Kursusel osalejad saavad ülevaate eTwinning portaalist - eTwinning Livest ja Twinspacest - samuti erinevatest koostööprojektide võimalustest nii Eesti kui ka Euroopa koolide vahel. Osalejad õpivad koostama projektikava ja seda siduma projektiideega ning tutvuvad projektitööks vajalike veebivahenditega.

eTwinning Live’is saavad õpetajad reaalajas suhelda ja oma professionaalset suhtlusvõrgustikku arendada. Õpetajate käsutuses on Adobe Connect videokonverentsi töövahend veebiürituste korraldamiseks, olgu selleks arutelu väiksemas grupis või hoopis videokonverents kuni 100 osalejale. Samuti on õpetajatel võimalus osaleda teemapõhiste võrgustike ehk Gruppide töös. Kasutajate omavahelisse suhtlemisse on lisandunud sotsiaalvõrgustiku elemente, mis hoiavad teid mugavalt kolleegide tegemistega kursis.

Erilist tähelepanu pööratakse kursusel rahvusvahelistele projektidele, kuid teretulnud on ka Eesti sisesed koostööprojektid. Veebikursusel õpitakse tundma eTwinningu portaali ning selle vahendusel rahvusvahelist projektipartnerit leidma. Tutvutakse ka kvaliteetse projekti kriteeriumitega.

Palume kõigil, kes soovivad kursuse läbida täies mahus, registreeruda tunnistuse saamiseks HITSA koolitusveebis https://koolitus.hitsa.ee/training/1570.

Toimumiskohaks eTwinning Live grupp https://groups.etwinning.net/11424/pages/page/103044.

2.–6. aprillini 2018 pakutakse Tartu Ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3) juba kümnendat korda mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased.

Kõik üritused on TASUTA. Info ja registreerimine: https://ut.ee/tallinn

Õpetajate Lehe artiklist saab lugeda, et tööd on tehtud selle nimel, et informaatika leiaks endale võrdväärse koha teiste õppeainete hulgas. Viimane rõõmustav uudis on, et valminud on informaatika ainekava ning valmimas ka õpik esimesele ja teisele kooliastmele. Eelolevast sügisest saab selle järgi õpetama hakata. Tulekul on ka gümnaasiumi informaatika ainekava.

Mis uued horisondid seoses informaatika ainekava ja õpiku valmimisega avanevad, seda arutasid HITSA vestlusringis Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht ja TTÜ õppejõud Birgy Lorenz, HITSA digivaldkonna programmijuht Inga Kõue, HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn, TÜ arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika dotsent Piret Luik ja TLÜ haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Mart Laanpere.

Loe artiklit täismahus siit!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Minister Reps tõdes, et kiired muudatused maailmas ning ühiskonna üha kõrgenevad ootused eeldavad õpetajatelt üha innovaatilisemat lähenemist. „Tippkohtumisel arutan koos kolleegidega teistest riikidest, kuidas riik saab õpetajat paremini toetada ühiskonna ootuste täitmisel ning tuua kaasa häid ideid, mida Eestis rakendada,“ sõnas minister Reps ootustest tippkohtumisele.

Kolmepäevasel kohtumisel arutavad haridusministrid üle maailma koolide rolli kogukonna tugevdamisel, õpetajate toetamist uute metoodikate ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel ning õpetajate rahulolu ja õpetamise efektiivsuse suurendamise võimalusi.

Minister külastab kuuest õppeasutusest koosnevat Baixa-Chiado koolide võrgustikku, kus õpivad ka hariduslike erivajadustega lapsed. Võrgustikus pakutakse haridust algharidusest kuni keskhariduseni ning  seal õpib rohkem 1600 õpilast 35 rahvusest.

Eestit esindavad kohtumisel lisaks haridus- ja teadusministrile ministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Kristi Mikiver, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse liige Heidi Uustalu.

Tippkohtumist korraldab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koos Portugali haridusministeeriumi ja katusorganisatsiooniga Education International. Eelnevalt on tippkohtumised toimunud Ameerika Ühendriikides, Hollandis, Uus-Meremaal, Kanadas, Saksamaal ja Suurbritannias.

 Kohtumist saab jälgida Twitteris teemaviidetega #istplisbon18 ja #iSTP2018.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Minister Reps: haridustöötajate tunnustamine toimub nüüdsest riigi kõrgeimal tasemel
• Brüsselis esitletakse Eesti digilahendusi globaalsete väljakutsete lahendamiseks

Kas koolis on mingi pidu? Karneval? Ilmselt karneval, sest kes see niisama heast peast ikka koolimajas hommikumantlis ringi jalutab.

Saalis käib hoogne toolide paika panemine. "145, 146, 147...," loendab üks piiga valjuhäälselt. „Toole on veel juurde vaja!" saavad ülejäänud karmi korralduse. Käsk on vanem kui meie ja tüdrukud jätkavad tarimist.

Klassides valitseb kaos. Lauad-toolid ühes nurgas, lapsed ja kotid teises. "Miks te magamiskotid olete kaasa võtnud, plaanite öömajale jääda?" julgen lõpuks ühelt noormehelt küsida. "Jah, meil on filmiöö!"

Jalutan edasi. Aulas valitseb suur rahu ja vaikus, toolid kenasti reas, ekraan ootel. Ainult üks pruuni mütsiga noormees näpib närviliselt erinevaid juhtmeid ja klõbistab helipuldil nuppe. "No mitte ükski asi ei tööta just siis, kui vaja on!"

Õpilasesinduse president, 9.c klassi noormees Patrick Soome jääb tagasihoidlikuks, kui eesootava filmiöö kohta aru pärin. "Mul siin otsest rolli pole, tiksun siin ja tiksun seal, aitan kus vaja. Ekraanid ja juhtmed tuleb üle kontrollida, et kõik ikka töötaksid. Närvipinge enne algust käib asja juurde. Eks neid närvirakke kulub jah üksjagu, aga küll nad jälle taastuvad." Patricku sõnul on korraldamise juures kõige mõnusam just tulem, siis kui kõik laabub ja töötab. "Lahe on ise teha midagi. Põnev kogemus!" Õpilasesinduse presidendina vastutab ta ka äritegevuse eest. "Meie oma õpilasfirma müüb filmiööl ökotooteid ja mahla. Ega me suurt kasumit looda, aga mine sa tea."

Öös on filme

Filmiöö nimi räägib iseenda eest. See ei ole pelgalt koolis ööbimine, nutiseadmes surfamine ja niisama aja surnuks löömine. See on tõeline koos olemine. Istud sõbraga kõrvuti ja elad kaasa filmidele, mis olid 2013. aastal PÖFFi Justfilmide kavas. Igaühele oma film. Suurematele ja vanematele noortefilm, romantiline draama "Keith", noorematele aga kogupere seiklusfilm "Belle ja Sebastian". Ühtviisi head ja emotsionaalsed mõlemad. Nii mõnigi lahkub saalist silmi peites, sest "midagi läks vist silma, mingi sodi ilmselt!"

Öö kulminatsioon saabub siis, kui ekraanile jõuavad noorte endi loodud lühifilmid. Mitte niisama, tühjast-tähjast rääkivad ekraanilood, vaid portreed Eestimaa endistest ja praegustest kultuurikorüfeedest: Konrad Mägi, Ellen Niit, Arvo Pärt, Jaan Kross, Lennart Meri …

Seisan, vaatan ning taban ennast korduvalt mõttelt: "Vau, milline omamoodi lähenemine, selle peale ikka annab tulla!" Noored on julged ja vabad, neil puuduvad stambid ja hirm, nad tahavad katsetada, proovida ning julgevad eksida. Mis sellest, et filmitud on telefoniga ja montaaž kohati konarlik, helikvaliteet jätab soovida, lõpptulemus on kõigele vaatamata hea. Isegi väga hea!

Filmiöö korraldaja õpetaja Eili Laasi sõnul ongi filmiöö üks eesmärkidest panna noored kaasa mõtlema, looma, meeskonnana toimima. "Selle aasta ülesanne oli seotud Eesti juubeliga. Eks see üks paras pähkel oli nende jaoks, aga tulemus oli igati vaeva väärt. Otsest juhendamist ei olnud, õpilased pidid ise meeskonnana toimima, materjali otsima, infot koguma, stsenaariumi välja mõtlema. Klassijuhatajaid aitasid nõuga ning vajalikke nippe saadi ka eelnevatest töötubadest." Laasi sõnul ei osanud ta noorte filmidest midagi karta ega oodata. Aga valminud linateostega on ta küll väga rahul.

Järgmisel aastal on uus filmiöö ja kes teab, mis üllatused meid siis ees ootavad. Võib-olla tummfilmid, võib olla joonisfilmid või hoopis midagi muud uut ja toredat?

Fotod ja tekst: Kadri Pihelo, Peetri Põhikooli huvijuht

Seminaril uurime lähemalt selle tehnoloogia hariduslikku potentsiaali ja reaalsust. Seminar on osalejatele tasuta. Koolitajad: Aivar Hiio, Ingrid Maadvere, Erich Brutus, Jaanus Paasoja.

Registreeru siin

Foto: Farzad Nazifi, Unsplash.

Samal teemal:

• Virtuaalreaalsus jõudis eTwinningusse
• Loodusmuuseumi virtuaalreaalsuse elamus kutsub kohtuma ürgsete elukatega
• Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele

Meil on hea meel kutsuda teid kogu perega ühele meeleolukale muinasjutuhommikule.
Seekord tuleb meile taas külla vanaproua Hernesta, kes pole päris tavaline naisterahvas.
Tal on üks isemoodi põll, mille taskus on peidus põnevad, mõnikord ka õpetliku ivaga muinaslood.
Tule kuulama, millised lood seekord põlletaskust välja vupsavad!
Lugude kuulamisele järgnevad kooslaulmine, seltskondlikud mängud ning lihavõtte meene kaunistamine.

Oodatud on pered 5–12 aastaste lastega. Sissepääs 3 eurot, perepilet 6 eurot. 

Miiamilla muuseumi pere

Samal teemal:

• Jõulutunnid Kalamaja lastemuuseumis Miiamilla koolile ja lasteaiale

Teadusmaratoni korraldaja Helin Haga ütles, et esmapilgul võib AHHAA poolt koordineeritav teadusprogramm muude EV100 sündmuste kõrval tunduda üllatava valikuna. 

„Samas on teadus kultuuri lahutamatu osa ning Eesti 100. sünnipäeva puhul on igati sobiv juhtida tähelepanu ka sellele, kui hüppeliselt on teadus Eestis viimase saja aasta jooksul arenenud,“ märkis ta. „Näitame, et klassikalistesse teaduskatsetesse saab edukalt põimida kultuurilisi ja ajaloolisi teadmisi.“

„Kahe päeva jooksul toimub 12 etendust neljalt meeskonnalt, kelleks on AHHAA, Teadusbuss, Psühhobuss ja Kvark. Igaüks viib läbi kolm etendust, millest pikemad kestavad 30 minutit ja tutvustavad Eesti teadust, lühemad, 15-minutised etendused on aga ilma sõnalise osata ning neis on suurem rõhk koostööl ja visuaalsetel elementidel,“ selgitas ta. 

Haga sõnul ei olnud Holland teadusteatrite maratoni toimumiskohana juhuslik valik. 

„Viimastel aastatel on Holland olnud Eestile oluline strateegiline partner, näiteks IT-valdkonnas, lisaks on Hollandis märkimisväärne eestlaste kogukond. Amsterdami teaduskeskus NEMO on omakorda üks Euroopa tuntumaid teaduskeskusi ning nad osalevad aktiivselt paljudes projektides, kus ka AHHAA kaasa lööb,“ möönis koordinaator.

„AHHAA on tuntud kvaliteetsete teadusetenduste läbiviijana ning viimastel aastatel on Eestis tekkinud arvukalt uusi teadusteatrietenduste tegijaid, kes on kiiresti populaarsust kogunud. Seetõttu on teadusteatrite maraton hea võimalus tutvustada nii Eesti teadust kui ka noori teadlasi ning teadusteatrit kui kultuuri ühte vormi,“ rääkis ta. 

Teadusteatrite maraton toimub 31. märtsil ja 1. aprillil Amsterdami teaduskeskuses NEMO. Lisaks teadusteatrietendustele saab iga päev osaleda kolmes käed-külge töötoas. Kogu programm on ingliskeelne ning sellest saab osa võtta NEMO piletiga. Teadusteatrite maratoni projekti rahastab Riigikantselei EV100 välisprogrammi vahenditest.

Allikas ja foto: AHHAA pressiteade. 

Samal teemal:

• AHHAA keskuses sündis uus külastajarekord
• AHHAA avas interaktiivse spordinäituse

Tervisekonverentsi korraldab Descartes’i kool, kes käesoleval kevadel tähistab oma 25 tegevusaastat tervist edendava koolina.  

„Iga noor peaks lisaks teadmistele saama koolist kaasa positiivse ellusuhtumise ning oskuse hoida enda vaimset ja füüsilist tervist,“ sõnas kooli tervisekomisjoni juht Kaja Kivisikk.

Üritusel räägitakse unetervisest, õpilaste sportlikust aktiivsusest ja arvuti mõjust inimese tervisele.

Konverentsil näeb ja kuuleb Kene Vernikut Hea Une Keskusest, Maarja Kalmat TÜ Liikumislaborist ning Descartes’i kooli, Kristjan Jaak Petersoni ja Tamme gümnaasiumi õpilasesinejaid. Ürituse teise poole sisustavad praktilise suunitlusega töötoad.

Igast koolist on oodatud kuni 6 õpilast (7.-9. klass) ja 1-2 õpetajat.

Igal osalejal palub kool eelnevalt registreeruda hiljemalt 29. märtsiks lingil http://lingid.ee7tdk-tervisekonverents ja valida endale osalemiseks kaks töötuba.

Tervisekonverents toimub Tartu Descartes’i Koolis, Anne 65.

Päevakava ja esinejatega saab tutvuda kooli kodulehel www.tdk.ee.

Tervisekonverentsi toetavad Tartu LV haridusosakond, Tartumaa tervisetuba ja A. Le Coq.

Info edastas Kadri Lill, Descartes’i kooli huvijuht.

Samal teemal:

• Descartes`i kool avas helkurpuu
• Prantsuse koor tegutseb rõõmu najal

Sel suvel ülikooli sisseastujad saavad juba märtsis teha kindlaks, kas nad täidavad tehnikaülikooli sisseastujale esitatavad nõuded matemaatikas. 

Tänaseks on katsele soovijad registreerunud ligi 150. 

Katse tulemus on võrdsustatud TTÜ-sse sisseastumisel laia matemaatika riigieksamiga, arvesse läheb parim tulemus. Tehnikaülikooli sisseastumiskatse põhineb laial matemaatikal.

Sisseastumiskatse tegemine on vajalik, kui sisseastumiseks nõutud matemaatika riigieksamit pole tehtud. Samuti juhul, kui on sooritatud kitsa matemaatika riigieksam, kuid kandideerimiseks on vaja laia matemaatika eksami tulemus.

 Matemaatikakatset võib teha ka siis, kui soovitakse parandada oma riigieksami tulemust. 

Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise teise kursuse tudeng Sirelyn Pommer kinnitab, et tehnikaülikooli matemaatika katse oli hea võimalus enda teadmised proovile panna enne lõpueksamit: „See motiveeris valmistuma kooli kohustuslikeks eksamiteks ja samas lisas kindlustunnet juhuks, kui riigieksam ebaõnnestub. Katse tegemisega olen ju oma teadmisi koolile eelnevalt näidanud, seega on väljavaade enda sisseastumisvõimalusi parandada. Lisaks andis see šansi leida teadmistes kitsaskohad. Kusjuures katses oli ka sellist tüüpi ülesandeid, mida nägin esmakordselt ja see avardas silmaringi. Ka võttis katse pingeid maha ka riigieksamiks valmistumisel, nö soojendus oli ju tehtud. Soovitan seda igal juhul ka teistele, ja seda just kindlustunde saamiseks.“

24. märtsil saab matemaatikakatset teha kell 11 TTÜ Tartu kolledžis (Puiestee 80A, Tartu). Katsele tuleb kindlasti eelnevalt registreeruda, lisainfot saab Tartu kolledži lehelt www.tark.ttu.ee 

Ülikooli sisse astumiseks tuleb lõpetada gümnaasiumiõpingud. Sisseastumisavaldusi saab esitada alates 25. juunist sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu. Tehnikaülikooli matemaatikakatset saab teha ka 26. juunil TTÜ peamajas ja Virumaa kolledžis.

Tehnikaülikooli sisseastumise erialakatseid saab paljudele erialadele teha juba alates jaanuarist, järgmine võimalus nendele registreerumiseks on alates 26. märtsist. 

Lisainfo 
www.ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/vastuvott 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ avatud uste päeval saab registreeruda ülikooli märtsikuistele sisseastumiskatsetele