„Alates 1. augustist läks üks osa sihtasutuse Archimedes senistest tegevustest üle haridus- ja noorteametile (HarNo), kuid vähemalt aasta lõpuni jäävad Erasmus+ õpirände, strateegilise koostöö, noorsootöötajate ja noortevaldkonna arengu toetamise ning poliitikate kujundamise ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, Euroguidance ning SALTO osaluse ja info ressursikeskus Archimedese alla,“ selgitas sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere. „Seesugune samm-sammult üleminek on vajalik, et tagada nimetatud programmide ning tegevuste õiguspärane ja sujuv üleminek uude ametisse.“

Praeguste plaanide järgi liiguvad sihtasutuse Archimedes alla jäänud Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri tegevused haridus- ja noorteametisse 2021. aastal, konkreetne ajakava sõltub Euroopa Komisjoni otsustest. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse taotlusvoorude toimumises mingisuguseid muudatusi seoses HarNo loomisega ei teki.

Alates 1. augustis liikusid haridus- ja noorteameti koosseisu Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA), akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) ja riiklikud ning struktuuritoetustega seotud kõrgharidus- ja noorteprogrammid. Uues ametis jätkub riiklike toetusprogrammide, välisturunduse agentuuri tegevuste (sh Study in Estonia) ja struktuuritoetuste projektide (sh Dora+ ja erialastipendiumid) elluviimine HarNo rahvusvahelistumise osakonnas. Programme Noortekohtumised ja Hooliv klass hakkab edaspidi ellu viima noortevaldkonna korraldamise osakond.

Riigikogus 3. juunil 2020 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muudatustega luuakse Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse haridus- ja noorteamet senise kolme haridusvaldkonna sihtasutuse Archimedese, HITSA ja Innove ning Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) baasil. Haridus- ja noorteamet alustas tööd 1. augustil.

Allikas: SA Archimedese pressiteade

Kriisitoetus jõuab erinevate aktiivsete tegevuste kaudu ligi 24 000 lapse ja nooreni. Taotlusi esitati pea 700 (369 laagri ja maleva korraldajalt) ning toetust eraldati kokku üle 2,7 miljoni euro.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et tal on väga hea meel, et huvi oli nii suur ja toetust käivitades püstitatud eesmärk – pakkuda pärast pingelist kevadet sisukat ja aktiivset suvepuhkust võimalikult paljudele lastele ja noortele – sai edukalt täidetud. „Tahan tänada kõiki laagrite ja malevate korraldajaid, kes on keerulistes oludes kiirelt reageerinud ja kelle ülimalt tänuväärse töö tulemusena nii paljude laste ja noorte suvi sisustatud saab," lisas Reps.

Toetus oli suunatud kuni 26-aastastele noortele tegevust pakkuvad lühilaagrid ja -malevad, mille sisuks on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse andmine ning töökasvatus.

Ööbimisega lühilaagri või -maleva korraldamiseks oli võimalik saada toetust kuni 40 eurot ühe osaleva noore kohta ööpäevas, ilma ööbimiseta laagrites ja malevates kuni 20 eurot päeva kohta.

Allikas: HTMi pressiteade

Lapsi juhendavad Noored Kooli programmi 14. lennu osalejad, kes alustavad sügisel õpetajana tööd koolides üle Eesti. 

Narva koolilapsed töötavad linnalaagris väikestes gruppides õpetaja eestikeelsel juhendamisel kindla ülesande kallal, näiteks õpivad tantsu, koostavad lauamängu, meisterdavad asju looduslikest vahenditest, teevad nukuteatrit või disainivad endale T-särke. Õppetegevus käib laagris hommikuti, pärastlõunal saavad lapsed tagasi koju minna.

Noored Kooli programmi koolitusjuhi Joosep Norma sõnul saavad tänu linnalaagris osalemisele sajad Narva lapsed ainulaadse õpikogemuse, mis aitab neid ka edasisel haridusteekonnal. “Linnalaagris osalemisega kasvab õpilaste õpimotivatsioon, nad leiavad uusi sõpru ja õpivad eesti keelt. Laagris pöörame erilist tähelepanu ka niinimetatud 21. sajandi oskuste, sealhulgas suhtlemis- ja koostööoskuste, loovuse, kriitilise mõtlemise ja enesejuhtimise arendamisele. Usume, et just need oskused võimaldavad lastel ja noortel hästi hakkama saada - seda nii õppijate kui laiemalt ühiskonnaliikmetena,” sõnas Norma.

Juhendajate rollis on Noored Kooli 14. lennu 38 osalejat, kes on läbinud tiheda konkursisõela ja valitud programmi enam kui 300 kandidaadi seast. Enne linnalaagrit on kõik alustavad õpetajad läbinud ligi 100 tundi pedagoogilist koolitust ning linnalaagri ajal toetavad neid kogenud tegevõpetajad. Sügisel saavad Noored Kooli 14. lennu osalejatest klassi- ja aineõpetajad koolides üle Eesti.

Laagris osalemine on laste jaoks tasuta. Laagri toimumist toetavad Briti Nõukogu ja Narva linnavalitsus. Linnalaager toimub 7. augustini Narva Soldino Gümnaasiumis. 

Allikas: korraldajate pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub alustavaid koolijuhte kandideerima arenguprogrammi
• Kampaania „Sinus elab talent. Too ta kooli!“ kutsub õpetajaametit valima

Ühendameti peamiseks tegevuseks on haridus- ja noortepoliitika elluviimine.

Ameti esindused asuvad Tallinnas ja Tartus, regionaalsed esindused nii õppenõustamisteenuste osakonna büroode (Rajaleidja keskused) kui ka noortevaldkonna töötajate näol üle Eesti. Ameti töötajate e-posti aadressid on kujul: eesnimi.perenimi@harno.ee. Üleminekuajal jäävad toimima ka varasemad asutuste e-posti aadressid.

Samuti jäävad üleminekuajaks loodud maandumislehe www.harno.ee kõrval toimima ka kõigi ühinenud asutuste veebilehed.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Luca Bravo on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA tegevused lähevad 1. augustist üle Haridus- ja Noorteametile
• Eelarve väärtustab õpetajaid ja õppejõude, lisaraha saab eesti keele õpe ning teadus

Selleaastane Balti informaatikaolümpiaad oli oma veerandsajandi pikkuse ajaloo jooksul kõige nukram, sest nii võistlus ise kui ka kogu muu tegevus toimusid interneti vahendusel. Seetõttu jäi ära ka ürituse parim osa – suhtlus teiste riikide võistlejate ja korraldajatega.

Korraldajamaa oli seekord Läti. Olümpiaadil osales 65 võistlejat 11 riigist: kutsututena Läänemere-äärsed riigid ja Põhjamaad ning külalisena Ukraina. Eesti noorte programmeerijate au kaitsesid Andres Alumets Pärnu Koidula Gümnaasiumist, Daniil Vaino Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, Marko Tsengov Tallinna Reaalkoolist, Jaagup Tamme ja Oliver Tennisberg Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning Siim Pender Tallinna 21. Koolist.

Informaatikaolümpiaadil lahendatakse kahe päeva jooksul kuus ülesannet, millest igaüks annab kuni 100 punkti. Eesti võistkonna juhendaja Targo Tennisbergi sõnul olid selleaastased ülesanded parajad pähklid. „Raske öelda, kas asi oli selles, et tavapärast rahvusvahelise žürii diskussiooni oli sel aastal vähem, või milleski muus, aga ülesannete komplekt oli seniste olümpiaadide keerukaim,“ rääkis Tennisberg.

Kui harilikult saab mõni võistleja ka maksimaalsed 600 punkti, siis seekord oli Rootsi üldvõitja Fredrik Ekholmi skoor vaid 364 punkti. Üks ülesanne oli nii raske, et jäi sootuks lahendamata ja andis võistlejatele null punkti. Arvutiteaduse ülesandeid oli tavapäratult vähe, rohkem tuli keskenduda arvuteooriale ja geomeetriale. Võistlejate mustandipaberitel oli tavalisest märksa rohkem võrrandeid ning jooniseid. Riikide mitteametlikus kokkuvõttes sobis see kõige rohkem Ukraina võistkonnale, kes sai kollektiivselt enim punkte.

Eesti parimana tegi väga hea etteaste Marko Tsengov, kellele see oli esimene rahvusvaheline võistlus. Ta kogus 226 punkti, mis andis hõbemedali. Oliver Tennisberg ja Andres Alumets said kumbki pronksmedali. 

2021. aasta Balti informaatikaolümpiaad leiab aset Saksamaal ja loodetavasti kehtivad siis taas tavapärased tingimused.

Eesti võistkonna osalemist Balti informaatikaolümpiaadil koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ning rahastas Haridus-ja Teadusministeerium.

Allikas: TÜ koduleht

Samal teemal: 

• "Võrgustik võrgutab": gümnasistid esitlevad oma informaatika arendusprojekte
• Eesti koolide IT-õpe viiakse uuele tasemele

Lepingulised tasu maksmise kohustused, mis HITSAl on tekkinud enne 1. augustit 2020, täidab HITSA. Alates 1. augustist 2020 tekkinud lepingulise tasu maksmise kohustuse puhul on e-arve saajaks Haridus- ja Noorteamet (e-arvete vastuvõtmise teenusepakkuja on Fitek). 

Enne ettevõtte üleminekut tekkinud lepingulised tasu maksmise kohustused HITSA ees tuleb tasuda HITSA poolt esitatud arve või väljamaksetaotluse alusel HITSAle. Pärast mainitud kuupäeva tekkinud lepingulise kohustuse eest on arve esitajaks ja tasu saajaks Haridus- ja Noorteamet.  

HARIDUS- JA NOORTEAMET
Lõõtsa 4 , Tallinn 11415
telefon: 735 0500, e-post: harno@harno.ee

Töötajate e-postid: eesnimi.perekonnanimi@harno.ee, üleminekuperioodil töötavad ka senised
HITSA e-postiaadressid (eesnimi.perekonnanimi@hitsa.ee).

HITSA tegevused jätkuvad Haridus- ja Noorteameti koosseisus Tallinnas aadressil Lõõtsa tn 4 ja Tartus aadressil Soola 3. Nutiklassiga jätkatakse aadressil Akadeemia tee 21/4. 

Photo by Joanna Kosinska on Unsplash

Kokku laekus taotlusvooru 116 avaldust 39 riigist.  

Kõige tihedam konkurss oli humanitaarteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 27 avaldusest rahuldas Eesti Teadusagentuuri juures tegutsev hindamisnõukogu viis. Sotsiaalteaduste valdkonnas soovis oma uurimisprojekti Eestis läbi viia 26 teadlast, kellest võeti vastu viis. Tehnika ja tehnoloogia valdkonna 17 avaldusest rahuldati neli. Kõige rohkem uurimisprojekte algab loodusteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 37 avaldusest leidis rahastust 12. Arsti- ja terviseteaduste valdkonnas laekus kolm ning põllumajandusteaduste valdkonnas üks taotlus. Kummaski valdkonnas leidis rahatust ühe järeldoktorandi uurimisprojekt.

“Projektitaotluste hindamisel pidasime valdkondlikku jaotuse puhul silmas Eesti teadusmaastiku suurt pilti. Taotluste rahastamisotsute tegemisel arvestasime peale taotluste teadusliku taseme veel taotluste arvu eri teadusvaldkondades ja seniste uurimisprojektide valdkondliku rahastamise proportsiooni. See selgitab, miks sotsiaalteaduste ning humanitaaria ja kunstide valdkonnas oli edukuse määr madalam kui näiteks loodusteadustes, mille maht on valdkondadest kõige suurem,” selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse ja hindamisnõukogu esimees Andres Koppel.

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetusega Eestisse saabuvad teadlased asuvad teadustööle Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tervise Arengu Instituudis. 

Viie aastaga on Eestisse tulnud enam kui sada noort teadlast 

Tänavune Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse taotlusvoor oli viimane, mis aitas kaasa teadlaste Eestisse tulemisele Euroopa Liidu sel eelarveperioodil. Kokku on Eesti Teadusagentuur viimase viie aasta jooksul toetanud 111 teadlase järeldoktorantuuri Eesti teadusasutustes kogusummas 9 miljoni euroga. 

“Mobilitas Pluss programmi tegevused on aidanud viie aasta jooksul kaasa Eesti teadlaskonna järelkasvu tugevdamisele. Kuigi järeldoktoriprojektid vältavad kuni paar aastat, on suur osa siia järeldoktorantuuri tulnud teadlastest leidnud rakendust ka pärast esialgse projekti lõppu,” ütles Eesti Teadusagentuuri Mobilitas Pluss programmi juht Oskar Otsus.

“Teadlasmobiilsus on väga oluline eduka teadlaskarjääri ehitamiseks, samuti teadlasrühmadele uute ideede tekkeks. Eesti Teadusagentuur peab oluliseks teadlasrände toetamist ning otsime võimalusi, et soodustada välismaalt Eestisse toimuvat teadlasrännet ka järgnevatel aastatel,” sõnas Andres Koppel.

Mobilitas Pluss programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

mille viimase 14 päeva kumulatiivne koroonaviiruse positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 16 inimest või kui selle riigi kohta puudub usaldusväärne statistika ja seal on kõrge viiruse leviku oht. 

Selliseid tudengikandidaate on pisut üle 300.

Tehnikaülikooli ingliskeelsed kavad siiski avatakse tudengitele Eestist ja Euroopa Liidust, keda on rohkearvuliselt. Samuti pole piiranguid doktoriõppesse astuvatele üliõpilastele. Ülikool on valmis tegema erandeid neile koroonariskiga riikidest pärit tudengitele, kes on lõpetanud siin näiteks bakalaureuseõppe ning astunud magistriõppesse ja pole vahepeal Eestist lahkunud. 

Tehnikaülikooli senati otsus lähtus valmisolekust kaitsta Eestimaa inimeste, ülikooli töötajate ja üliõpilaste heaolu ning tervist koroonaviiruse eest. 

TalTechi õppeprorektor Hendrik Volli sõnul on see raske südamega tehtud otsus. „Eestis on viirus hetkel väga hästi kontrolli all ja seda suuresti tänu kogu rahva ühisele suurele jõupingutusele. Peamiseks uue viirusepuhangu riskiks peetakse välismaalt toodavaid uusi juhtumeid. Tehnikaülikool ei soovi rahva tervisega riskida ja seetõttu oleme valmis sel aastal vastu võtma vähem välistudengeid. Immatrikuleerime tudengeid ainult nendest riikidest, mis on 3. augusti seisuga Välisministeeriumi kodulehel kuulutatud madala koroonariskiga riikideks. Õnneks on Eestist ja Euroopa Liidust pärit tudengite huvi tehnikaülikooli inglisekeelsete õppeprogrammide vastu suur ning ükski programm vähese tudengite arvu tõttu avamata ei jää,“ kinnitab Voll.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Võrreldes eelmise aastaga on uusi I ja II astme tudengeid 555 võrra rohkem, suurem on tõus just magistriõppes.

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll kommenteeris: „Hoolimata sellest, et Tehnikaülikool tõstis sel aastal mitme õppeprogrammi sisseastumislävendeid, on väga paljud tublid gümnaasiumi- ja bakalaureusetaseme lõpetajad valinud edasiõppimiseks just meie ülikooli. Kui koroonapandeemia on suurendanud tööpuudust mitmetes valdkondades, siis tehnikaülikooli erialade lõpetajate järele on tööjõuturul endiselt suur nõudlus. Meile õppima asunud noor võib kindel olla, et tema pingutusi kroonib stuudiumi lõpus kindel töökoht ja Eesti keskmisest töötasust kõrgem palk. Tugeva tunnustuse tehnikaülikooli õppeprogrammide kvaliteedile annab ka kuulumine vastloodud EuroTeQi õppekonsortsiumi, mille kaudu tehnikaülikooli astunud noored saavad tulevikus ühisõppe kogemuse Euroopa absoluutsesse tippu kuuluvate Müncheni, Taani ja Einhoeveni tehnikaülikoolide tudengitega.“

Enim õppimatulijaid on bakalaureuseõppes sellistesse programmidesse nagu ärindus, IT süsteemide administreerimine ning elektroenergeetika ja mehhatroonika. Uute magistrantide hulgas on popimateks aga juhtimine ja turundus, äriinfotehnoloogia ning hooned ja rajatised.

Suurimateks tõusjateks, ehk siis erialad, kus võrreldes eelmise aastaga on õppimaasujaid märkimisväärselt rohkem, on bakalaureuseõppes riistvara arenduse ja programmeerimise, mereveonduse ja sadamatöö korraldamise ning hoonete sisekliima ja veetehnika erialadel. Magistriõppes on positiivseteks üllatajaks küberkaitse programm, üle ootuste edukaks kujunes ka ainus uus MBA kava ettevõtlik juhtimine. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Sama kehtib ka välisriikidest saabuvate töötajate kohta. Otsus puudutab nii tänavu vastu võetud välisüliõpilasi ja uusi töötajaid kui ka Tartu Ülikooli seniseid välisüliõpilasi ja -töötajaid, kes naasevad lähikuudel Eestisse. 

Vabariigi Valitsus otsustas juuli alguses, et töö ja õppimise eesmärgil võib Eestisse tulla kõigist riikidest, kuid suurema nakatunute arvuga kolmandate riikide kodanike ja elanike puhul hakkavad kehtima nõuded, mille täitmise eest vastutab nii saabuv välisüliõpilane ja -töötaja kui ka ülikool ehk kutsuja. 

Kolmandate riikide kodanikke teavitab Tartu Ülikool nõuetest, mis kehtivad nende kohta esimese kahe nädala jooksul pärast Eestisse jõudmist. Saabujad kinnitavad oma allkirjaga, et on tutvunud nõuetega, jäävad 14 päevaks eneseisolatsiooni ja kasutavad selle aja jooksul eraldi transpordivahendit. Nad teevad COVID-19 testi kohe saabumise järel ja kordustesti isolatsiooni lõppemisel, st 14. päeval. Kui kellelgi ilmnevad COVID-19-le iseloomulikud sümptomid, tuleb pöörduda viivitamata perearsti poole. Nii transpordi kui ka testimise korraldamisel on vajaduse korral abiks Tartu Ülikool.

Eneseisolatsiooni peavad jääma kõik välisüliõpilased ja -töötajad, kes saabuvad Eestisse
• kolmandast riigist või kolmanda riigi kaudu, mida pole Välisministeeriumi kodulehel nimetatud, 
• riigist või riigi kaudu, kus viimase kahe nädala COVID-19-positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta päevas on suurem kui 16,
• riigist või riigi kaudu, mille kohta puuduvad eelnimetatud andmed ja kus on suur viiruse leviku oht.

Eneseisolatsiooni ajal peavad välisüliõpilased ja -töötajad viibima oma elukohas ning hoiduma kontaktidest, kui selleks ei ole just hädavajadust. Nad võivad elukohast lahkuda üksnes arsti juurde minemiseks, toidu, esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks või hädajuhtumi korral.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et otsuse tegemisel küsiti nõu meditsiinilise mikrobioloogia professorilt Irja Lutsarilt, kelle sõnul peame õppima viirusega elama. „Ülikooli õppimatulek on pikaajaline otsus – õpingud kestavad vähemalt kaks aastat ja seda arvestades pole kahenädalane eneseisolatsioon ebarealistlik pingutus. Tänu sellele, et oleme sügisel valmis alustama e-õppega, saavad üliõpilased pikema aja, et Eestisse kohale jõuda, ning ülikoolil on natuke rohkem aega nende saabumise ettevalmistamiseks. Me ei saa olla täiesti kindlad, et midagi ei juhtu, sest viirus võib niisama hästi levida ka Eesti üliõpilaste hulgas, kuid usun, et Raatuse ühiselamu juhtum andis meile hea kogemuse, kuidas selgete reeglite ja süsteemse elukorralduse abil viiruse levikut lokaalselt ohjata,“ rääkis Valk. 

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensingu sõnul on ülikooli tänavu vastu võetud üle 500 välisüliõpilase. „Arvestades aga olukorda maailmas, jõuab tegelikult kohale tõenäoliselt kolmandik kuni pool vastuvõetutest. Meil on keeruline öelda, kui palju on neid üliõpilasi, kellele isolatsiooninõuded kehtima hakkavad, sest ülikool ootab tagasi ka praeguseid välismaal viibivaid üliõpilasi,“ selgitas Tensing. 

Ülle Tensing peab oluliseks, et võimalikult palju välisüliõpilasi saaks alustada sügisel õpinguid koos Eesti üliõpilastega. „Testimise ja isolatsiooni korraldamine on ülikoolile lisakoormus, kuid tähtis on säilitada avatus ka keerulistel aegadel. Välisüliõpilased ja -töötajad moodustavad olulise osa ülikooliperest,“ ütles Tensing. 

Allikas: TÜ pressiteade