Konkursikomisjoni esimees, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja on kindel, et koostöös Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli juhtidega leiab Eero Raun Kaunite Kunstide Kooli loomiseks parimad lahendused.

„Pean koostööd kõigi kolme kooli direktoritega – Kaie Kõrbi, Ivo Lille ja Timo Steineriga äärmiselt oluliseks ning austan nende teadmisi, kogemusi ja oskusi. Meie ühise töö tulemusel peab viie aasta pärast täishoos tegutsema nii sisu kui vormi osas unikaalne kool, millel on eriline roll ja vastutus Eesti muusika- ja tantsuhariduse kõrge taseme hoidmisel ja arendamisel,“ sõnas Eero Raun.

Eero Raun on töötanud Vabariigi Presidendi nõunikuna, nõustanud rahvusooper Estonia peadirektorit, olnud ametis kolmes ministeeriumis, sh Kultuuriministeeriumis muusikanõunikuna, samuti töötanud Ühispangas, Tallinna Pangas ja Eesti Televisioonis. Praegu on Raun Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse projektijuht ja Eesti Instituudi nõukogu esimees. Eero Raunal on kõrgem pedagoogiline haridus koolimuusika erialal, samuti magistrikraad juhtimise sotsiaalsete strateegiate erialal.

Märtsis kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium välja Kaunite Kunstide Kooli direktori ametikoha täitmiseks konkursi. Direktori valimiseks kutsuti kokku komisjon, kuhu kuulusid lisaks ministeeriumi esindajatele Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur, ettevõtja ja kunstikollektsionäär Enn Kunila, Rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe, tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja Mart Kangro ja MTÜ Eesti Jazziliit juhatuse esinaine Laura Põldvere. Konkursi läbiviimist juhtis professor Ivari Ilja. Konkursil osales kokku 18 kandidaati, kellest neli pääses konkursi finaalvooru.

Loodav Kaunite kunstide kool ühendab endas Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli. Kaunite Kunstide Kool asub tegutsema kolme kooli parimate õppevormide ja tegutsemistraditsioonide järgi, kuid pakub nüüdisaegsetes tingimustes uusi võimalusi koostööks ning muusika- ja tantsuerialade lähendamiseks.

Uus koolihoone ehitatakse Tallinna, aadressile Pärnu mnt 59, mis on jalutuskäigu kaugusel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Uude õppehoonesse planeeritakse maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused. Hoone projekteeris tuntud Austria arhitekt Thomas Pucher.

Allikas: HTMi pressiteade. 
  

Erakordselt prestiižse auhinna suuruseks on 10 000 dollarit ning neid antakse igal aastal välja vaid kaks.
  
Auhinnatud kursuse loomise ning õpetamisega on seotud tehnikaülikooli Seebecki instituudi teadlased: Olev Märtens, Paul Annus, Mart Min, Eero Haldre ja Raul Land, kes on ka kauaaegsed IEEE ja IEEE IMSi liikmed.
  
Impedantsspektroskoopia kursuse tugevusteks on päevakohasus ja seotus nii IEEE kui selle mõõteriistade ja mõõtmise tehnoloogia ühingu (IEEE Instrumentation and Measurement Society) temaatikaga. Seebecki instituudi kursus populariseerib, tutvustab ja õpetab üliõpilastele impedantsspektroskoopia näitel mõõtmise teadust, kunsti ja oskust ning vastavate instrumentide ja muude tehnoloogiate arendust ja uurimist, nii loengute kui ka väga praktiliste tööde kaudu.
  
IEEE on maailma suurim inseneeria professionaalide ühendus enam kui 420 000 liikmega 160 eri riigist. Ka Eestis on IEEE esindatud aktiivse professionaalide ja üliõpilaste kogukonnaga.

IEEE on teerajajaks olulistes elektroonikavaldkondades – just sellest organisatsioonist on saanud alguse näiteks WiFi ja Bluetoothi standardid, aga ka teised olulised elektroonika testimise ja mõõtmiste nõuded (nt JTAG ehk IEEE 1149, IEEE 488 jne).
  
IEEE veab elektri- ja elektroonika, telekommunikatsiooni, arvutitehnoloogia ja sellega seotud valdkondade tehnoloogia arendust, publitseerimist ja insenerihariduse edendamist.
  
Impedatsspektroskoopia on mitmesuguste materjalide ja struktuuride (nii bioloogiliste ja keemiliste kui metallide, sulamite, komposiitmaterjalide jne) ning süsteemide analüüsimine elektriliste signaalidega võimalikult lihtsal, kiirel, täpsel ja kulupõhisel viisil.
  
Auhinna kirjeldus ieee-ims.org/awards/faculty-course-development-award.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Terassillad vallutavad sel nädalal Tallinna Tehnikaülikooli linnaku
• Tehnikaülikool tutvustab oma uuendatud magistrierialasid 25. aprillil

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel kolmandat aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on „Reflecting on Nation-Statehood in Eastern Europe, Russia and Eurasia“ („Rahvusriiklus Ida-Euroopas, Venemaal ja Euraasias“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov seob konverentsi teema valiku Eesti ja ümbruskonna rahvusriikide 100 aasta juubelitega: „Kuigi me võime rääkida rahvusliku eneseteadvuse sünnist ka juba sajand varem, domineerisid esimese maailmasõjani meie piirkonnas paljurahvuselised impeeriumid. Nende kokkukukkumine oli otsustav hetk paljude rahvaste jaoks. Pärast iseseisvuse saavutamist on tulnud selle säilitamise nimel kaua vaeva näha.“

Konverentsi 46 paneelsessioonis esineb 213 teadlast ja eksperti kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Ettekanded on seotud näiteks poliitika, julgeoleku, majanduse ja õigusteadusega, aga ka kirjanduse, tõlketeaduse ning kultuuri- ja mälupoliitikaga nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui ka laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avab 10. juunil Harvardi Ülikooli professor, tuntud politoloog Grzegorz Ekiert, kes vaatab oma loengus tagasi viimase saja aasta demokraatlikele ja autoritaarsetele arengusuundadele Kesk- ja Ida-Euroopas ning Venemaal. 11. juunil esineb Oxfordi Ülikooli professor Catriona Kelly, kes kõneleb Venemaa ja Nõukogude identiteedist aastatel 1881–2018. Konverentsil on kavas ka kolm ümarlauda, kus käsitletakse uusi uurimissuundi Vene sotsioloogias, Ida-Euroopa rahvusriikluse ajaloos ja mälupoliitikas.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala Ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute instituut ning Kenti Ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete instituut. Konverentsi toetatakse Euroopa Liidu „Horisont 2020“ programmist rahastatud projekti „UPTAKE“ raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub aadressil www.tartuconference.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Stanfordi Ülikoolis tähistatakse konverentsiga Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäeva
• Suurkonverents pakub säästlikke tulevikuvisioone

Maailmamuutjate koolis kohtuvad biohäkkimine, filosoofia, tänavakunst ja investeerimine - kõik mõtestatud tuleviku hüvanguks. Lavale astub hulk silmapaistvaid esinejaid, teiste seas näiteks päremäärmuslikkuse tõkestaja Stevie Voogt Inglismaalt, pöörane biohäkker Teemu Arina ja avaliku sektori innovaator Aleksi Neuvonen Soomest, inimliku õigussüsteemi lipukandja, riigiprokurör Lavly Perling ning Eesti üks hinnatumaid juhtimiskonsultante Riina Varts.

Kolm temaatilist päeva on disainitud maailmamuutjaks kasvamise teekonnana, pakkudes osalejatele terviklikku tulevikudisaini paketti koos vajalike oskuste, teadmiste ja võrgustikuga. Programm keskendub muutuste ellukutsumiseks vajaliku oskuspagasi arendamisele ning paralleelselt luuakse panoraamne vaade ühiskonna toimimisest.

Teemade ja perspektiivide mitmekesisus aitab konverentsi käigus anda globaalsetele probleemidele isikliku mõõtme. Kohe-käed-külge võimalusi pakuvad tulevikuoskusi arendavad praktilised töötoad – näiteks disainmõtlemisest, une- ja mõtlemistehnikatest, ning konverentsi viimasel päeval toimuv interaktiivne mess mõjukate vabaühenduste osalusel. Konverentsi programmi looja Henri Kõivu sõnul on Maailmamuutjate kool aktiivsete inimeste kohtumispaik, pakkudes seega rohkelt võimalusi suhtlusvõrgustiku laiendamiseks. „Pole oluline, kas oled ülihõivatud rööptegutseja või rahulik tiksuja, otsiva pilguga visionäär või tubli praktik -  Maailmamuutjate kool on omanäoline kohtumispaik, kus kolme päeva jooksul sünnib suuri asju just tänu eri huvide, oskuste ja elurütmiga inimeste koosloomele,” sõnas Kõiv.

8.-10. juunini Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvat konverentsi korraldavad DD Akadeemia vabatahtlikud. Üritust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ning Soome Suursaatkond Tallinnas.

Allikas: korraldajate info. Foto: Karl Erik Piirimees. 

Samal teemal:

• Stanfordi Ülikoolis tähistatakse konverentsiga Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäeva
• Kantsler Tea Varrak: meie homne edu sõltub täna esitatud küsimustest

“Noored kooli” 10. lennu õpetajad on töötanud kaks aastat koolides üle Eesti. Raamatus “Muutus algab minust” võtavad nad kokku oma senise mõju õpetajana, mõtisklevad õpetaja rolli ja enda õpetajaks kasvamise üle ning jagavad tähenduslikke lugusid koolielust.

Raamatu üks autoritest, Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Mari Mäekivi ütles, et raamat sündis soovist tõsta esile õpetajaameti võimalusi ja väärtust. “Otsustasime raamatu välja anda kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks, sest haridusel ja õpetajatel on olnud Eesti arengus väga oluline roll. Tahame oma raamatuga inspireerida lugejaid ka ise laste arengut toetama ja avaldada tunnustust kõigile õpetajatele, kes teevad oma tööd südamega.”

Noored Kooli tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul on iga raamatu peatükk eriline ja erinev tahk alustava õpetaja elust, kuid lugusid koos vaadates moodustub terviklikum pilt, mis esindab Noored Kooli kogukonna kogemust õpetaja ametis. “Loodan, et lugejad saavad raamatust innustust, et ka ise Eesti ühiskonna kujundamisse teadlikult panustada ja kinnituse, et muutus algab meist igaühest endast,” ütles Kristi Klaasmägi.

Kogu tulu raamatu müügist annetavad autorid Noored Kooli sihtasutusele uute ja õpilasi inspireerivate õpetajate kooli toomise heaks.

Raamatu treiler

Info raamatu soetamisvõimaluste kohta

Raamatu väljaandmist toetasid 138 hooandjat ning August Kitzbergi nimeline Gümnaasium. Raamatu teavitustegevuste toetajad on EV100 ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Taust

SA Noored Kooli töötab koos koolide ja kogukondadega selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse ja jõuaks vähemalt keskhariduse omandamiseni. Selleks tuuakse võimekaid ja motiveeritud inimesi teistelt erialadelt kaheks aastaks õpetajaametisse ning luuakse keskkond, kus neist kujunevad haridusvaldkonna eestvedajad. Enamus programmi vilistlastest on pärast programmi lõppu jätkanud tööd haridusvaldkonnas. Täpsemalt: www.nooredkooli.ee.

Raamatu autorid

 Aliide-Marie Taela, Tallinna Kunstigümnaasiumi ajalooõpetaja

 Anri Kivil, Tallinna Arte Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja

 Fee Tamm, Meremäe Kooli inglise keele õpetaja

 Helena Akkel, Värska Gümnaasiumi ajalooõpetaja

 Kadri Väljaste, Ahtme Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Kaire Papp, Tallinna Kunstigümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Kärt Lindlo, Narva Soldino Gümnaasiumi eesti keele (teise keelena) õpetaja

 Kerli Vallmann, Kallavere Keskkooli loodusainete ja inimeseõpetuse õpetaja

 Krista Arro, Jüri Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Kristiina Suigusaar, Jüri Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Kristin Lekko, August Kitzbergi nim Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

 Leelo Talistu, Keila Kooli matemaatikaõpetaja

 Margot Möller, Ilmatsalu Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 Mari Mäekivi, August Kitzbergi nim Gümnaasiumi saksa ja inglise keele õpetaja

 Minna Sillamaa, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi (keelekümblus)klassiõpetaja

 Niina Primolennaja-Maikova, Kuusalu Keskkooli vene keele õpetaja

 Oskar Helde, Kuusalu Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 Reeli Jantson, Lustivere Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 Robert Kiviselg, Pärnu Rääma Põhikooli loodusainete ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 Sven-Erik Mändmaa, Ahtme Gümnaasiumi füüsika- ja matemaatikaõpetaja

 Svetlana Melnikova, Ehte Humanitaargümnaasiumi eesti keele (teise keelena) õpetaja

 Uku Valner, Ala Põhikooli ajalooõpetaja

Allikas ja foto: SA Noored Kooli pressiteade.

25. mail Tallinnas toimunud „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ seminaril kuulutati välja „Aasta e-kursus 2018“, tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“. Kursuse autor on Eesti Maaülikooli õppejõud Kadrin Meremäe. Loe lähemalt Koolielu artiklist siit: https://koolielu.ee/info/readnews/557758/hea-e-kursus-kaasab-oppeprotsessi-iga-osaleva-tudengi. 

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 45 taotlust kutse- ja kõrgkoolidest. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 37 kursust. Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli tunnustati mõlemat 10 kvaliteedimärgiga.

„Selle aasta taotlusvooru tulemustest saab öelda, et konkursil osalenud õppejõud ja õpetajad on e-õppe põhimõtted omaks võtnud,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. „Aasta-aastalt on kvaliteedimärgi saanute protsent taotlejate hulgas kasvanud.“ Ta meenutas, et kui algusaastatel said esitatud kursustest pooled kvaliteedimärgi, siis nüüd saavad selle pea kõik konkursile esitatud tööd.

Päris alguses ei suudetud otsustada, kuidas parimaid e-kursuseid esile tõsta, ja tegutseti valdkonnapõhiselt. Augustis 2007 pandi alus töörühmale, kes hakkas välja töötama e-kursuse hindamise aluseid ja juhendit kvaliteetse e-kursuse loomiseks.  Kümne aasta jooksul on hinnatud 473 kursust, neist 303 on saanud kvaliteedimärgi. Koolitatud on 169 hindajat. Aasta e-kursuse nominentideks on nimetatud 77 kursust, neist tähelepanuväärselt 29 Tartu Ülikoolist. Esimene juhendmaterjal kursuse loojale ilmus veebis 2009, 2010 trükiversioonis „Kvaliteetse e-kursuse juhendmaterjal“. 2014 töötati välja seitse soovitust hindajatele, 2015 jõudsid kvaliteedimärgi konkursile MOOCid ja 2016 pälviski aasta e-kursuse tiitli MOOC („Programmeerimisest maalähedaselt“). 

25. mail toimunud seminaril tutvustasid autorid oma e-kursuseid, mis nad konkursile esitasid ja mis pälvisid e-kursuse kvaliteedimärgi 2018. Näiteks Tartu Ülikooli e-kursus „Õiguse alused“, mida tutvustas kursuse projektijuht Tiina Mikk (kursust valmisas ette 30-liikmeline töörühm).

Ta sõnas, et algselt gümnasistidele mõeldud e-kursus on osutunud nii menukaks, et nüüd võivad sellel osaleda huvilised igalt haridusastmelt. Kursuse suurim tugevus on see, et keerulisest õigusküsimustest räägitakse mitte-juristile arusaadavalt ning kursus on väga interaktiivne, rohkete videoklippidega. Gümnaasiumõpilastel aitab kursus teha erialavalikut, teistele huviliste pakub kursus võimaluse saada teadlikuks oma õigustest ning seeläbi ka nende eest paremini seista. Kursusel avatakse õiguse põhitõed lühidalt, kuid terviklikult. Õppematerjalid ja videoloengud on ette valmistanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud. Õigusameteid tutvustavad näiteks riigisekretär Heiki Loot, õiguskantsler Ülle Madise, patendivolinik Almar Sehver, notar Tarvo Puri, advokaat Hannes Vallikivi, riigi peaprokurör Lavly Perling, riigikohtunik Priit Pikamäe ja õigusteadlane Lauri Mälksoo. „Kogu kursus on mõeldud iseseisvaks õppimiseks, selles on lihtne liikuda ja teadmisi saab kontrollida põhjalikus testis,“ sõnas Tiina Mikk. Väga põhjalik ülevaade e-kursuse „Õiguse alused“ valmimisest leiab TÜ e-õppe ajakirjast siit https://etu.ut.ee/2018/oiguse-alused/.

Ene Ilves Eesti Maaülikoolist saatis tänavu konkursile neli e-kursust ja need kõik pälvisid kvaliteedimärgi: „Ehitusgeodeesia alused MI.0122“, „Geodeesia I (MI.1880)“, „Maamõõtmise alused MI.0243“, „Maamõõtmise alused MI.0343“. Ene Ilves sõnas, et need ei ole klassikalised e-kursused, vaid annavad veebituge tema n-ö päris kursustele. „E-kursus võimaldab keskenduda praktilisele tööle. Teooriat saab õppida igal pool, aga maamõõtmist saab õppida ainult auditooriumist väljas ja praktiliselt,“ sõnas Ene Ilves. Hindajad märkisid Ene Ilvese e-kursuste puhul ära õpipäeviku, mis tagab personaalse lähenemise igale õppijale. „Annan õpipäevikus tagasisidet igale õppijale eraldi. Kiida, ja nad õpivad,“ oli Ene Ilves positiivne. 

Kvaliteedimärgi saanud e-kursuste nimekirja 2018 leiab HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/uudised-1/selgunud-on-e-kursuse-kvaliteedimargi-saajad-1.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Hea e-kursus kaasab õppeprotsessi iga osaleva tudengi
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

Laager toimub 27.–29. augustini Tartus. Kolme päeva jooksul on kavas loengud ja töötoad, kus võetakse vaatluse alla loogika nii matemaatika, lingvistika kui ka filosoofia vaatepunktist.

Osavõtumaks koos majutusega Academus Hostelis on 55 eurot, ilma majutuseta 40 eurot. Laagritasu sisaldab ka programmi ja toitlustust. Transport Tartusse ja tagasi tuleb osalejal ise korraldada.

Laagrisse saab registreeruda siin 22. juunini või kuni kohti jagub. Osalema mahub 100 õpilast, kohtade täitumisel lisame soovijad järjekorda.

Alates 22. juunist saadame registreerunutele osalemist kinnitava kirja koos osalustasu maksmise infoga.

Tutvu teaduslaagri kavaga: www.teaduskool.ut.ee/et/oppetoo/teaduslaager. Korraldajatel on õigus teha programmis muudatusi.

Laagrit toetab Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo:
Terje Kapp
Tartu Ülikooli teaduskooli peakoordinaator
terje.kapp@ut.ee
Tel 737 5889

Lööklausega „Tutvu oma naabriga!“ korraldab Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis Läti kultuuripäevi Eestis – Läti 100. “Naabritel külas käimine on iidvana komme ja on eriti meeldiv, kui naabreid saab pidada headeks sõpradeks. Eestlased on kahtlemata meie sõbrad. Lisaks riigipiirile seovad meid ajaloo keerdkäigud ja mõlema riigi 100. aastapäeva pidustused, ka see, et oleme mõlemad laulurahvad ning uhked oma kultuuri üle. Kuigi teame ja tunneme üksteist hästi, on oluline aeg-ajalt kokku saada ja ühiselt pidutseda – laulda, tantsida ning tunda rõõmu heast seltskonnast, tugevdades seeläbi meie sõprussidemeid veelgi,” rõhutas Läti kultuuriminister Dace Melbārde enne Läti kultuuripäevi Eestis. 

Avaürituseks on Läti 100. juubeliaasta mängufilmi „Vanaisa, kes on arvutist ohtlikum“ esilinastus Eestis.  Pärast jätkavad üritust folkloorigruppide, laulukooride, tantsutruppide ja teiste esinejate kontserdid.  Kogu päeva vältel on võimalik külastada läti maiuste-, disaini- ja käsitöölaata. Jahutust pakuvad Valmiermuiža õlu ja tõeline Läti kodujäätis „Gogelmogelsilt“. Traditsioonilisi läti toite valmistab Läti kuulus koduperenaine Ilze Briede. Maitsta saab tõelist läti leiba, pirukaid ja jaanijuustu. 

Sissepääs üritusele on tasuta, välja arvatud muuseumi alaliste ekspositsioonide ja näituste külastus. 

Tutvu kultuuripäevade kavaga täpsemalt SIIN. 

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi pressiteade. 

Oma perede ajalugu uurisid 3.-6. klassi õpilased kokku üheksast maakonnast – Saare-, Järva-, Valga-, Võru-, Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Harjumaalt. Uurimistöid lugesid ja retsenseerisid võistluse korraldajad Eve Krais, Tiina Kivimäe ja Heli Prii Paide Ühisgümnaasiumist. Abi hindamisel osutasid ka Mare Müürsepp Eesti Lugemisühingust ning Ründo Mülts, Maie Rüütel ja Malle Hõbemägi Järvamaa muuseumist.

4. juunil toimus Eestimaa südames juba kaheksandat korda väikeste kodu-uurijate tänupäev. Päev sai alguse Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis, kus ajalugu hästi tundvad Järvamaa mehed Juhan Sihver, Kaarel Aluoja ja Ründo Mülts kõikidele võistlusel osalenud õpilastele ning nende juhendajatele Türi linna ja muuseumit tutvustasid. Konverents põnevamate tööde tutvustamise, kiidukirjade jagamise ja uue uurimisteema väljakuulutamisega toimus Paide Ühisgümnaasiumis. Kooli rahvatantsurühmad avasid konverentsi imeilusate tantsudega. Uurimistööde tutvustajatele pakkus tehnilist tuge infojuht Andrus Kopliste. 

Aastatepikkune kogemus näitab, et kodu-uurijate järelkasv tunneb huvi oma juurte vastu ning väärtustab eri põlvkondade vahelist sidet. Konkursile saadetud töödes kirjutavad õpilased, kui palju toredaid koosolemise hetki ja põnevaid lugusid pakkusid neile kokkusaamised ja vestlused vanemate ja vanavanematega. Kuressaare Gümnaasiumi 3.klassi tüdruk Maarja Põder kirjutas oma uurimistöös, et tema sündimise ajaks oli vanavanaema Adelaida juba rohkem kui kümme aastat surnud olnud. Töö kokkuvõttest võib lugeda: “Nüüd oskan vanavanaema endale palju rohkem ette kujutada ja on isegi tunne nagu oleksin temaga korra kohtunud.“

Konkursi tulemused:

III ja IV klass
Roosi Matilda Padari (Jüri gümnaasium, juhendajad Pille Raudam, Piibe Padari) 
Kaisa Liivak (Lasila põhikool, juhendajad Tiina Rumm, Kadri Liivak) 
Kristin Paas (Jüri gümnaasium, juhendajad Pille Raudam, Kadri Klettenberg-Paas) 
Helen Enno (Jüri gümnaasium, juhendajad Liidi Mehide, Ele Enno) 
Mathias Järve (Jüri gümnaasium, juhendaja Pille Raudam)

V ja VI klass
Karro Vatsfeld (Saaremaa ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii) 
Linda Toom (Vastseliina gümnaasium, juhendajad Kertu Torn ja Luule Vaino) 
Rasmus Randon Lille (Haljala kool, juhendajad Külli Heinla, Merle Eberhart) 
Viktoria Misnik (Parksepa keskkool, juhendaja Malle Puolakainen) 
Jan Erich Sarapuu (Saaremaa ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)

Järvamaa muuseumi eripreemiad
Linda Toom (Vastseliina gümnaasium, juhendajad Kertu Torn ja Luule Vaino) 
Mara Hütsi (Tallinna 21. Kool, juhendaja Ester Barkala) 
Rasmus Tommula (Aravete keskkool, juhendajad Janne Palu ja Teri Tommula) 
Joel Henry Visnapuu (Simuna kool, juhendaja Siiri Kanarbik)

Võistluse korraldajad ootavad käsitsi kirjutatud uurimistöid teemal „Naer on terviseks“ 2019. aasta 1. märtsiks.

Tiina Kivimäe, Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja, võistluse korraldaja

Foto autor Kadri Liivak. Fotol vasakult paremale võistluse korraldajad Heli Prii, Eve Krais, kaheksa aastat oma õpilastega konkursil osalenud Lasila kooli õpetaja Tiina Rumm ja korraldaja Tiina Kivimäe.

Samal teemal:

• Algab kaheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta

Õpikodadesse oodatakse 7.-12. klasside õpilasi, rühma suurus on 15-25 inimest. Valikus on neli õpikoda: bioloogia põhikoolile ja gümnaasiumile, keemia gümnaasiumile, füüsika põhikoolile ja füüsika gümnaasiumile. Õpikodades teevad noored eksperimente asjatundlike juhendajate käe all ja tänapäevaseid vahendeid kasutades.

Programmis osalevalt koolilt eeldame ruume laboritundide läbiviimiseks, kohapealset organiseerimist ja õpilaste registreerimist. Teaduskooli poolt on juhendamine ja vajalikud töövahendid.

Õpikoja osalemistasu on ühe kooli õpilaste rühmale 100 eurot, mitme kooli õpilastest koosnevale rühmale on programm tasuta.

Osalemissoovist andke teada hiljemalt 15. juuniks 2018 registreerumisvormi kaudu.

Nii osalenud õpilased kui õpetajad saavad Tartu Ülikooli tõendi. Õpetajad saavad ka juhendid, kuidas laboritunde ise edaspidi läbi viia.

Õpikodade programm pakub koolidele regulaarseid kõrgtasemel füüsika, keemia ja bioloogia laboritunde, mis aitavad rikastada õppekava ja tugevdada võimekust reaal- ja loodusteadustes.

Tutvu õpikodade programmiga teaduskooli veebilehel.

Lisainfo:
Kaido Reivelt
Õpikodade projektijuht
kaido.reivelt@ut.ee
Tel 737 4623

Kelli Hanschmidt
Tartu Ülikooli teaduskooli haridustehnoloog
kelli.hanschmidt@ut.ee