6. EuroSkills’i võistlused toimuvad 26.-28. septembrini Budapestis, kus 40 võistlusalal osaleb ligi 600 noort 28 riigist üle Euroopa. EuroSkills 2018 avatakse teisipäeval, 25. septembril ning parimaid autasustatakse võistluste lõputseremoonial laupäeval, 29. septembril.

Eesti esindusvõistkonna koosseis:
•Jaagup Susi (Tartu Kunstikool) – graafiline disainer
•Liisa Meidla (Tallinna Teeninduskool) – vastuvõtuadministraator
•Markus Pärn (Tartu Kutsehariduskeskus) – kokk 
•Demi Kivilo (Rakvere Ametikool) – restoraniteenindaja
•Elen Tatrik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) – rätsepate paarisvõistlus
•Reini Tammeorg ja Gen Lee (Tartu Kutsehariduskeskus) – IT-spetsialist
•Maris Paas (Räpina Aianduskool) – florist 
•Joost Podekrat (Rakvere Ametikool) – plaatija 
•Riko Lorber (Tallinna Kopli Ametikool) – siseviimistleja 
•Markus Vainu ja Ilmar Jürisaar (Räpina Aianduskool) – maastikuehitajate paarisvõistlus
•Aivo Alas (Kuressaare Ametikool) – sõiduautotehnik 

Lisainfo Eesti delegatsiooni kohta: kutsehariduse infoportaal

EuroSkillsi ametlik lisainfo: EuroSkills 2018

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kineetiline skulptuur „Rukkilill“ avatakse ka Jõhvis
• Õppeasutused saavad Innovest toetust taotleda praktikasüsteemi arendamiseks

"Pikka aega hõlmas toiduainete tehnoloogia liha- ja piimatoodete õpet. Nüüd on õppekava laiendatud kogu toiduainete tootmise ahelale", selgitas raamatu koostaja, maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Vilma Tatar. Niisiis pole tegu mitte kokaraamatuga, vaid tehnoloogilise õpetusega, kuidas saada loomsest ja taimsest toorainest toiduaineid.

Esmalt kirjeldatakse toidu tooret, millest hakatakse toiduaineid valmistama, kirjeldas Tatar. Seejärel kirjeldatakse põhiprotsesse (füüsikalised, keemilised ja mikrobioloogilised), mida toormega on tarvis teha, et tekiksid toiduained.

Vahepeal on väike peatükk ka üldistest tehnoloogilistest seadmetest, mida kasutatakse toiduainete valmistamise juures. Kõige ulatuslikuma mahu moodustab toiduainete tehnoloogiline osa, kus käsitletakse piima-, lihatoodete, jookide, kalatoodete, pagar-kondiitritoodete tehnoloogiat.

Mõeldud on raamat eeskätt bakalaureuseõppe õpikuna, sest selles käsitletakse kõiki toiduainetega seotud valdkondi. Räägitakse ka toiduohutusest, seadusandlusest ja sellega tegelevate asutusteni välja. Õpikut on juba soovinud soetada mitmed toidu käitlejad, aga ka koolid, kus õpe on seotud toiduainete tehnoloogiaga.

Õpiku käsikirja koostamisel osales kümme autorit. Põhiliselt toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli töötajad maaülikoolist, kuid kaks autorit on ka Tallinna Tehnikaülikoolist. Käsikiri valmis SA Archimedese toel, trükki rahastas Eesti Maaülikooli arengufond.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ilmus Sally Stuudio "Värvusõpetuse tööraamat"
• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile

Osalenud koolide nimekiri on mitmekesine: tööd esitasid Aste, Esku-Kamari, Hargla, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kuuste, Läänemaa, Nõo, Orissaare, Peedu, Puka, Põlva, Pärnu, Rakvere, Vodja, Suure-Jaani, Tallinna, Tapa, Tartu, Türi, Valga ja Võru koolide õpilased, samuti suvise ettevõtluslaagri osalejad. On nii algkoolilaste kui ka gümnasistide töid. Kõige ettevõtlikumad tööde esitajad on Suure-Jaani Koolis, sealt laekus konkursile neli tööd. Kõrgkoolidest ja ametikoolidest on esindatud Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Kutsehariduskeskuse õppurid. Vene õppekeelega koolidest olid aktiivsemad Jõhvi Vene põhikool ja Kohtla-Järve Kesklinna põhikool.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel toimuva konkursil asub nüüd laekunud töid hindama žürii, oktoobris selguvad finalistid. Kõige ettevõtlikumad saavad tunnustuse 27. novembril Tallinnas Kultuurikatlas.

Ettevõtlusõpe koolitundides ja vanemate eeskuju on innustanud aina rohkem õpilasi nuputama, katsetama, ellu viima, tootma ja turundama, eesmärgiga kogeda tegutsemisrõõmu ja eduelamust. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et koolides on hakatud ettevõtlusõpet rohkem väärtustama, kuivõrd mõistetakse, et kogemuspõhine ja praktiline õpe on sild teadmiste ja päriselu vahel. 

"Ettevõtlusõppe eesmärk on läbi praktilise ja kogemuspõhise õppe parandada noorte kohanemisvõimet ja hakkamasaamist tööturul," ütles Ploom. "Ettevõtlikus koolis kujunevad ettevõtlikud noored, seda kinnitab ka konkursil osalejate hulk. Aina rohkemates koolides töötab elulise ja praktilise õppe eesmärgil kogu koolipere ühiselt, planeerides aktiivseid õppetegevusi, lõimides õppeaineid ja külastades kogukonna asutusi. Näeme ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks toetust taotlevatest projektidest, kui lahkelt on ettevõtjad valmis koolinoortele oma kogemusi jagama ning lubama õppuritel ka päris tööd proovida."

Allikas: HTMi pressiteade. 

AHHAA projektijuhi Sander Kase sõnul ootavad külastajaid eksponaadid, kus saab muuhulgas tegeleda veealuse kaevandamisega ning lainete jõul energiat toota.

„Isiklikult pean kõige põnevamaks eksponaadiks hiiglaslikku interaktiivset maailmamerede kaarti, mis ühendab erinevaid andmekogumikke ja laseb külastajal ise otsida seoseid merede temperatuuri, soolsuse, transpordi, reostuse, ilmastiku ja paljude muude tegurite vahel,“ ütles Kask.

Kask lisas, et näituse eesmärk on lasta külastajatel katsetada ja õppida merede ning ookeanide targa kasutamise kohta. Täna avatud eksponaadid jäävad AHHAAsse kuni aastalõpuni ja seejärel võtavad teekonna ette Prantsusmaale Nausicaa okeanaariumisse. Näituse kogumaksumus on orienteeruvalt 40 000 eurot.

Näitus on osa üle-euroopalisest jätkusuutliku (mere)teaduse projektist MARINA, mida juhib Itaalia riiklik teadusnõukogu ning milles osaleb ka AHHAA. Sander Kask rääkis, et kõigist projektipartneritest on just AHHAAl kõige tugevam teaduseksponaatide ehitamise kogemus. 

„Konverentsi kohalike korraldajatena on meil hea meel anda hoogu juurde rahvusvahelisele teaduskoostööle ning pakkuda külalistele uudishimu ja loovust ärgitavat keskkonda,“ lisas ta.

Konverentsist võtavad osa põhiliselt Euroopa teadlased, aga ka külalised Uruguaist, Israelist ja Bangladeshist. Kokku võõrustab AHHAA sadakonda teadurit, kes esindavad väga erinevaid valdkondi, kuid keda ühendab soov parandada teadlaste ja ühiskonna kahepoolset koostööd.

Fotod: Mathis Bogens/AHHAA.

Samal teemal:

• Teadlaste Öö festival keskendub keskkonnateadlikkusele
• 21-aastane Teaduskeskus AHHAA üllatab ka edaspidi

Meie koolidesse ja lasteaedadesse jõuab üha enam uut tehnoloogiat. Jah, see arendab loovust, analüüsivõimet ja nii edasi. Siiski on tehnoloogia vaid tööriist. Kuidas teha nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis? Mis kasu võiks õpetajal olla tehisintellektist? Või millist abi värkvõrgust ehk asjade internetist?

Seminaripäeva modereerib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter. 

VÕRGUSTIK VÕRGUTAB

11. oktoobril kl 10-16

Tallinna Loomaaia konverentsikeskus

Paldiski mnt 145, Tallinn

NB! Konverentsiruumidesse pääseb Ehitajate tee ehk uue pääsla poolt.

Kava ja registreerimine

HITSA on korraldanud seminarisarja Võrgustik Võrgutab alates 2008. aastast, et tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd ning tõsta hariduse kvaliteeti.

Foto: Unsplash, Yura Fresh.

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides

Rajaleidja keskuse töövarjupäev „Hüppa üle oma varju“ toimub 24. oktoobril ning selle eesmärk on anda põhikoolinoortele võimalus näha ja kogeda reaalset töömaailma ning kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad. Kuna põhikooli lõpuklassis tuleb noortel langetada esimesed olulisemad karjäärivalikud ja teha edasiõppimise otsused, siis töövarjupäev aitabki õpilastel paremini aru saada, kas huvipakkuv eriala vastab ootustele.

Kui mullu oli noortel valida enam kui 160 ameti seast, siis tänu tööandjate ja ametiesindajate suurele huvile on sel aastal pakkumises kokku 262 ametipositsiooni. Kokku on töövarjukohti ligi 530 noorele. „Sel aastal on tõesti osalemas rohkem ettevõtteid ja erinevaid ametipositsioone kui eelmisel. Ühiskonnas on palju ameteid, mida esiotsa ei teata ja paraku ka ei valita, sest need on vähetuntud. Töövarjupäev võimaldabki tööandjatel neid erialasid tutvustada, noortel aga nendega tutvuda ning oma silmaringi ja valikuvõimalusi laiendada,“ räägib Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marja-Liisa Vaiksalu. 

Töövarjuks kandideerimine on avatud 30. septembrini ja selleks on vajalik kirjutada motivatsioonikiri ja täita ankeet, kus saab märkida kaks ametikoha eelistust. Töövarjupäeva ürituse all Facebookis jagavad karjäärinõustajad ka näpunäiteid edukaks kandideerimiseks, tutvustavad erinevaid ameteid ning tööandjaid, kes töövarju võtavad jpm.

Vaiksalu selgitab, et ainuüksi kandideerimisprotsess annab väga hea võimaluse arendamaks nn ülekantavaid oskusi, mida läheb ka tööelus enim vaja, nt suhtlemis-, eneseväljendus- ja läbirääkimisoskus, ajaplaneerimine, kokkulepete sõlmimine ning neist kinnipidamine jpm. „Seepärast soovitan kõigil 7.– 9. klassi noortel võimalusest kinni haarata, tegutseda ja kandideerida. Ainult nii õpid sa iseend kõige paremini tundma ja edasised otsused saavad olema lihtsamad. Ole julge ja tee esimene samm kellegi töövarjuna!“ julgustab ta noori tegutsema.

Põhja-Eesti Rajaleidja keskus kuulub SA Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele noortele ning on partneriks lastevanematele ja haridustöötajatele.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti 100. juubeliks valmis kogumik „100 nõuannet oma raja leidmisel“
• Intellektikal suunavad võimalusi märkama viie Rajaleidja keskuse nõustajad

Arutletakse mitmete noorte osalust puudutavate küsimuste üle, et mõista paremini noorte seisukohti ja luua võimalusi noorte kaasatuse suurendamiseks.

Konverentsi avab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul peaks osalemine muutuma noortele veelgi harjumuspärasemaks. „Soov kaasa rääkida ja oma sõna sekka öelda peaks olema midagi tavalist, midagi, millega noored on harjunud kokku puutuma kodus, koolis või tööl ja vabal ajal,” ütles Reps. “On selge, et noorte aktiivsust saame mõjutada oma eeskujuga. Igaüks võiks endalt küsida, kas ta näitab oma igapäevaelus üles aktiivsust, mida noored saaksid järgida.”

Noorteseire aastaraamatu 2017-2018 väljaandmist ja noorteseire süsteemi arengut eestvedava Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul on äärmiselt oluline, et noortel oleks võimalus osaleda otsustes, mis nende elu ja ühiskonda puudutavad. „Noored on ja peavad olema aktiivseks sotsiaalsete muutuste algatajaks ja kujundajaks, osaledes enda ja ümbritseva elu korraldamisel ja vabatahtlikus tegevuses ning luues seeläbi ka tugeva aluse kodanikuühiskonna ja riigi arengule tervikuna,“ märkis ta.

Noorteseire projektijuht ja aastaraamatu toimetaja professor Airi-Alina Allaste ütles, et aastaraamatus analüüsivad Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased peamiselt rahvusvahelistele uurimustele tuginedes noorte kodanikuosaluse erinevaid tahke. „Raamat peaks andma hea ülevaate nii ajas muutunud trendidest kui ka noorte endi arusaamadest oma tegevuse kohta. Seekordsesse aastaraamatusse oleme palunud ka kommentaare noortevaldkonna spetsialistidelt, mis toimivad ühenduslülina uurimistulemuste praktikasse rakendamisel ning poliitika kujundamisel,“ ütles Allaste.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar lisas, et äsja trükist ilmunud raamat käsitleb äärmiselt olulisi teemasid osalusvaldkonnast, millega peaksid kindlasti tutvuma kõik valdkonna eksperdid, aga ka noored. „Sündmus ise on äärmiselt tähendusrikas justnimelt selle tõttu, et kohale on oodata nii valdkonna aktiviste, eksperte kui ka noori huvilisi. See loob hea pinnase mitmekesisteks aruteludeks ja potentsiaalseteks uuteks koostöödeks,“ märkis ta.

Aastaraamat koosneb kuuest peatükist. Esimene neist annab ülevaate noorte eluolus toimunud muudatustest aastatel 2016 ja 2017. Teine peatükk vaatleb Eesti noori võrdluses teiste Euroopa riikidega ja keskendub muutustele nende osaluses aastatel 2004-2016. Kolmanda peatüki fookuses on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste hoiakute ja praktikate sarnasused ja erinevused ning neis toimunud muutused. Neljandas ja viiendas peatükis on analüüsitud kahe suure rahvusvahelise uurimuse tulemusi, keskendudes Eestile. Kuues peatükk võtab fookusesse võimalused kaasata erineva osalusintensiivsusega noori. 

Arutelukonverentsi esimeses pooles tutvustatakse noorteseire aastaraamatut. Tutvustusele järgnevad arutelud töörühmades, mis keskenduvad noorte kaasamise ja osaluse erinevatele tahkudele. Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon teemal „Kuidas osaleb tänane noor?“.

Konverentsi korraldab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liiduga.

Konverentsi ajakava. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Noorte tänavakultuuri festival
• Esimene noorte (eel)arvamusfestival pani 300 noort kaasa mõtlema üheksas arutelus

Reet ja Tiit Villigi stipendiumi hakatakse välja andma igal aastal alates tänavu sügisest ning selle eesmärk on innustada ja toetada Eesti naisüliõpilasi, kes õpivad Tartu Ülikoolis magistriastmes infotehnoloogiat. Stipendiumi saaja valitakse välja konkursil ja võitjale makstakse kümne kuu jooksul 500 eurot kuus. Kandidaatidelt eeldatakse selget tulevikuplaani õpingute käigus omandatud teadmiste rakendamiseks Eestis.

Villigid pakuvad stipendiumi eraisikutena, lootes anda sellega eeskuju ka teistele eraisikutele ja ettevõtetele. „Otsustasime toetada Tartu Ülikooli tudengeid seetõttu, et oleme Tiiduga ka ise selle ülikooli vilistlased, saime mõlemad ülikooli ajal nimelist stipendiumi ja teame, kuidas rahaline tunnustus motiveerib edasi püüdlema,“ rääkis Reet Villig. „Meie jaoks on väga tähtis midagi tagasi anda.“

Villigid hindavad koostööd Tartu Ülikooliga ja selle pakutavat haridust kõrgelt. Reet Villigi sõnul soovivad nad toetada just arvutiteaduse instituudi tudengeid seetõttu, et terve nende pere on seotud IT-valdkonnaga. „Meie noorim poeg Markus alustas ise samuti õpinguid arvutiteaduse instituudis. Selge on see, et ilma infotehnoloogiata ei ole tulevikku.“

Reet Villig oli 1980. aastate lõpus seotud Eesti Naisliidu taastamisega ja naiste tunnustamise teema on tema jaoks väga oluline. Seetõttu on stipendium mõeldud just naisüliõpilastele. „Oleme lähedalt kokku puutunud edasipüüdlike naistega, kes vajavad märkamist,“ lisas ta.

Reet ja Tiit Villig on TÜ arvutiteaduse instituudiga seotud mitut moodi. Nende toel asutatud ettevõte Taxify alustas selle aasta maikuus koostööd arvutiteaduse instituudi intelligentsete transpordisüsteemide laboriga. Laboris luuakse senisest paremaid sõidujagamisteenuse lahendusi, mis võetakse kasutusele Taxify toodetes.

„Selleks, et noored saaksid oma haridusteele keskenduda, on edukate ettevõtete toetus väga oluline,“ ütles arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo ja kiitis Villigite perekonna algatust. „See aitab tudengeid ülikooli lõpetamisel ja julgustab naisi valima õpinguteks tehnoloogiaerialasid.“

Taxify näitel lisas Vilo, et Eesti ettevõtete areng toetub kahele sambale: julged visiooniga ettevõtjad ja haritud inimesed, kes suudavad luua maailma mastaabis toimivaid lahendusi. „Taxify edu näitab, et meil on mõlemaid,“ märkis ta.

Reet ja Tiit Villig

Tudengid saavad Reet ja Tiit Villigi stipendiumile kandideerida kuni 23. septembrini. Stipendiumi esimene laureaat kuulutatakse välja 5. oktoobril arvutiteaduse instituudi päeval.

„Eesti koolides on käimas hoogne haridusuuendus – peagi on võimalik kõikidel põhikooliõpilastel kasutada tasuta digitaalseid õppematerjale, õppida uusi oskusi mõnevõrra teisiti ja avastada õpitavat hoopis uute põnevate nurkade alt,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Soovime, et koolide omavaheline koostöö oleks senisest veelgi tihedam ja õpilastel oleks alati võimalik õppida kõige põnevamal võimalikul viisil. Seetõttu oleme loonud toetusmeetme, mille abil paljud koolid juba käesoleval õppeaastal alustasid või on alustamas huvitavat koosõppimist ning õige pea avaneb see võimalus veel rohkem kui saja kooli õpilastel,“ lisas minister.

Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul on toetusmeede Klass+ loodud just selleks, et tagada parimad võimalused õppe praktilisemaks muutmisel, toetada koolidevahelist koostööd ning innustada neid ühiselt veel tugevamaks kasvama. „Õppekeskkondi ja õppevahendeid on selliseid, mida vajatakse igapäevaselt nagu kooliruum ja projektor, kuid on hulk põnevaid vahendeid, mida oleks vaja kasutada aeg-ajalt ning ainult ühe kooli õpilaste jaoks nende soetamine pole otstarbekas,“ selgitas Rillo toetusmeetme tagamaid. „Euroopa Sotsiaalfondi toel saavad koolid sisse seada laboreid ja soetada seadmeid, luua õppematerjale, koolitada õpetajaid ja katta muid tegevustega kaasuvaid kulusid, sealhulgas näiteks laborandi töötasu või kuluvahendid,“ lisas Rillo. Toetusmeetme võimalused on planeeritud selliselt, et eesmärgi saavutamiseks ei jääks ükski tegevus ega kulu tegemata.

Toetust eraldatakse 24 projektile, milles osaleb enam kui 100 kooli. Toetusmeede on ellu kutsutud selleks, et pakkuda õpilastele võimalusi kasutada spetsiifilisi ja erilisi seadmeid, mida on mõistlik kasutada ühiselt. Toetust saanud projektid viiakse ellu vähemalt kolme kooli koostöös. „Rahastatavad projektid on väga eriilmelised ja peegeldavad hästi koolide valmisolekut uudseks lähenemiseks ja hariduse kvaliteedi tõstmiseks, sealhulgas on erilise tähelepanu all just õpilaste digioskuste arendamine,“ ütles Rillo. Toetuse abil seatakse sisse näiteks heli-, robootika- ja looduslaboreid, aga uuritakse ka satelliitidega stratosfääri ja taastuvenergiat.

Lisaks haridusinnovatsioonile üld- ja kutsehariduses pööratakse erilist tähelepanu ka kutsespetsiifilistele seadmetele, simuleerimaks reaalset töökeskkonda ja seeläbi omandama paremad kutseoskused. Õppe kaasajastamisel luuakse ühelt poolt atraktiivsed, ohutud ja praktilised õpitingimused, teisalt aga soovitakse vastata paremini tööandjate ootusele kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide järele. Suvel lõppenud taotlusvoorust toetati kutseõppeasutustele simulaatorite soetamist 2 miljoni euro ulatuses.

Kokku toetatakse koole selle aasta lõpuks enam kui 17 miljoni euroga, millele lisanduvad septembri lõpus tasuta digitaalsed õppematerjalid põhikooli õpilastele. Samuti toetatakse koole 8 miljoni euroga, mille abil jõuab koolidesse enam kui 10 000 arvutit ja suur hulk nutiprojektoreid. Lisaks on käimas üldhariduskoolide võrguühenduste kaasajastamine, mis jõuab kõikide koolideni 2023. aastaks.

Toetuste saajad
Teise taoltusvooru toetuse saajad ja projektide lühikirjeldused 
Simulaatorite taotlusvooru toetuse saajad ja projektide lühikirjeldused 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kultuurikatla täitsid arvamused haridustehnoloogiast
• Digimuutuv kool 

Tehnikaülikooli juubelile on pühendatud akadeemiline aktus, kus kuulutatakse välja aasta vilistlane, promoveeritakse doktorid ning audoktorid. Tehnikaülikooli tervitavad peaminister Jüri Ratas ning Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes mõlemad on ka ülikooli vilistlased.
  
Rektor akadeemik Jaak Aaviksoo rõhutab pidupäeval: „Tihe ja praktiline seotus Eesti majanduse, sealhulgas ettevõtlusega, on iseloomustanud tehnikaülikooli pürgimusi läbi kõigi aastate ning oma teise aastasajasse astudes peab ülikool oma missiooniks ka edaspidi panustamist innovaatilisse Eestisse jätkusuutlikus digimaailmas.“
 
Aastapäevakõne peab energeetikaprofessor Ivo Palu, kes alustab „saagu valgus“-hetkest ning jõuab välja tõdemuseni, et tulevikus ei ole meil enam lihtsalt elektrijaam Narvas ja elektri tarbimine ülejäänud riigis, vaid järjest rohkem toodetakse elektrit seal, kus on reaalne tarbimisvajadus ja tootmise võimalus ning seda suures osas fossiilkütuste vabalt.
  
Aktus algab kell 14 ja selle otseülekannet saab vaadata interneti vahendusel. Akadeemilisele aktusele eelneb tehnikaülikooli audoktori ja riigitegelase Endel Lippmaa büsti avamine ülikoolilinnakus Akadeemikute alleel.
  
Tehnikaülikooli aastapäevale pühendatud kontsertlavastuse "Tulevik algas eile" otseülekanne Eesti Televisioonis algab täna kell 19:25. Kontsertlavastus on mänguline pilguheit tehnikaülikooli rolli meie elu ja keskkonna kujundamisel nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Ülikooli viie tippteadlase tulevikunägemused põimuvad tuntud muusikute hittidega, mis tulevad ettekandmisele spetsiaalselt selleks õhtuks loodud uudses ja suurejoonelises vormis.
  
Tänane tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Kursustele registreerus 120 tehnikahuvilist ning õppida sai masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ja arhitektuuri. Tänases Tallinna Tehnikaülikoolis on 11 000 tudengit, kes õpivad kokku rohkem kui 80 õppekaval.
  
Saja aasta jooksul on tehnikaülikooli teadlased andnud Eestile ligi 70 000 tippspetsialistist vilistlast, Tallinna ja Tartu laulukaared, maailmatasemel põlevkivikompetentsi, ID-kaardi ja X-tee. Oma sajandal sünnipäeval kingivad tänased ülikooli teadlased ning tudengid oma isamaale Eesti esimese isesõitva auto.
  
Tallinna Tehnikaülikool on Eesti tehnika- ja IT-teaduse ning -hariduse liider, kust saab kõrgharidust kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, infotehnoloogias, majanduses, loodusteadustes ja merenduses. Tehnikaülikooli tugevus peitub valdkondade sünergias, rahvusvahelisuses ja akadeemilise tegevuse suunatuses praktiliste tulemuste saavutamisele. Sel aastal tähistab Tallinna Tehnikaülikool oma 100. aastapäeva.
  

Allikas: TTÜ pressiteade.