Rahvusraamatukogus avatakse suurnäitus "100 aastat kirjandust"


Avaldaja:Madli Leikop28. Veebruar 2018

Rahvusraamatukogus saab alates 2. märtsist tutvuda Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistava suurnäitusega „100 aastat kirjandust“, mis annab umbes poole tuhande raamatuga ülevaate eesti kirjandusest aastatel 1918-2018.

Eestimaine kirjandus on teadagi kordades pikem, suurem ja põnevam kui ühe sajandi sisse mahub, ulatudes minevikus üle rahvaluule ja -laulude aastatuhandete mäletamatusse hämarusse ning tulevikus loodetavasti vähemalt sama kaugele. Sellises ajaplaanis vaadelduna tähistab ja tähendab sada aastat omariiklusaega ühtainsat ning sealjuures lausa käsil olevat hetke. Inimelu mõõtkavas aga mahub viimase saja aasta sisse mitu põlvkonda, kirjutamis- ja kõnelemisviisi ning vägagi kirev ja käänukas ajalooperiood. 

Sellest ajavahemikust püüabki näitus ühe võimaliku ülevaate anda, kirjanduse, keele ja muutliku mõtteilma, aga ka raamatute kui füüsiliste objektide kaudu. Eriti tänases päevas, mil teabe edastamiseks (aga ka meele koondamiseks ja lahutamiseks) on mõõtmatult enam viise ja vahendeid kui paberraamat, pakub vana vorm rohkesti äratundmisrõõmu ning meenutab, et mõnelgi juhul annab vorm sisule mõndagi juurde. Elamus ja kogemus ühest või teisest teosest moodustub mitme mõjuri koostöös ning klassikaline raamat kui selline on pikki sajandeid suutnud neid omadusi kätkeda. 

Untitled%20collage%20(4).jpg

Saja aasta sisse mahuvad (jätkem siinkohal kõrvale iseseisvuse sünd ja taassünd, sõjad, okupatsioonid ja muu ajalooliselt esmatähtis ning eeskätt suure (maailma)poliitikaga seonduv) eesti keele muutumine maailma tasemel kõrgkirjanduskeeleks, pöördelised muutused väljenduslaadis, kirjutajaskonna ning kirjutatud/avaldatud materjali hulga plahvatuslik kasv uue aastasaja alguskümnenditel. Näitusel kajastatu on aeg, mille vältel oli tõsisemal huvilisel veel võimalik kogu eestikeelsest kirjanduspildist ülevaadet omada ning vähegi väärtuslik üllitatu läbi lugeda. Oleme just ületamas piiri, mil see enam puht füüsiliselt võimalik ei ole. Kas tähendab see astumist „suurte“ kirjanduste sekka ka mahult? Mine võta kinni. Kindel on vaid see, et inimkonna eestikeelse osa jaoks on siinsel näitusel esile toodu näol tegemist olulise ja seni veel elavas mälus püsiva peatükiga meie olemise loos – püsiväärtustega.

Raamatud pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu ja kunstiteosed Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest.

Näitus on avatud 2. märtsist 22. juunini Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis, 3. korruse trepigaleriis ja 6. korruse galeriis.

Ekskursioonid näitusele toimuvad 14. märtsil kell 14.15, 21. aprillil kell 16 ja 9. mail kell 17. Kirjanike vestlusõhtud Milleri salongis toimuvad 22. märtsil kell 17, 12. aprillil kell 17 ja 24. mail kell 17. Ekskursioonidele ja vestlusõhtutele tuleb eelnevalt registreerida saates meili aadressil expo@nlib.ee.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal: