Nutikas ruum toetab nutikat õppimist


Avaldaja:Madli Leikop11. Detsember 2017

HITSA seminaridesari „Võrgustik võrgutab“ tähistas 10. aastapäeva loomulikult seminariga. 7. detsembril koguneti TTÜ Mektory majja ja arutleti, mis teeb koolimajast nutikoolimaja.

Tehnikaajakirjanik Hans Lõugas, kes päeva juhtis, sõnas, et igaühel on mälestus ja teadmine koolimajast oma kooliaja põhjal, koolimaja oli ja on rohkem kui lihtsalt maja. Kas see peaks olema nutikoolimaja, on aastal 2017 muidugi oluline ja moodne küsimus. Kui meie kodud muutuvad järjest targemateks ja isemõtlevamateks, peavad muutuma ka koolihooned. 

NUTT1.jpg

„Võrgustik võrgutab“ sarja ajalugu meenutati videolõigu vahendusel. HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tõdes, et väikselt alanu on suureks kasvanud, nüüd saab seminare jälgida ka üle veebi. „Saame osa uuest teadmisest, ilma et peaksime füüsiliselt kohal olema,“ sõnas ta ja lisas, et lõppev aasta oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse jaoks omamoodi restardi-aasta. „HITSA strateegia on paika saanud, aitame kaasa, et aastaks 2020 oleks IKT-õpe kättesaadav kõigis Eesti õppeasutustes.“  

Tallinna Ülikooli doktorant, SmartEducationi koolitaja Marge Kusmin andis alustuseks kuulajatele kiire ülevaate, kuidas on maailmas mõistetud ja arendatud nutikat koolimaja, nutikat klassi, nutikat õppimist ja õpetamist (smart teaching, smart schoolehause, smart learing, smart classroom). 1997 alustati esimesena maailmas Malaisias nutika koolimaja kontseptsiooni juurutamist, ennekõike tähendas see koolide varustatust arvutitega. Siis oli maailmas levinud arvamus, et kui õpe on 100% e-õpe, siis ongi meil kõik nutikas, nii klassiruum, koolimaja kui õpilased-õpetajad. 2012 võeti USAs, New Yorgis nutika koolimaja kontseptsioon käsile, aga jälle tehnoloogiat silmas pidades. „Kui kasutame tehnoloogiat samal vanal viisil nagu kriiti ja tahvlit, ei ole lootust, et õpitulemus paraneb. Nutikas haridus – see on kuidas luua nutikaid õpikeskkondi, kuidas neid keskkondi ja tehnoloogiat kasutada õppeprotsessis, erinevad õpetamismeetodid ja -strateegiad,“ sõnas Marge Kusmin. 

NUTT3.jpg

Väätsa Põhikooli direktor Marko Sootla rääkis Väätsa kogemusest: kuidas targa maja funktsionaalsust õppetöösse siduda. Kaks aastat tagasi otsustati koolihoone renoveerida liginullenergiaga hooneks. „Maja on tõesti päris nutikas, soojus-, niiskus- ja õhurežiim on seadistatud sellisel viisil, et inimene enam väga sekkuma ei pea. Samas oleme ka mõisakool. Mõis on väärikas, aga tänapäevases mõistes mitte eriti tark keskkond. Nii et mõlemad on meil olemas,“ ütles koolijuht. Väätsa kooli põhiväärtused on innovaatilisus, professionaalsus ja praktilisus. Eesmärk on, et Väätsa Põhikooli lõpetanu on pisut rohkem keskkonnateadlik ja teadlik IKT kasutamisest. „Kooliruumid on kujundatud nii, et kõiki saab kasutada õppimiseks, kaasa arvatud koridore, ja et õpetajatel ka oleks kena olla, mitte ainult õpilastel. Digivahendid ei ole mitte laboris, vaid kooliruumi(de)s,  asjade interneti oleme lastele kättesaadavaks teinud nii palju kui võimalik.“ Liginullenergiaga hoone tähendab ka seda, et süsteem väljastab ja kontrollib pidevalt andmeid õhuniiskuse, temperatuuri jms kohta. Neid andmevooge saab  kasututada õppetöös: seoste loomine igapäevaeluga, analüüsi-  ja probleemilahendamise oskuste arendamine, teemad uurimis- ja loovtöödeks. „ Kui koolimajast ära tulin,  jäid 9. klassi õpilased tegema õppefilmi, mis on kõige tähtsamad omadused sellel targal koolimajal,“ tõi Marko Sootla näiteks. 

NUTT4.jpg

Edasi sai kuulata lugu GAGi uue õppehoone valmimisest: Sirlet Viilas, Gustav Adolfi Gümnaasiumi projektijuht ja Eero Ääremaa, Gustav Adolfi Gümnaasiumi IT-juht rääkisid teemal "Ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisest: millisest tegevusest algab ühe koolipere jaoks õppehoone renoveerimine, kes saavad olla sellesse kaasatud, mida tuleb arvestada, kuidas hoida fookus õpilastel, mis võib minna valesti ja kuidas seda vältida?"

NUTT2.jpg

Kolm praktilist näidet tulid Paikuse Lasteaiast Mesimumm, Tallinna Südalinna Koolist ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. 

Lasteaiaõpetaja Helin Laane tõi näiteid, kuidas musilased nutikalt õpivad. „Meil on interaktiivne tahvel, BeeBotid,  Makey-Makey´id, tahvelarvutid, videokaamera, diktofon, fotoaparaadid. Lapse roll on õppeprotsessis muutnud. Tahvelarvutid on 12 lapsele, kahe peale üks. Valik oli teadlik, soovisime arendada koostööoskust. Tahvli kasutamise reeglid panime rangelt paika. Kaks kuud võttis aega, et koostöö sujuks. Lisaks õppisid lapsed üksteise pealt, hakkasid õpetama oma paarilist. Lapsed muutusid iseseisvamaks, õppeprotsess soodustas seda. Õpetaja seletav osa vähenes. Kaasame lapsevanemaid, saadame linke, mis oleme teinud, virtuaaldsed näitused paneme üles Google Draivi. Lapsed õpetasid vanavanematele, kuidas teha multifilmi,“ kirjeldas Helin Laane tehtut. 

Südalinna Kooli IT-juht Jaanus Paasoja sõnas, et neil on küll renoveeritud koolimaja, aga uue tehnika vajalikkusega renoveerimisel ei arvestatud. Tehnikat on soetatud hiljem tasapisi. „Tegime konkursi õpilastele, millisena lapsed näevad tuleviku klassiruumi. Maketid valmisid vanal moel paberi, liimi, pliiatsite abil, lisaks tekst juurde. Fantaasiast puudu ei olnud, isegi veemaailm pakuti välja. Toredamad ideed valisime välja ja hakkasime tulevikuklassi ehitama,“ rääkis Jaanus Paasoja. See tähendab, et üks klassiruum sisustati põhjalikult ümber. „Panime klassiruumi lihtsaid lahendusi nagu näiteks kellad, mis näitavad eri ajavööndeid. Muretsesime huvitavad toolid, kus saab asju hoida, on mugav istuda ja nendega saab klassiruumis n-ö ringi sõita; 3D-printerid, televiisorid, kuhu suunata tehtud töid ja neid teistele näidata; kott-toolid. Klassi kasutatakse päris tihti. Kolm aastat tagasi avasime selle klassi, nüüd on aeg täiustada.Tahame lisada virtuaalreaalsuse keskkonna ja avada klassi nii, et ka koridorist saaks õppimise ruum.“

Tartu Tervishou Kõrgkool teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov tutvustas uut ja koolile nii vajalikku tehnoloogilist õppevahendit: anatoomilist lauda. Õppevahendi abil saab anatoomia ja füsioloogia õpetamiseks tõetruu kolmemõõtmelise pildi inimkehast tervikuna, selle elundsüsteemidest ja üksikutest organitest. Tekkivat kujutist saab kuvada kihtidena, seda lõikuda ja vaadelda eri suunast. Samuti leiab anatoomiline laud kasutust embrüoloogia, histoloogia ja patoloogia õpetamisel.

Nutikat koolimaja ja selle mõju õppimisele-õpetamisele käsitleti seminaripäeval veel mitme kandi pealt, muuhulgas paneeldiskussioonis ("Praktilised kogemused ja soovitused. Kuidas muudab nutikoolimaja, kaasaegne koolimaja õppeprotsessi? Millised on nõuded ruumile, tehnikale ja taristule?" Osalesid Mathias Mõttus, Tartu Tamme Gümnaasiumi IT-juht; Lauri Läänemets, endine Väätsa vallavanem; Mihkel Laar, Tartu Raatuse Kooli haridustehnoloog; Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasiumi direktor). 

NUTT5.jpg

Seminaripäevast jäi kõlama mõte, et nutikas koolimaja ei tähenda üksnes hoonet või klassi, olulisem on sisu. Ja et Eestist on juba tuua piisavalt häid näiteid, kus nutikas ruum toetab nutikat õppimist.

Võrgustik Võrgutab seminari "Nutikoolimaja" ettekanded on järelvaadatavad siin>>

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal: