Kuidas koolis kõiki kaasata


Avaldaja:Laura Vetik17. November 2017

eTwinningu aastakonverents toob igal aastal kokku üle pooletuhande õpetaja kõikjalt Euroopast. Tänavuse konverentsi teemaks oli kaasamine ning sisuks ühtekokku 62 töötuba. Konverentsil osalenud Eesti õpetajad jagavad Koolielu lugejatele muljeid oma lemmik töötubadest.

Olgu selleks sugu, vanus, etniline päritolu, erivajadus, majanduslik ebavõrdsus või geograafiline asukoht – need kõik võivad olla diskrimineerimise põhjuseks. Seepärast on oluline pakkude neile, kes meie haridussüsteemis on nõrgemal positsioonil, nii vahendeid kui ka võimalusi, et võimalikult edukalt ühiskonnas hakkama saada.

Oktoobri lõpus Maltal toimunud eTwinningu konverentsil „Turning Inclusion into Action“ uuritigi, kuidas eTwinningu abil tõsta koolide teadlikkust ja võimekust saada hakkama kultuuriliste ja hariduslike erinevustega ning geograafiliste piirangutega. Konverentsi töötoad keskendusid kaasamise erinevatele aspektidele ning pakkusid vahendeid ja ideid, kuidas oma koolis ja oma klassiruumis sellega paremini hakkama saada.

rsz_20171027_135905.jpg

Konverentsil osalenud Eesti õpetajad.

Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool:
Õpitoa „Inclusive Education Within eTwinning: Vision, Theory and Concepts“ viis läbi Türgi õpetaja, IT koolitaja ja eTwinningu koordinaator Adil Tugyan.

Väga aktiivse ja praktilise õpitoa ajal pandi õpetajatest pungil täis ruum kaasa mõtlema, omavahel arutlema ja IKT-vahendite abil arvamust avaldama järgmistes küsimustes:

  • mis on kaasamine?
  • kes vajavad kaasamist?
  • kes ma olen kaasajana?
  • milline olin ma kaasajana minevikus?
  • milline ma tahaksin kaasajana olla?
  • mis mind kaasamise juures takistab?

Lisaks infotehnoloogilistele vahenditele kasutas koolitaja töölehti (The River of Life - et märkida oma areng kaasajana; I am… - et kaardistada end kui kaasajat; Problem Solving Circle - et välja tuua kaasamise probleemsed kohad) ja emotsioonikaarte, et saada auditooriumilt tagasisidet.

Õpitoa põhiväärtus minu jaoks seisnes selles, et kõik koolitaja poolt kasutatud võtted ja vahendid on suurepäraselt kasutatavad kaasava õppetöö läbiviimisel.
 

Salle Nurmeta, Kabala Lasteaed-Põhikool:
Osalesin neljas töötoas ja enim inspireeris „Developing Intercultural Competence in the classroom“. Töötoa läbiviija oli inglise keele õpetaja Diego Rojas, kes töötab eTwinningu riiklikus tugiteenistuses Hispaanias. Oma õpetajakarjääri jooksul on ta kokku puutunud erinevatest rahvustest ja erineva taustaga õpilastega ning omab suurt kogemust hariduslike erivajadustega laste õpetamisel.

Väga tugevalt oli esindatud sõnum: Kaasamisega kaasneb muutumine ja see on lõppematu õppimise ja kasvava kaasatuse protsess. See on eesmärk, mille poole pürgida, aga täielikult kohale ei pruugita jõuda, oluline on see, et protsess on alanud. Muutuvas ühiskonnas on kultuuri ja kultuuride vahelise pädevuse kujundamine ka võõrkeeleõpetuse oluline osa.

Alustuseks palus Diego ette astuda vasakukäelistel inimestel ja meenutada, kuidas nad ennast koolis tundsid. Mida vanem oli kõneleja, seda traumeerivamad olid kogemused. Täna me teame, kuidas töötab vasakukäeliste inimeste aju ja õpetajad saavad neid teadmisi õpetamisel rakendada. Vasakukäeliste eripäradega arvestatakse tööõpetuses, õpetajad ei hurjuta vasakukäelist õpilast halva käekirja pärast ning kokkuvõttes on neil kergem koolieluga kohaneda ja saavutada paremaid õpitulemusi. Võõraste kultuuridega on samuti, mida rohkem on meil teadmisi, seda lihtsam on teistsuguseid tavasid ja käitumisviise mõista ning aktsepteerida.

Seejärel moodustati rühmad ja mängiti etteantud teemadel läbi eTwinningu projekti ettevalmistamise etapid. Ühes grupis laabus töö niivõrd hästi, et jõuti selle aja jooksul päris koostööprojekti alguseni. Diego Rojase soovitus oli, et projekti läbi viies erinevate projektiteemade tutvustamise ja võrdlemise kõrval otsitaks võimalusi luua koos midagi uut, olgu selleks siis kalender, ajakiri vms.

Proovi ka oma klassiga:
Praktilise meetodi näite toon hoopis Bulgaaria õpetaja Tsvetelena Taralova töötoast „How to use eTwinning in our language classroom?“

Alustada võiks põgenike kriisi kajastava ajaleheartikli lugemisega või video vaatamisega. Sissejuhatuseks saab teksti/video analüüsis aktiveerida õpilaste eelteadmisi näiteks mõistekaardi koostamisega. Edasi toimub kollektiivne loovkirjutamine. Enne kirjutama asumist peaks õpilastele tutvustama hindamismudelit, mugav on selleks kasutada http://www.rcampus.com/.

Moodustatakse grupid, gruppide loomiseks saab kasutada http://http://flipquiz.me/grouper. Õpetaja on eelnevalt loonud esitluse Google Slides keskkonnas. Ühel slaidil on nelja põgeniku (soovitavalt erinevast soost ja erinevas vanuses) pildid. Grupid valivad nende hulgast tegelaskuju, kelle lugu kirjutama asutakse. Ühiskirjutamisel võiks katsetada ka http://meetingwords.com/ keskkonda. Lõpuks hääletatakse parima loo poolt, hääletamisel on üks võimalus kasutada http://www.tricider.com/. Parimatele väikesed auhinnad.
 

Merike Sepp, Järveküla Kool:
Töötoas “Inclusive eTwinning” esines ettekandega Itaalia algkooli õpetaja Marina Scepanti, kes tõi välja erinevad probleemid, millega Itaalias praegu silmitsi seistakse (nt õpiraskused, õpiraskuste selgitamine, perede kaasamine erivajadusega lapse õpetamisel, välisriikide õpilased, rändekriis ja sellega seonduvad probleemid koolides).

Klassid on muutumas järjest suuremaks ja laste arv klassides kasvab. Kuid oluline on igale lapsele tema arengust lähtuvalt eesmärgid sõnastada, sellesse on vaja kaasata ka lapsevanemaid. Suur väärtus on  õpioskuste kujundamisel, lisaks on vaja määrata, kas õpilane on auditiivne, kognitiivne või visuaalne õppija. Sellest lähtuvalt on vaja valida õiged meetodid.

Töötoas tõstatati ka küsimus, kas kõik see, mis koolide dokumentides on kirjas seoses kaasava hariduse rakendumisega, ka tegelikult realiseerub. Sageli on see lihtsalt paber, tegelik koolielu on midagi muud, sest mitmed valdkonnad vajavad uusi ressursse, mida hetkel ei ole.

Lahendusena toodi välja erinevad võimalused, kuidas eTwinning aitaks kaasata kõiki lapsi klassikollektiivis ning tutvustati projekte, mille käigus on kaasatud väga erineva tausta ja tasemega õpilased erinevates riikides. 

Ideed kaasamiseks:

ideed kaasamiseks.pngSobilikud vahendid tundides kasutamiseks:

veebivahendid.png
 

Kairi Mustjatse, Martna Põhikool:
Töötoa „Tablets for inclusion and differentation“ viis läbi Wouter Hustinx Belgiast, Hasselti Ülikoolist. Wouter on Hasselti Ülikoolis vastutav IKT arengute eest. Viimastel aastatel on tema uurimusobjektiks olnud tahvelarvutite kasutamine õppetöös. Tema koordineerimisel on ülikoolis hetkel käsil Erasmus+ programmi projekt TABLIO, mille eesmärgiks on luua tahvelarvuteis ja nutitelefonides töötavaid õpiobjekte, mille abil kaasata õppetundi efektiivsemalt erinevate õpistiilidega õpilasi. Orienteeritud on just põhikooli ealistele õpilastele.

Töötoas keskendutigi projekti tutvustusele, toodi ohtralt näiteid projekti käigus loodud erinevate õpiobjektide kohta. Enamik toodud näidetest ja õpiobjektidest olid küll suunatud keele – nii ema- kui ka võõrkeele – õppimisele, kuid seal oli siiski ka paar näidet, mis mind kui matemaatikaõpetajat inspireerisid. Käsitleti erinevaid õpiraskusi ning seda, kuidas tahvelarvutitega töötvad äpid õpilasi aitavad.

Töötoas osalejad pandi aktiivselt kaasa mõtlema olukordade üle, kus tunnis ei ole olnud mitte kõik õpilased üheselt haaratud, kas siis erinevate eelnevate teadmiste või hoopis isikuomaduste pärast. Tuli meenutada ja paarilisega jagada antud olukorra kirjeldus ja kuidas selle lahendasid ning kas ka tahvelarvuti oli üks võimalikest vahendeist.
 

Laine Aluoja, Türi Põhikool:
Töötoa „Sustainable Development Goals for inclusion“ viis läbi Marvic Refalo, kes töötab Malta keskkonnahariduse programmi FEE (Foundation of Environmental Education) öko-koolide koordinaatorina.

Töötoa esimeses osas tutvustas Marvic Refalo rahvusvahelist öko-koolide programmi “Eco-School”. Programmis osaleb 49 000 kooli 64 maalt ning see on mõeldud lasteaedade, põhikoolide ja gümnaasiumi õpilastele. Projekti tegevuste kaudu õpitakse märkama erinevate tegevuste mõju keskkonnale, osalema ühistegevuses, arutlema säästva majandamise võimaluste üle nii koolis, kodus kui kogu oma ümbruskonnas, mõistma seost kohaliku ja globaalse vahel. Tähtsal kohal on oma tegevusest teavitamine kohalike ajalehtede, kooli seinalehe ja muude infokanalite kaudu.

Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi:

I Seitsmest sammust koosnev strateegia

  1. Keskkonna töörühma moodustamine
  2. Keskkonna ülevaatuse tegemine
  3. Tegevuskava koostamine
  4. Monitooring ja hindamine
  5. Tegevuste sidumine õppekavaga
  6. Teavitamine ja kaasamine
  7. Keskkonna põhimõtete väljatöötamine ja järgimine

    II Projekti teemad: elurikkus ja loodus; kliimamuutused; energia; globaalne kodakondsus; tervis ja heaolu; meri ja rannik; prügi; kooliõu; transport; jäätmed; vesi

III Rohelise lipu taotlemine kui selle kriteeriumid on täidetud. Osa kriteeriume on FEE poolt, osa töötab iga maa ise välja.

Töötoa teises osas toimus töö rühmades, kus liikmed arutasid, kuidas saaks öko-koolide programmi metoodikat rakendada eTwinningu projektis ja kuidas kaasata kooli juhtkonda, lapsevanemaid, kohalikku omavalitsust ja kogukonda.

HEA TEADA! Eestis juhib öko-koolide programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) ja programmi nimetatakse “Roheline kool”.
 

Hevelin Kärp, Pärnu Kutsehariduskeskus:
Töötuba „Coding with eTwinning“ oli väga põnev ja selle viis läbi Poola esindaja Malgorzata Knap. Esineja ettekanne oli täis kirge ja armastust eTwinningu vastu.

Esineja jagas ka meiega oma mõtteid ja ideid, kuidas teha huvitavat, head projekti, mis oleks ka lõbus. Üks hea projekt peaks pakatama ideedest ning tuleks n-ö kastist välja vaadata. Tuleks küsida ka õpilastelt, millest nad mõtlevad või millega sisustavad oma vaba aega, see aitab neid paremini kaasata.  

Knap selgitas, kuidas tema kodeerimise (coding) juurde jõudis. Kuna tema õpilastele see koolis ei meeldinud, tegi ta selle huvitavaks just läbi eTwinningu. Töötoas näidati meile ka põnevat ja inspireerivat filmi inimestest, kes on enda jaoks koodid ja kodeerimise avastanud.

Knap pakkus välja  paar väga head mängu, kus saab arvutuslikku mõtlemist arendada. Kõikidest nendest saavad õpilased oma versioonid luua. See paneb lapsed kaasa mõtlema ja töötama ning oma loovust näitama.  

Kodeerimist on võimalik teha ka ilma arvudeta, Knapi lemmikud on algoritmid:

  • Magic JINN
  • CS Unplugget
  • CodyRoby

Samal teemal: