Traditsioonide kohaselt oodatakse peole kõiki suuri ja väikeseid muuseumisõpru, et koos mängida ja trallitada, süüa kooki ja limpsida limpsi. 

Mänguasjamuuseumi peoteema on seekord "Mängime sajaga sünnipäeva!", mis tähendab seda, et muuseumis toimuks otsekui palju pisikesi sünnipäevi korraga. Mõnes muuseumiruumis saab meisterdada maske, mõnes peomütse, mõnes mängida ning loomulikult toimub ka sünnipäevale igati kohane õnneloos, millest saadud tulu läheb täies mahus mängukarude hüvanguks. 

Peo lõpul tuuakse välja maitsev sünnipäevatort ning valatakse välja limonaad, sest mis saakski olla parem kui koos kõigi heade sõpradega suu magusaks teha. Kõige magusam osa peost on aga see, et sünnipäeva puhul kelleltki muuseumi tulles piletit ei nõuta. 

Sünnipäevapidu toimub muuseumi põhimajas aadressil Lutsu 8 ning muuseum on pidulikul päeval avatud kuni 16.00. Lisainfot teiste muuseumis toimuvate ürituste kohta saab aadressilt www.mm.ee või telefonil 7461 777.

Allikas ja foto: Tartu Mänguasjamuuseumi pressiteade. 

Programm Erasmus võimaldab juba miljonitel noortel eurooplastel välismaal õppida või praktikal käia. See annab noortele kogemusi, suurendab nende teadlikkust Euroopast ja parandab nende tulevasi võimalusi tööturul.

„Olen väga uhke selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku kahekordistada Erasmuse eelarvet. See on siiani konkurentsitult suurim kasv kõigi ELi eelarvega hõlmatud programmide puhul. Peame olema julged. Programmiga toetatakse suuri ambitsioone, mis meil on seoses noorte võimaluste avardamise, Euroopa haridusruumi rajamise ja Euroopa identiteedi kindlustamisega. Kutsun liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles meid toetama, et tagada meie kodanikele parim võimalik tulevik,“ sõnas Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada programmi Erasmus eelarvet 2021.–2027. aastaks 30 miljardi euroni, millest 25,9 miljardit eurot on ette nähtud hariduse ja koolituse, 3,1 miljardit eurot noorte ja 550 miljonit eurot spordi jaoks.

Komisjoni ettepaneku üks eesmärke on suurendada toetusesaajate arvu. Eelarve kahekordistamine võimaldab ajavahemikus 2021–2027 toetada kuni 12 miljonit inimest, s.o kolm korda rohkem kui praegusel rahastamisperioodil. Toetusesaajate hulka kuuluvad kooliõpilased, üliõpilased, praktikandid, õpetajad, koolitajad, noorsootöötajad, treenerid, kutsekoolide õpilased ja täiskasvanuharidusega tegelev personal, sealhulgas need, kes osalevad algatuses ErasmusPro.

Samuti soovitakse jõuda erineva sotsiaalse päritoluga inimesteni, luua tugevamad suhted ülejäänud maailmaga, edendada tulevikku suunatud ainevaldkondi, nagu taastuvenergia, kliimamuutused, keskkonnatehnoloogia, tehisintellekt ja disain, ning tugevdada Euroopa identiteeti reisikogemuse abil, andes noortele võimaluse avastada Euroopa kultuuripärandit ja mitmekesisust.

Programmist „Loov Euroopa“ toetatakse Euroopa kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonda. Tibor Navracsicsi sõnul on kultuur alati olnud Euroopa idee keskmes. „Just see ühendab inimesi. Kultuuri- ja loomevaldkonnad annavad olulise panuse ka majandusse ja ühiskonna arengusse ning aitavad meil sõlmida tugevaid rahvusvahelisi suhteid. Meie kultuurilised eesmärgid on väga kõrged ning „Loova Euroopa“ programm aitab meil neid teoks teha,“ märkis volinik.

„Digikeskkond tähendab suuri muutusi meie kultuuris ning see on toonud Euroopa kultuuri- ja loomeinimestele kaasa nii probleeme kui ka uusi võimalusi. Soovime, et Euroopa autorid, loojad ja tootjad saaksid uutest digitaalsetest võimalustest nii palju kasu kui võimalik,“ lisas digitaalse ühtse turu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Komisjoni ettepanek ELi kultuuri- ja loomevaldkondade toetamiseks on jagatud kolme suuna vahel, milleks on meedia (ELi filmitööstus ja muud audiovisuaalvaldkonnad), kultuur ja valdkonnaülene tegevus:

1,081 miljardi euroga rahastatakse audiovisuaalprojekte ning tugevdatakse Euroopa audiovisuaalvaldkonna konkurentsivõimet. Jätkatakse senist toetust Euroopa filmide, telesaadete ja videomängude tootmisele, levitamisele ja reklaamile. Eelolevatel aastatel investeeritakse rohkem Euroopa teoste rahvusvahelisse reklaami ja levisse ning innovaatiliste jutustamisviiside ja virtuaalreaalsuse arendamisse. Luuakse ELi filmide veebikataloog, et parandada Euroopa päritolu teoste juurdepääsetavust ja nähtavust. 

609 miljonit eurot on mõeldud Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonna toetuseks. Luuakse koostööprojekte, võrgustikke ja platvorme, et tuua kokku andekaid loomeinimesi kogu Euroopast ning hõlbustada nende piiriülest koostööd. 

Kultuuri- ja meediavaldkonna ülese loometegevuse raames eraldatakse 160 miljonit eurot väikeettevõtetele ja muudele kultuuri- ja loomevaldkonna organisatsioonidele. Neid vahendeid kasutatakse muu hulgas selleks, et soodustada kultuuripoliitilist koostööd üle kogu ELi ja arendada vaba, mitmekülgset ja paljususel põhinevat meediakeskkonda ning toetada kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Mailis Reps: Euroopa Liidu uus eelarveperiood loob rohkem võimalusi hariduse, teaduse ja noorsootöö võidukäiguks

Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja ja komisjoni esimees Raivo Trummal märkis, et Irina Putkoneni tugevuseks on pikaajaline kogemus koolijuhina ja haridusvaldkonna hea tundmine. „Osalemine Kohtla-Järve linnavolikogu sotsiaalkomisjoni töös tagab piirkonna eripära väga hea tundmise. Irina Putkonen on praktik, kes jäi komisjoniliikmetele silma kõrge motivatsiooni ja hea esitusega. Koostöövajaduse ja -võimaluste selge esiletoomine nii lastevanemate, linna, teiste haridusasutuste kui ka muude huvigruppidega oli veenev,“ sõnas Trummal.

Irina Putkonen on praegu Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli direktor. Eelnevalt on ta töötanud Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumis nii direktorina kui ka eesti keele ja inglise keele õpetajana.

Irina Putkonen asub uues ametis tööle augustist ning tema esmasteks tööülesanneteks on riigigümnaasiumi meeskonna komplekteerimine, õppekava väljatöötamine, õpilaste vastuvõtmine ja koolihoone ehitusprotsessis osalemine.

Kohtla-Järve riigigümnaasium alustab õppetegevusega 1. septembril 2019. Koolile ehitatakse uus nüüdisaegne õppehoone, kus on 300 õppekohta. See on juba teine riigigümnaasium Ida-Virumaal.

Jõhvi riigigümnaasium alustas õppetööd 2015. aastal. Riigigümnaasiumi käivitamine Narvas on kavas aastal 2022.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Narva rajatakse riigigümnaasium
• Kuressaare riigigümnaasiumi rajamise kokkulepe sai allkirjad

Hariduses ei ole võõraid muresid. Kõigil meie kaaskodanikel võiks olla roll õpilaste suunamisel ja arendamisel. Ühelt poolt vajab meie kool toimivat suhetevõrgustikku, head sidet ülejäänud ühiskonnaga. Teisalt vajavad meie kaasmaalased selget arusaamist sellest, kuidas elab tänane Eesti kool ja kuidas nad saavad meie haridusele toeks olla.“
President Toomas Hendrik Ilves külalisõpetajate rollist Eesti Õpetajate Liidu konverentsil 2012

Vändra Gümnaasiumis alustasime algklasside majandusõppega juba 1994. aastal. Läks veidi aega, enne kui mõistsime, mil määral rikastame oma tunde, kui avame klassiuksed uutele õpetajatele, näiteks ettevõtjatele ja vilistlastele.

Ettevõtlikkus määrab meie kõigi heaolu, seda peab ärgitama, koos otsustus- ja vastutusjulguse kasvatamisega. Meil Vändra Gümnaasiumis algab majandusõpetus 1. klassist tunniplaani-tunnina ja kestab põhikooli lõpuni, gümnaasiumis on see üks valikkursustest. Majandusõppes kasutame Junior Achievement Eesti programme ja õppematerjale. Lisaks majandusõpetuse tundidele korraldame teemapäevi, eesmärgiga aidata õpilastel mõista igapäevaelu ja karjääri seotust koolis õpituga. 

Juba kuuel aastal oleme pidanud ettevõtlus- ja karjääripäevi, kus erinevate elualade esindajad on tutvustanud oma haridusteed, karjäärivalikuid ja seda kuidas koolis omandatu on aidanud elus edasi jõuda. Ettevõtjad on viinud läbi töötube, õpilased-õpetajad käinud firmades õppekäikudel ja olnud praktikal. Ettevõtlus- ja karjäärinädalatel on tähtis roll kohalikel ettevõtjatel, meie vilistlastel ja kogukonna liikmetel.

Ettevõtlusnädalate suursündmuseks on aulaloengud, kus õpilased kõrvuti kohalike ettevõtjatega osalevad kutsutud esinejate inspiratsiooniloengutel. Peaesinejat valides oleme lähtunud karjäärinädala teemast ja ainevaldkonnast, mida oleme soovinud õpilastele tutvustada. Loenguid on pidanud Marek Helm, Meelis Atonen, Mart Noorma, Volli Kalm, Tõnu Esko, Mart Kalm. 

Majandusõppe ja kogu õppetöö üks sõnastatud eesmärke on koostööoskuste arendamine. Ettevõtlus- ja karjääripäevad on toimiva ja areneva koostöö hea näide. Ettevõtlusnädalate teemade valik on aja jooksul kasvanud lähemast ümbrusest kaugemale, kodusest ettevõtlusest geeni- ja kosmosetehnoloogiani. 

Alustasime üsna traditsiooniliselt, kui võtsime eesmärgiks tuua lapsevanemad ja kohalike ettevõtete juhid kooli oma tegemisi tutvustama.  Korraldasime õpilastega laada, mille tulu toetas klassiekskursioonide korraldamist. Aasta hiljem liikusime elustiili ettevõtluse juurde. Näiteks rääkisime hobidest, millest on aja jooksul või olude sunnil kujunenud kellegi elukutse. Õpilaste soovil rääkis Raio Piiroja avameelselt elukutselise sportlase tööst ja sellest, kuidas ta profikarjääri lõppedes oma kalastusharrastusest uue ameti sai. Oleme otsinud esinejad, kelles õpilased eeskuju võiks näha. Siiani on noorim esineja olnud vormelisõitja Ralf Aron, kes meile külla tulles oli ise alles gümnasist.

Vändra 500. juubeliaastal pühendusime kodukandi ajaloole. Tõime koduloo kaudu esile vändralaste ettevõtlikku meelt alal hoidnud seosed. Kuna kuulsad vändralased Jakobson ja Koidula olid Eesti 500- ja 100-krooniste „tunnusnäod“, kutsusime Siim Kallase  rääkima Eesti kroonist, aga ka Eestis, Euroopas ja maailmas toimuvast. Ettevõtlusnädalale panid õla alla väga paljud kohalikud ettevõtted, toimusid õppekäigud Vändra asutustesse ja ettevõtjate tunnid õpilastele. Aastapäevaks välja antud kultuurikalender andis ainest koduloolise maastikumängu läbiviimiseks, kus kontrollpunktid olid juubeliaasta tähttegelastega seotud paikades. Sellest algatusest said sportlikku ajaloorõõmu kõik soovijad.

2016. a. karjääripäevadel tutvustasime ettevõtmisi, kus õnnestumise eeldus on loovus ja tulemus eeskätt rahulolu, positiivne emotsioon või eneseteostus. Ettevõtlusest saadav tulu lubab nautida kunsti, muusikat, teatrit, kirjandust. Ja kuidas mõõta nii olulist õnnetunnet? Õpilased soovisid kohtuda ka muusiku, kunstniku või ajakirjanikuga. Soovid said teoks, loomingulise ettevõtlikkuse tutvustamine oli põnev nagu ka peaesineja Mart Noorma loeng sellest, mis teeb inimese õnnelikuks või mida talle endale on pakkunud tudengisatelliidi Estcube programmi ja teadussaate Rakett 69 vedamine.

Paaril aastal oleme esinejate kutsumise sidunud kodanikualgatusega Tagasi Kooli. Oma kodukooli tulid esinema Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja aasta noorteadlane Tõnu Esko. Tõnu Esko avas geeniteaduse keerulist teemat nii kaasavalt, et suutis äratada igas eas kuulajate tähelepanu. Parim tagasiside on ühe 2. klassi tüdruku otsus pärast noorteadlase loengut valida Tartu Ülikooli loodusmuuseumis oma lemmikobjektiks DNA ahelat tutvustav eksponaat ja plaan geeniteadlaseks saada.

Sel aastal kutsusime need kuus kooli, kes lisaks gümnaasiumile olid valmis end tutvustama ka alg- ja põhikooli õpilastele. Eesti Kunstiakadeemia korraldas Mart Kalmu sõnul suisa Vändra dessandi. Rektor tuli ise kohale ja tõi kaasa kümned üliõpilased, kes töötube korraldasid.

Alatest 2017 aastast teeme koostööd ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu. Meie majandusõpetaja on osalenud Edu ja Tegu programmi raames ettevõtlikkuspädevuse õppeprotsesside kirjelduste loomisel ja rakendamisel. Maagümnaasiumis näeme kooli ühe tervikuna ja ka ettevõtlikkust toetavad tegevused ning majandusõpetuse tunnid toimuvad kõigis kooliastmetes. Uue algatusena võtavad meie algklassiõpilased ja gümnasistid üheskoos osa koolinoorte äriideede konkursist Bright Minds.

Iga uus tegu on väljakutse. Vändra Gümnaasiumis on ettevõtlusõpe ja sellega seotud sündmused muutunud traditsiooniks. Oleme karjääripäevade elluviimisel palju õppinud, teame kuidas külalisi kaasata, koolijuhte innustada ja kolleege koostööle motiveerida. Kuigi alustades seda ei oodanud, oleme väga rõõmsad, et meie vilistlased on soovinud oma kooliga sidet hoida. Et tegu saadaks edu, vajame toetajaid, kes meiega ühiseid väärtusi jagavad. 

Silja Enok
Vändra Gümnaasiumi õpetaja

Foto: Koolielu arhiiv. Artikkel ilmus ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" tutvustavas erilehes 4. mail 2018. 

Samal teemal: 

• Prooviks ettevõtlust laagris?

Vastuvõtt tööriistalukksepa, turvasüsteemide tehniku ja APJ lehtmetalli töötlemispinkide erialale algab juba juunis. Koostööprojekti on kaasatud kolm kutsekooli ja 11 ettevõtet.

Projekti arendusjuhi Piret Liloveri sõnul tahetakse jõuda kuni 26-aastaste noorteni, kel keskharidus omandatud, kuid erialast väljaõpet pole. „Samas oleks neil võimalus edukalt siduda õpingud ja töötamine, õppides kutsehariduse tasemeõppes ning tehes samal ajal erialast tööd. Sealjuures maksab tööandja neile vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalka,“ tõi Lilover välja eelised, miks õppida töökohapõhises õppevormis.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul pakuvad koostööprojektis osalevad ettevõtted ja kutsekoolid noortele võimalust õppida selgeks väga praktilised ametid. „Tehnoloogia arengut arvestades on selge, et praktiliste oskustega ja oma valdkonna IKT-lahendusi tundvaid spetsialiste vajatakse nii täna kui ka tulevikus. Töökohapõhises õppes saavad noored õppida oma ala meistritelt ja leiavad väärt töökohad,“ sõnas Tamsar.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on tasemeõppe vorm kutsehariduses, kus 2/3 õppest toimub ettevõttes ja ülejäänud kutsekoolis.

Täna õpib töökohapõhises õppes üle 2500 õppuri, kelle keskmine vanus on 38,8 aastat ning nad on valdavalt juba õpitavas valdkonnas töötavad inimesed, kes soovivad end erialaselt täiendada ning saada kutsekvalifikatsioon või koolitunnistus. Samas on meil terve hulk noori, kellel puudub erialane väljaõpe ning kes peale keskhariduse omandamist siirduvad edasiste õpingute asemel pigem tööturule, et saavutada majanduslik sõltumatus.

Vastuvõtt kolmele erialale toimub pilootprojekti  „Gümnaasiumi lõpetanud ja ilma erialase väljaõppeta noored töökohapõhisesse õppesse“ raames, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Rohkem infot töökohapõhise õppe ja kandideerimise kohta leiab www.kutseharidus.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutsekoolide õpilased on oma õpingutega väga rahul

Doktoritöö eestikeelse resümee konkursil võivad osaleda kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Eesti terministipendiumile võivad kandideerida kõik üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle töö on seotud eestikeelse terminoloogia arendamisega.
  
Doktoritöö eestikeelse resümee konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet, eri valdkondade eesti teaduskeele arendamist ning tunnustada noori teadlasi ja õppureid, kes oma teadustöö eestikeelses resümees loovad, kasutavad ja levitavad eestikeelset terminoloogiat.
  
Preemiale saavad kandideerida kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Resümeede hindamisel tunnustatakse neid teadustöö autorid, kes tööle lisatud eestikeelses resümees järgivad eesti teaduskeele traditsioone ja kasutavad valdkonna eestikeelset terminoloogiat, sh terminikomisjonide poolt soovitatud terminoloogiat.
  
Eesti terministipendiumi konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet ning tunnustada ja väärtustada õppejõudude, teadustöötajate ja üliõpilaste terminoloogiaalast tööd.
  
 Stipendiumile saavad kandideerida kõigi avalik-õiguslike kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle õppe- või uurimisvaldkond on seotud eestikeelse terminoloogia ja selle arendamisega või kes arendavad eesti terminoloogiat oma mis tahes eriala doktoritöö osana.
  
 Mõlema konkursi taotlusi saab esitada 15. septembrini, võitjad tehakse teatavaks oktoobris 2018.
  
 Lisainfo: www.terminoloogia.ee

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“
• Kõrgharidusseaduse eelnõu toetab õppijakesksust

Konverentsi korraldab Balti Uuringute Edendamise Ühing (AABS).

Konverentsist võtab osa üle 400 Eestist, Lätist ja Leedust tulnud eksperdi alates teadlastest ja lõpetades ettevõtjatega. Konverentsi programm koosneb ligikaudu 50 akadeemilisest paneelist, ümarlauast ja töötoast ning kultuuriüritustest. Eesti poolt on panuse programmi andnud Tartu Ülikool, Sihtasutus Archimedes, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Ülikool ja mitmed teised.

Eestist osalevad konverentsil teiste seas Toomas Hendrik Ilves, Lauri Mälksoo, Raul Eamets, Pärtel Piirimäe, Sten Tamkivi, Birute Klaas, Linnar Viik ja Marju Lauristin. Konverentsil on aruteluringis ka Baltimaade välisministrid.

AABS (The Association for the Advancement of Baltic Studies) ehk Balti Uuringute Edendamise Ühing on 1968. aastal USAs rajatud institutsioon, mis tõstis Balti riikide uurimise tõeliselt väärtustatud ning kvaliteetseks teadusvaldkonnaks.

Hoolimata olukorrast, kus Balti riigid kaardi pealt puudusid, suutsid noorema põlve Eesti, Läti ja Leedu pagulased kirjutada Balti rahvad suure ajalooga rahvaste hulka. Need noorema põlve balti keelte, kultuuri ja ajaloo edendajad suutsid Põhja-Ameerikas teha teavitustegevustes ära suure töö, et tutvustada Baltimaade ajalugu kõigile nii Ameerika Ühendriikides kui ka laias maailmas.

Sihtasutus Archimedes viib konverentsil läbi sessiooni “E-uskujad – missioonil paremasse homsesse”, korraldab “Study Estonia” vastuvõtu Eesti, Balti ja USA ekspertidele ja toetajatele ning osaleb Stanfordi Ülikooli Balti õpingute teemalisel ümarlaual.

E-uskujate sessioonil osalevad Heli Aru-Chabilan (HITSA), Andres Ääremaa (Haridus- ja Teadusministeerium), Hanno Tomberg (SA Archimedes), Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Linnar Viik (E-riigi Akadeemia) ning sessiooni eesistuja on Francisco Ramirez (Stanfordi Ülikool).

Loe lähemalt SA Archimedese kodulehelt!

Foto: Unsplash, Kari Shea.

Samal teemal:

• Tallinnas uuritakse Eesti võimalusi Euroopa uues teadusrahastuse programmis
• Brüsselis esitletakse Eesti digilahendusi globaalsete väljakutsete lahendamiseks

Samanta ema on eestlanna ja räägib Samantaga eesti keeles. Isa on pärit Aafrikast ja räägib tütrega joruba keeles. Kuna nad elavad praegu Soomes, räägib Samanta lasteaias soome keelt. Ema ja isa räägivad omavahel inglise keeles. Varsti tulevad nad Eestisse elama. Kui selgub, et Samanta ei räägi nii ladusalt kui eakaaslased – millises keeles peaks logopeed temaga tegelema?

Dima on pärit vene-ukraina perest. Ta õpib eesti koolis. Et koolis toime tulla, on tal eesti keele eraõpetaja, ja et kindlustada vene keeles kirjaoskus, on tal ka vene keeles eraõpetaja. Kui suur on Dima nädalakoormus võrreldes eestikeelsete lastega? Muidugi käib ta ka trennis ja muusikakoolis.

Rocco vanemad on kõrgharitud spetsialistid, nad tulid Itaaliast Eesti firmasse tööle, kui lapsed olid koolieelikud. Algklassides arvestas õpetaja Rocco eripäraga – et ta sõnavara on vahel ebapiisav, ta otsib sõnu, takerdub, kirjatöös vajab tugisõnu, lausekonstruktsioone abiks. Aineõpetus paneb poisi raskustesse: nt loodusõpetuse mõisted ja väljendid tiirlemine, pöörlemine, pilvemassid, kujuteldav telg, gaasiline kiirgav taevakeha, …magevee osakaal võrreldes soolasega on suhteliselt väike ning seda esineb jõgedes, järvedes… - mis mõttes vesi esineb??? Selline sõnaküllus ajab teda segadusse. Logopeed õpetab talle hääliku pikkuse märkimist. Kes ja kuidas saab aidata aine õppimises?

On need näited teile tuttavlikud? Veel mitte? Siis varsti küll. Rahvaste segunemisele ja töörändele kätt ette ei pane.

Kutsun teid Eesti Lugemisühingu konverentsile „Igal linnul oma laul: kirjaoskuse omandamine mitmekeelses hariduses“.

Mida teha, et meie lasteaed, kool ja üldsus oleksid toetavamad laste ja noorte suhtes, kes peavad toime tulema mitte-emakeelses hariduses?

Konverents toimub 15. juunil 2018 Randvere koolis. Täpsem teave ja registreerimine:

http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=&action=article&article_id=223

Algatuse eesmärk on tänada ja tunnustada ühiskonnale ülimalt oluliste ametite esindajaid ning väärtustada perele pühendatud aega.

Tänutähes osaleb rohkem kui 20 eriilmelist muuseumi ja külastuskeskust Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Lääne-Virumaal ja Valgamaal: Energia avastuskeskus, Eesti loodusmuuseum, Eesti tuletõrjemuuseum, Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Toompea loss, Haapsalu raekoda, Haapsalu piiskopilinnuse toomkirik, Raudtee- ja sidemuuseum, Iloni imedemaa, Ants Laikmaa muuseum, RMK Sagadi metsamuuseum, Eesti politseimuuseum, TÜ loodusmuuseum, TÜ botaanikaaed, Tartu linnamuuseum, Tartu laulupeomuuseum, KGB kongide muuseum, 19. sajandi linnakodaniku muuseum, Oskar Lutsu majamuuseum, Valga muuseum, Sangaste loss

Prii sissepääsu lunastamiseks tuleb Tänutähes osaleva muuseumi-külastuskeskuse kassas esitada kehtiv ITIC kaart või töötõend. Priipääse kehtib kuni kahele täiskasvanule ja nende lastele. Priipääset saab igasse muuseumi-keskusse kasutada korra ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini 2018. Muuseumide-keskuste poekaup ja lisategevused on tavapärase hinnaga.

Ühtlasi on huvilised oodatud osalema Tänutähe mängus, kus vähemalt 10 muuseumi-keskust külastanute vahel loositakse septembris välja meeneid ja kinkepääsmeid. Rohkem infot: www.energiakeskus.ee/tanutaht-2018

Jälgige Tänutähe tegemisi ka Facebookis, et saada rohkem teada osalevate muuseumide-keskuste ja seal toimuvate sündmuste kohta: www.facebook.com/Tanutaht.

2016. aasta suvel oli Tänutäht pühendatud Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele ja nende peredele, 2017. aasta suvel aga Päästeameti töötajatele ning vabatahtlikele päästjatele ja nende peredele.

Allikas: Energia Avastuskeskus

Samal teemal:

• Muuseumihariduse infopäeva fookuses on kaasaegsed ja eristuvad õppimisviisid muuseumis
• Eduard Vilde muuseum ootab 14. või 18. juunil 8-12aastaseid lapsi „Maailmamuutjate päevale“

Parima sõiduautotehniku tiitli püüdjad peavad lahendama mitmeid teoreetilisi ülesandeid ning panema proovile ka oma praktilised oskused. Võistlused toimuvad kahes grupis: esimeses võtavad mõõtu 1. kursuse autoerialade õpilased ning teises grupis asuvad võistlustulle 2. ja 3. kursuse autotehniku eriala õpilased.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli direktori Enn Roosi sõnul on selline võistlus väga oluline, sest lisaks parima noore sõiduautotehniku valimisele on see koht, kus koolide õpetajad saavad omavahelisi kogemusi jagada ning tänu sellele ka autoõpetuse taset tõsta ja ühtlustada. „Autoremondi alad on noorte seas üsna populaarsed, kuid kuna masinad muutuvad aina keerulisemaks, siis peavad ka spetsialistide teadmised olema tasemel,“ ütles Roosi.

Sõiduautotehnik õpib sõiduautode remondi- ja hooldustehnoloogiaid (juhtimisseadmed ja veermik, jõuallikad ja jõuülekanded, tehnohooldus ja diagnostika, mootorielektroonika ja kliimaseadmed). Kasutab diagnostikaseadmeid auto arvutivõrgu, elektri- ja mugavussüsteemi vigade leidmisel.

Võistlus toimub Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis neljapäeval, 31. mail ning reedel, 1. juunil. Parimaid autasustatakse teisel päeval kell 15.

Kõik huvilised on oodatud võistlejatele kaasa elama ja sõiduautotehnika valdkonnaga tutvuma! Võistluse lisainfo ja ajakava leiab siit.

Sõiduautotehnikute kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooliga. Võistluse läbiviimist toetavad Autokutseõppe Liit, Amserv, Scania, Peugeot, Eesti Tehnoülevaatajate Liit, Thule, KGK, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove

Foto SA Innove

Samal teemal:

• Parim noor aednik on Jaano Oras Räpina Aianduskoolist
• Selgusid Eesti parimad noored raamatupidajad