23.-27. maini toimunud võistlusel osales ligi 100 õpilast 50 riigist. Eestit esindasid Paul Johannes Kalda Tallinna 21. Koolist ja Grete-Triin Sulengo Tallinna Inglise Kolledžist.

Koolinoored kirjutasid võistlustööna võõrkeelse essee, mille teema tuli valida nelja etteantud filosoofilise mõtte seast. Kalda valis hiina filosoofi Mengzi tsitaadi, mis käsitleb inimese loomuomast kaastundlikkust ja võimalust rajada riigi valitsemine kaastundlikkusele.

Õpilased arutlesid ka keskkonnateemadel, mis olid inspireeritud toimumiskohast iidsest linnast Barist ja seal kasvavast 2200-aastasest oliivipuust. Vabal ajal tutvusid noored kohaliku looduse ja kultuuriga.

26. korda toimunud rahvusvahelise filosoofiaolümpiaadi võitsid Tšehhi, Soome ja Slovakkia õpilased.

Eestlaste osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ja rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Leo Luks
Eesti Maaülikooli dotsent
leoluks@hot.ee
http://ipo2018.me/

Vanem põlvkond on harjunud, et  teadmiste omandamise mõõdupuuks on hinded. Seda on nimetatud ka traditsiooniliseks hindamismeetodiks: õpetaja annab õpilasele teadmise, õpilane õpib ja järgneb teadmiste kontroll.

Kujundava hindamise põhimõte on toetada õpilase arengut tihedama tagasisidestamise kaudu kogu õppeprotsessi vältel – uue teadmise omandamine on justkui jagatud väiksemateks sammudeks, mida õpilane ja õpetaja koos jälgivad ning mille tulemusena on õpilane enne lõplikku teadmiste kontrolli või hinde saamist oma tasemest rohkem teadlik.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• Kujundavast hindamisest eKoolis
• Kõrgharidusseaduse eelnõu toetab õppijakesksust

Põhiuuringule on eelnenud 2018 a kevadel kolmekuuline pilootuuring kokku 10 klassiga tunnikavade ja metoodika testimiseks.
Katses osalevad koolid võivad tunnikavasid kasutada ka teistes klassides ja robootikaringides.

Põhiuuring toimub 2018/2019 õppeaastal kahekümne matemaatika-robootika tunni ulatuses.
Õpetajatelt ei eeldata eelnevaid robootika ega programmeerimisalaseid teadmisi, osalejad valmistatakse ette piisava hulga praktiliste koolitustega. Koolitused toimuvad regionaalselt augustis ning webinaride ja projektipäevadena kogu uuringu kestuse ajal.

3. klassis kasutatavad platvormid on Edison, LEGO WeDo 2.0 või LEGO EV3. 6. klassis kasutatav platvorm on LEGO EV3. Eeldatakse, et õpetajale pakub tundide läbiviimisel tuge haridustehnoloog või robootikaõpetaja.

Tänase seisuga on huvi katses osalemise vastu avaldanud 10% Eesti põhikoolidest.

Kui teil tekkis huvi uuringu kohta rohkem teada saada, palun tutvuge kutsega: http://bit.ly/2jwD1wL

Hindamismeeskonna sõnul on tegemist eeskujuliku e-kursusega: visuaalselt meeldiv, keelekasutus on hea ja sõbralik; terminoloogiat on palju, aga kursus on ka tavalugejale arusaadav. See on loogilise ülesehitusega ning asjakohaste illustratsioonidega. Kursusel on õppijate motiveerimiseks ja toetamiseks kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õppijad tõstsid esile õppejõu aktiivsust ja põhjalikkust individuaalse tagasiside andmisel foorumites.

Kadrin Meremäe ütles oma tööd tutvustades, et tema peab e-kursuseid luues silmas kindlaid põhimõtteid: kursus peab olema atraktiivne õppija jaoks, seal peavad olema interaktiivsed õppematerjalid ja asjakohased ülesanded, kursusel peab olema hea õhkkond ja õppija peab saama kiire, põhjaliku tagasiside. „E-kursus peab tõeliselt toetama tudengi õppimist,“ lausus ta. 

Ta esitas tänavusele kvaliteedikonkursile kolm e-kursust, millest kaks olid ingliskeelsed. Ingliskeelsed e-kursused on vajalikud, kuna rahvusvaheline õpe Eesti Maaülikoolis laieneb. 

Seminaril tutvustas Kadrin Meremäe tehnoloogilisi vahendeid ja veebikeskkondi, mida ta kasutab hea e-kursuse loomiseks. „Me peame tundma, kes on meie tänane õppija. Metoodikad, mis toimisid 10-15 aastat tagasi, ei pruugi täna enam töötada. Noored otsivad atraktiivseid keskkondi, liikuvaid pilte, ja kui nad sisenevad minu e-kursusele, peavad nad kohe aru saama, et see on noortele mõeldud, neil tekib huvi,“ rääkis Kadrin Meremäe. 

Tuleb jälgida, et õppematerjalid ei jääks ajale jalgu, ehk kui kaheksa aastat tagasi PDF-failid sobisid, siis täna tuleb kasutada multimeediavahendeid. Piltidega illustreeritud tekst, graafikud, liikuvad animatsioonid, õppevideod, videoloengud – need kõik on atraktiivse e-kursuse osa. Kõik materjalid e-kursuse jaoks teeb Kadrin Meremäe ise, sealhulgas ka videod alates filmimisest ja lõpetades monteerimisega. „Siis ma saan täpselt sellise tulemuse ja materjali, nagu ma tahan,“ põhjendas ta kuulajatele. 

„Mulle tohutult meeldib e-kursuse juures see, et saan kaasata iga tudengi õppeprotsessi. Loeng on pigem passiivne õpe, e-kursus on aktiivne õpe,“ sõnas Kadrin Meremäe Koolielule pärast tunnustuse kättesaamist. Kuna e-kursus on nii eesti- kui ingliskeelne, siis kas kõige muu kõrval tuli e-kursuse tegemise juures ka tõlk olla? „Põhimõtteliselt jah, aga mul oli selleks piisavalt aega. Ma jõudsin ingliskeelseks õppeks keskenduda, juba viis aastat tagasi oli teada, et selles õppeaines tuleb ka ingliskeelne kursus. Eks e-kursuse tegija peabki olema natuke kõike, mulle tohutult meeldib e-kursuseid luua ja läbi viia. Mulle meeldib, et saan iga tudengi kaasata õppeprotsessi. Kursusel on iga tudeng nagu silme all. Ma näen, kes hakkab maha jääma, saan kohe toetada ja julgustan jätkama. Mulle pakub rõõmu, kui tudeng saavutab e-kursuse õpiväljundid ja lõpetab kursuse. Õpin ja otsin iseseisvalt programme, mis aitaksid e-kursust paremini teha. Teen palju tööd selle nimel, et e-kursus oleks tudengitele huvipakkuv ja meeldiv.“

Kadrin Meremäe on e-kursuseid teinud kaheksa aastat, valminud on kuus e-kursust ja kvaliteedimärgi saamiseks on ta neid konkursile varemgi esitanud. „Nüüd olidki põhjalikult läbi töötatud e-kursused, mis ma tahtsin esitada. Ühe kursuse valmimiseks läheb umbes pool aastat. Mis ma seekord ise uut õppisin? Multimeediavahendeid kasutama, videoloenguid salvestama ja kokku monteerima,“ loetles Kadrin Meremäe. 

Aasta e-kursuse autor Kadrin Meremäe. Fotod: Triin Kaasik

E-kursuse kvaliteedimärk 2018 seminar

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

Oma tegevusi ja programme tutvustavad 14 muuseumi üle Eesti: kavas on haridusmess, õpetajad saavad osaleda avatud töötubades ning tutvuda Eesti Kunstimuuseumi näitustega.

Muuseumid kaasavad oma õppeprogrammidesse ja haridustegevustesse üha rohkem interaktiivseid lahendusi. Muuseumiõppe rikastamiseks on kasutusel mängud, videod, nutilahendused, katsed, loovülesanded, erinevad käed-külge- ja meeled-külge-meetodid ning palju muud põnevat. Nendest suundadest tulenevalt on infopäeva „Mitmekülgne muuseumiharidus – eristuvad õppimisvõimalused“ fookuses uued ja kaasaegsed õppimisviisid.

Infopäeva raames tutvustavad muuseumid Kumu aatriumis toimuval haridusmessil oma 2018/2019. õppeaasta programme. Avatud töötubades esitlevad muuseumid haridustegevustes kasutusel olevaid uusi ja interaktiivseid õppemeetodeid. Üheaegselt tegutseb kuni seitse tegevuspaika ning õpetajal on võimalus jooksvalt osaleda mitmesuguste töötubade tegevustes, katsetada konkreetseid meetodeid või proovida põnevaid õppevahendeid, teadmiste omandamist toetavaid mänge ja rakendusi. 

Näiteks esitleb Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum oma töötoas, kuidas seob muuseum ühiskonnateadused, loodus- ja täppisteadused kunstiga näitusel „Kuritöö ja karistus“. Okupatsioonide muuseum teeb õpetajatega läbi praktilised harjutused, et näidata, mismoodi käsitleda selliseid Eesti lähiajaloo keerulisi teemasid nagu Teine maailmasõda ja okupatsioonid. Tallinna Linnamuuseum tutvustab ajarännakumeetodit 1980. aastate pioneerilaagrite näitel. Täpsemad tutvustused võib peagi leida veebilehelt kumu.ekm.ee. Valitud töötoad toimuvad lisaks eesti keelele ka vene keeles.

Infopäeva lõpetavad ringkäigud Kumu kunstimuuseumi, Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi näitustel. 

KAVA:

12.00–12.15    Registreerumine ja tervitusamps

12.00–16.00    Haridusmess 

12.30–12.45    Ürituse tutvustus

13.00–13.30    Avatud töötoad I (registreerimine kohapeal)
Toimub ka venekeelne töötuba

14.00–14.45    Lõuna (Reval Café II korrus)

14.45–15.15    Avatud töötoad II (registreerimine kohapeal)
                         Toimub ka venekeelne töötuba

16.00               Messi lõpp

16.00–17.00    Ekskursioonid Kumu kunstimuuseumis, Kadrioru kunstimuuseumis ja 
 Mikkeli muuseumis (registreerumine kohapeal)

Täpsem info programmi ja töötubade kohta Kumu kunstimuuseumi kodulehel.

Üritus on õpetajatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. 

Registreeruda saab sellel lingil 21. augustini või kuni kohad on täitunud. 

Õpetajatel on vajadusel võimalik saada üritusel osalemist kinnitav koolitustõend.

Allikas: KUMU info. 

Samal teemal:

• Eduard Vilde muuseum ootab 14. või 18. juunil 8-12aastaseid lapsi „Maailmamuutjate päevale“
• Tartu Ülikooli muuseum tähistab suurejooneliselt 215. sünnipäeva

Kutsumegi külla lapsi, kes usuvad, et suured muutused saavad alguse meie endi väikestest (hea)tegudest ja kes soovivad arendada endas märkamist, loovust ja julgust.

Päeva jooksul jõuame teha palju. Räägime kirjanik Vildest ja tema tänaseni väga aktuaalsena kõlavast lasteraamatust „Minu esimesed triibulised“. Viime läbi teosepõhiseid lustakaid rollimänge ning loome Vilde loole uue õiglasema lõpu. Uurime, kuidas toime tulla küberkiusamisega ja mis asi on #suurimjulgus kampaania. Vahepaladeks õpime Vaikuseminutite harjutusi, mis aitavad tulla välja keskendumisraskustest, hajevil mõtetest, segavatest emotsioonidest. Need oskused võivad reaalselt muuta igaühe maailma. Päeva lõpuks koostame ühiselt järgmiseks kuuks väikeste heategude kalendri.

Osalustasu 25€ (lõunasöök, snäkipaus, juhendamine, materjalid).

Kohtade arv on piiratud, vajalik eelregistreerimine!

Täpsem ajakava: https://kirjanduskeskus.ee/maailmamuutjad/

NB! Soovitame lastel enne “Maailmamuutjate päeva” lugeda läbi Vilde jutuke „Minu esimesed triibulised“.

12. juunil kell 15 on võimalik tulla Vilde muuseumisse kuulama kuraator-pedagoog Egle ettelugemist.

Laagripäev facebookis: https://www.facebook.com/events/204481363694597/

Registreerimine ja kontakt:

egle@kirjanduskeskus.ee, tel. 6013181

Allikas: Eduard Vilde muuseumi info.

Eesmärk oli kaasata eesti ja vene õppekeelega koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Kokku osales nutiviktoriinil üle 2050 võistkonna, mille üle on korraldajal suur rõõm!

Õnnelikud võitjad (esialgsetel andmetel) on toodud vanusegruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS
1. kohta jagasid: Fryday Sundae (Muraste Kool) ja Lõbusad nutid (Valga Priimetsa Kool)
2. koht: Head sõbrad (Kavastu Algkool-Lasteaed) ja Kuldkalakesed (Narva Kreenholmi Gümnaasium)
3. koht: K*** G*** (Tartu Kivilinna Kool) ja Ehte 2B (Ehte Humanitaargümnaasium)

4. - 6. KLASS
1. kohta jagasid: volkuz (Sillamäe Eesti Põhikool) ja Nutikad (Kohtla-Järve Järve Gümnaasium)
2. kohta jagasid: Pelemeeni Poisid (Pelgulinna Gümnaasium) ja õpilane (Tapa Vene Põhikool) 
3. kohta jagasid: D2nnu (Tallinna Laagna Gümnaasium) ja S*** V*** (Haabersti Vene Gümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. kohta jagasid: HTG (Põlva Kool) ja Gummy (Tallinna Humanitaargümnaasium)
2. kohta jagasid: Bloomix (Miina Härma Gümnaasium) ja Teadlased (Lasnamäe Vene Gümnaasium) 
3. kohta jagasid: 2 kommi (Antsla Gümnaasium) ja Tamm (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool) 

10. - 12. KLASS
1. kohta jagasid: Nunnud (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium) ja Команда мимму (Tallinna Lilleküla Gümnaasium)
2. kohta jagasid: OBA (Tallinna Kristiine Gümnaasium) ja TKVG (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium)
3. kohta jagasid: Kudi (Võru Gümnaasium) ja K*** P*** (Haabersti Vene Gümnaasium) 

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab) Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositi välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic ja Swedbank.

Nutikaid tegusid kevadisel ja suvisel perioodil!
Rääma Nutiajud

Foto: Unsplash, Tim Gouw

Samal teemal:

• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse
• Kuidas ettevõtlikud koolid kohtusid taas Pärnu Rääma Põhikoolis

2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat. Ka Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinningus osutavad õpetajad ja õpilased sel aastal rohkem tähelepanu nii oma maa kui ka Euroopa ühisele kultuuripärandile. 

„Koolinoorte rahvusvahelise projektina on iga eTwinningu projekt seotud kultuuripärandiga,” kinnitab eTwinningu ekspert, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild, kellel on ka rahvusvaheline eTwinningu projektide hindamise kogemus. „Osalejad tutvuvad projektipartneri riigi, kodupaiga, koolikultuuriga. Paljud projektid on suunatud kultuuripärandi jagamiseks, näiteks õpilased õpetavad partneritele oma rahvamänge või -tantse, loetakse muinasjutte, jagatakse rahvusköögi retsepte ja palju muud säärast. Ilma kultuuridimensioonita ei olegi ükski projekt mõeldav.”

„Looming on ju kultuur, sealhulgas virtuaalne looming, sestap täiendavad eTwinningu projektid vägagi kultuuripärandit,” leiab Põlva Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu, kellel on eTwinnigu projektidega suur kogemus. Aimi Jõesalu koos Ere Trummiga Võru Kreutzwaldi Koolist viisidki veebiseminari läbi. Nad jagasid muljeid 19.-21. aprillini Kreekas toimunud rahvusvahelisest seminarist, kus käsitleti just kultuuripärandit eTwinningus. Veebiseminari salvestus. 

Ere Trumm tegi kõigepealt teoreetilise sissejuhatuse teemasse. Euroopa kultuuripärandi aasta eesmärk on innustada inimesi avastama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet. Oluline on kultuuripärandi väärtus ühiskonna ja majanduse jaoks, kultuuripärand Euroopa kultuuridiplomaatia seisukohast ja kultuuripärandi säilitamine tulevastele põlvedele. „Kui tahame tulevastele põlvedele pärandada kultuuripärandit, siis tuleb õpilasi juba täna ette valmistada selle hoidmiseks ja mõistmiseks. Parim viis seda teha on koolihariduse kaudu ja eTwinningu projektide kaudu,“ tõi Ere Trumm esile Kreeka seminarilt enim meelde jäänud mõtte. 

Paljude noorte jaoks mõned sündmused ajaloos või mõned ajaloolised paigad ei tähenda enam mitte midagi. Noortele tuleks need minevikusündmused ja paigad põnevaks teha, et nad mõistaksid nende tähtsust. Turism on siinkohal abiks, üks võimalus kultuuripärandit ise tundma õppida ongi tutvustada seda külalistele. Kuidas on seotud kultuuripärand ja innovatsioon? Teadus ja kultuuripärand käivad käsikäes, kuna tehnoloogiat saab kasutada kultuuripärandi säilitamisel. 

Kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal. Selleks ei ole ainult arhitektuur, maalid või skulptuurid (käegakatsutav kultuuripärand), vaid ka käsitööoskused, toit, jutud, laulud, pillid, uskumused, tavad, sotsiaalsed tõekspidamised, käitumisnormid (mittemateriaalne kultuuripärand). Tänu tehnoloogiale ja internetile on juurdepääs eri riikide kultuuripärandile parem kui kunagi varem. 

Ere Trumm tõi näite veebikeskkonnast www.europeana.eu, mis on Euroopa digitaalse kultuuripärandi platvorm. Seal on üle 50 miljoni dokumendi raamatukogudest, muuseumitest, arhiividest ja galeriidest üle Euroopa ning neid leiab nii pildis, videos, tekstilisena, audiofailidena kui 3D-s. Ta soovitas seda õpetajatel lähemalt uurida ja kasutada selle võimalusi oma eTwinningu projektis. 

Kuidas integreerida kultuuripärandiga seotud tegevusi eTwinningu projektidesse? Või ainetundidesse laiemalt? Hea võimalus säilitada suulist kultuuripärandit on intervjueerida oma vanemaid või vanavanemaid. Või luua ise muinasjutte või lavastada tuntud muinasjutte, tuua projekti sisse rahvakalendri tähtpäevad, luua ajatelg või kaart oma kodukoha kultuuriväärtuste kohta vms. Ere Trumm tõi teisigi näiteid seminaril toimunud rühmatöödest, mis sobivad rakendada ka eTwinningusse, ja rääkis ka virtuaalreaalsuse võimalustest. 

Veebikeskkonnad, mis sobivad kultuuripärandi teema käsitlemiseks: flippity.net, http://gifmaker.org/, http://goqr.me, thinglink.com. Aimi Jõesalu lisas sinna veel palju häid näiteid omalt poolt, lisaks suures valikus veebilehti, kust saab infot kultuuripärandi aasta kohta. Neid vaata veebiseminari salvestuses alates 22. minutist. 

Koos projektipartneritega Kreekast Patra gümnaasiumist (Protypo Peiramatiko Gymnasio Panepistimiou Patron) teevad Aimi Jõesalu õpialsed praegu  eTwinningu projekti, kus lisaks mõlema maa kultuuripärandi avastamisele, nautimisele ja kajastamisele uuritakse ning kajastatakse saksakeelsete maade ‒ Saksamaa, Austria ja Šveitsi ‒kultuuripärandit: just seda osa, mis on loodud virtuaal- või liitreaalsust kasutades. „Seda rõhutati ka Kreekas seminaril, et kultuuripärand mitte üksnes vaatamise ja nautimise jaoks, vaid süvitisi minemiseks, teadmiste avardamiseks,“ sõnas Aimi Jõesalu. 

"Projekt aitas parandada saksa keele oskust, õpetas tegema projekti- ja meeskonnatööd, saadi osa Euroopa virtuaalsest kultuuripärandist ja tänu eTwinningule suurenes õpilaste õpimotivatsioon,” selgitas Aimi Jõesalu. „Projekt on nüüdseks lõppenud ja eelkõige uurisime, kaardistasime, nautisime, edastasime saksakeelsete maade, aga ka oma kodumaade virtuaalreaalset kultuuripärandit (https://padlet.com/aimi58/Kulturerbereise2018).  Saksakeelsete maade kultuuripärandi kajastasime ThingLinkiga, millest omakorda kujundasime Issuu-keskkonnas väikese e-raamatukese, mis on saksakeelsete maade kultuuripärandi tutvustamisel huvitavaks abivahendiks (https://issuu.com/aimi/docs/kulturerbe_in_deutschsprachigen_l_n).
Kogu projekti vältel uuris üks rahvusvaheline grupp ja lisaks õpetajad õpetajad suure huviga virtuaalreaalsuse (VR) ja liitreaalsuse (AR) äppe ja veebilehti, kogu huvitava ja leitu kajastasime Padletis (https://padlet.com/aimi58/VRAR). 

Tegelikult on see huviliste suurepärane varalaegas. Projekti vältel toimus kokku kolm reaalajas  kohtumist Skype´i vahendusel, kus tutvustasime tehtut. Projekti käigu ja tehtuga saab tutvuda projekti TwinSpace blogis https://twinspace.etwinning.net/58785/home
ja kiire ülevaate saab Biteable-ga loodud videos https://biteable.com/watch/virtuelle-kulturerbereise-in-europa-1873627.

Projekt oli tõeline väljakutse, aga väga põnev nii õpilastele kui ka õpetajatele ja endi arvates saime ka kenasti hakkama."

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Schoolovision 10!
• Selgunud on esimesed eTwinningu Koolid
• Liitu projektiga „100 rahvamängu Eesti lastele“!

„Eesti paistab silma Euroopa Kõrgharidusruumi kokkulepitud kohustuste väga hea täitmise poolest. Täna allkirjastatud Pariisi kommünikee paneb paika järgnevate aastate eesmärgid selleks, et kõik Euroopa Kõrgharidusruumiga ühinenud riigid muudaksid oma kõrgharidussüsteemi veelgi kvaliteetsemaks, efektiivsemaks ja avatumaks,“ ütles minister Mailis Reps. Muuhulgas loob see näiteks võimalused senisest lihtsamini asuda ühe riigi lõpudiplomiga teises Euroopa riigis edasi õppima või töötama.

Teiste riikide kolleegidelt väga head vastukaja  saanud avasõnavõtus rõhutas minister, kuidas kõrgharidussüsteemide ühised põhimõtted on aidanud muuta Euroopa kõrgharidussüsteemi avatumaks ja koostööaltimaks ning suurendatud õpirännet. Reps kutsus kolleege üles toetama enda riikide kõrgharidusasutusi selleks, et Bologna protsess ja struktuursed reformid saaksid ellu viidud ning mõtlema Euroopa Kõrgharidusruumi tulevikule.

Pariisi kommünikee järgi pööravad selle allkirjastanud riigid erilist tähelepanu nn Bologna protsessi alustalade lõplikule elluviimisele – kolme-astmelise kõrgharidussüsteemi, ühtsete kvaliteedi kindlustamise põhimõtete ja kvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi rakendamisele. Pea kakskümmend aastat tagasi alanud Bologna protsess on muutnud riikide haridussüsteemid avatumaks, aidanud kaasa üliõpilaste mobiilsuse kasvule ja heade praktikate levikule. Samas ei ole kõik riigid jõudnud kõiki kokkulepitud tegevusi ellu viia, mistõttu leppisid ministrid kokku, et lähiaastatel pööratakse Bologna protsessi elluviimisele erilist tähelepanu.

Lisaks arutati kohtumisel ka Euroopa Ülikoolide Võrgustiku loomist ning mõtestati kõrghariduse rolli ja põhiväärtusi. Arutluse all oli ka juurdepääsu laiendamine kõrgharidusele ning kõrgkoolide mõju ja roll ühiskonnas.

Minister arutas kahepoolsetel kohtumistel Sloveenia haridus-, teadus- ja spordiminister Maja Makovec Brenčiči ning Hollandi kolleeg Hollandi haridus-, kultuuri- ja teadusminister Ingrid van Engelshoveniga ühist koostööd ja inglisekeelset kõrgharidusõpet. Samuti kohtus minister ka Ukraina, Läti ja Leedu kolleegidega.

Kord kolme aasta jooksul toimuval kohtumisel osales 48 Euroopa kõrgharidusruumi liikmesriigi delegatsiooni.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Minister Reps osaleb Pariisis Euroopa Kõrgharidusruumi aruteludel

Võtjaks osutus TTÜ tudengitest koosnev meeskond Timey, mis arendab nutikat „parim enne“ indikaatorit, mis abistab tarbijaid võimalikult värske toote ostmisel. 

Nimelt registreerib Timey loodav andur reaalajas pakendi transpordil ja säilitamisel tehtud vead, informeerides tarbijat toote tegelikust „parim enne“ olukorrast. Tallinna Tehnikaülikoolis õppivad meeskonnaliikmed peavad oma toote testimiseks juba läbirääkimisi piimatööstusettevõttega Valio. Lisaks peaauhinnale võitis Timey meeskond ka Avokaado eriauhinna, ehk tasuta õigusabi aastaks ning edasipääsu äriideede konkursi Ajujaht Top100 sekka. 

StarterTech ettevõtlusprogrammi kevadhooaja finaali jõudis üheksa äriideed, millest enamus oli suunatud keskkonnasäästlikule majandusele. Meeskonnad esitasid oma liftikõned eile Latitude59 konverentsi Startup Estonia Demo pärastlõunal. Peaauhinna võitnud Timey, mis võitis ka arendamistoetuse tehnoloogiarahastusest Prototron, liigub edasi ülikoolide start-up äriideede maailmameistrivõistlusele, mis toimub oktoobris Kopenhaagenis.

Teise koha ja 1000 euro suuruse toetuse Tallinna Ettevõtlusametilt võitis meeskond 3cular, kelle loodav keskkonnasäästlik 3D printimislahendus võimaldab toota puidujääkidest uusi tooteid kiiremini ja suurema rahalise kokkuhoiuga. Meeskond võitis ka Tehnopoli eriauhinna, mis võimaldab neile pooleaastase inkubatsiooniperioodi TTÜ teaduspargis. 

Kolmanda koha ja pooleaastase tasuta kontoripinna Mektorys võitis LaavaTech, endise nimega ArtiSun, mis korjas mitu auhinda ka eelmisel TTÜ Mektory äriideedekonkursil 2017.aasta detsembris. Meeskonna loodav tarkvara kontrollib taimekasvatuses kasutavate LED-valgustite energiasäästlikust ja efektiivsust, pakkudes valdkonna ettevõtjatele paremaid tulemusi suurema rahalise kokkuhoiuga. LaavaTechile andis eriahinna ka EstBan, mis viib alustava ettevõtte kokku äriinglitega.

Sportradari eriauhinna võitis meekond RunMe, mille lahendus aitab tulevikus endale jooksukaaslasi leida ja nendega võistelda. Pääsu Tartus toimuvatele Start-up päevadele võitis meekond O2B, mille lahendus näeb tulevikus ette koomas olevate patsientidele kommunikatsioonivahendi loomist.

Žüriiliikmed olid Thomas Alsop (Invest in Liverpool), Petri Saarinen (Teraloop Oy, Soome), Mikko Armila (L&CO Value Accelerator, Soome), Evelin Mitt (Ergo kindlustus), Martin Goroško (Tehnopol), Andrey Lisitsyn (Sportradar) ja Anu Oks (EstBan). 
Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

TTÜ Mektory uue hooaja äriideede arendamine algab 14. septembril koostöös Loomehäkiga. 

Allikas: TTÜ pressiteade.