Huvilised said vaadata õenduse ja bioanalüütiku eriala tutvustavat õppematerjali, mis on valminud firmas Maru VR. Tegu on interaktiivse virtuaalreaalsuse lahendusega, kus vaataja saab ülevaate mõlema eriala olemusest ning  saab ise erinevaid töövõtteid lähemalt vaadata. Õppematerjali valmistamiseks kasutati 360 kraadi filmimist ja Unity programmeerimist. 

Maru VR on keskendunud virtuaalreaalsuse ja 360 kraadi videote lahenduste pakkumisele ning seminaril jagas kogemusi firma juht Lilit Palmar. „Lihtsate vahenditega saab inimesi panna erinevatesse olukordadesse ja paikadesse – selleks on loodud keskkond ja vaja läheb peaseadet ehk VR-prille,“ sõnas Palmar. Samas tõdes ta, et kõrge hinna tõttu ei ole VR-seadmed massidesse levinud, kuid virtuaalreaalsus on tulnud, et jääda; see põnev tehnoloogia tekitab inimeses palju emotsioone. „On väga oluline, et esimene virtuaalreaalsuse kogemus oleks vaatajale positiivne, et ta ära ei ehmuks. Seadmed on kallid, sest virtuaalreaalsuse loomine ning selle tarbimine nõuab väga kvaliteetset tehnikat,“ selgitas Lilit Palmar. Õppetöös saaks virtuaalreaalsust kasutada ennekõike kui võimalust näidata õpilastele kohti ja olukordi, kuhu nad muidu mitte kunagi ei satuks; pakkuda neile võimalust olukorrad läbi elada või keerulist probleemi oma silmaga näha. Näiteks keemiatunnis ei saa läbi viia ohtlikke katseid, vulkaani sisse ei roni meist keegi ja ookeanisügavustesse ka ei lasku. Virtuaalreaalsuses on see kõik võimalik. Kui paneme pähe VR-prillid, näeme enda ees ja taga, vasakul ja paremal, ülal ja all tehismaailma, mis loodud arvutigraafikaga või pildistatud üles 360 kraadi kaameraga.

eTwinningu projektijuht Elo Allemann sõnas seminari alul, et õpetajad on virtuaalreaalsusega kokku puutunud kui kasutajad, seminari eesmärk on õppida virtuaalreaalsust ka looma. Näiteks eTwinningu projektides. Mitu projekti on saanud tõuke Eesti ja Norra õpetajate koostööst, mis algas umbes aasta tagasi ühel kontaktseminaril. Just norralased tutvustasid meie õpetajatele virtuaalreaalsuse kasutamist õppetöös. 

Konguta Kooli klassiõpetaja Pille Granovski teeb eTwinningu projekti „Safe surfing“ ehk turvaline surfamine internetis. „Projekt tutvustab turvalist käitumist internetis. Tulem peaks olema selline, mida saab prillidega virtuaalreaalsuses vaadata,“ sõnas Pille Granovski. Projektis teevad eesti ja norra õpilased vastastikku videoid, kus üks pool kajastab vale käitumist internetis ja teine pool peab siis vead parandama. Näiteks libakonto loomine, paroolide kasutamine, õngitsemine jms. „Kasutame videote juures liitreaalsust, see on vahend, et toimetamist põnevamaks muuta,“ ütles Granovski.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi haridustehnoloog Tiiu Leibur tutvustas eTwinningu projekti „Join me on a VR expedition!“ ehk liitu minuga seikluseks virtuaalreaalsuses. Projekti mõte on lihtne: kõigepealt õpiti ja vaadati, mis on 360 kraadi videod ja mis on virtuaalreaalsus. Meie õpilased vaatasid filme Norra kohta ja vastupidi. Nüüd tahavad projektipartnerid teha oma koolist 360 kraadi video ning hiljem jagatakse muljeid, kuidas läks. 

Tallinna Ristiku Kooli õpetaja Eve Reisalu tutvustas projekti „Experiences in Google Expeditions“ ehk siis virtuaalsed rändamised paikadesse, mida see keskkond pakub. Projektis osalevad veel Tartu Hiie Kooli õpilased (õpetaja Mari Tõnisson) ja Juuru Eduard Vilde Kooli õpilased (õpetaja Helle Kiviselg). Ka siin on projektitegevused väga lihtsad: õpilased teevad Google Expeditionsis ekskursioone (360 kraadi videod loodusest, arhitektuurist, kultuuriloolistest paikadest üle maailma, mida saab vaadata nii VR-prillidega kui ilma) ning pärast räägivad, mida nad nägid ja teada said. 

Seminaril jagasid praktilisi nippe Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson ja GAGi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Mari Tõnisson viis õpetajatega läbi Google Expeditionsi kasutamise kiirtunni, selgitades kohe ka, kus võivad probleemid tekkida ja kuidas need lahendada. Ingrid Maadvere tutvustas GAGi virtuaalreaalsuse klassiruumi, kuidas õpilased kasutavad õppetöös 360 kraadi kaamerat ja kuhu sellise kaameraga tehtud fotod üles laadida. 

Seminar andis kiire ja kokkuvõtliku ülevaate virtuaalreaalsuse kasutamisest õppetöös. Õpetajad tõdesid, et praegu jääb sellega seotu ikkagi vaatamise-jälgimise tasandile: tundi saab 360 kraadi videotega ja virtuaalreaalsusega huvitavamaks muuta. Muu sõltub vahenditest, ja neid ei jaksa koolid suurtes kogustes osta. 

Küll oldi ühel nõul selles, et virtuaalreaalsusega seonduvat tuleb juba nüüd õppida, sest ühel hetkel jõuab see tehnika koolidesse nagunii. Uut tehnoloogiat, uusi vahendeid tuleb õpetajatele tutvustada. Ja kui juba virtuaaltuure luua, siis selliseid, millest saaks kasu kogukond tervikuna. 

Fotod: Laura Vetik. 

Samal teemal:

• Liitu projektiga „100 rahvamängu Eesti lastele“!
• Kuidas koolis kõiki kaasata