Kas Sa otsid tasuta materjale, mis oleksid Sulle kasulikud õpetajatöös ja toetaksid Su elukestvat õpet? 

Rahvusvahelise projekti CO-LAB raames jagatakse materjale, mis on loodud koostöös õppimise ja õpetamise e-kursuse raames. Need materjalid on nüüd avalikud ja kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks. 

18. jaanuaril kell 17.00 toimuval veebiseminaril tutvustavad CO-LABi eksperdid koostöös õppimise ja õpetamise e-kursusel loodud õppematerjale ning jagavad soovitusi, kuidas luua enda õppimise teekond. 

Seminari sihtrühm: poliitikakujundajad, koolitajad, koolijuhid, õpetajad.

Seminaril käsitletakse järgmisi teemasid: 

·         haridustöötajatele kursuste loomise ja läbiviimise tähtsamad aspektid

·         avalikud õppematerjalid, litsentsimine ja korduvkasutamine

·         küsimused ja vastused

Seminari kestus on 1 tund ning see on inglise keeles, loe lähemalt siit: http://colab.eun.org/onlinecourse. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas teha loodus- ja reaalainete õpetamist põnevamaks ning elulisemaks

Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul on ehituse erialade sisseastujate arvud kõrghariduses viimasel viiel aastal langenud veerandi võrra. „Tööturul on puudus praktilise suunitlusega inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina. Seoses hoone tehnosüsteemide keerukamaks muutumisega on eriti puudus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest, kelleks paraku rakenduskõrghariduses Eestis hetkel õppida võimalik ei ole," lausus Uiboupin.

Uuringust selgub ka, et paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe, kuid valdkonna teadmised ja oskused on ehituse keerukamaks muutumisel üha olulisemad. Oskustöötajad vajavad pidevat ja paindlikku täiendusõpet ning võimalust erialaste oskuste omandamiseks väiksemate osade kaupa nii tasemehariduses kui täienduskoolituses.

Järgmisel kümnendil jääb ehituse tööjõuvajadus samaks

Ehitus vajab aastas umbes 880 uut töötajat, neist 385 spetsialisti ning 495 oskustöötajat. Väikest hõivatute arvu kasvu prognoositakse inseneridele, tööjuhtidele, hooneautomaatika tehnikutele ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppadele. Viimistlejate ametikohtade arv väheneb lähikümnendil mõnevõrra.

Ülevaade uuringu tulemustest

OSKA ehituse tööjõu- ja oskuste uuring

OSKA ehituse uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolituses, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust järgmisel kümnel aastal.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. 

Samal teemal:

• Uuring: aastaks 2025 jääb tööealisi 43 000 võrra vähemaks
• Uuring: keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest

Kõrghariduspäeval „Õpi Tartus!” kohtuvad tulevaste tudengitega oma ala parimad spetsialistid ning 27 töötoas saavad õppurid jõuda selgusele, millise erialaga enda tulevikku siduda.

Kolmandat aastat toimuv kõrghariduspäev on osutunud üle ootuste menukaks: päeva jooksul võtab Tallinnas Kultuurikatlas toimuvatest töötubadest ja konverentsist osa üle 1500 noore.

Lisaks Tartu Ülikoolile tutvustavad end Eesti Maaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Esmakordselt avab kõrghariduspäeval uksed mitmekesine erialade tuba, kus praktilisi näpunäiteid ja kogemusi enda igapäevast jagavad tudengid ise.

„Eesti noortel on edasiõppimiseks tohutult valikuid ja õige eriala leidmine on suur vastutus,“ rääkis „Õpi Tartus!“ projektijuht Karin Kustavus. „Tahame olla õpilastele selguse leidmisel abiks, sest paljud ei pruugi isegi teada, milliseid valikuid ülikoolilinn Tartu pakub ja et just siin saab omandada maailmatasemel haridust.”

Kõrghariduspäeva konverentsile tulevad noortele häid nõuandeid jagama teiste seas endine õiguskantsler Allar Jõks, motoringrajasõitja Anastassia Kovalenko, 2017. aasta Eesti parima ettevõtte tiitliga pärjatud Magnetic MRO juht Risto Mäeots ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Ilmar Kaur.

„Õpi Tartus!“ päev toimub neljapäeval, 11. jaanuaril kell 10-15 Tallinna Kultuurikatlas. Päeva juhivad Jim Ashilevi ja Henri Laumets.

Noored, kes seekordsele kõrghariduspäevale ei jõua, saavad Tartu Ülikooli õppimisvõimalustega tutvuda 28. veebruaril ülikooli lahtiste uste päeval.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Jessica Ruscello, Unsplash.

Samal teemal:

• Video: tulevaste matemaatikute, IT- ja majandusspetsialistide uus õppehoone
• TÜ tudengid pääsesid maailma mainekaima programmeerimisvõistluse finaali
• Maaülikool tunnustab väljapaistvaid tegijaid

• Nutikas ruum toetab nutikat õppimist
• Konkurss "Näita oma innovaatilist klassiruumi!"

„Viimased loomad“ linastub eestikeelsete subtiitritega kahel korral: 22. ja 24. jaanuaril kell 15:00. Õpetajatele taas ette valmistatud õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

„Viimased loomad“ filmi tutvustus

Kolm aastat jäädvustas sõjafotograaf ja debütandist režissöör Kate Brooks laimokk-ninasarviku ohustatud elu kesk ülemaailmset loomakaubitsemiskriisi. Kui ta filmimist alustas, oli neid maailmas alles vaid seitse isendit. Praegu on neid järel ainult kolm.

Filmis vaadeldakse tööstusliku ulatuse saavutanud ebaseaduslikku loomakaubandust globaalsest perspektiivist, Aafrikast Lähis-Ida ja Ameerika Ühendriikideni. Rahvusvahelistest kaubitsemiskeeldusest hoolimata müüakse salakaupa avalikult ning seda on lihtne leida nii seaduslikelt kui ka reguleerimata siseriiklikelt turgudelt.

Samal ajal töötavad kogu maailma teadlased välja uusi tehnoloogiaid kurjategijate tabamiseks ja ohustatud liikide päästmiseks. Euroopas ja San Diegos üritavad geneetikud laimokk-ninasarvikuid kehavälise viljastamise ja tüvirakutehnoloogia abil paljundada. Seattle’is tuvastab üks kohtuekspert DNA-testidega konfiskeeritud elevandiluu päritolu ja sellega äritsemist korraldavaid kuritegelikke võrgustikke. Ning Keenias viiakse lõpuks ometi üks vandliäritsejate boss kohtu ette – kuid kas ta suudetakse ka süüdi mõista?

„Viimased loomad“ on haarav ja kainestav film erilistest inimestest, kes lähevad loomade kaitsmise nimel uskumatult kaugele. Film paljastab selle lubamatu ja saatanliku äri kombitsaid, mis jäävad oma laastavast toimest hoolimata sageli tabamatuks. Lisainfot leiate meie kodulehelt -  http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-viimased-loomad või filmi ametlikult lehelt - http://thelastanimals.com/ . 

Lisaks toimuvad Sõpruses Raimo Jõeranna ja Kiur Aarma uue kodumaise dokumentaalfilmi „Rodeo“ eriseansid koolidele. Filmi lühitutvustus: taasiseseisvunud Eesti esimesele põhiseaduslikule valitsusele, mis saab noore ja kogenematu peaministri Mart Laari juhtimisel võimule 1992. aasta sügisel, ei ennustata valitseva kaose keskel paari kuudki. Ometi suudetakse võimul püsida kaks aastat, viies ellu hulga radikaalseid reforme. Filmi tutvustava lõiguga saab tutvuda siin - https://vimeo.com/183094868. Eriseansid toimuvad kahel korral: 12. ja 13. veebruar kell 15.00.

Mõlemad filmid sobivad eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

"Klassiga kinno!" on igakuiselt Sõpruse kinos toimuv eriprogramm, mida toetab Eesti Kultuurkapital. Kino kodulehelt leiab infot ka veebruari dokumentaalfilmi „Huntide vabadus“ kohta - http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-huntide-vabadus. Eesti Vabariigi juubelikuu film räägib demokraatiast.  

Allikas: kino Sõprus info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Saatesari „Eesti lugu“ on väärtuslik õppematerjal mitmesse ainetundi
• Tudengite uued parimad filmid jõuavad Eesti publikuni

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: „Nukitsa konkurss on eesti lastekirjanduse suursündmus, mis kutsub lapsi valima oma lemmikuid viimastel aastatel ilmunud lasteraamatutest. See on kõige vahetum tagasiside lugejatelt ning võimalus väljendada oma tänu ja kiitust meie lastekirjanikele ja illustraatoritele. Ootame kõiki andma oma panust, et võimalikult paljud lapsed osaleksid konkursil ja hääletaksid oma lemmiku poolt.“ 

Tänavu võistlevate raamatute nimestik sisaldab 234 raamatut aastatest 2016–2017, sealhulgas võistleb 136 eesti kirjanikku ja 108 illustraatorit. Hääletamine kestab 20. veebruarini.

XIV Nukitsa konkursi võitjad tehakse teatavaks 7. aprillil lastekirjanduse keskuses toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. 

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemad laureaadid leiab siit.

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Samal teemal:

• Laste ja noorte kultuuriaasta pööras pilgu noorele loojale ja publikule
• Aasta Rosina auhinna pälvis teadmisteraamat „Füübits“

Ühe nime alla koonduvad senine teadus- ja arendusosakonna tehnoloogiasiirde talitus, TÜ idufirmade tegevust koordineeriv TÜ Ideelabor ning enne EIK-i nime all tegutsenud konsortsium.

Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse loomisega jõuab lõpule protsess, millega täpsustati TÜ tugiüksuste rolle. EIK-i põhiülesanne on TÜ kui ettevõtliku ülikooli edendamine, üle-eestilise eestvedaja rolli kindlustamine majanduse teaduspõhise arengu toetamisel ning ülikooli kui rahvusvaheliselt nähtava ja innovaatilise partneri esindamine globaalses teadus- ja innovatsiooniruumis. Eestisiseselt pakub EIK lahendusi, et võimaldada ettevõtjal kaasa rääkida kõrghariduselus ja leida koostöövõimalusi.

„Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus hakkab koondama endas kõiki ettevõtliku ülikooli tugifunktsioone,“ rõhutas keskuse juht Kristel Reim. „Me oleme partneriks ja kontaktpunktiks nii Eesti kui ka välisettevõtjatele, toetame tudengeid-teadlasi nende ideede ja ettevõtluspotentsiaali arendamisel ning kaitseme ja otsime rakendusi TÜ-s loodud tehnoloogiatele. Läbi ADAPTERi koostöövõrgustiku veame eest kõigi Eesti teadus- ja arendusasutuste panustamist Eesti majandusse,“ kommenteeris Reim uue tugiüksuse väljakutseid.

Tudengite kontaktpunktiks jääb Ideelabor, mille tegevusi juhib Maret Ahonen. Teadlastele pakub intellektuaalomandi kaitse ja kommertsialiseerimise tuge EIK-i tehnoloogiasiirde üksus, mida juhib Jane Luht. Suhtlust ettevõtetega koordineerib TÜ partnerlusprogramm, mille tegevusi juhib EIK-i juhataja Kristel Reim.

Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse kohta leiab täpsemat infot kodulehelt.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Video: tulevaste matemaatikute, IT- ja majandusspetsialistide uus õppehoone
• Tartu Ülikooli talveülikool 2018

"Õppetöös osalemiseks pole vaja oma arvutisse installeerida vajalikke e-teenuseid, need on keskkonnas olemas. Näiteks küberturbe õppimiseks on liivakast, kus on olemas nii küberkurikaelad kui ka arvutikasutajad, et õppida kaitsma ja looma teenuseid meie digitaalseks eluks," kinnitas Margus Ernits TTÜ IT kolledžist.

Õpiruumide kasutamise võimalusi tutvustatakse 16. jaanuaril kell 14 TTÜ  IT Kolledžis seminaril. Õpiruumide kasutamine on tasuta ning nende loomist on rahastanud Euroopa Regionaalarengu Fond.

Uutes õpiruumides saab viia läbi praktilist IT õppetööd, milles osalemiseks on vajalik vaid internetiühendusega arvutit. Vajalik infrastruktuur on olemas virtuaalses õpiruumis. Selline töökorraldus muudab õppetöö paindlikumaks ning selles saab osaleda ka näiteks kodust lahkumata.

„Õppetöös osalemiseks pole vaja oma arvutisse installeerida vajalikke e-teenuseid, need on keskkonnas olemas. Näiteks küberturbe õppimiseks on liivakast, kus on olemas nii küberkurikaelad kui ka arvutikasutajad, et õppida kaitsma ja looma teenuseid meie digitaalseks eluks,“ kinnitab Margus Ernits TTÜ  IT kolledžist.

Lisaks on need õpiruumid mugavad ka õppejõule, kes saab anda kohest ning interaktiivset tagasisidet, ka on süsteem käepärane kaugõppijale.

Nii saab näiteks õpetada IT süsteemide administreerimise, arendamise või küberturbe õppureid nii kutse- kui ka kõrgkoolide päevases ja kaugõppes.

Õpiruume on juurde loonud ka neid kasutanud tudengid.

Esimesed IT kolledži virtuaalsed õpiruumid loodi 2016. aasta augustis arendusprojekti „Virtuaalsete õpiruumide ja simulatsioonikeskkonna loomine ja juurutamine“ (VÕSA) raames ning seda on kasutanud rohkem kui 400 tudengit. VÕSA õpiruume saavad kasutada Eesti kõrg- ja kutsekoolide õppejõud praktiliste IKT laborite läbiviimiseks muutes seeläbi IKT õpet praktilisemaks, paindlikumaks ja õppijat toetavamaks.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool käivitab mahuka digireformi
• TTÜ matemaatika ja füüsika õpitubade linnalaager 6. ja 7. klasside õpilastele

Hoone ehitus algab 2018. aasta jaanuaris ja õppetöö algab seal hiljemalt 2020. aasta alguses.

Vaata videot loodavast õppehoonest siit.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• TÜ tudengid pääsesid maailma mainekaima programmeerimisvõistluse finaali
• Tartu Ülikooli talveülikool 2018

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkirjast on kõige hõlpsam aimu saada ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftide juhtnuppudelt, busside stoppnuppudelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Kõige usinamad punktkirjakasutajad on kirja Tartu Emajõe Koolis või Tallinna Heleni Koolis selgeks õppinud pimedad lapsed. Kui koolid lõpetatud, siis punktkirja kasutamine ja punktkirjas raamatute lugemine paraku vähenevad – arvutite ekraanilugemistarkvara ja CD-dele loetud või arvutis kuulatavad heliraamatud võimaldavad info kiirema ning ulatuslikuma kättesaamise. Braille kirjaoskusest on aga kasu märkmete tegemisel, nutitelefonis kirjutamisel ja punktkirjakuvari abil arvuti kasutamisel.

Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on ligi 900 nimetust punktkirjas raamatuid. Mullu lisandus 31 nimetust. Punktkirjas trükiti 14 lasteraamatut, mida lugejad on soovinud. Nii võib nüüd punktkirjas lugeda Mika Keräneni raamatut „Jõmmu“, Kairi Looga „Leemuripoeg Ville teeb sääred“ ja Ilmar Tomuski „Inglid kuuendas b-s“. Raamatukogus trükitutest viis on venekeelsed, annetustena saadud raamatutest enamik aga ingliskeelsed. Trükiti ka teatrietenduste ja konverentside kavu ning näitusi tutvustavaid tekste. Kõigil Braille kirja kasutajatel on võimalik saada endale 2018. aasta kalender punktkirjas.

Punktkirja kirjutamise vahendeid – punktkirjatahvleid, krihvleid, punktkirjakirjutusmasinaid ja arvutite punktkirjakuvareid – müüb soodustingimustel abivahenditena MTÜ Jumalalaegas abivahendikeskus Silmalaegas.

Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni. Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem.

Allikas: Eesti Pimedate Raamatukogu

Foto: Flickr, litsents CC BY-NC-ND 2.0

Samal teemal:

• Täna on ülemaailmne punktkirjapäev
• Arvutimängud ja õppimine - üks ei välista teist