Ükskord tuleb auhind niikuinii!


Avaldaja:Laura Vetik09. Juuni 2017

9. juunil tunnustati tänavusi eTwinningu parimaid projekte Eestis. Rääkisime eTwinningu eksperdi, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Sillaga rahvusvahelise koostööprogrammi eTwinningu projektidest ning populaarusest meie koolides.

Meeri Sild peab eTwinningu üheks populaarsuse põhjuseks projekti algatamise ja toimimise lihtsust ning turvalist töökeskkonda, mis on spetsiaalselt loodud õpilastele ja õpetajatele mõeldes.

rsz_pdw2014.jpg

Meeri Sild Tallinnas toimunud eTwinningu seminaril. Foto: Terje Lepp

Žürii on nüüdseks jälle hulga Eesti eTwinningu projekte läbi vaadanud. Meeri Sild, mis mulje on tänavustest töödest jäänud?

Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel. Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.

On sul endal hetkel mõni eTwinningu projekt käsil?

On, kahjuks mitte väga õnnestunud, sest välispartner kadus ära, Eesti partner jäi alles. See on inglise keele õppimisega seotud projekt, teeme 9. klassiga videoid, mis õpetavad keerulisemaid grammatilisi konstruktsioone. Otsustasime, et lõpetame selle projekti ikka ära, mõnikord lihtsalt juhtub, et projektipartner ei pea vastu.

Mis on sinu jaoks projektõpe? Kas see käib nii, et täna otsustad – nüüd teeme projektõpet?

Ei, nii see küll ei käi. Projektõpe vajab planeerimist. Projektõpet saab rakendada nii lühiajaliselt kui pikemaajaliselt. Projektõpe võib olla ühepäevane tegevus, aga võib kesta ka terve õppeaasta.

Meie koolis oli äsja projektõppe päev. Kõik klassid olid koolimajast väljas ja toimetasid ühe projekti raames. Üheksandad klassid käisid näiteks Nõmme linnaosas Hiiu metsas matkarajal orienteerumas ja kontrollpunktides lahendasid loodusteaduslikke ülesandeid. Kümnendad klassid tutvusid Tallinna ajalooga, nad olid ette valmistanud ettekanded vanalinnast. Viiendad klassid käisid muuseumites, olid muuseumitunnid. Täitsa on võimalik projekt niimoodi välja mõelda, et see kestab ühe päeva ja hõlmab erinevaid õppeaineid; päev, mis nõuab õpilastelt aktiivseid tegevusi.

Meie 7. klassi loovtöö on pikem projekt, kestab terve õppeaasta. Õpilased valivad õpetajate poolt väljapakutust teema, mis neid huvitab. Viis õpetajat tegelevad loovtöödega, õpilastel peab kevadeks olema tulem ette näidata. Tõstaksin tänavustest loovtöödest esile rühma, kes tegeles koolimööbli kaunistamisega. Meil on koridorides pingid, mis ei olnud just kõige ilusamad. Õpilased mõtlesid väga huvitavad, suisa mõttega mustrid välja ning spetsiaalset tehnoloogiat kasutades kaunistasid kõik pingid. Nad tegid midagi koolimaja heaks.

Clipboard01.jpg

Kas eTwinning on projektõpe?

Kindlasti. Kõigepealt seame eesmärgid, mis oskuseid tahame õpilastes arendada; see on pikaajalisem tegevus; me töötame ühise eesmärgi nimel, millel on praktiline tulem. eTwinningu erinevus tavalisest projektõppest on see, et töö toimub üle veebi. Sa pead arvestama projektipartneriga ja ideaalis toimub üle veebi töö rahvusvahelistes rühmades, mis on üsna keeruline organiseerida, aga annab tulevikuks hea kogemuse, kuidas hakkama saada, kui silmast silma ei kohtu.

Kui suur on sinu kogemus teiste maade eTwinningu projektide hindamisega?

Umbes kuus või seitse aastat olen hinnanud ka Euroopa projekte. Rahvusvahelise võistluse töid peab hindama rahvusvaheline žürii. Eesti oma väiksuse tõttu saab ühe žürii koha, ja mulle tehti pakkumine. Küllap ka sellepärast, et olen inglise keele õpetaja ja mul on lihtsam neid projekte lugeda. Rahvusvahelises žüriis tegutsemise kogemus on olnud põnev.

Kas Eesti eTwinningu projektide ja Euroopa-tasandil eTwinningu projektide hindamine toimub samade kriteeriumite põhjal?

Jah, kasutame Eestis täpselt samu hindamiskriteeriume mis rahvusvahelises hindamises. Just sellepärast, et kui saadame Eestist head projektid edasi võistlema Euroopasse, siis võime kindlad olla, et need vastavad nõutud kriteeriumitele.

Kõigepealt jagatakse žürii kolmestesse gruppidesse, kõik erinevatest riikidest ja ei ole ka nii, et teeksid igal aastal Lätiga koostööd või Soomega, ka need vahelduvad. Siis antakse ports projekte kätte, tänavu 20, ja siis uurid ning süüvid kümne päeva jooksul. Igaüks hindab projekte individuaalselt. Kui see on tehtud, siis keskne žürii arvutab välja  projektide keskmise punktisumma ning seejärel peab iga rühm välja valima oma tööde seast kaks silmapaistvamat projekti. Mõnikord on see lihtne, sest kaks projekti eristuvad selgelt. See aasta nii lihtsalt ei läinud, meie rühmale sattusid hinnata eriliselt tugevad projektid. Päris lõpliku valiku, missugused on Euroopa parimad eTwinningu projektid, teeb keskne žürii.

Kas pikale kogemusele tuginedes võid öelda, et eTwinningus tehakse mõnes aines rohkem projekte või mõni teema on rohkem esil?

Kindlasti on alati keeled sees, aga on päris palju ka loodusteadusi. Viimastel aastatel ka ühiskonnateaduste teemasid on päris palju. Lasteaiad on hästi aktiviseerunud, lasteaialastega on õpetajatel palju tegemist. Ma ei ole küll kunagi hinnanud mitte ühtegi füüsikaprojekti. Ilmselt neid on, aga mina pole kohanud. On toredaid kunstiprojekte, on ka kehalise kasvatuse omi. Näiteks koostöös tehtud olümpiamängud – oma koolis võistlevad, tulemusi võrdlevad veebis.

Miks Eestist pole ükski eTwinningu projekt veel kõrgeimat tunnustust saanud?

Euroopasse on päris keeruline sisse trügida. Kõigepealt saame võistlusele ainult kaks tööd esitada. Eesti on küll rohkem esindatud, kui võistlusele esitab töö riik, kelle projektis Eesti on projektipartner. Sõel on rahvusvahelisel hindamisel hästi tugev. Me töötame selle nimel, et meil oleksid hea kvaliteediga projektid. Küll see auhind ükskord tuleb ka!

IMG_2330.jpg

Meeri Sild (keskel) eTwinningu traditsioonilises suvekoolis

Kuidas on seotud kõrged kvaliteedinõuded ja see, et projekt peab kasulik olema õpilasele?

Aga nõuded töötavadki selle nimel, et projekt oleks õpilaskeskne. Et tegevused aitavad õpilasi arendada, aitavad neil suhelda. Tegevus peab toimuma tundides õppetöö ajal, see ei ole huvitegevus ega lisakoormus. eTwinning peab olema õppeainetesse integreeritud. Päris palju pööratakse tähelepanu internetiturvalisusele, arvuti mõistlikule kasutamisele, ka õpilase ja õpetaja enesereflektsioonile. Muidugi on ka fun-projekte, aga enamik on suunatud õppija arengu toetamisele.

Kuidas sellest aru saate ja võite kindlad olla, et projektis on suurema töö ära teinud ikka õpilased, mitte õpetaja?

See paistab välja! Selge on see, et õpetaja võib kirjutada ilusa jutu, aga on kohe näha, kui õpilased ei ole tööd teinud, ei ole pildi- ega videomaterjale, või kui on näha, et esitatud tööd on liiga ilusad või liiga keerulise keelega. Aga selliseid projekte on vähe, enamasti on projektidest paista õpilaste töörõõm.

Mis on sinu arvates eTwinningu populaarsuse põhjus?

See on lihtne, see on juba algselt keskse kasutajatoe pealt hästi ette valmistatud. On suur pank, kust saab ideid ammutada. Projektipartneri otsimine on õpetajatele lihtsaks tehtud. On olemas väga turvaline keskkond, kus töötada (Twinspace). On palju koolitusi ja võrgustik eTwinningu õpetajatest. Ja suur pluss on bürokraatia puudumine. Rahalistel projektidel tuleb kirjutada taotlusi ja teha aruandlust, eTwinningu puhul on õpetaja enda otsustada, kas ta tahab projektile kvaliteedimärki taotleda (siis tuleb natuke rohkem dokumentatsiooni täita) või teeb projekti lihtsalt tegemisrõõmust.

Projektõpe ja muutunud õpikäsitus?

Projektõpe on üks osa muutunud õpikäsitusest. Muutuva õpikäsituse üks põhimõte on see, et õppija võtab vastutuse ja hakkab ise oma õppetööd juhtima. Projektõppes on see kõik sees: õppija vastutab, ta saab juhiülesandeid proovida, vastutab kaasõpilaste ees. See on aktiivse õppimise väga selge meetod.

Meeri Silda intervjueeris Koolielu toimetaja Madli Leikop

Samal teemal: