Koolielu: Uudised

Rääma Põhikoolis lustisid nutipered

Madli Leikop — Mon, 09 Apr 2018 11:07:17 +0300

Kolmapäeval, 4. aprillil toimus Pärnu Rääma Põhikoolis kolmandat korda vahva nutiüritus peredele ehk "Ettevõtlikud nutimunad 2018". Kohale olid tulnud paljud pered erinevatest koolidest.

Loo saatis Koolielule Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel.

Täname kõiki kohaletulnud nutiperesid ägedate ideede eest ning armsa tagasiside eest! Meie nutiajudest olid sel korral korraldajateks Kadri Mekk (fotograaf), Rihard Järvesaar (pesa läbiviija), Joonas Leemet (pesa läbiviija), Karl-Joosep Raudkivi (pesa läbiviija), Remo Raiesmaa (pesa läbiviija), Ketter Hiiemäe (pesa läbiviija) ja Häli Palmiste (pesa läbiviija).

Peagi lähemegi oma perekonnaga pesadesse, kuid missugustesse täpsemalt? Foto autor Kadri Mekk

Kohtusime saalis, kus nutipered said teada, et neid ootab ees üks äge õhtu, mille käigus saab naerda südamest ja ainus lubatud tegevus on mõtlemine!

Nutikabe on täies hoos - kes võidab? Foto autor Kadri Mekk

Nonii, olemegi jõudnud siis meie esimese pesani, kus tuleb vastane nutikabes alistada! Pärnu Rääma Põhikool korraldab ka koolisiseseid nutikabe võistlusi, mis on eriti populaarsed algklassiõpilaste seas.

e-Alias - mis asi see veel on? Foto autor Kadri Mekk

Huvitav, me mängime Aliast? Ohoo, tuleb välja, et see on e-Alias ning erineb tavalisest kaartidega Aliasest!

Mäng, kus tähtedest tuleb kokku saada sõnad. Foto autor Kadri Mekk

Meil on tähed N, U, T ja I, mis sõna nendest saaks ikka kokku panna? Põnev oli näha, kuidas mõeldi välja selliseid sõnu, mida igapäevaselt ei kasutata.

Iga nutiaju on maiasmokk! Foto autor Kadri Mekk

Selleks, et nutti ikka terveks nutiõhtuks jagub, on igas pesas maiustused, mis lausa tõstavad nutimeetri lakke!

Samal teemal:

Eesti koolides algab PISA 2018 uuring

Madli Leikop — Mon, 09 Apr 2018 09:48:34 +0300

Ajavahemikul 9. aprillist kuni 11. maini lahendavad PISA 2018 testi 7500 õpilast 232 koolist üle Eesti. Sel korral on peamine tähelepanu funktsionaalsel lugemisoskusel.

Innove PISA peaspetsialisti Gunda Tire sõnul mõõdab PISA 2018 test seda, kui hästi saavad meie 15-aastased õpilased aru tekstidest, kas nad suudavad peituvat informatsiooni leida, mõista ja kasutada. „PISA 2018 uuring keskendub eelkõige funktsionaalse lugemisoskuse testimisele. Teadmisi matemaatikas ja loodusteadustes mõõdetakse sel korral väiksemas mahus. Eelmise PISA uuringu põhiliseks hindamisvaldkonnaks olid küll loodusteadused, kuid ka siis hinnati lugemisoskust. Eesti oli lugemistulemustes maailmas 6. ning Euroopa riikide arvestuses 3. kohal,“ meenutab Tire Eesti noorte varasemaid häid tulemusi.

PISA on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni poolt korraldatud rahvusvaheline haridusuuring, mis hindab, kui valmis on õpilased põhikooli lõpus oma koolis omandatud oskusi ja teadmisi reaalses elus rakendama.

PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Uuringu valimisse kuuluvad 2002. aastal sündinud peamiselt 9. klassides õppivad noored. Peale loodusteaduse, matemaatika ja lugemisülesannete vastavad osa õpilastest sel korral ka rahandusõppe küsimustele. Testile lisaks palutakse täita ka õpilasküsimustik, kus küsitakse informatsiooni noore enda kohta.

Tänavu osaleb uuringus enam kui 80 riiki ja testi teeb pool miljonit noort üle maailma. Eestis viiakse uuringut läbi viiendat korda.

PISA uuringu läbiviimist Eestis korraldab SA Innove ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. PISA 2018 uuringu tulemused avalikustatakse 2019. aasta detsembris.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Unsplash, J. Kelly Brito.

Samal teemal:

Keeletehnoloogia uue programmi toel saab õpetada arvutid ja muud masinad mõistma eesti keelt

Madli Leikop — Sun, 08 Apr 2018 16:52:35 +0300

Alates 16. aprillist saavad asutused ja ettevõtted taotleda toetust uuest Eesti keeletehnoloogia riiklikust programmist, et luua eesti keelel põhinevaid keeletehnoloogilisi rakendusi, parendada olemasolevaid ning suurendada nende kasutajate hulka.

Eesmärgiks on, et üha rohkem inimesi saaks oma igapäevaelus kasutada eesti keelt mõistvaid nutiseadmeid ja teisi tehnoloogiaid.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et keeletehnoloogial on eesti keele arendamisel ja elujõu hoidmisel tähtis roll. „Tehnoloogia on meie igapäevase elu osa ja me suhtleme selle vahendusel üha rohkem,“ ütles minister Reps. „Vajame hästi toimivaid ja kasutajasõbralikke lahendusi erinevates eluvaldkondades, et näiteks ka kohvimasin või lennujaama iseteeninduskassa saaks suhelda meiega eesti keeles.“

Programmiga toetatakse lisaks keeletehnoloogiliste rakenduste loomisele ka baastehnoloogiate ja -ressursside arendamist, mis loovad eeldused ja vajalikud „ehituskivid“ rakenduste väljatöötamiseks.

Varasemate Eesti keeletehnoloogia riiklike programmide toel on juba valminud mitmed lahendused laiemale avalikkusele kasutamiseks, näiteks Elisa Raamatu ja Rahvusarhiivi digitaalarhiivi Digar iselugeja, mis loeb e-raamatud ette sünteeskõnes. ETV-s ja ETV2-s on võõrkeelsete saadete ja filmide jälgimisel võimalik lisahelikanali kaudu kuulata helindatud subtiitreid. Välja on arendatud populaarne e-keelenõu portaal. Androidi kasutajad saavad oma nutiseadmes käivitada dikteerimisrakendusi Diktofon, Kõnele ning Arvutaja.

Aastateks 2018-2027 loodud Eesti keeletehnoloogia uue riikliku programmi esimene taotlusvoor avaneb 16. aprillil ning selle maht on 811 000 eurot. Taotlema on oodatud nii avaliku, era- kui kolmanda sektori asutused, kes on huvitatud oma tegevusvaldkonnas keeletehnoloogia kasutuselevõtust või olemasolevate lahenduste ja tehnoloogiate edasiarendamisest. Toetust saab taotleda baastehnoloogiate ja ressursside arendamiseks ning keeletehnoloogia kasutuselevõtuks lahendustes ja rakendustes.

Taotlusi saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemis www.etis.ee 16. aprillist kuni 4. mai kella 17ni. Programmi ja taotlemistingimusi tutvustatakse lähemalt infopäevadel, mis toimuvad 10. aprillil kell 9-11 Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi ruumis Tõnissoni (Munga 18) ning 12. aprillil kell 13-15 Tallinnas Eesti keele Instituudi saalis (Roosikrantsi 6).

Eesti keeletehnoloogia 2018-2027 riikliku programmiga saab tutvuda SIIN.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Ametikoolis kuulutati välja parimad õpilasfirmad

Madli Leikop — Sun, 08 Apr 2018 13:13:35 +0300

Kolmapäeval, 4. aprillil lõppes Kuressaare Ametikoolis õpilasfirmade esitluse ja laada ning parimate välja kuulutamisega õpilasfirmade programmi kolmas hooaeg.

„Oleme jõudnud selleni, et meie koolis on kõikidel kutsekeskhariduse tasemel õppijatel võimalus osaleda õpilasfirmas ning omandada väärtuslik praktiline ettevõtluskogemus õppeaja jooksul. Võime olla uhked, et meil on nii palju ettevõtlikke, pühendunud ja koostööle orienteeritud juhendajaid, erialaõpetajaid ja rühmajuhatajaid, tänu kellele see üldse on võimalikuks saanud,“ rääkis ametikooli õpilasfirmade programmi juht Jane Mägi.

„Õppekavadesse lõimitud õpilasfirmad on väljakutseks kõigile osapooltele. Õppimine läbi tegevuse toob kaasa õnnestumisi, kuid ka ohtralt õppetunde. Tänastes esitlustes tõdeti tulemusi n-ö seinast seina. Edulugude kõrval ka õpetlikke näiteid sellest, mis ei toimi. Kõige suurem kasu õpilasfirmast on omandatud kogemus.“

Kokku oli sel õppeaastal õpilasfirmade tegevust koordineeriva Junior Achievement Eesti juures registreeritud 12 Kuressaare Ametikooli õpilasfirmat. Eesti kutsekoolidest oli vaid Viljandi Kutseõppekeskusest registreeritud sama palju õpilasfirmasid. Õpilasfirmade programmis lõid kaasa teise ja kolmanda kursuse õpilased.

Õpilasfirmade programm algas sügisel inspiratsiooniseminariga, millele järgnes äriideede välja töötamine, firmade moodustamine ning tootmis-, turundus- ja müügitöö.

Tänavused ettevõtted valmistasid muuhulgas disain-riidepuid (ÕF forEst), lastele kingapaelte sidumise õpetavaid abivahendeid (ÕF Papud) ja pakkusid veebilehtede valmistamise teenust (ÕF Destiny). Kaks ettevõtet osalesid veebruaris ka üleriigilisel õpilasfirmade festivalil Tallinnas.

Parimaid õpilasfirmasid aitasid välja valida ettevõtjad Siim Zukker (Zukker Disain), Maria Kaljuste (Ideafarm) ja Triinu Karolin (HOIA homespa) ning ametikooli ärikorralduse õpilased. Veel anti välja publiku lemmiku ja lõpuürituse korraldanud ärikorralduse õpperühma preemiad.

Zürii auhindas õpilasfirmasid järgnevates kategooriates:

· Müügikoha kujundus ja müügitöö: ÕF forEst

· Toodete esitlus ja liftikõne: ÕF forEst

· Äriidee: ÕF Papud

· Toote/teenuse kvaliteet: ÕF Jarks

· Firma/toote/teenuse jätkusuutlikkus: ÕF Destiny

· Innovaatilisus: ÕF Küünlapapud

· Logo: ÕF Papud

· Keskkonnasäästlikkus: ÕF Surrepo Käsitöö Siirupid

· Parim slogan: ÕF Mändjala AR

· Kohaliku tooraine nutikas kasutamine: ÕF Kender

· Korraldajate lemmik: ÕF Käbid

· Publiku lemmik: ÕF Papud

Alanud on ka järgmise õppeaasta õpilasfirmade programmi ettevalmistused. Sügisel programmi raames praktilist ettevõtluskogemust omandavad õpilased on osalenud Junior Achievement Eesti korraldatud simulatsioonimängus „Tehas klassiruumis“. Juunis külastatakse Tartu Ettevõtlusküla. Täiendavaid praktilise ettevõtlusõppe tegevusi viiakse läbi projektiga "Uus õpikäsitlus Kuressaare Ametikooli ettevõtlusõppes "Õppida on põnev"" kaudu. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade.

Samal teemal:

Nukitsa konkursi võitsid Ilmar Tomusk ja Hillar Mets

Madli Leikop — Sun, 08 Apr 2018 12:54:59 +0300

7. aprillil kuulutas Eesti Lastekirjanduse Keskus välja XIV Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjaniku ja lemmikillustraatori 2016. ja 2017. aastal ilmunud lasteraamatute seast. Hääletusest võttis osa 6396 kuni 16-aastast last. E-hääletuses osales 698 last.

Lastekirjanduse keskuses toimunud auhinnapeole oli lisaks võitjatele kutsutud 70 hääletuses osalenud last üle Eesti, kes valiti loosi teel proportsionaalselt maakonnas või linnas hääletanute arvule.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt üle aasta korraldatav lugejaküsitlus, kus lapsed hindavad kahe eelneva aasta jooksul ilmunud algupäraseid lasteraamatuid. Võitjad saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku-kunstnikku Kultuurkapitali toel ka rahalise preemia.

XIV Nukitsa konkursil võistles 234 raamatut – 206 esmatrükki 139 eesti kirjanikult ja 108 eesti kunstniku pildid 201 raamatule. Hääletusest võttis osa 6396 kuni 16-aastast last. E-hääletuses osales 698 last.

Konkurss sai teoks tänu kõigi maakondade ja linnade rahva- ja kooliraamatukogude tublile tööle. Kõige rohkem osavõtjaid oli Tallinnast (889), järgnesid Pärnumaa (672), Võrumaa (611) ja Lääne-Virumaa (493).

Ilmar Tomusk ja Hillar Mets

Kirjanike edetabel Kunstnike edetabel

Parimad kirjanikud:

- I koht: Ilmar Tomusk

„Algaja ajaränduri seiklused“ ja „Seiklused paralleelmaailmas“ (sari, kirjastus Tammerraamat, 2016-2017)

- II koht: Mika Keränen

„Jõmmu: salaselts Rampsu kaheksas juhtum“ ja „Fantoomrattur: salaselts Rampsu üheksas juhtum“ (sari, kirjastus Keropää, 2016–2017)

- III koht: Priit Põhjala

„Mu vanaisa on murdvaras!“ (kirjastus Tänapäev, 2016)

Parimad kunstnikud:

- I koht: Hillar Mets

pildid Ilmar Tomuski raamatutele „Algaja ajaränduri seiklused“ ja „Seiklused paralleelmaailmas“ (sari, Tammerraamat, 2016-2017)

- II koht: Marja-Liisa Plats

pildid Mika Keräneni raamatutele „Jõmmu: salaselts Rampsu kaheksas juhtum“ ja „Fantoomrattur: salaselts Rampsu üheksas juhtum“ (sari, Keropää, 2016–2017)

- III koht: Britt Samoson

pildid Margus Karu raamatule „Hobune Henry unenägu“ (Margus Karu sihtasutus, 2017)

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade.

Samal teemal:

Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad, teaduse tutvustajad ja teadushuvilised

Madli Leikop — Thu, 05 Apr 2018 20:15:27 +0300

Eesti Teadusagentuur korraldab 12.-13. aprillil Tartus, Eesti Rahva Muuseumis õpilaste teadusfestivali, kus tunnustatakse õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid ja mida raamib põnev teaduse ja tehnoloogiaga seotud festivaliprogramm.

Festivalil näitavad oma tööd 100 parima uurimistöö autorid ja ligi 30 algklasside õpilast. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud on kõik huvilised.

50 teaduse populariseerijat pakub võimalusi uurimiseks ja isetegemiseks, sealhulgas toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid; esinevad Rakett69 ja teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja kohtuda suurel laval teadlaste ja inseneridega. Senisest keskkonnasõbralikumalt korraldatud festivalil saab generaatorjalgratastega mobiili laadida ja näidatakse populaarset filmi „Sinine“, mis räägib mereelustikust ning plastireostuse mõjust meredele.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. 17. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 158 tööd 58 koolist. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Eripreemiaid annavad üle 29 organisatsiooni. Oma lemmiku saavad valida ka teadusfestivali külastajad. Riikliku konkursi autasustamine algab 13. aprillil kl 14.15.

Festivali aitab Eesti-Läti koostööprojekti „Keskkonnasõbralikud avalikud üritused“ toel korraldada Tartu Loodusmaja.

Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERF TeaMe+ tegevustest. Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri festivali veebilehelt ning õpilaste teadustööde konkursi veebilehelt.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Mõtteid interneti päevalt 2018

Madli Leikop — Thu, 05 Apr 2018 10:05:26 +0300

29. märtsil peeti Tallinnas Kultuurikatlas neljandat interneti päeva. Ürituse peamine eesmärk oli kokku tuua Eesti internetihuvilised ja internetikogukond, et anda oma panus interneti arengusse, mõjutada suhtluskultuuri internetis jpm.

Vähemal või suuremal määral on internetihuvilised kõik inimesed, kes igapäevaselt internetti kasutavad. Eesti Interneti Sihtasutuse eestvedamisel toimuv päev oli aga sisustatud süvendatud teemakäsitluste ja mõttearendustega, mis paljuski suunatud tulevikku.

Moodne muinasjutt

Esimene paneelarutelu meenutas kohati moodsat muinasjuttu: IoT ehk internet of things, bitcoinid, isesõitvad autod, blockchain, AI ehk artificial intelligence, Z-põlvkond ja teised lennukad sõnad (mõisted, väljendid) jõudsid kuulajateni sellise kiirusega, et kuulajate tähelepanu oli kogu aeg hõivatud.

Kas eelpool mainitud asjad on muinasjutt või tänane reaalsus, mis vajab meie kriitilist tähelepanu? Mis on päris ja mis ei ole? Kas maailm ikka muutub 100% ja kohe? Kas tehnoloogilised (super)vidinad on päris või segu turundusest, tehnovaimustusest ja soovmõtlemisest? Nendel teemadel arutlesid Kaidi Ruusalepp, Funderbeami asutaja ja tegevjuht; Linnar Viik, Eesti IT-visionäär ja Tanel Tammet, TTÜ võrgutarkvara professor. Arutelu juhtis Henrik Roonemaa, tehnoloogiaportaali Geenius.ee ajakirjanik.

Sõnu rohkem kui tegusid?

Siinkohal valik mõttevälgatusi sellest arutelust. Kõlama jäi, et kiirelt arenevas tehnoloogiamaailmas, kus iga start-up firma otsib investoreid ja loodab oma taiese Microsoftile või IBMile maha müüa, ongi vahel sõnu rohkem kui tegusid.

- Presenteeritakse nii, et blockchain tuleb ja muudab maailma. On see ikka nii? Saan aru, et on hulk seltskonda, kes on väga huvitatud, et sellest pidevalt just nii räägitaks. Meil on kriitiline hetk küsida, kas ikka tõesti arvame nii. (Blockchain tähendab avatud arhitektuuriga, krüptograafia abil kaitstud hajutatud andmebaase. Krüptoraha bitcoin põhineb blockchaini tehnoloogial – toimetaja märkus.)

- Usun, et maailm muutub kiiresti, aga mitte kunagi nii, nagu me arvame või ette kujutame. Kõik need asjad, millest siin räägime, on vähemalt 30 aastat vanad, sellisel kujul nagu praegu, olid need olemas juba kümme aastat tagasi (mõeldud on isesõitvaid autosid, roboteid, krüptoraha, asjade internetti – toimetaja märkus).Viimase kümne aasta jooksul midagi väga hämmastavat pole juhtunud, ehkki need asjad on olemas olnud.

- Kõigepealt hakkab uus tehnoloogia (uus asi) vaikselt nähtavale imbuma, ütleme nii, et alguses kirjutavad sellest ainult tehnoloogiasaidid. Siis jõuab see tehnoloogiline vidin tippu, kõigile tundub, et just see asi muudabki maailma. Siis läheb veel natuke aega mööda ja selgub, et ei muutnud ta midagi. Vaid üksikud tehnoloogiad suudavad muutuda nii produktiivseks, et jäävad kasutusse.

- Big Data oli hiljuti veel suur asi, enam sellest väga ei räägita. Claud computing (pilveandmetöötlus) – sama lugu.

- Nüüd räägitakse palju deep learningust. (Iseõppivad mitmekihilised neurovõrgud. Lihtsustatult öeldes kombineeritakse tehislikke neurovõrke hiiglaslike andmemahtudega ja nii arendatakse arvuti isemõtlemise oskust. See tehnoloogia on edu toonud piltide ära tundmisel ja arvutimängude mängimisel – toimetaja märkus.) Kes on huvitatud deep learningu meemi ülesupitamisest?

- IBM ja Microsoft on ainsad piisavalt suured ettevõtted, et maailmas midagi ära teha. Äpid on end kehtestanud, igasse seadmesse võib panna äpi, mis sul midagi ära teeb. Tahetakse minna järgmisesse valdkonda, milleks on tehisintellekti rakenduste renditurg: annate meie poolt hallatavasse pilverakendusse oma andmed ja rendite väikese vertikaalse tehisintellekti tarkvaratükikese, mis suudab ära lahendada näiteks ühistranspordi planeerimise; pakume teile 100 euro eest kuus pidevalt täienevat ühistranspordi graafikut.

- Miks me räägime asjadest enne, kui need üldse olemaski on? Kas see ei taandu suurkorporatsioonide ja start-up firmade suhtele, start-up tahab, et suurfirma ostaks tema idee ja toodangu ära, see peab sobituma suurfirma väärtusahelasse. Kui tuled välja ettevõtjana, tahad pildis olla, vajad investoreid, mõtledki välja sõna, millega oled pildis. Mäng, kus kõigil on mingi huvi.

- Kas tehisintellekt on olemas? Mingil lihtsamal kujul kindlasti.

- Võime tehisintellekti vaadata laiemalt, me kõik olema tehisintellekti osa oma autode, äppide, asjade interneti ja muuga. Kas on olemas tehisintellekt selles mõttes, et programm oskab ise uut programmi teha ja sellest aru saada? Seda ei ole, ei usu ka, et lähema 10-15 aasta jooksul tuleb.

- Miks noored on nii arvutimängudes kinni, tuleb sellest, kuidas tehnoloogia meiega manipuleerib. See kõik on seotud meie kehakeemiaga, reaktsioonid meis endis. Selle peale mängitakse. Ja ühel hetkel meie enam ei tõuka, meid tõmmatakse.

- Kas meie ellu tekivad lähitulevikus robotid, kes meid aitavad või lausa võtavad meilt rolle üle? Need on juba olemas! Koristusrobotid on olemas. Muruniidurobotid ka. Pakirobotid ka. Iseasi, mis lisaväärtus on robotil, kes külmkapist sulle pudeli külma jooki kätte toob.

- Tehnoloogia on lahendus mingile probleemile. Isesõitev auto – meil on vaja mugavalt liikuda punktist A punkti B. Oleme püüdnud seda lahendada kogu aeg autoga, aga võibolla on lahendus mujal kui tehnoloogia kasutamises.

- Kui me ei muuda tehnoloogia taga olevat bürokraatlikku protsessi, siis see on lihtsalt ühe bürokraatliku protsessi digitaalne koopia, mis võib olla küll tõhusam, aga on inimese jaoks sama ebamugav.

- On kaks viisi, kuidas tehnoloogia produktiivsust tõstab – arendad välja tehnoloogia, mis teeb sinu eest töö ära. Teine on see, et sunnid inimesi efektiivsemalt tööle, mida saab väga edukalt teha tänu sellele, et oleme kogu aeg kättesaadavad: e-mail, mobiilikõne, sõnum, teade FBs, igal juhul saab pidevalt meelde tuletada, et tee see või teine töö ära.

Robotid ja laikimine

Päeva teine diskussioon keskendus robotitele: mis on lubatud inimesele, ei ole lubatud robotile! Kas ka tarkvara on robot? Millised on robotitega seotud seaduslikud väljakutsed, uus õigusruum? Kas robotile on vaja puhkust? Kas on vaja maksustada ettevõtted, kes asendavad töötajad robotitega? Kas töökohad kaovad, kui ettevõtted asendavad töötajad robotitega? Diskuteerisid Marten Kaevats, Riigikantselei digi-innovatsiooni nõunik; Evelin Pärn-Lee, riigiabi ekspert ja TTÜ konkurentsiõiguse lektor Joona Saluveer. Modereeris vandeadvokaat Karmen Turk advokaadibüroost Triniti.

Kolmandas diskussioonis küsiti, kas laikida või mitte laikida.

Mis on infoühiskonna aja noore valuuta? Kas tänane kuulsus sünnib ja sureb Facebookis, Instragrammis ja Youtube´is? Kas vähe laike mõjutab enesehinnangut? Kes on moodsas maailmas noore eeskujud? Milline on infoühiskonna noore täiskasvanu stereotüüp? Mis on elu mõte internetis? Miks noored liituvad kogukondadega nagu "Sinine Vaal"? Miks on noorel vajadus üles laadida tapmisvideo? Kas noor on tegelikult see sama õnnelik inimene, kes seal pildil või videos? Kuidas infoühiskonnas paremini hakkama saada?

Arutlesid Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liidust; Kärt Heinvere, Pelgulinna Gümnaasiumi 10. klassi õpilane ja Maarja Punak, Eesti Politsei veebikonstaabel. Modereeris Birgy Lorenz, TTÜ Kübenaaskli ja Küberpähkli projektijuht.

Samal teemal:

Riik toetab infotehnoloogia alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas

Madli Leikop — Wed, 04 Apr 2018 12:14:08 +0300

Riik toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alast teadus- ja arendustegevust Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis kolme miljoni euroga aastas, et soodustada innovaatiliste ja teadmistepõhiste lahenduste loomist ja kasutuselevõttu võimalikult paljudel elualadel.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on uus IKT teaduse toetusmeede hea näide sellest, kuidas riik suunab täiendavaid vahendeid riigile strateegiliselt vajalike teaduserialade arendamiseks. „Tipptasemel IKT teaduse rakendamisest võidab kogu ühiskond, olgu näiteks uued innovaatilised tooted või mugavad ja turvalised e-teenused. Samavõrd oluline on teaduse tihedam sidumine õpetamisega, et kindlustada teadlaste järelkasv ja aidata võimekatel tudengitel tippu jõuda.“

Viieks aastaks kavandatud toetusmeede on osa IT Akadeemia programmist, mis loodi Eesti riigi, ülikoolide ja IKT ettevõtete koostöös 2012. aastal. Programmi tegevust koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

IT Akadeemia nõunik ja teadusmeetme koordinaator Indrek Ots ütles, et välja valiti kuus prioriteetset IKT suunda. „Neid arendatakse Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel ning koostöös, sest Eestis vastutavad just need ülikoolid IKT kõrghariduse eest,“ sõnas Ots.

Prioriteetsed suunad on tehisintellekt ja masinõppimine; andmeteadus ja suurandmed; robotite-inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides; tarkvara usaldusväärsus; tarkade asjade internet; riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus.

Teadusuunad valis välja IT Akadeemia juhtkomisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning IKT ettevõtete esindajad.

Meedet rahastatakse riigieelarvest ning perioodiks on kavandatud aastad 2018-2022.

Allikas: HTMi pressiteade.

Kuressaare riigigümnaasiumi rajamise kokkulepe sai allkirjad

Madli Leikop — Wed, 04 Apr 2018 11:58:08 +0300

Haridusminister Mailis Reps ja Saaremaa vallavanem Madis Kallas allkirjastasid Kuressaarde riigigümnaasiumi rajamise kokkulepe, vahendab ERRi uudisteportaal "Aktuaalse kaamera" uudist.

Kokkuleppe kohaselt ehitab riik Kuressaare kesklinna piirkonda täiesti uue kooli -Saaremaa riigigümnaasiumi, kus peaks õppetöö algama 1. septembril 2021, vahendas "Aktuaalne kaamera". Uues koolis on 540 õppekohta. Praegused Saaremaa ühisgümnaasium ja Kuressaare gümnaasium muutuvad pärast riigigümnaasiumi töölehakkamist põhikoolideks.

Loe uudist täismahus ja vaata pildigaleriid ERRi uudisteportaalist!

Samal teemal:

Täna tähistatakse Eestis lõimitud aine- ja keeleõppe päeva

Madli Leikop — Wed, 04 Apr 2018 09:47:23 +0300

4. aprillil tähistatakse lõimitud aine- ja keeleõppe päeva temaatilise konverentsiga „Õppija areng – pädevuste kujunemine lõimitud aine- ja keeleõppes. Mida? Kuidas?“. Sihtasutus Innove korraldatava konverentsi ettekanded ja töötoad avavad LAK-õppe tähenduse õppija arengu toetamisel.

Innove õppekava ja metoodika agentuuri juhataja Natalja Mjalitsina sõnul on konverents aprilli kui lõimitud keele- ja aineõppe kuu tähtsündmus: “Juba üheksandat aastat pöörame aprillis suurt tähelepanu lõimitud aine- ja keeleõppele. Ka rahvusvaheline praktika näitab, et keele ja aineõppe oskuslik ühendamine on üks tõhusamaid keele omandamise viise. Seetõttu kutsume koole ja õpetajaid seda meetodit senisest enam kasutusele võtma. Hea meel on, et aasta-aastalt lisandub juurde teemast huvitatud koole ja lasteaedu ning ka tänavu toimub aprillis üle Eesti paljudes haridusasutustes erinevaid LAK-õppe sündmusi. Seda aastat iseloomustab ka hoogsalt käima läinud keeledušš kolmes Tallinna koolis - Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumis, Ühisgümnaasiumis ja Vanalinna Hariduskolleegiumis,“ rõõmustab Mjalitsina.

Tänasel konverentsil saab ülevaate nii üldpädevuste kujunemisest kui ka teises keeles õppimise ja õpetamise kogemustest üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes.

Üritus toimub Tallinnas hotellis Euroopa ja on suunatud haridusasutuste juhtidele, haridusametnikele, õpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele, keelekümblusprogrammi partneritele ning teistele LAK-õppe huvilistele.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Jessica Ruscello, Unsplash.

Samal teemal: