Kevadel väljakuulutatud loomekonkursi eesmärgiks oli pöörata enam tähelepanu kõrvaklappide kasutamisega seotud ohtudele.  Soov oli 13- kuni 19aastaseid noori kaasata otsima lahendusi, kuidas sellist käitumist eelkõige oma eakaaslaste seas muuta ja ennetada.

„Maanteeameti osana tegeleb ka muuseum liiklusohutuse teemaga,“  selgitas muuseumi programmijuht Kerle Kadak. „Mullu küsitleti Eesti autojuhte, kellest kolmveerand kinnitasid, et sõiduteed ületavad ja kõrvaklappe kandvad jalakäijad ning ratturid on ohuks liikluses. Enamasti kannavadki klappe just noored ja soovisime leida n-ö noortepärast võtit, mis aitaks kaasa selle mure vähendamisele,“ lisas ta.

Konkursile laekunud tööd vastasid kõik etteantud teemale, olid igaüks omamoodi lähenemisega, sisukad ja väga eriilmelised. Töödest oli näha, et noored on selle teema endast põhjalikult läbi lasknud ning selle tulemusena valminud looming hoiatas ja pani mõtlema liikluskäitumise üle tänaval. Esitatud tööde seas oli nii plakateid, videoklippe, nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, räpilugusid kui ka üks õpetlik e-koomiksiraamat. Neid hindasid  Eesti Maanteemuuseumi ja Maanteeameti ennetustööosakonna esindajad.

Auhinnad jaotusid järgmiselt:

Esikoha said Markus Gregori Kullamaa ja Rudolf Toikka laulu ja videoklipi „Klapp ühest kõrvast“ eest (https://www.youtube.com/watch?v=-4c5MA3xvx8)

Teise koha pälvisid Robin Romeo Roost artistinimega RO.RO, Gertrud Roos ja Kerten Palumets  haarava räpiloo „Klapid peast“ eest (https://www.youtube.com/watch?v=RYd09F-77kY) ning kolmas koht läks Väike-Maarja Gümnaasiumi 6. klassile hea koostöövideo ja leidliku ohuanduriga kõrvaklappide idee eest (https://www.youtube.com/watch?v=4VyssS5hItM).

Žürii otsustas välja anda ka eripreemia, mis läks kõige noorematele osalejatele, Gustav ja Emili Pirkile linnadžunglis kõrvaklappidega liiklemise eest hoiatava videoklipi eest.

Allikas: Eesti Maantemuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Maanteemuuseumis räägitakse vanemast ja uuemast teede- ja liiklusajaloost 

Ettevõte on seadnud eesmärgiks tuua vastav kogemus ja teadmised aastaks 2025 kokku 28 riigi miljoni nooreni.

Coca-Cola Hellenic Bottling Company Eesti kommunikatsioonijuhi Grete Transtoki sõnul on programmis osalejate arv olnud stabiilne ning suur huvi on ka ettevõtlusõppega tegelevate õpetajate seas. „Ka sel aastal on lisaks õpilastele suunatud sündmustele oluliseks osaks ka üle Eesti õpetajatele suunatud ettevõtlus- ja ettevõtlikkuskoolitus, mille käigus vahendame praktilisi materjale ja kogemusi. Näeme, et ka praktikud võiksid anda oma osa noorte hariduse ja teadmiste mitmekesistamiseks ning me ei peaks lootma vaid riigi poolt tehtud ettevalmistusega,“ märkis Transtok.

Ühtlasi on ettevõte investeerinud programmi läbiviimisse ja arendamisse kolme aasta jooksul 73 000 eurot. 2018. aastal pälvis programm Ameerika Tööstus- ja Kaubanduskojalt Eestis aasta vastutustundliku projekti auhinna.

Programm toimub ka 2020.aastal ning see saab 8. oktoobril virtuaalse avalöögi, kuhu kaasatakse Poola, Eesti, Läti ja Leedu noored. Täpsem info avaürituse kohta avaldatakse lähiajal.

Youth Empowered õppesari toimub Eestis alates 2017. aastast. Tänaseks 28 riigis toimiva programmi läbiviimist toetab Coca-Cola HBC, mille partnerorganisatsiooniks Eestis on Junior Achievement (JA Eesti). Projekti eesmärgiks on anda noortele nii elulisi kui ärialaseid praktilisi oskusi ja teadmisi võimalikult edukaks sisenemiseks tööturule kas töötaja või tööandjana.

Coca-Cola HBC Poola ja Baltikumi äriüksus avaldas 2019. aasta vastutustundliku ettevõtluse aruande, kus on ära toodud ettevõtte suuremad projektid antud valdkonnas ning põhitegevuses tehtud edusammud vastutustundliku ettevõtluse vallas möödunud majandusaasta jooksul.

Rohkem infot leiate aadressilt https://baltics.raportcsr-cchellenic.pl/.

eTwinning on võimalus koolidele teha virtuaalselt rahvusvahelist koostööd läbi erinevate projektide. 
Lisaks õppimisele esitleti suvekoolis seekord ka kogu talveperioodi kestnud projekti “Knitting Around the Baltic Sea” tulemust - kootud salli. Tegemist oli Soome-Eesti-Läti-Leedu eTwinningu koostööga, millest võtsid seekord õpilaste asemel osa ainult õpetajad. 

Idee said õpetajad külastades 2019. a mentorkoolituse raames Soomes Espoos Mankkaa kooli, kus õpetajate toas oli kõigil võimalus võimalus ühiselt kududa. 

Salli kudumist Soome lipuvärvides alustasid Sodankylä õpetajad polaarjoone tagant oktoobris 2019. Sall rändas järjest lõuna poole, liikudes Ylitornio ja Raahe kooli. Jõulude ajal jõudis sall postiga Eestisse Surju Põhikooli ning siit rändas see Peetri Lasteaed-Algkooli, Tabasalu Ühisgümnaasiumisse, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli ja Vastseliina Gümnaasiumisse. Kõik soovijad said salli sisse oma mustri ja triibu kududa ning kohati oli õpetajaid vaja lausa tagasi hoida, et sall liiga pikk ei tuleks. 

Distantsõppest hoolimata jõudis sall Ainaži kooli õpetajateni ning Läti ja Leedu õpetajad jätkasid vapralt salli kudumist uhkete mustritega oma lipuvärvides. 

Osalenud õpetajad tõdesid, et ühiskudumine oli värskendav vaheldus igapäevatöö rutiinile. See pakkus vahetundides rõõmu ja elevust ning osaleda said kõik käsitööoskuste tasemest hoolimata. Uuriti huvitavaid mustreid ning võrreldi erinevaid kudumisstiile. Põnev oli postipakki oodata ning hea tunne on omada sõpru naaberriikides ning teha nendega koostööd. 

eTwinning oli hea võimalus ka eriolukorras jätkata varem alustatud virtuaalset koostööd erinevate riikide koolidega.

Ave Kartau, Surju Põhikooli õpetaja

Foto autor: Argo Tornik

Samal teemal:

• Kandideeri eTwinningu mentoriks!

Individuaalne eelvoor kestvusega 90 minutit toimub nii eesti kui vene keeles 1. oktoobrist 8. novembrini. Lõppvooru oodatakse igast koolist kahte 3liikmelist meeskonda (tüdrukute ja poiste oma), lubatud on saata kokku kuni kolm meeskonda. Võistluse korraldaja Birgy Lorenz toob välja, et niimoodi saab koolist osaleda enam esindusmeeskondi kui eelmistel aastatel, kus oli võimalkk ühte saali tuua ainult üks meeskond kooli kohta. Lõppvoor kestab neli tundi ja viiakse läbi online´is ning keegi ei pea oma tervisega riskima või mõtlema, kas ta julgeb osaleda. 

Info ja registreerumine www.kyberpahkel.ee.

KüberPähkli KüberPuuringut toetavad Kaitseministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Hedman Partners ja projekt Targalt Internetis ning Euroopa Liit. KüberPuuringu viib läi Taltech. Küsimusi võistlusele loovad vabatahtlikud TalTechist, Tartu Ülikoolist, Kehtna Kutsehariduskeskusest ja mujalt. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• KüberPähkli uuringust selgus vajadus arendada laste sotsiaalseid oskuseid

Klassis asub õppima 12 last. Keeleliselt jaguneb klass pooleks: 6 last räägib kodus eesti ja 6 last vene keeles. 9 last lõpetas maikuus kahesuunalise keelekümbluse rühma Tapa lasteaias Vikerkaar, mis jätkab metoodika rakendamisega uue 3-aastaste laste rühmaga 2020/2021. õppeaastal.

Haridus- ja Noorteameti mitmekeelse õppe peaspetsialist Anna Golubeva selgitab, et kahesuunalises keelekümbluses õpivad koos eesti ja vene kodukeelega lapsed ning metoodika lubab lastel samaaegselt arendada nii oma emakeelt kui ka õppida teist keelt. „Poole õppeajast veedavad lapsed ühe õpetajaga ühes keeles suheldes ja teise poole teise õpetajaga teises keeles," sõnas Golubeva.

Kahesuunalise keelekümbluse programmi arendamisega alustati Eestis 2013. aastal. Eelmisel õppeaastal lõpetas kahesuunalise keelekümbluse neli lasteaiarühma Tartus, Pärnus, Tapal ja Tallinnas. Kahesuunalise keelekümbluse põhimõtetel töötab ka erakool Avatud Kool. Munitsipaalkoolides pole seni kahesuunalise keelekümbluse klasse olnud.

Haridus- ja Noorteamet koordineerib kahesuunalise keelekümbluse programmi rakendamist, toetab õpetajaid metoodiliselt ning tegeleb teavitustööga.

Allikas: Haridus- ja Noorteameti pressiteade

Õppimine koolivälistes õppekeskkondades on tänases muutuvas maailmas järjest olulisem. „Meie jaoks on oluline, et teadushariduse kvaliteet läheks järjest paremaks õppimisel väljaspool klassiruumi, mille korraldamisel tuleb arvestada mitmete eripäradega. Loodame, et trükisoojad raamatud on abiks õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna koordinaator Katrin Saart.

Raamatus „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“ (toimetanud Inge Timoštšuk, Tallinna Ülikool) keskendutakse õppimise iseloomulikele tunnustele ja õppimise juhtimise võtetele avatud õppekeskkondades nagu muuseumid, raamatukogud, teadushariduskeskused ning ka huvikoolid ja -ringid, kus inforikkas keskkonnas vahendatakse uusi teadmisi ning kogemusi eri vanuses õppijaile. Väärt nõu ja abi leiavad ka lapsevanemad ja üldhariduskoolide õpetajad, kes soovivad rohkem teada mis toimub muudes õppekeskkondades ja kuidas enda tegevust nendes kohtades korraldatavaga parimal moel siduda. Lugemise hõlbustamiseks on kõigi peatükkide alguses lühikokkuvõte  juhtmõttest. Suurema praktilise hoiakuga peatükkides on toodud teemakohaseid elulisi näiteid. Lisaks on neis peatükkides harjutused, mis on enamasti sõnastatud mõtlemisülesandena ning  vastus peitub vahetult eelnenud tekstis ja vastava peatüki juhtmõttes.

Gaia hariduse käsiraamat „Tervikliku eluviisi alused“ (toimetanud Mihkel Kangur ja Liisa Puusepp, Tallinna Ülikool) annab ülevaate sellest, kuidas õpilasi kõnetada ja õpetada pea-käsi-süda viise kasutades, et iseenda, kogukonna ja maailma jätkusuutlikku arengusse panustada. Eesti kogenud koolitajad seletavad lahti Gaia hariduse nelja aspekti sisu ja näitavad, kuidas neid saab käsitleda huvihariduse kontekstis ning ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel. Raamat on peamiselt mõeldud inspiratsiooniallikaks ja toetavaks abimaterjaliks huvihariduse spetsialistidele, aga ka tavakooli õpetajatele, kes soovivad oma tunde sisukamateks ja tõhusamateks muuta. Kogumik pole üks-ühele kasutatav „kokaraamat“, vaid pigem Gaia hariduse printsiipide tutvustus, nende olulisuse ja seoste selgitusega. Oma õppeprogrammid peab iga õpetaja koostama ise ning raamat on raamistik, millele oma tegevuste kavandamisel toetuda.

Raamatute väljaandmist toetas Euroopa Regionaalarengufondi programm TeaMe+.

Raamatud leiab Eesti Teadusagentuuri veebist.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• Teaduse populariseerijad võtavad fookusesse koolivälised õppekeskkonnad ja teaduskommunikatsiooni

Kõigi suuremate kirjastuste õppematerjale koondaval Opiq.ee platvormilt näiteks leiab tasuta kasutamiseks üle 260 erineva digiõppe-komplekti. Keskkonnale pääsevad ligi ka välismaal õppivad koolilapsed. Opiqu materjalid on leitavad ka digitaalset õppevara koondavast E-koolikoti keskkonnast.

Ka uuel õppeaastal on Opiqu ja Foxcademy õppematerjalid põhikoolide tasuta! 

Foto: Photo by Paul Hanaoka on Unsplash

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• Ilmunud on uus digitaalne ettevõtlusõpik
• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida

Koroonaviirusest tingitud olukorras on paljud koolid teinud õppimise metoodikasse muudatusi – mõnel pool on tunnid pikemad, samuti peab terve klass jääma viiruse leidmise korral perioodilisele koduõppele. Samsungi haridusprogrammi Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte jagab lapsevanematele nõuandeid, kuidas uues olukorras rutiinid paika sättida nii, et laste õppimistulemused võimalilkult head oleksid.
 
Kevadel oli koolist koju jäämine paljude laste jaoks justkui vaheaeg ning õppimise korraldamine alles loksus paika nii õpetajat, laste kui ka lapsevanemate jaoks. Siis algas suvevaheaeg ning nii pole õpilased juba pool aastat tavapärast koolirutiini nautida saanud. Et järgmisel õppeaastal kohustuslikust õppematerjalist kõik vajalik omandada, soovitab Tamelyte kodus sisse seada kindad rutiinid.
  
Piisav uneaeg 

“Hommikune tõusmine regulaarsel ajal on kõige alus, olgu siis kooliminek füüsiliselt või virtuaalselt. Samuti võiks juba praegu sisse viia kindla magamaminekuaja, mis on sarnane koolipäevadele – järelejäänud nädalaga harjub laps sellega ära ning kooliaeg ei tule ootamatult peale,” ütles Tamelyte. “Kui laps peab jääma koduõppele, siis on tähtis säilitada koolile sarnased rutiinid ka kodus – virtuaalsed õppetunnid, lõunavahetund, puhkeaeg ja treeningud või huvialaringid peaksid olema igas päevas kindlalt paigas.”
 
Uute rutiinide hulka kuuluvad kindlasti käte pesemine ja desinfitseerimine ning sotsiaalse distantsi hoidmine. Kuigi just nooremates klassides käivatele lastele on ilmselt päris keeruline seletada, miks koolikoridoris ühes suures külakuhjas müramine pole just kõige parem mõte, tuleks igal lapsevanemal seda siiski teha ning vajadusel leiutada üheskoos lastega uued mängud.
  
Piiratud ekraanikasutus

Võrdväärselt oluline on piirata õhtust nutiaega, et lapse aju saaks enne magamaminekut end unelainele sättida. Rahulik ja küllaldane uni on vaimse võimekuse tagamiseks väga oluline, seega tasub vähemalt tund enne magama jäämist kinni panna kõikvõimalikult helendavad ekraanid, nagu mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja telerid. Ekraanidest kiirgav sinine valgus pärsib magama jäämiseks vajaliku melatoniini teket kehas, samuti on vaadatav sisu sageli aju stimuleeriv.
  
“Enne magamajäämist võiks laps meelelahutuseks lugeda, kuulata muusikat või audioraamatuid. Vana hea nipp on õhtuti ka kergemad õppetükid üle lugeda, et aju saaks teadmisi öösel kinnistada. Kindlasti ei peaks aga tegemist olema aju koormava raske tegevusega, vaid pigem kordamisega,” selgitas Tamelyte. “Kui aga õhtuti on ikkagi vaja koolitükke või muid tegevusi telefonist kontrollida, tuleks kindlasti sisse lülitada sinise valguse filter.”
 
Toetusvõrgustiku olemasolu

Kui laps läheb hommikul kooli ja vanemad tööle, siis tihti nähakse üksteist alles õhtul. Selleks, et laps õppetükkide või mõne üle jõu käiva probleemiga üksi ei jääks, tuleks üle vaadata omavahelised suhtlusvõrgustikud.
  
“Kas lapsel on võimalik pärast tunde näiteks õpetajaga virtuaalselt rääkida? Kas ta klassikaaslased on suhtlusvõrgustikes olemas, et neilt vajadusel õppimisel abi küsida? Samuti on hea, kui lapsel on koduõppel viibides mõne tugiisiku kontakt, kes saab neid vajadusel aidata lõunasöögi soojendamisel või mõne muu probleemiga – olgu selleks kas vanaema, naabrinaine või mõni muu hea tuttav.”
 
Samuti on edukaks õppetsükliks oluline seegi, et laps saab vabalt ja hirmudeta rääkida kõigest, mida uus olukord kaasa toob. Lapsevanemal on oluline roll nii lapse ära kuulamisel kui ka enesekindluse sisendamisel. Kui lapsel jäävad kodus olemise ajal siiski õppetükid tegemata või ta jääb tundidest mingil põhjusel eemale, on oluline, et sellest räägitaks kohe, et asjadega kiirelt taas ree peale saada. Samuti on oluline, et laps jagaks seda, mida ta päeval koolimajas kogeb, vanema ülesanne on peegeldada ning koos lapsega situatsioone analüüsida.

Loo autor on Samsungi digiharidusprogrammi juht Egle Tamelyte 

Olgu kontaktõpe või distantsõpe, meie, eestlased oskame hariduses luua ägedaid algatusi ja korraldada ettevõtlikke üritusi. 

1. Tunned, et Sinu koolis on midagi eriti ägedat ja ettevõtlikku ning tahaks seda jagada teistega? 
2. Tahad teada, mida loovat ja arendavat teised koolid teevad õppe- ja huvitegevuses? 
3. Soovid näha laste silmis sära ning tegutsemises entusiasmi?

Kui vastasid vähemalt ühele ülaltoodud küsimustest “Jah”, siis see on suurepärane! 
Sinu jaoks on loodud Facebookis grupp “Ettevõtlik tund igasse kooli!”.

Liitusid juba? Ikka vajutasid “Liitu” nuppu? 

Rohkem infot grupi kohta saad küsida Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaatorilt Mart Kimmelilt: mart@raama.ee.

Allikas: Rääma Põhikooli info

Samal teemal:

• “Ettevõtlik tund igasse kooli!” ehk Leia meid Facebookist!
• Ettevõtlusõppest on kujunenud Kristjan Jaan Petersoni Gümnaasiumi õppurite lemmikaine

Rocca al Mare Kool on KiVa teadus- ja tõenduspõhist kiusuennetusprogrammi rakendanud juba 4 aastat ja teinud seda järjepidevalt kõrgel tasemel.

“Rocca al Mare Kool on tiitlit püüdnud igal aastal, mil seda välja oleme andnud, ning pürginud igal korral tubli tulemusega esikolmikusse. See on kooliperel kasvatanud tahet olla kiusuennetuses süsteemsed ja aktiivsed, eeskujuks ning inspiratsiooniks paljudele,” sõnas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Aasta kiusuennetaja kooli tiitli taga on Rocca al Mare Kooli KiVa-tiimi suur tegutsemisind, koolijuhi järjepidev toetus ning koolikogukonna igapäevane pingutus. Paljud uued ja vanad KiVa-koolid tunnevad huvi, mida ja kuidas selles koolis tehakse - ning sellele tegutsemisele annavad head tagasisidet ka õpilased läbi igakevadise küsitluse.”

“Meil on väga hea meel, et meie tööd on märgatud ja tunnustatud. Oleme oma põhitegevuse suunanud üha rohkem ennetustegevusele ja teeme seda süsteemselt ning järjepidevalt. Meie tugevus on hästi toimiv tiim ja KiVa ennetustunde andvad õpetajad,” ütles Rocca al Mare Kooli KiVa-tiimi juht Cattre Hein.

Kooli KiVa-tiimi kuulunud ning 2015.-2020. aastatel Rocca al Mare kooli direktor olnud Heiti Pakk lisas: “Peale eduka kiusuennetuse ja juhtumite lahendamise on KiVa-kooliks olemine meie kooli jaoks oluline olnud just selle tõttu, et oleme oma üldiselt loova ja paindliku organisatsiooni kultuuri sees saanud rakendada tõendus- ja teaduspõhiseid meetodeid ja tegevusjuhiseid. Väärtuslik kogemus on olla ühtselt tegutseva võrgustiku liige, alati ei pea ju oma jalgratast ise leiutama. Eriti kui see nii hästi sõidab.”

Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada kooliperede pühendumist ennetamis- ja sekkumistegevustele ehk teisisõnu soovib sihtasutus täiendavalt tunnustada koole, kes kasutavad maksimaalselt ära uuringutega kontrollitud programmi ja süsteemi, pingutades selle nimel, et kiusamist jääks aina vähemaks.

Aasta kiusuennetaja kooliks saab kandideerida iga vähemalt kaks aastat KiVa programmi kasutanud kool, kes selleks õppeaasta lõppedes ise soovi avaldab. Tiitlisaaja välja selgitamiseks võetakse arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid personali tagasiside põhjal kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli poolt pakutavatel täienduskoolitustel. Boonuspunkte annavad ka kõik koolipoolsed lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks.

Peale Rocca al Mare Kooli tõsteti esimest korda virtuaalselt peetud suvekoolis esile ka Valga Põhikooli, kes algaval, 2020/2021. õppeaastal järjepidevalt, süsteemselt ja tugeva tiimitööga juba oma kaheksandale KiVa-aastale vastu läheb, ning Lasnamäe Gümnaasiumi, kes on olnud üks esimestest venekeelsetest KiVa-võrgustiku koolidest, julgedes teed ja eeskuju näidata ka järgmistele.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitliga pärjatud Rocca al Mare Kooli KiVa-meeskonda aitas tunnustada laevafirma Tallink auhinnareisiga Helsinkisse. Samuti rõõmustasid esikolmiku hulka jõudnud koolide KiVa-tiime auhinnad Click & Grow’i, Coffee People’ilt, Äripäeva kirjastuselt, kirjastuselt Varrak ning Telia Eesti AS-ilt. SA Kiusamisvaba Kool tänab ka oma esimest ja võib-olla, aga mitte tingimata viimast virtuaalset suvekooli edukalt läbi viimast ettevõtteid Miltton New Nordics, Royal Experience ja Eventech.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Saates "Õpime koos" on külas SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar
• Aasta kiusuenneteja kooli tiitli pälvis Kalmetu Põhikool