Sel kevadel, kui õpilased jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja akende inventeerimise talgud „Mida aken peegeldab?“. Maaarhitektuuri keskus viib alates eelmisest aastast läbi üle-eestilist teabeüritust „Vaata vana akent!“, mis on saanud innustust rootslaste igal kevadel toimuvast akende restaureerimise päevast. Pärandivaderite projekti raames on tegevused suunatud kooliõpilastele. Aktsiooni eesmärk on õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit, märkama väärtuslikke arhitektuurseid detaile ja avardada ajalooalaseid teadmisi. Laiem eesmärk on aga koguda õpilaste abil andmeid Eesti erinevate piirkondade akendest: tüüpidest, piirkondlikest eripäradest, säilivusest jms. 

Inventeerimistalguid viisime kevadel läbi projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Õpilaste tehtud fotode põhjaltegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Kindlasti on õpilaste ja eksperdi ühiselt kokkupandud ajalootund meeldejääv ja ehk oskavad lapsed edaspidi ajalugu meie ümber ise rohkem märgata. 

Mais ja juuni alguses toimusid akende inventeerimised Harjumaal Tallinnas (Püha Miikaeli kool ja Kalamaja põhikool) ja Kuusalu vallas (Kolga kool), Jõgevamaal Põltsamaa vallas (Esku-Kamari kool), Lääne-Virumaal Tapa linnas (Tapa gümnaasium), Põlvamaa valdades ja Põlva linnas (Põlva kool), Raplamaal Kohila alevis (Kohila mõisakool) ning Saaremaal Kuressaare linnas ja Saaremaa vallas (Saaremaa ühisgümnaasium ja Valjala põhikool). Osalenud õpilaste vanus ulatus esimesest kaheksanda klassini.

Kõige mahukama uurimistööna said tänavate kaupa dokumenteeritud Tallinnas Kalamaja asumi mõned kvartalid, mida inventeerisid Kalamaja põhikooli 4.a ja 4.b klass. Kokku jäädvustasid 49 õpilast 146 hoone aknad (nendest 112 Kalamajas). Õpilaste kogutud materjalide põhjal teeb piirkonna kohta ajaloolise kokkuvõtte uue kooliaasta alguses ajalootunnis restaureerimisekspert Tarmo Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest.

Kui mai lõpus avanes võimalus taastada koolides osaline kontaktõpe, korraldasid kaks kooli ka väikesi heakorratalguid kultuuriloolistes paikades. Jõgevamaal Esku-Kamari kooli pärandivaderid tegid õppeaasta lõpus toreda kokkuvõtva talgupäeva, käies kõigis viies pärandipaigas, kus nad kolme varasema aasta jooksul oma panuse on andnud. Õpilased jagati kahte väiksesse rühma, esimene meeskond toimetas hommikupoole ja teine pealelõunal.

Algatusega kevadel liitunud Vodja kool on vaderiks kooli juurde eelmisel aastal püstitatud Eesti Vabadussõjas peetud murdelahingu mälestuskivile. Kivi on toodud lahinguväljalt maa seest ning mälestusmärgina sai see paika, kui möödus 100 aastat Vodja lahingust, milles löödi tagasi Punaarmee. Maikuu lõpus kolmel päeval tegutsesid kivi ümber väikeste meeskondadena pärandivaderid, et korrastada selle ümbrust. Abijõuna olid kaasatud lapsevanemad, kellele usaldati kuivanud puude saagimine. Õpilased ladusid oksi kärule ning ajasid kivi ümber maapinna tasandamiseks mulda laiali, lisaks külvasid muruseemet.

Väga tubli panuse pärandipaiga hoidmisesse andis Saaremaalt Valjala põhikooli 8. klassi õpilane Roomet Kaljuste.Roomet ehitas loovtööna Valjala vanale kalmistule korraliku puidust ja kaanega prügikasti. Eelmisel aastal tegid kaks tema koolivenda (samuti loovtöö raames) puidust aluse matmispaiga ajalugu tutvustava infotahvli jaoks. Infotahvli sisu koostas õpilaste kaasabil ajalooõpetaja Ester Vaiksaar. Alles kolm aastat tagasi hüljatud olekus vanast kalmistust on tänaseks pärandivaderite abil kenasti hooldatud ja tähistatud mäletuspaik saanud. 

Ootame uusi pärandivadereid nii heakorratalgutel kui akende inventeerimises kaasa lööma! Osalemissoovist palun andke märku Pärandivaderite algatuse koordinaatorile Elle Lepikule elle@estlander.org, kelle käest saab soovitusi ja nõuandeid, samuti teavet selle kohta, milliste piirkondade aknad on juba inventeeritud. Lisainfot leiab veebilehelt http://pärandivaderid.ee ning uudiseid pärandivaderite tegemistest saab jälgida meie Facebooki-lehel https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus.

Oleme edukalt läbi viinud 11 еTwinningu projekti. Lasteaia projektidele omistati Euroopa ja rahvuslikud kvaliteedimärgid. Sel aastal saavutasime suuri edusamme rahvusvahelisel konkursil “eTwinning Awards 2020”, kus meie projekt “Small scientists across Europe” saavutas Euroopas II koha. See tähendab, et meie pedagoogide ja laste töö on märkimist leidnud kõrgel Euroopa tasemel.

Õpetaja Irina Vasiljeva lastega tunnis

12. juunil 2020 kuulutati välja Eesti eTwinningu projektivõistluse tänavused tulemused. Sellel konkursil saavutas esikoha meie lasteaia projektijuht Natalja Varkki. Samal konkursil saavutas nominatsioonis „Parim kogukonda kaasav projekt“ võidu veel üks meie lasteaia töötaja, Larissa Anufrijeva projektiga “Our forest, our life”. 2017. aastal hinnati kvaliteedimärgiga õppealajuhataja Veera Osise tööd.

Tänu aktiivsele ja pingsale tööle eTwinningu platvormil, mitmete projektide koordineerimisele ja läbiviimisele anti meie lasteaiale 2019. aastal eTwinningu Kooli märgis. See tähendab, et oleme eTwinningus tublit tööd teinud ja teistele eeskujuks olnud. 

Väikesed ökoloogid. Tundi annavad õpetajad Anna Tšistodelova ja Jekaterina Skrinda

Lasteaed toetab kaasaegseid tehnoloogiaid koolieelsete laste õpetamisel ja väga aktiivselt kasutab robootikat. Töö lastega robootika alal on suunatud laste uudishimu tunnustamisele ja õppeprotsessi efektiivsuse tõstmisele kasutades selleks loovust ja uusi tehnoloogiaid.

Natalja Varkki eTwinningu suvekoolis

Lasteaed sai toetust HITSAlt kahel korral: 2017. ja 2020. aastal, et soetada ProgeTiiger programmi raames programmeerimisseadmeid. Tänu HITSA toetusele on meil nüüd õpperobotid, mis muudavad õppimise lasteaias veelgi huvitavamaks.

Juba 3aastased lapsed õpivad lihtsaid programmeerimise algorütme. Roboteid kasutatakse kõigis õppetöö valdkondades, nagu ka pidulikel kohalikel, rahvuslikel ja rahvusvahelistel üritustel.

Meie andekad õpetajad Irina Vasiljeva, Svetlana Astahhova, Jevgenia Minova viisid läbi meistriklasse uute robotite mudelitega rahvusvahelisel festivalil Robotex 2019 Tallinnas. Rahvusvaheliste projektide raames korraldame meistriklasse lapsevanematele, koolieelsete lasteasutuste õpetajatele ja muidugi õpetajatele meie partnerkoolidest Euroopas. 

Õpetaja Larissa Anufrijeva tunnis

Meie õpetajad vahetavad kogemusi külastades projektiüritusi partnerite koolieelsetes asutustes 12-s Euroopa riigis. Narva lasteaias Põngerjas pööratakse suurt tähelepanu laste ökoloogiaalasele kasvatusele, mille põhieesmärk on kasvatada esimestest eluaastatest alates humaanset, sotsiaalselt aktiivset, loomingulist isiksust, kes suudab mõista ja armastada ümbritsevat keskkonda, loodust ja hoida seda.

Projekti praktilise osa läbiviimiseks looduses püstitati lasteaia territooriumile projekti „Small scientists across Europe“ raames kaks kasvuhoonet. Seal juba rohetavad täiskasvanute istutatud istikud. Kuid hoolitsemine ja jälgimine on jäänud laste osaks. Oleme veendunud, et neil kõik õnnestub, sest selles rohelises kuningriigis juhendavad neid oma ala profid Anna Tšistodelova ja Jekaterina Skrinda.

Svetlana Astahhova lastega tunnis

Väga palju tähelepanu pöörame laste tervislike eluviiside juurutamisele ja tervishoiule. Praegu programmi Nordplus järgi toetatakse uut koostööprojekti Rootsi ja Fääri saarte lasteaedadega uue terve põlvkonna kasvatamisel väheses päikesevalguses ja niiskes kliimas. Projekti toel saime spordiinventari laste organismi tervendamiseks ja hügieeniharjumuste juurutamiseks. Kogu lasteaia loominguline kollektiiv liitus projektitegevusega.

On teada, et sõna „projekt“ tuletati ladinakeelsest sõnast projicere, otsetõlkes tähendab see ettepoole paiskama. Liitudes projektitegevusega me justkui paiskume tulevikku. Ja see on vahva! Liituge!

Natalja Varkki, Narva Lasteaia Põngerjas projektijuht. Autori fotod.

Samal teemal:

• eTwinning ühendab Euroopa õpetajaid ja õpilasi
• Selgunud on tänavused eTwinningu kooli märgi saajad

Noored Kooli 14. lennu osalejad töötavad järgmise kahe aasta jooksul õpetajana ja läbivad samal ajal intensiivse koolitusprogrammi. 38 osalejat valiti välja 344 kandidaadi seast ning nende seas on endisi teadlasi, arste, sisearhitekte, finantsjuhte, kommunikatsiooni- ja turundusspetsialiste ja teiste valdkondade esindajaid, aga ka värskeid ülikoolilõpetajaid erinevatelt erialadelt - biomeditsiinist riigiteadusteni. Ettevalmistuskoolituse käigus on nad omandanud õpetaja ja eestvedajana alustamiseks vajalikud baasoskused ja -hoiakud.

Programmis osalejaid tervitas Noored Kooli nõukogu esimees, Swedbank Eesti juhatuse liige Tarmo Ulla, kes märkis, et programmi osalejate arvu suurenemine toob kaasa suurema mõju Eesti haridussüsteemile. “Aastal 2007 alustas Noored Kooli programmi esimeses lennus 11 inimest. Tänavu liitus Noored Kooliga pea neli korda rohkem võimekaid ja motiveeritud hariduse eestvedajaid, kes seisavad iga õpilase eest programmi partnerkoolides, aga hiljem ka laiemalt Eesti hariduses,” lausus Tarmo Ulla.

Alustavatele õpetajatele edastas oma tervitused ka Noored Kooli nõukogu liige, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. Ta tõi esile, et programmil on märkimisväärne roll Eesti noorte edasiõppimise määra paranemisel. “Noored Kooli seadis endale juba mitu aastat tagasi eesmärgiks, et võimalikult paljud Eesti noored omandaksid keskhariduse. Usun, et ka teie annate endast kõik, et meie noored ei jätaks kooliteed pooleli, ja panustate koos kogu kooliperega sellesse, et neil oleks parimad tulevikuvõimalused,“ sõnas Kristi Vinter-Nemvalts.

Enamik 14. lennu osalejaid juba teavad, kus ja mis aineid nad järgmise kahe aasta vältel õpetavad. Tänase seisuga asub kaheksa Noored Kooli uut osalejat tööle loodusainete õpetajana, kuus inimest hakkab õpetama eesti keelt ja kirjandust, viis inimest matemaatikat, sama palju asub tööle algklasside õpetajana ja neli asub tööle inglise keele õpetajana. Kolm Noored Kooli osalejat asub õpetama ajalugu ja ühiskonnaõpetust, üks eesti keelt teise keelena ja veel üks vene keelt võõrkeelena.

Noored Kooli 14. lennu osalejad hakkavad töötama Tallinna ja Harjumaa, Ida-Virumaa, Raplamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Saaremaa koolides.

Allikas ja foto: Noored Kooli programmi info

Samal teemal:

• Sajad Narva lapsed õpivad Noored Kooli linnalaagris eesti keelt 

Digipöörasus on saanud koolielu osaks ning haridusasutustel tuleb säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel, et nakkusohu kasvades olla valmis muutma õppetöö vormi.

2020/2021. õppeaasta olulisemad teemad, sh ministeeriumi soovitused seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes 

Haridus- ja teadusminister tänas õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid erilisel kevadel hästi hakkama saamise eest. „Kui eriline sügis järgneb ebatavalisele kevadele, sõltub paljuski meist kõigist,“ ütles minister Mailis Reps. „Igal juhul väldime haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist ning kui tekib vajadus töö ümber korraldada, teeme seda eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa.“

Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, lähtudes põhimõttest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolis. Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.

Minister märkis, et kevadel sai Eesti distantsõppega hästi hakkama tänu targalt laotud vundamendile – digivahendite kättesaadavusele, digipädevustele, taristule, õppevarale. Digitaalse õppevara tähtsus üha kasvab, praegu on tasuta kättesaadavad rohkem kui 200 põhikooli digiõpikut. Valminud on uued digiõpikud lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele. Lisaks jätkub eesti keele õppe digilahenduste arendamine ning e-kursusi kasutab üha rohkem inimesi.

Kevadine viiruselaine kinnitas, kui oluline on teadlaste kaasamine kriisi paremaks mõistmiseks ja selle mõju leevendamiseks. Riik on suunanud koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 10 miljonit eurot. Muuhulgas on Tallinna Ülikoolilt tellitud analüüs Eesti koolide, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate toimetulekust distantsõppega eriolukorra ajal. Valminud on koroonaäpp www.hoia.me.

Kutsehariduses algab mikrokraadide väljatöötamine. Eesmärk on koostada lühikesed, konkreetsetele oskustele keskenduvad õpimoodulid, mille lõpetamisel saab õppija tunnistuse ja võimaluse asuda tööle. Oskusi on võimalik arvestada edasi õppimisel ja pikemate tasemeõppe õppekavade läbimisel. Alustatakse valdkondades, kus probleem tööjõuga on kõige suurem: metallitööstus ja ehitus.

Muud olulised teemad

Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks pool miljardit eurot. Ministeeriumi haldusalas on valmimas neli valdkondlikku arengukava aastateks 2021-2035. Arengukavades seatud sihtide saavutamiseks kavandatakse struktuurifondide vahendeid kuni poole miljardi ulatuses.

Õpetajaameti populaarsus kasvab. Tänavu esitati õpetajakoolituse erialale Tartu ja Tallinna Ülikoolis kokku rekordilised 3879 avaldust ehk üle 500 avalduse rohkem kui aasta tagasi. Eesti hariduses põhineb õpetajaameti professionaalsus ja õpetamise kõrge kvaliteet vastutusel ja autonoomial. Õpetajatel on suur otsustusvabadus ametialaste valikute üle, sh õppematerjalid ja hindamispõhimõtted.

Riik toetab keeletehnoloogia arenguhüpet. Keeletehnoloogia võimalused aitavad viia kiiresti mitmekeelset infot kõigi Eesti inimesteni. COVID-19 kriis kinnitas vajadust selle järele. Masintõlketarkvara valmib järgmise aasta lõpuks ja aitab tõlkida kiiresti veebilehti, eri liiki dokumente ja mahukaid tekstihulki. Masintõlge arendatakse võimalikult mitmekeelseks: eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti. Masintõlketarkvarale lisatakse ka kõnetehnoloogia, mis võimaldab automaatselt suulist kõnet üles kirjutada ja tõlkida. Keeletehnoloogia abil saavad üha enam inimesega suhtlevad nutiseadmed eestikeelse toe.
 Lisaks parandatakse eesti keeles edastatud info kättesaadavust Eesti 90 tuhandele vaegkuuljale ja 1500 kurdile. Järgmise aasta sügiseks valmib automaatne eestikeelsete subtiitrite lisamise võimalus eri telekanalite otse- ja salvestatud saadetele. 

Paneme rõhku eesti keele õppele põhikoolis. Eesti keele õppe tõhustamise projekt laieneb lasteaiast algklassidesse. Tegemist on juba kaks aastat Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedades edukalt toiminud ettevõtmise edasiarendusega. See on toonud vene õppekeelega rühmadesse kümneid eestikeelseid lisaõpetajaid. Nüüd on eesmärk viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus kolmanda klassi lõpuks A2 tasemele ja tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng.

Põhikooli lõpetajad saavad võimalus sooritada soovi korral eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Uus võimalus toetab õpilaste keeleõppe motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist.

Uus rekord: elukestvas õppes osaleb 20,2% 25-64-aastastest. Väga populaarsed on tasuta kursused, mis on mõeldud eeskätt töötavatele täiskasvanutele, kel pole erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad ajakohastamist. Sügissemestril on ligi 2000 täiskasvanul võimalik osaleda esmakordselt kõrgkoolides tasuta kursustel. Lisaks saab ligi 5000 täiskasvanut osaleda kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tasuta kursustel. Aasta lõpuni võib kuni 50 000 inimest pääseda tasuta rahvusvahelistele veebipõhistele kursustele.

Uuendused ministeeriumi haldusalas. 1. augustil alustas nelja asutuse ühendamisel loodud Haridus- ja Noorteamet. Asutuste ühendamine aitab kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotuse selgemaks ja vähendada dubleerimist. 1. augustist tegutseb Keeleinspektsiooni asemel Keeleamet.

Koolielu arvudes

Eestis on 614 lasteaeda, sh 131 koolieelset lasteasutust, mis tegutsevad koos üldhariduskooliga. Ligi 94% 4-aastastest kuni kooliealistest lastest osaleb alushariduses. 

Eesti 530 üldhariduskooli statsionaarses õppes on ligi 155 000 õpilast (prognoos), neist 14 200 lähevad 1. klassi (prognoos). 

Kutseõppes õpib ligi 24 000 õpilast. Kutsehariduse tasemeõppes saab õppida 32 kutseõppeasutuses ja viies rakenduskõrgkoolis.   

Kooliaasta eel on Eestis 15 843 üldhariduskoolide õpetajat, 1963 kutseõppeasutuste õpetajat ja 7887 koolieelse lasteasutuse õpetajat. 

2019/2020. õppeaastal oli üliõpilasi kokku 45 178, neist 5528 välistudengid. Kõrgharidust saab omandada kokku 18 õppeasutuses, sh 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 1 eraülikool, 7 riigi- ja 4 erarakenduskõrgkooli. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Nick Morrison on Unsplash

President Kersti Kaljulaid pööras oma kõnes tähelepanu kliimapöördele. Ta avaldas lootust, et ehk on stipendiaatide seas ka neid, kes tulevikus hakkavad tegelema muutuste maandamisega ja leiavad nutikaid lahendusi, mille peale veel ei ole isegi mõelda osatud. Lisaks haridustee jätkamise ja maailma muutmise olulisusele tuletas president meelde, et noored leiaksid palju sõpru ning räägiksid neile meie imelisest Eestist. Tema sõnul on ka oluline, et noored teaksid, et neid kõiki oodatakse tagasi, isegi siis, kui see võtab kauem aega, kui kõrghariduse omandamine. 

Haridus- ja noorteameti haridusprogrammide ja toetuste büroo juhataja Evelin Einla-Polluks rõhutas, et stipendium ei ole vaid rahaline toetus ja kuulumine noore õpetlase stipendiumi võrgustikku, aga see on ka märk usaldusest ja noortesse uskumisest. „Noore õpetlase stipendium väärtustabki just teie värsket pilku, edasipüüdlikkust ja entusiasmi – tahet maailma paremaks muuta. Usun, et seda on kõigis tänastes stipendiaatides küllaga. Seega, palun võtke seda stipendiumit kui usalduse märki. Minge maailma, aga tulge ikka targema ja kogenenuma tagasi, et Eesti elu veel paremaks muuta,“ sõnas Einla-Polluks.

Noore õpetlase stipendiumi algataja ja toetaja Tõnu Pekk tõi välja, et tal on väga hea meel, et aasta-aastalt on välja antavate stipendiumide arv kasvanud ning ta loodab, et nii jääb see ka edaspidi. „Ma soovin, et tulevikus võiks igal inimesel, kes on leidnud oma unistuste ülikooli välismaal, olla võimalus soovitud erialal õpinguid jätkata tunnustatud ülikoolides ning kellelgi ei jääks unistus teostamata rahapuuduse tõttu,“ rääkis Tõnu Pekk.

Tänavu esitas stipendiumile taotluse 55 noort ning 4000-eurone toetus anti 22 edukale keskkoolilõpetajale. Esmakordselt said kaks stipendiaati toetuse vaid stipendiumiprogrammile tehtud annetustest. Stipendiaatide nimekiri on leitav SA Archimedes kodulehelt. Tänavused noored õpetlased siirduvad õppima peamiselt Suurbritannia ülikoolidesse, samas minnakse ka Itaalia, Prantsusmaa ja Hollandi tunnustatud ülikoolidesse. Erialavalik ulatub kosmonautikast ja aeronautikast, loodusteadustest, kriminalistikast, biokeemiast džäss- ja klassikalise muusikani.

Noore õpetlase stipendiumiga toetatakse andekaid keskkoolilõpetajaid, kes jätkavad oma haridusteed maailma tippülikoolides. Noore õpetlase stipendiumit annavad välja haridus- ja teadusministeerium, sihtasutus Archimedes, haridus- ja noorteamet ning suur hulk Eesti ettevõtjaid. Stipendium antakse noortele teadmises, et omandatud teadmisi ja oskusi rakendatakse õpingute lõpetamise järgselt Eesti hüvanguks.

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Infopäev toimub Sillamäel aadressil Tallinna mnt 13.

Üritus on mõeldud nimelt õpetajatele, kuna just õpetaja on usaldusväärne teabeallikas õpilaste jaoks. Seetõttu on ülimalt tähtis, et õpetajad saaksid värsket ja asjakohast teavet algallikatest, looksid vajalikud kontaktid ja seejärel inspireeriksid õpilasi.

Igas Ida-Viru piirkonna koolis õpivad andekad ja loovad lapsed. Paljud neist käivad huviringides, kus valmistavad ilusaid ja kasulikke asju. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpivad igal aastal erinevatel erialadel umbes 2500 õpilast. Kuid enamik isegi ei üritanud oma tooteid ega teenuseid turustada. Selle peamised põhjused on teabe puudumine, hirmud ja ebakindlus. Samal ajal on Eestis nii palju võimalusi turvaliseks ettevõtluse alustamiseks.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse projektijuhi Olga Sjukkalova sõnul võimaldab õpilasfirma tegevuses osalemine noortel läbida kogu ettevõtte elutsükli vaid ühe aasta jooksul ja katsetada igale ettevõtjale vajalikke nn pehmeid oskusi: suhtlemisoskus, loovus, pühendumus, vastupidavus, visadus, vastutus.

Õpilasfirma arendamise üheks takistuseks on rahastamise puudumine. MTÜ Hooandja projektide konsultant Jelena Zhovnikova räägib sellest, kuidas saab rahastada oma ideed Hooandja portaali kaudu. Tehnopoli, Objekti ja Prototroni esindajad räägivad nende organisatsioonide pakutavatest teabe- ja rahatoest. Iga infopäeval osaleja avastab enda jaoks palju uut ja saab usaldusväärseks tugiisikuks algajatele ettevõtjatele.

Osalemistaotluse saab saata aadressile olga.sjukkalova@ivkhk.ee. Taotlusi võetakse vastu kuni 25. augustini.

Allikas: IVKHK pressiteade

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab suvelaada
• Tartus tähistati kutsehariduse rahvusvahelistumise päeva

Virtuaalne ISIC (International Student Identity Card) on rahvusvaheline üliõpilaspilet LHV mobiiliäpis, millega saad tõendada enda tudengistaatust ning kasutada tuhandeid soodustusi mugavalt mobiiliga nii Eestis kui ka välismaal. 

LHV Noortepanga projektijuhi Liis Lepiku sõnul on virtuaalse ISIC üliõpilaspileti lisandumine LHV mobiiliäppi väga praktiline ja oodatud täiendus. „Tahame käia noortega ühte sammu, võtta kuulda nende ideid ja soove ning pakkuda innovaatilisi lahendusi, mis on päriselt kasulikud. Näeme, et noored on uuendusmeelsed ja eelistavad aina enam oma igapäevaseid toimetusi, sealhulgas pangatehinguid, mobiilis teha. Lisandunud võimalus tellida rahvusvaheline ISIC üliõpilaspilet LHV mobiiliäpis on kindlasti teretulnud mugavuslahendus,“ lausus Lepik.

ISIC brändi ametlik esindaja Eestis on Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), kes on väljastanud ISIC kaarte 1993. aastast ning virtuaalset ISIC-ut 2016. aastast. EÜL juhi Eleri Pilliroo sõnul on neil hea meel, et ka LHV virtuaalse ISIC üliõpilaspileti tellimise võimaluse oma mobiiliäppi on lisanud. „Sellest sügisest avame esmakordselt võimaluse tellida ISIC-ut virtuaalselt, vajamata plastikkaarti kõrvale. ISIC on maailma populaarseim üliõpilaskaart ja on ainult tervitatav, kui selle tellimine ja omamine tehakse veelgi lihtsamaks. Meile teadaolevalt on LHV isegi maailma esimene pank, kes sellist võimalust pakub,“ lausus ta. 

Virtuaalse ISIC üliõpilaspileti saavad LHV mobiiliäpis tellida kõik LHV kliendid, kes on vähemalt 16-aastased ning õpivad mõnel kõrghariduslikul õppekaval Eestis või välismaal. Kaardi tellimine on väga lihtne ja võtab aega maksimaalselt mõne minuti. Selleks tuleb avada LHV mobiiliäpis kaartide vaade, vajutada uue kaardi lisamist tähistaval plussmärgil ning valida sealt „ISIC virtuaalkaart“. Järgmiseks tuleb lisada oma kooli nimi ja foto endast ning tutvuda virtuaalse ISIC üliõpilaspileti lepingutingimustega. Peale andmete kinnitamist kuvataksegi valminud virtuaalset ISIC üliõpilaspiletit LHV mobiiliäpi kaartide hulgas. 

ISIC üliõpilaspiletiga saab soodsamalt reisida ja ostelda Eestis ning veel ligi 130 riigis. Rahvusvahelise üliõpilaspileti eesmärk on tõendada kaardiomaniku õppuristaatust kõikjal maailmas. See tähendab, et ka reisides on üliõpilasel samad õigused külastatava riigi õpilastega ning õigus kasutada kõiki kaardiga kaasnevaid soodustusi. 

Loe lähemalt 

Allikas: LHV pressiteade

Samal teemal:

• Eesti Üliõpilaskondade Liit on maailma edukaim ISIC kaardi väljastaja

eTwinningu mentor on kogenud eTwinningu õpetaja (vähemalt kaks aasta eTwinningus olnud ning ka vähemalt ühe kvaliteedimärgi oma projektide eest saanud), kes inspireerib, nõustab ja aitab teisi õpetajaid eTwinningu teemadel. Mentoril peaks olema valmisolek lühikoolituste ning multiprojektide läbiviimiseks järgmisel õppeaastal ning vajadust mööda teavitustegevustes osalemiseks.

Rohkem infot ning kandideerimine kuni 24. augustini siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIqzhWOEU7WgnzLkZXyUbSXV0HF1l8pr4A17u7VSEl9Fwdbg/viewform

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Parimad eTwinningu projektid taas teada, esikoht läks Narva lasteaiale Põngerjas
• Inspiratsiooni ja praktilisi ideid eTwinningu multiprojektidest II

Metsandus 100 juubeliürituste projektijuhi Ivar Sibula sõnul sai tervikasi kujundatud nii, et see kõnetaks akadeemilist metsanduskogukonda, kuid oleks arusaadav ka valdkonnast täiesti väljaspool olevatele eestimaalastele.

Tervikasja kujundusse tõi kunstnik Indrek Ilves kokku ajajoone akadeemilise metsandushariduse oluliste daatumitega ning akadeemilisele metsateenijate kogukonnale sümboltähendusega hooned nagu tudengitele suvise praktika ajal teiseks koduks olnud Järvselja vana jahiloss ja maaülikooli praegune Metsamaja Tartus Kreutzwaldi tn 5. Kolmanda kujunduselemendina on kaardil metsandushariduse sündi mõjutanud olulised persoonid: Andres Mathiesen, Oskar Daniel ja Kaarel Veermets.

Andres Mathiesen oli metsaosakonna looja ja metsakorralduse õppetooli esimene juhataja. Professor Oskar Daniel aga metsakasvatuse õppetooli juht ja Kaarel Veermets metsakasutuse õppetooli juhataja. 

Kõrgema metsandushariduse juubeliüritused jätkuvad 17. augustil akadeemilise aktuse ja vilistlaskokkutulekuga Eesti Rahva Muuseumis. Seal avatakse temaatiline näitus "Mets on tarkuse (k)andja" ning tulevad esitlusele juubeli tänumünt, vilistlasmärk ja ajalooraamat "Sada aastat emakeelset metsanduslikku kõrgharidust Eestis".

Metsateadlaste koolitamise vajadus tekkis Eestis pärast 1919. aasta maareformi, mil 80 protsenti metsadest arvati riigi omandisse. Spetsialiste, kes oleksid osanud seda rikkust kaitsta ja majandada aga pehmelt öeldes nappis. Nii loodi 1920. aasta 15. augustil Tartu ülikooli juurde metsaosakond. Pärast II maailmasõda jätkus akadeemilise metsandushariduse andmine juba 1951. aastal loodud Eesti Põllumajanduse Akadeemias ning jätkub tänase nimega Eesti Maaülikoolis. Metsandusest on kujunenud Eesti teaduse üks lipulaevu: see on üks meie kahest teadusharust, mis on jõudnud QS World University Rankings andmetel maailmas 50 parima sekka.

Allikas ja foto: Eesti Maaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• Maaülikool asub oma valdkonnas Eesti ülikoolidest kõrgeimal kohal

Kokku saavad inimesed väga erinevatelt elualadelt, kelle kõigi ühine soov on teadusliku mõtteviisi edendamine. Koos arutletakse uute põnevate õppimisvõimaluste ja teistmoodi õppevormide üle näiteks teaduskeskustes, muuseumides või virtuaalsetes ruumides. Samuti kuulatakse praktikute kogemusi, teadlaste nõuandeid ning kogenud teaduse populariseerijate parimaid näiteid.

“Kuidas leida parimad viisid teaduse “turundamiseks”, kui eesmärgiks on, et teaduslik maailmavaade oleks ühel päeval kõigi Eesti  inimeste loomulik mõtteviis ja selle propageerimine iga teadlase südameasi? Õnneks on Eestis üsna palju inimesi, kes nende küsimuste pärast südant valutavad. Minu meelest on eriti tore see, et tänavu on programmi kaasatud staažikas Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Priit Rajalo, kes jagab praktilisi näpunäiteid, kuidas teadusteemad suures infokülluses rohkem pildile pääseksid,” ütles Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik.

Suvekooli korraldab Eesti Teadusagentuur ja seda toetab Euroopa Regionaalarengu Fond TeaMe+ programmi kaudu.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Photo by Science in HD on Unsplash

Samal teemal:

• Tunnusta parimaid teaduse populariseerijaid