla haridusuuenduste eestvedajaks.

Miks osaleda?

Sest see on inspireeriv! 
•Saad oma ala parimatelt uusi teadmisi nüüdisaegsest õpikäsitusest.
•Sul on võimalus olla ise haridusuuenduse loojaks ning loodut teistega jagada.
•Uuenduse loomisel on Sulle toeks mentor.
•Programmi lõpuks on Sul asjatundjate kontaktvõrgustik järgmiste ideede arendamiseks.

Tulemus?

Saad ellu viia Sulle südamelähedase idee, mis aitab nüüdisaegselt õppida. Programmi edukalt läbides saad hakata eksperdina õpitut jagama ning võid kandideerida HITSA stipendiumile.

Arenguprogrammis osalemine on tasuta.
 
Avalduste esitamise tähtaeg 14. oktoober 2018. Vaata täpsemalt siit! 

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid, startup-kogukonna esindajaid ning valdkonnaeksperte nii Eestist kui ka välismaalt. 

Foto: Canva

Samal teemal:

• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot
• Tulge digiteri tegema!
• Algab ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"

25. septembril teevad tasemetööd valimisse kuuluvad seitsmendate klasside õpilased ning 2. oktoobril valimisse kuuluvad neljandate klasside õpilased. 

Loodusvaldkonna tasemetöödes keskendutakse eelkõige loodusteaduslikele üldpädevustele. Õpilastel tuleb uurimis- ja otsusetegemisülesannete abil igapäevaelulisi loodusteaduslikke probleeme lahendada. Teadmiste kõrval hinnatakse ka õpilaste analüüsi-, kavandamis- ja tõlgendamisoskusi. Tagasisidelehed õpilase ja grupi tasandil annavad õpetajale ja õpilasele soovitusi õppetegevuse edasiseks kavandamiseks. 

Riiklikult analüüsitakse valimisse kuuluvate õpilaste tasemetööde tulemusi üldistatult, üleriigilisel tasemel. Valimisse mitte kuuluvad koolid võivad tasemetööd läbi viia vabatahtlikult ning nende õpilaste tulemusi hindavad koolid ise. 4. klassi tasemetöö valimisse kuulub 2023 õpilast 149 koolist, 7. klassi valimisse 1893 õpilast 141 koolist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ütles, et tegu on uue lähenemisega õpilaste õpitulemuste hindamises. “Üldpädevusi õpetatakse aineüleselt ning uuendatud tasemetööde formaat lubab paremini jälgida nii õpilaste arengut aineõppes kui ka igapäevases elus vajalike oskuste omandamist,” ütles Hollo.

Innove testide keskuse loodusvaldkonna peaspetsialist Elle Reisenbuki sõnul ei pea õpilased tasemetööks eraldi valmistuma. Tasemetöö on õppimist toetav hindamisvahend, testi sooritamise eest ei panda hindeid ega koostata koolidest pingeridasid. „Muretseda ei ole ka vaja selle pärast, et suvega on õpitu unustatud. Tasemetöö läbiviimise eesmärk on koguda tagasisidet teadmistest ja oskustest, mida õpilane on aastate jooksul sügavalt omandanud,“ selgitab Reisenbuk. Tema sõnul ausa tagasiside saamiseks on oluline, et tasemetöö toimuks julgustavas õhkkonnas. “Kui õpilane ei tunne suurt survet, siis saab ta kindlasti endast parima anda,” lisas peaspetsialist.

Kogu tasemetöö läbiviimisele kulub umbes 60 minutit, selle viiakse läbi elektroonilises keskkonnas EIS. Testi sooritamiseks on õpilastel aega 45 minutit, lisaks taustaküsimustik, mille täitmiseks on 5 minutit. Riiklikku valimisse kuuluvaid tasemetöid kontrollitakse kas elektrooniliselt või avatud vastustega küsimusi, mida ei ole võimalik elektrooniliselt kontrollida, hindavad õpetajad Innoves. Nendes koolides, kus tehakse riiklikku tasemetööd valimiväliselt, hindavad õpilaste avatud vastustega küsimusi oma kooli õpetajad Innove suuniste kohaselt. 

Riiklike tasemetööde läbiviimise eesmärk on anda nii õpilasele, tema vanemale, õpetajale, kooli kogukonnale kui ka riigile ausat, objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õpilase pädevuste kohta. Loodusvaldkonna tasemetöid viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning tasemetööd on välja arendatud Tartu Ülikooli professori Margus Pedaste töögrupi teadlaste poolt. Käesolevad tasemetööd on esimesed uuenduslikud testid, mis on valminud Digipöörde programmis ESF meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara loomine ninga kasutuselevõtt“ raames.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite tulemused on kokkuvõttes paremad kui eelmisel aastal

Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobril Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Osalemise tingimused on kirjas aasta linnu veebilehel.

Tänavu tähelepanu all olev lind on hästi tuntud oma uhke levikutaolise saba ja kevadiste metsisemängude poolest. Kel pole olnud juhust metsist oma silmaga näha, saab joonistamiseks inspiratsiooni koguda metsisekaamera salvestustest.

Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Parimatest töödest koostatakse näitus, mis avatakse novembris Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Photopoint, Eesti Jahimeeste Selts, MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus, Tallinna Loomaaed ja teised.

Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Tartu Kunstnike Liit, Tartu Lastekunstikool, Eesti Jahimeeste Selts, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Aasta linnu tegevusi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Andres Kalamees
Aasta linnu projekti koordinaator
andres.kalamees@eoy.ee
www.eoy.ee/metsis/

VAATA JUTUTÄRINGUTE KASUTAMIST ÕPPETÖÖS HITSA DIGITERADE FB-LEHELT! 

Digiterad baseeruvad mikroõppel. Digiteri jagatakse kaks-kolm korda nädalas. Laikimine, jagamine ja kommentaarid on digiterade FB-grupis oodatud. Tagasiside aitab digiteri paremaks muuta.

Loe lähemalt "Digiterade" projekti kohta Koolielust! 

Samal teemal:

• Tulge digiteri tegema!
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

Kuuendad üle-euroopalised võistlused toimuvad 26.-28. septembrini Budapestis, kus 40 võistlusalal osaleb ligi 600 noort 28 riigist üle Euroopa.

Euroskillsi külastab ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul tasuks tööandjail noortel silma peal hoida. „Pista rinda nii mitme riigi tublimatega on kindlasti suur väljakutse. Teades, milline ettevalmistus sellele eelneb, on nad hoolimata tulemustest juba palju võitnud ja iga tööandja unistuste töötajad,“ ütles Reps. „Soovin võistlejatele palju edu!“

Kokku esindab Eestit 14 noort meistrit 11 võistlusalal: 

Jaagup Susi (Tartu Kunstikool) – graafiline disainer
Liisa Meidla (Tallinna Teeninduskool) – vastuvõtuadministraator
Markus Pärn (Tartu Kutsehariduskeskus) – kokk
Demi Kivilo (Rakvere Ametikool) – restoraniteenindaja
Elen Tatrik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) – rätsepate paarisvõistlus
Reini Tammeorg ja Gen Lee (Tartu Kutsehariduskeskus) – IT-spetsialist
Maris Paas (Räpina Aianduskool) – florist
Joost Podekrat (Rakvere Ametikool) – plaatija
Riko Lorber (Tallinna Kopli Ametikool) – siseviimistleja
Markus Vainu ja Ilmar Jürisaar (Räpina Aianduskool) – maastikuehitajate paarisvõistlus
Aivo Alas (Kuressaare Ametikool) – sõiduautotehnik

Jälgi Eesti esindusvõistkonna käekäiku Facebookis ja Instagramis.

EuroSkillsi avatseremoonia toimub 25. septembril kell 19.30 ning võitjate autasustamine lõputseremoonial laupäeval, 29. septembril kell 19.30.

Eesti on osalenud EuroSkillsil alates 2007. aastast. Seni on võidetud 10 pronks-, 3 hõbe- ja 5 kuldmedalit ning lisaks ka 29 meisterlikkuse medalit. Esmakordselt on Eesti väljas rätsepa ja vastuvõtuadministraatori erialadega. 

Lisainfo Eesti delegatsiooni kohta: kutsehariduse infoportaal.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: tänu maastikuehitajatele on meie kutseharidus maailma tipus
• Eesti noored teenisid ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel esmakordselt medalivõidu