Oma kandidaadi aasta ettevõtlusõpetaja tiitlile võivad esitada kõik soovijad - õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja teised ettevõtlusõppe huvilised. Kandidaat tuleb esitada hiljemalt 18. aprilliks, seda saab teha JA Eesti kodulehe kaudu. Samast leiab ka täpse informatsiooni, mida aasta ettevõtlusõpetaja üles seadmisel silmas pidada. Aasta ettevõtlusõpetaja valivad esitatud kandidaatide hulgast JA Eesti nõukogu ja töötajad. Võitja kuulutatakse välja 11. mail võistluse "Eesti parim õpilasfirma 2018" galal.

JA kodulehel saab esitada kandidaate ka aasta mentori ja vägeva vilistlase tiitlile. 

Allikas: JA koduleht.

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppega toetavad kõrgkoolid ühiselt noorte konkurentsivõime kasvu
• Algas õppurite ettevõtlikkuskonkurss Edu ja Tegu

eTwinningu veebipõhiseid ja digitaalseid töövahendeid kasutades sündinud projektid on kultuuriväärtus omaette. Ei ole võimalik kokku lugeda, kui palju eri rahvaste kultuurikombestikku, arhitektuuripärandit, (kultuuri)ajalugu, looduskauneid paiku ja vaatamisväärsusi on aastate jooksul projektidesse talletatud. Isegi kui Eestist üks, Soomest teine ja Prantsusmaalt kolmas kool teevad lihtsa projekti, kus lapsed räägivad oma koolist ja koolipäevast, on jälle killuke kultuuri jäädvustatud: killuke koolikultuuri ja haridusajalugu. „Koolinoorte rahvusvahelise projektina on iga eTwinningu projekt seotud kultuuripärandiga,” kinnitab eTwinningu ekspert, Tallinna Lilleküla gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild, kellel on ka rahvusvaheline eTwinningu projektide hindamise kogemus. „Osalejad tutvuvad projektipartneri riigi, kodupaiga, koolikultuuriga. Paljud projektid on suunatud kultuuripärandi jagamiseks, näiteks õpilased õpetavad partneritele oma rahvamänge või -tantse, loetakse muinasjutte, jagatakse rahvusköögi retsepte ja palju muud säärast. Ilma kultuuridimensioonita ei olegi ükski projekt mõeldav.”

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehe veebist!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Osale koos õpilastega eTwinningu veebimängus!
• Liitu projektiga „100 rahvamängu Eesti lastele“!
• Kuidas koolis kõiki kaasata
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!

Arendustöö keskmes on reisilennukitele uudsete tagatiibade (SBS - Swivel Beam System) väljatöötamine, mis on töökindlamad, vähendavad kütusekulu ning keskkonna saastamist. 

Uudse tagatiibade lahenduse on välja töötanud Eesti Lennuakadeemia teadus- ja arendusosakonna spetsialist Peep Lauk ning see on pälvinud lennukitootja Airbus tähelepanu eesotsas Airbusi teadus- ja arendusosakonna peakonstruktori Daniel Reckzehga. „Idee on uudne ja nutikas ning selle kinemaatilisel lahendusel on eelised võrreldes täna kasutusel olevate tagatiibade konstruktsioonidega,“ on märkinud Reckzeh. 

Aerospace Engineer üksuse insener Olivier Chabilan Airbusi Filtoni tehasest Inglismaal on toonud uue lahenduse põhilisteks eelisteks selle lihtsama ehituse, kergema kaalu ning väiksema õhutakistuse. Chabilani sõnul on uuenenud tagatiivas vähem (kardaan)ajamivõlle ja reduktoreid, tänu millele on seadme töökindlus kõrgem. Ka mootorite hoolduskulud vähenevad, sest nad töötavad väiksema koormusega ja kuluvad sellevõrra vähem.

Tagatiibade uus lahendus SBS võimaldab seetõttu vähendada reisilennukite kütusekulu ning samuti keskkonna saastamist. Peep Laugu sõnul on nutika lahenduse abil ka lennukite müratase väiksem, sest SBSi kasutamine võimaldab sama lennukaalu juures lennata 600-1000 m kõrgemal lennutasandil. Rahaliselt vähendab SBSi kasutamine nt Airbus A320 kulutusi kütusele kuni 437 000 eurot aastas lennuki kohta. Hiljuti edukalt testlennud läbi teinud Airbusi uue mudeli A321 neo LRi kasutamisel ulatub kütuse kokkuhoid lennuki kohta aga koguni 1 miljoni euroni aastas. 

Peep Lauk lisab: „SBS lahendus on rakendatav erinevatel õhusõidukitel alates piloodita õhusõidukitest ja purilennukitest kuni raskete transpordilennukiteni välja. Oleme andnud patenditaotluse Euroopa Patendiametisse, kuhu kuuluvad 38 riiki, et saada lennuakadeemiale patendikaitse. Projekti positiivse arengu korral on võimalus taotleda patenti ka Ameerika Ühendriikides, kus on hetkel projekteerimisfaasis uus Boeing 797, millel oleks samuti uudset tagatiibade lahendust võimalik kasutada."

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade.   

Väitluskoosolekut ülikooli peahoone aulas juhib TÜ riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja, teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski. “Väitlema asuvad väga tugevad rektorikandidaadid, kes on mõlemad ennast tõestanud ülikooli juhtimiskogudes ja kellel on selja taga ka valdkondade tugev toetus. Tuleb põnev arutelu,” sõnas Ukrainski.

Kummalgi kandidaadil on väitluskoosoleku alguses kümme minutit oma olulisimate seisukohtade tutvustamiseks. Sellele järgnev debatt jaguneb kahte teemaplokki: Tartu Ülikooli strateegiline juhtimine ning Tartu Ülikooli roll Eestis ja maailmas. Lõpuks vastavad kandidaadid saalisviibijate küsimustele.

Umbes kaks tundi kestvast debatist teeb otseülekande UTTV. Kohapeal on tagatud sünkroontõlge inglise keelde.

Toomas Asser ja Margit Sutrop

Ülikooli töötajatel ja üliõpilastel oli võimalus esitada rektorikandidaatidele kirjalikult anonüümseid küsimusi juba enne koosolekut. Esitatud saja küsimuse teemadering ulatub ülikooli üldisest arengust ja rahvusvahelistumisest kuni doktoranditoetusteni. Professor Asseri ja professor Sutropi kirjalikud vastused avaldatakse jooksvalt ülikooli kodulehel alates 4. aprillist.

TÜ rektori valimised toimuvad 26. aprillil kell 12 peahoone aulas. Uue rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Avatud koosolekul arutatakse kõrghariduse rahastamise tulevikuväljavaateid
• Eesti Maaülikooli rektor annab ametivande

Veebilehel www.ecpsr.com on esitatud alusetu info kõrgharidustaseme õppest, riiklikust tunnustatusest ning koostööst Haridus-ja Teadusministeeriumiga.

Ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak märkis, et eksitav reklaam viitab võimalusele omandada kõrgharidus e-õppe vormis ja saada Eesti riigi poolt tunnustatud lõpudokumente. „See ei vasta tõele ja inimesed võivad pahaaimamatult sattuda olukorda, kus neile pakutakse ebaseaduslikku tasulist teenust,“ ütles Haidak. „Iga õppida soovija peaks õppeasutust valides jälgima, et koolil oleks tegevusluba.“

Kõrgharidusõppe avamiseks Eestis peab ülikooliseaduse kohaselt andma loa valitsus. Haridus- ja Teadusministeerium teeb valitsusele vastava ettepaneku juhul, kui õppe kvaliteeti on hinnatud ja tunnistatud piisavaks.

 Asutus nimega „European College of Professional Studies and Research“ ei ole pöördunud Haridus-ja Teadusministeeriumi poole õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning neile ei ole kinnitatud õppe läbiviimise õigust valitsuse poolt.

Ministeerium on pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole seoses ebaseadusliku majandus-ja õppetegevuse kahtlustusega.

Allikas: HTMi info. 

Füüsikaviktoriinil tuleb lahendada nii igapäevaeluga seotud kui ka loogilist mõtlemist vajavaid ülesandeid. Viktoriinist saab osa võtta 3. mail 2018 kella 8.00–20.00 veebikeskkonnas http://opik.fyysika.ee/. Ülesanded on eesti ja vene keeles. Osalemiseks on vaja internetiühendusega arvutit või nutiseadet.

Osalema on oodatud ka nooremate klasside, õhtu- ja kutsekoolide õpilased. Küsimused on koostatud nooremale (8.–9. klass) ja vanemale (10.–12. klass) vanuserühmale. Tulemusi hinnatakse klasside kaupa, iga klassitaseme kümme parimat õpilast saavad auhinna.

Auhinnaliste kohtade võitjad avalikustatakse 10. mail Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel. Kõik osalejad saavad vaadata oma tulemust alates 4. maist kella 12.00 viktoriini veebikeskkonnas.

Viktoriin viiakse läbi füüsika e-õpiku keskkonnas. Lisainfo ja osalemise juhend on kättesaadav Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel http://teaduskool.ut.ee/spekter.

Viktoriini Spekter korraldab Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Tartu Ülikooli koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga. Viktoriini toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Füüsikaviktoriin Spekter toimus esimest korda 2015. aastal. Eesmärk on tuua füüsika õppimisse mängulisust ja näidata õpilastele, et füüsika ei seisne alati arvutusülesannete lahendamises, vaid ka oma kogemuste analüüsimises, õigete ja valede arutluskäikude äratundmistes.

Lisainfo:
Ly Sõõrd, korraldaja ja projektijuht, tel 528 5484, ly.soord@ut.ee

Kaido Reivelt, koostööpartner ja füüsika e-õpiku esindaja, kaido.reivelt@ut.ee

Olümpiaadi lõppvooru kutsuti kümme noort, kes valiti välja 44 eelvoorus osalenud õpilase seast esseede alusel. Kahele koolituspäevale Tartu Ülikooli filosoofiaosakonnas järgnes kaks võistluspäeva Tartu Herbert Masingu koolis. Noored kirjutasid ingliskeelse essee teaduse, poliitika või eetika teemal, tegid loogika-, põhimõistete ja –teooriate testi ning väitlesid teemal „Minu turvatunne on olulisem kui sinu vabadus rääkida“.

Filosoofiaolümpiaadi võitis Grete-Triin Sulengo Tallinna Inglise Kolledžist, teise koha sai Paul Johannes Kalda Tallinna 21. Koolist ja kolmanda koha Sandra Võsaste Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Võsaste sai ka Diana-nimelise auhinna parima eelvooru essee eest. Auhinnaga mälestatakse traagiliselt hukkunud kunagist olümpiaadivõitjat Diana Aitaid.

„Meile jäi silma finalistide esseede ühtlaselt kõrge tase ja loomingulisus,“ märkis peakorraldaja Leo Luks. „Rahvusvahelisel olümpiaadil on ainsaks ülesandeks essee kirjutamine, seepärast on lõppvooru punktiarvestuses kõige kaalukam just ingliskeelne essee.“ Olümpiaadi kaks parimat osalevad 23.–27. mail 2018 rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil Montenegros.

Filosoofiaolümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli teaduskool. Ruume pakkusid Tartu Ülikooli filosoofiaosakond ja Tartu Herbert Masingu kool, auhinnad pani välja Tartu Ülikooli kirjastus ja Tallinna Ülikooli kirjastus.

Olümpiaadi tulemused on kättesaadavad Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/filosoofiaolumpiaad.

Allikas: TÜ teaduskooli pressiteade. Foto: Mats Volberg. 

Samal teemal:

• Selgusid matemaatikavõistluse Kuubik võitjad
• Eesti õpilane naasis rahvusvaheliselt lingvistikaolümpiaadilt hõbemedaliga

Kosmos on siinkohal küll veidi liialdavalt öeldud, sest teadusprojekti katsevahend, heeliumiga täidetud ja sensoritega varustatud suur õhupall jõudis lõpuks 26 800 meetri kõrgusele ja see veel kosmos ei ole. „Mulle meeldib öelda, et jõuame kosmose piirile, õpilastele jälle, et kosmosesse ja teeme kosmoseprogrammi, on suupärasem ja põnevam,“ sõnas mõni aeg tagasi ettevalmistustöid kommenteerides Väätsa kooli füüsika- ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja, kosmoseprogrammi juhendaja Jonas Nahkor.

„Kosmoseprogramm algas sügisel 2017, aga mõtet sellest veeretasin juba aasta enne,“ selgitas Jonas Nahkor. „Hästi lihtne versioon oleks olnud, et saadame palli üles ja paneme kaamera külge. Aga praegu on meil raadiosidega õhupall, mis saadab igasuguseid huvitavaid andmeid Maa peale ja me saame katseid ka teha väikese pardaarvuti käskluste kaudu. Ehk meil on teadusprojekt, kus osaleb kaheksa 7. kuni 9. klassi õpilast.“

Ettevalmistustööd kestsid ligi pool aastat, ja kõik oli õpilaste endi korraldada: nii teaduslik pool, programmeerimise, ehitamise-konstrueerimise ja katsetuste pool kui sündmuse enda korraldamine ehk PR-pool. Baaspakett sai lühidalt järgmine: suur heeliumit täis latekspall, mis tõusis üles. Pallil oli küljes kaamera, sest visuaalne pool on õpilaste teadusprojektis oluline. Kaamerale oli lisatud GPS-moodul, et see hiljem ka üles leida (leidmisega oli tükk tegu, nagu hiljem selgus). Lisaks olid pallile juurde pandud pardaarvuti ja sinna külge temperatuuri- ja õhurõhuandurid, et oleks aru saada, mis pardal toimub. Palliga oli kaasa pandud üks säraküünal, mis oli plaanitud väga hõredas õhus, atmosfääri piiril süüdata, aga see kahjuks ebaõnnestus. 

Võib öelda, et 29. märtsil toimus Väätsal väike teadusfestival, sest õhupalli saatsid taevasse GPS moodulite testimiseks ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kelle tegemisi Väätsa õpilased kosmoseprogrammi jooksul ka verem jälginud olid, ning lisaks pakuti huvilistele-kohaletulnuile mitmekesist (teadus)tegevust. 

Väätsa Põhikooli 9. klassi õpilane Kelly Rihe oli teadusprojekti meeskonnas kommunikatsioonijuht. Tema sõnul olid nii meeskonna kui pealtvaatajate emotsioonid 29. märtsil kogu päeva igati positiivsed. „Ilm oli super. Taevas oli nii selge, et palli võis visuaalselt lendamas näha isegi mitmekümne kilomeetri kõrgusel. Just seetõttu tulid ka pildid ja videod väga vinged, päikselised. Pilved ei katnud midagi, kilomeetrite kõrguselt oli näha isegi Võrtsjärve. Mis nii hästi ei läinud oli kindlasti see, et kuna jaama õhtu jooksul üles et leitud, jäi ära ka õhtune start ja kosmosekino. Samuti ei õnnestunud meil kahjuks stratosfääris säraküünalt süüdata.“

Kellyt üllatas, et rahvast oli palju kohale tulnud ja kõik olid väga aktiivsed. Huvilised said osa võtta SPARK Makerlabi ja Merkuuri mobiilsetest puidu ja metalli töötubadest ning kuulata/vaadata ka erinevaid esinejaid. 

„Meeskond on saavutatu üle väga uhke. Viis kuud sepitsusi sai lõpuks teoks. Mis sest, et jaamaga ei läinud kõik päris plaanipäraselt, tohutult hea tunne valdab meid kõiki ikka. Kui näed, kuidas meie enda pall lendab stratosfääri avastama, siis süda läheb ikka soojaks küll. Saadud andmed on meeletult kasulikud uue stardi planeerimisel. Töötamegi hetkel sellega, et saadud informatsiooni toel uus lend plaanipäraselt läheks,“ selgitas Kelly Rihe. 

Kelly sõnas, et ta ise sai kosmoseprogrammist ja kommunikatsioonijuhi tööst väga palju uusi kogemusi ja julgust juurde. „Algul tundusid intervjuud ja kõned tähtsamate inimestega väga hirmuäratavad ja proovisin nendest pigem hoiduda. Kommunikatsioonijuhina pole see aga võimalik ning iga kõne, intervjuu, suhtlus meediaga, isegi Facebooki postitus, millega ma tegelesin, süstis minusse iga korraga aina rohkem enesekindlust ja julgust, kogemust. Kõige keerulisem tegur, millega võitlesin, oli ilmselt aeg. Et kõigega hästi toime tulla, sai suhtlusega tegeletud isegi koolis vahetundide ajal. Aga see kõik oli seda väärt!“ sõnas Kelly. Võib arvata, et selle mõttega on nõus kogu kosmoseprogrammi meeskond. 

Fotod on võetud Väätsa kooli kosmoseprogrammi FB-lehelt meeskonna loal. Piltidel on hetked õhupallilt tehtud videost 29. märtsil toimunud lennu ajal. 

Samal teemal:

• Ülemaailmsel haridusinnovatsiooni tippkohtumisel Luksemburgis tõsteti esile Väätsa Põhikooli
• Väätsa Põhikooli uue koolimööbli autoriteks saavad õpilased

Eestimaa Ajutisele Maanõukogule ehk maapäevale pühendatud näitus annab ülevaate Eesti omariikluseni viinud sündmustest. Eelkõige on tähelepanu pööratud eestlaste valitud esimese esinduskogu tegevusele. Tutvustavat teksti illustreerivad fotod, dokumendid ja ajaleheartiklid.

28. novembril täitub 100 aastat päevast, mil Eesti Maanõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See sündmus avas tee Eesti Vabariigi sünnile ja oli suur samm omariikluse suunas. Maapäev oli Eesti alal esimene parlamendilaadne rahvaesindus.

Maapäeval kui esimesel eestlaste esinduskogul on määrav tähtsus Eesti iseseisvuse saavutamisel: eestlaste kätte võeti kohalik haldusvõim, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus ja organiseeriti iseseisvuse kaitset Vabadussõjas. Samuti võttis maapäev asjaajamiskeelena kasutusele eesti keele ning seadustas eesti keele koolides õppekeelena.

Maapäevale pühendatud ülevaatlikule näitusele andsid sisu Marge Allandi ja Lii Suurpalu Rahvusraamatukogust, kujundas Tuuli Aule ja disainisid Ruumilabori kujundajad Janno Roos ja Andres Labi. Ruumikujunduse autor on Viktor Gurov. Näitus toimub koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näituse avavad Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, Riigikogu esimees Eiki Nestor ja ajaloolane Toomas Hiio. Näitus jääb avatuks 19. maini ning tähistab Eesti Vabariigi ja Rahvusraamatukogu 100. sünnipäeva. Õigussaalis on avatud väljapanek „100 õigusraamatut“, mis jääb avatuks 31. oktoobrini. Väljapanekutega „Iseseisvusmanifest ja Eesti Ajutine Valitsus“ humanitaarsaalis ja „Isamaalised laulud“ muusikasaalis saab tutvuda 30. juunini.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Algab kogu Eestit hõlmav veebilehtede arhiveerimine
• Rahvusraamatukogus avatakse suurnäitus "100 aastat kirjandust"

3-5-liikmelistele meeskondadele avanevad erinevatel ajahetkedel põnevad missioonid, mis on seotud Eesti avastamisega ja traditsioonidega. Väljakutses toetatakse laste uurimuslikku õpet tõenduspõhise lähenemise kaudu, kus meeskonnad jäädvustavad oma missioonide sooritust ja hindavad selle tulemust.

Osalema on oodatud kõigi haridusasutuste, huviringide ja nutiperede tiimid.

Kõik kolm missiooni tuleb sooritada hiljemalt 20. maiks 2018. 

Loe reeglite, Dash robotite, võistluse ja auhindade kohta lähemalt siit!

Samal teemal:

• Lasteaiad astuvad järgmise sammu STEAM-oskuste õpetamises
• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018