Loo, suhtle ja jaga hoolivalt


Avaldaja:Madli Leikop10. Veebruar 2018

6. veebruaril Tallinnas toimunud konverentsil „Parem internet algab sinust“ jäi pealkiri ka sõnavõtte läbiva mõttena kõlama – parem internet algab meie igaühe targemast käitumisest internetis.

Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Telia korraldasid rahvusvahelise turvalise interneti päeval Tallinnas, Telia peamajas konverentsi, mille juhtmõte oli  „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust”. Me kõik teame, kui palju negatiivset võib internetisuhtlus sisaldada, mida toob kaasa mõtlematu piltide üles laadimine ja like-nupule vajutamine, kui pahatahtlikud võivad olla netikommentaatorid. Internetti ära keelata ei saa, aitab ainult kasutajate järjekindel harimine. 
„Piir halva käitumise ja küberkiusamise vahel on virtuaalmaailmas väga õhuke,“ sõnas avakõnes ka Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo

Clipboard02.jpg

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu ütles oma tervituses, et küberkeskkond on unikaalne, inimene saab seal ennast hästi tunda, aga ainult siis, kui võtame vastutuse oma käitumise eest. „Internetis toimetamiseks ei aita enam üksnes tehnilistest teadmistest, me peame noortele õpetama väärtuseid, igal inimesel on oma väärtusmaailm.“

Konverentsi peaettekanne tuli 25 aasta pikkuse töökogemusega küberturvalisuse eksperdilt Joseph Carsonilt. „Sotsiaalmeediat ei saa enam keegi vältida, isegi siis mitte, kui sa ise sotsiaalmeedias ei ole. Vältimine on võimatu, sotsiaalmeedia mõjutab meid kogu aeg,“ ütles ta alustuseks. Ta rõhutas, et võtmeküsimus on nii noorte kui täiskasvanute õppimisvõime, just õppimisoskust, õppimisvõimet tuleb lastele edasi anda. „Mänguväljakul ei tohi lapsele öelda, et ära roni, see on ohtlik, vaid ta tuleb õpetada turnimisredelit kasutama ja ohutusreegleid täitma. Sama on internetiga – internet on vahend, tööriist, mida tuleb õpetada ja õppida kasutama,“ sõnas Carson. 

Clipboard04.jpg

Ta tõi välja kaks küberkuritegevuse kasvu põhjust: esiteks raha, teiseks sotsiaalsete suhete kadumine ehk kurjategija ei näe oma ohvrit ega oma kuriteo mõju, ta näeb ainult nulle ja ühtesid arvutiekraanil ning nii on lihtne pahategu uuesti ja uuesti korrata. „Küberkurjategija kasutab ära inimeste põhiolemust – aidata abivajajat. Seega kaitse ja hoia oma e-posti kontot nagu oma krediitkaarti, see on sinu elu,“ rõhutas Carson ning tõi välja, et õngitsemine ehk petukirjad on küberkuritegu nr 1. Ta rõhutas samuti paroolide vahetamise ja salajas hoidmise tähtsust, võltsveebilehtede vältimist ja oskust nõu küsida, kui sul on internetis mõne asja suhtes kahtlus tekkinud. 

Untitled-49-1024x480.png

Telia kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm tutvustas laste nõuandva paneeli uuringu „Lapsed ja privaatsus internetis“ tulemusi. Uuring toimus novemrist 2017 jaanuarini 2018 kuues riigis: Eesti, Leedu, Soome, Taani, Norra, Rootsi. Suheldi ja küsitleti otse 11-13-aastaseid lapsi, kokku oli vastajaid 851. 

„Lapsed arvavad üldiselt, et nende internetikasutuse oskused on üsna head. Poisid on enesekindlamad, tüdrukud ettevaatlikumad. Internetti kasutatakse valdavalt ikkagi vaba aja veetmiseks, aga ka koolitööd ei saa enam internetita teha. Poiste jaoks on olulised mängud, tüdrukutele sotsiaalmeedia,“ tõi Katrin Isotamm välja uuringutulemuse mõned aspektid. „Salasõna lugesid lapsed konkurentsitult kõige privaatsemaks infoks, samas 55% vastanuist kasutab ühte ja sama salasõna igas keskkonnas. Üle poolte vastanud lastest on intrenetis kogenud midagi ebameeldivalt, tavaliselt on need häirivad kontaktid või sõnumid.“

"Nutitund igasse kooli!" tegi kokkuvõtteid

Tarka internetikasutust õpetas kindlasti ka 1. septembril 2016 alanud projekt "Nutitund igasse kooli!", mis pühendati Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja millele nüüd, konverentsil joon alla tõmmati ning tublimaid tänati. Algatuse mõte oli ergutada koole digiseadmeid kasutama ja infot jagama, kuidas digi õppimisel või õpetamisel kaasa aitab. Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadse projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Ajavahemikul 1.09.2016 kuni 3.02.2018 tehti 3278 postitust ja osales 269 haridusasutust üle Eesti. Välja jagati 200 auhinda kokku 30 000 euro eest, peatoetajad olid Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Koolielu küsis algatuse eestvedajalt Birgy Lorenzilt, mida ta ise sellest projektis õppis, mida uut teada sai? 

Birgy Lorenz: „Sain teada paljudest uutest nutipöörajatest üle Eesti. Teadsime, et nutti ja huvitavaid asju tehakse, aga et nii ulatuslikult ja põnevalt on muutunud õpikäsitus koolides ette võetud, seda oli hea näha ja teada saada. Tore oli see, et kogukond tuli algatusele ise taha, rõõmustati üksteise ideede üle, anti nõu, tehti järgi. Pildid ning videod pakkusid elamust neilegi, kes tehtut lähemalt uurisid. Koolide aktivistid ja haridustehnoloogid korraldasid teabepäevi ja õppimisüritusi, suunasid kolleege postitama või postitasid nende eest, kes sotsiaalmeedias ise veel aktiivsed ei olnud. Kui arvudest rääkida, siis keskmine tempo oli kuus-seitse postitust päevas, rekord aga 24. Eesmärgiks seadsin alguses, et võiks tulla 200 postitust, aga poole aasta pealt oli selge, et tuleks rihtida kõrgemale ehk siis 3100 kanti. 

Kõige ilusamad hetked olid kogukonnas aga need, kui avalikustasime erinevate tegijate persoonilugusid. Kõige enam kommenteeritud õpetaja, kellele jagus palju häid sõnu, oli Tiia Salm Jäneda Koolist. Laike tuli üle 50 ja kommenteerijad selgitasid, et nad on tänulikud Tiia koostatud õppematerjalide kasutajad. 

Projekti vedajana õppisin oma tegevusi paremini haldama ja süstematiseerima, et postituste uurimiseks ja kirjapanekuks ei kuluks kogu vaba nädalavahetus, samuti suhtlema erinevate toetajatega ning selgitama, kas see, mida meie digipöörde ja nutihariduse nime all teeme on ikka päris õppimine või pigem lõbutsemine. Tuletan meelde, et mäng ongi väikse lapse töö, päriselu õpib ta tundma mängu kaudu. Nutiõpetajad on parimad päriselu kogemuste ja elamuste etendajad ning võimaldajad oma asutustes. Usun, et nad teevad lisaks tehniliste oskuste ja loovuse arendamisele ära  ka suure töö erinevate ametite ja elukutsete tutvustamisel. Nad arendavad meeskonnatööd, aga ka seda, et noored oleksid aktiivsed õppijad ja kogukonnas sõnakad liikmed.“

Konverentsi ettekanded on järelvaadavad Telia Eesti FB-lehelt

Fotod: kuvatõmmis. 

Samal teemal: