Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. 

Jüssi kandidatuuri ülesseadjad rõhutasid tema rolli looduse populariseerijana ning tema otsesest ja kaudset mõjule Eesti looduse tundmisele ja tutvustamisele. Jüssi teenete kirjeldamisel ollakse veendunud, et Fred Jüssi nimi on aastakümnete jooksul muutunud Eestis looduseuurija ja -tutvustaja sünonüümiks. Tegemist on Eesti ühe tuntuima inimesega selles valdkonnas ning samalaadse märgilise tähendusega loodusmõtte kandjaid Eestis ei ole.

Teises esildises lisatakse: „Fred Jüssi on Eesti rahva loodusmõtte eeskõneleja juba aastakümneid. Tema mõte ja hääl, tema vahendatud loodushääled, looduspildid ning kirjasõna on kujundanud loodussõbralikku maailmavaadet meie rahva mitmele põlvkonnale. Loodusmehena on ta meie Rahvusmõtte vormija.“  

Rektor Volli Kalm rõhutas auhinda üle andes, et Fred Jüssi tegevus puudutab väga laia osa ühiskonnast, tema eeskuju on ühtviisi oluline kõikide erialade ja eagruppide esindajatele. “Fred Jüssi on kui usaldusväärse loodusmõtte kehastus. Tema panus Eesti rahva loodusteadlikkuse kasvatamisel omandab eriti märgilise tähenduse praeguses ebakindlas ajas, kus loodushoiu ja looduse mõistmise teemad on teravalt päevakorral nii Eestis kui kogu maailmas,“ mõtestas Kalm Fred Jüssi rolli rahvusmõtte kandjana. 

Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel. Ta lõpetas 1958 Tartu Ülikooli bioloogina, zooloogia erialal. 1958–1960 töötas Hiiumaal Emmastes õpetajana, 1960–1962 ENSV TA eksperimentaalbioloogia instituudis ning 1962–1975 metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumis, peamiselt looduskaitseinspektorina. 1976–1983 oli ta Eesti Raadio kaastööline, lindistas lindude, konnade jt loomade hääli. Just raadio saatesarja „Looduse aabits“ (1979–1986) autorina on ta mõjutanud tohutut hulka kuulajaid, neid saateid lindistati tihtipeale raadiost ja kasutati ka õppetöös. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Fred Jüssi on olnud mitme põlvkonna jaoks Eesti tuntuim loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Tema sulest on ilmunud rohkesti loodust tutvustavaid pildi- ja juturaamatuid, millest paljud on ilmunud tõlgetena ka teistes keeltes: „Kajakad kutsuvad“ (1966), „Fotoaparaadiga loodusesse“ (1965), „Rebasetund“ (1977, 1981), „Jäälõhkuja“ (1986, 2007), „Sügis“ (1995), „Ajamustrid“ (2003), „Maailma mõte“ (2005), „Kivimustrid“ (2015), „Rajamustrid“ (2017) jpt ning loendamatu hulga kirjutisi ajakirjanduses. Ta on teinud raadio- ja telesaateid, avaldanud heliplaate lindude, konnade jm loodushäältega, olnud hinnatud esineja loodusõhtutel jne.

Fred Jüssi teeneid väljendavad ka talle omistatud tunnustused: ta on pälvinud 1984. aastal Eesti eluteaduse hoidja tiitli, 1989 Kumari preemia, 1997 Eesti Taassünni auhinna, 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning 2006 Riigivapi III klassi teenetemärgi. Jüssi on ka Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja ja selle auliige.

Eesti Looduses 2015. aasta veebruaris ilmunud intervjuus märgib Jüssi oma rolli kohta ise: „Kord küsisid mu Soome sõbrad, et kas oled mõjutanud Eesti riigielu. See küsimus üllatas mind, ei osanud vastata. Hakkasin mõtlema, et paljud täiskasvanud või kõrgetel ametikohtadel olnud inimesed on öelnud, et mu pildid või tekstikesed on nende mõtlemist muutnud. Kui niisugune mees istub praegu riigikogus või kõrgel postil hierarhiapüramiidis ja tal on kunagi lapsena loetust või kogetust jäänud sete, siis kui sinna tiigipõhja vits torgata, võib sealt hakata mulle tõusma. See on moraalne kapital, mille inimesed elu jooksul koguvad. Selle tõeline tähendus võib end ilmutada väga palju hiljem.“ 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Füübits ehk teisisõnu füüsika aabits on mõeldud teaduse ja tehnika lugemikuna lastele. Raamatusselgitatakse näiteks aatomi, aja, roboti, skafandri ja paljude muude füüsikas oluliste märksõnade tähendust.

Keskuse direktorTriin Soone: „Eesti oma lasteraamat hakkab tasapisi väljuma traditsioonide raamist ning muutub üha julgemaks ja põnevamaks nii teemadelt, pealkirjadelt kui ka vormilt. Seetõttu oli konkurss aasta omanäolisemale ja erilisemale lasteraamatule üsna tihe. Seekord otsustasime tiitli omistada eesti autorite poolt loodud teadmisteraamatule „Füübits“. Sellel teemal ilmub meil algupärandeid üsna vähe ning valdav osa on endiselt tõlkeraamatud. „Füübits“ oli aga tõeline üllatus – sisukas ja faktirohke, huvitava ja dünaamilise pildikeelega, eakohane ja teadmishimu tekitav ehk meie meelest on selles raamatus olemas kõik see, mis võiks juhatada ühe väikese, aga ka suure lugeja füüsika maailma.“

Autor Mare Müürsepp: „“Füübitsa“ valimine Aasta Rosinaks teeb meid mõistagi väga rõõmsaks, lausa soojendab südant. Kujundaja Angelika Schneideri täpsel ja tundlikul tööl on suur osa selles, et meie raamat silma hakkab ja põnevust ülal hoiab. Tore, kui see raamat aitab nii lastel kui täiskasvanutel uusi teemasid leida ja maailma asjade üle arutleda.“

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Allikas ja foto: Eesti Lastekirjanduse Keskus. 

Samal teemal:

• Lapse kultuuripauna rikastavad mäng, kaunid kunstid ja põlvkondade side
• Lastekirjanduse keskuses käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid

ERRi tele-, audio- ja fotoarhiiv leiab ilmselt paljude õpetajate poolt kasutust kui hea võimalus tunniteemasid ilmestada ja näitlikustada. „Eesti loo“ audioarhiiv peaks ennekõike huvi pakkuma ajalootunnis, aga Piret Kriivan kinnitab, et erinevaid saate teemasid saab siduda ka eesti kirjanduse, muusika, teaduse, hariduse, kultuuriga. Ja nüüd ka Soome ajalooga, sest „Eesti loo“ raames eetrisse minev "Sinivalge" käsitleb Soome ajaloo olulisemaid peatükke ja otsib vastust sellele, miks hoolimata ühisest merest, ühistest valitsejatest, samadest sõdadest ei ole meie käsi ajaloos päris ühtmoodi käinud.

Aga alustame siiski Eestist. Kuidas saatesari „Eesti lugu“ tähistab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva?

Kogu sari „Eesti lugu“ on pühendatud Eestile, inimestele, kes on Eestis elanud aastatuhandete vältel, siin oma igapäevast leiba teeninud või Eesti eest võidelnud, relv käes; eestlastele, kes on võõra jõu sunnil või ka ise vabatahtsi mõnel muul põhjusel Eestist laia maailma elama asunud, ja neile, kes elavad siin praegu. Saatesari on pühendatud ka estofiilidele ja kogu sari pühendatud nii lähenevale 100. aastapäevale kui ka varasematele tähtpäevadele, sest „Eesti lugu“ on juba nii kaua eetris olnud.

Aga tuleva aasta veebruarikuus, iseseisvuskuul, pühendab „Eesti lugu“ kolm saadet kolmele Eesti riigi sünniloos olulisele päevale: mis juhtus 23., 24. ja 25. veebruaril, nii täpselt kui see üldse teada on. Kuhu ja kes viisid või püüdsid viia iseseisvusmanifesti tekste, millal ja kus see ette loeti, kus olid parajasti pealetungivad sakslased, kus põgenevad punased; kus peeeti lahinguid, kuidas ja kus hukkus esimene Eesti riigi eest langenu lätlane Johann Muischneek jms. 

Aga enne, kui hakkame tähistama Eesti 100. aastapäeva, räägime hoopis Soomest, et soomlasi meeles pidada nende omariikluse 100. aastapäeval. "Eesti loo" raames jõuab eetrisse "Sinivalge".

Mitu saadet Soome ajaloost eetrisse jõuab? Ja kuidas see ikkagi Eestiga seostub?

Soome ajaloo tundmaõppimine aitab meil ehk mõista meid endid. Eks küsimuste küsimus, millele vastust otsime, on muidugi see, miks Eesti ei hakanud 1939/40. aastal Nõukogude Liidule vastu ja miks soomlased hakkasid. Oli põhjus selles, et soomlased suutsid säilitada 1930. aasta demokraatia, Eesti ja sisuliselt kogu muu Euroopa mitte, või on põhjus varasemas ajaloos, selles, et soomlaste vene aeg oli autonoomia aeg ja soomlaste rootsi aeg ilma pärisorjuseta? Miks Rüdiger von der Goltz oli eestlate suur vaenlane landesveeri sõjas, aga soomlastele suur liitlane. Väga põnev! Soome sild – millal hakati rajama seda silda, kes on sellel sillal kõndinud ja kui tugevalt see sild meid tulevikus  ühendab – veel põnevam! Kas see mõjutab või isegi muudab ka Eesti lugu? 

Piret Kriivan ja üks "Sinivalge" esinejatest, akadeemik Seppo Zetterberg.

Millal oli eetris esimene „Eesti lugu“ ja missugused tähtsamad Eesti ajaloo etapid on tänaseks läbitud? 
 
Esimene "Eesti lugu" oli eetris 2004 . aasta septembris. Üle 500 saate on nüüd juba varamus ja need saated jutustavad eestlaste elust muinasajal (Ain Mäesalu, „Kaali saladus“  http://vana.vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1321801), keskajal, reformatsioonist ja sellele järgnenud Liivimaa sõdade ajajärgust (Liivimaa sõdade aeg koos oma kangelastega: kes oli legendaarne Ivo Schenkenberg tegelikult,     http://vana.vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/4786). 

Samuti võib varamust leida saated alapealkirjaga "Täna 90 aastat tagasi", need on siis kümne aasta tagused saated, mis keskendusid  Eesti iseseisvumisele. Kuulata saab Eesti riigi sünni juures olnud meestest ja naistest persoonilugusid (saade Joakim Puhkist, sündiva Eesti  riigi „rahakotist”,  http://vana.vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/220) ja vabadussõjast, kus eesti mehed ja naised vapralt sõdisid (http://vana.vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/697).

Ja äsja lõppes sari „Eestlased maailmas”, kus rääkisime sellest, kuidas ja miks eestlased on erinevatel aegadel Eestimaalt lahkunud ja uutel kodumaadel uut elu alustanud. Miks ja kuidas mindi, kuidas kohaneti uues kodus pärast II maailmasõda, miks mindi pärast taasiseisvumist ja miks minnakse nüüdki. „Eestlased maailmas“ avasaade „Miks mindi 1944“ annab palju vihjeid ka selleks, et mõista paremini pagulasi ja nende tegelikke probleeme ning tundeid  tänapäevasel rändeajastul (http://vana.vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/6418).

Missugustes tundides, missugustes klassides sobiks „Eesti lugu“ kasutada kui õppematerjali, kui lisamaterjali? Kas sealt saaksid uurimismaterjali ka tudengid?

Usun et valik on juba nii suur, et sobib päris mitme teema juurde ja nii õppe- kui ka lisamaterjalina.  On ajalooõpikuid, kus see valik on juba tehtud. 

Tagasiside põhjal julgen arvata, et saadet kuulavad ka ajalootudengid, ja ka juba kooli lõpetanud ajaloolased, oma kolleege kuulatakse huviga. „Eesti lugu“ on olnud neile võimalus ennast kursis hoida sellega, millega kolleegid tegelevad. Samas meie ajaloolased ja etnoloogid oskavad jutustada nii, et põnev on kõigil – neil, kelle eelteadmised on väiksemad ja neil, kel teadmisi rohkem. Mulle väga meeldis Eestis elava briti Daniel James Colli mõte: „Kui "Eesti lugu" saaks vaadata Netflixist, oleks see sama pinev ja põnev kui ehedad Ameerika mäed – ja veel millised karakterid, mida iganes nad siis ka ei otsustaks talvel selga tõmmata. Neli köitvat hooaega, iga oma spetsiifilise teemaga vastavalt ajalooperioodile, vürtsitatud tragöödia, üksmeele, rõõmu ja pisaratega.” Nii ongi, meie lugu on nii põnev!

Iseseisva töö jaoks oleks võimalusi hulga, ma arvan, et ka noorematele kui gümnaasiumiõpilastele. 
Meie ajalugu on ju ka meie levimuusika ajalugu, ehk pakub huvi see, kui Välis-Eesti muusika ajalugu uurinud muusik Vaiko Eplik ja ajaloolane Maarja Merivoo-Parro räägivad ja mängivad Välis-Eesti muusikat või väliseestlaste laste- ja jõululaule (http://vikerraadio.err.ee/v/abd35711-eab4-4435-822e-5210826a1cc5).

Ees on ootamas klassi- ja koolilõpu ekskursioonide aeg, inspiratsiooni võiks saada Kristjan Jaak Petersonile pühendatud saadetest ja võtta ette teekond Kristjan Jaak Petersoni jälgedes Tartust Riiga ja tagasi. Kristjan Jaak, kes eesti keelele eluõigust küsis, oli väliseestlane – Riias sündinud, kasvanud ja surnud. Mida Kristjan Jaagu silmad nägid teekonnal Tartust Riiga, kus ta viibis Tartus või Riias elades? Miks mitte see teekond ette võtta kevadel või suvehakul, et tähistada Eesti ja sügisel kättejõudvat Läti omariikluse100. aastapäeva (http://vikerraadio.err.ee/v/eesti_lugu/saated/36236643-12df-4715-a5d1-bd513887b818/eesti-lugu-kristjan-jaagu-jalgedes-riiga).

Kristjan Jaak Petersonist kõnelevate saadete juures oli mõndagi öelda ka Margus Konnulal

Sarja 500. saade „Valge laev” (http://vikerraadio.err.ee/v/eesti_lugu/saated/684cfb8c-62e9-4e42-b60e-881394882e7b/eesti-lugu-valge-laev)  võiks olla ülipõnev lisamaterjal Eduard Vilde loomingu käsitlemise juurde. Mina prooviksin panna õpilased otsima saatest vastust küsimustele, mis selgitavad  Eesti kultuuri- ja ajaloos väga suurt tähendust kandnud kujundit - valget laeva. Kuidas on selle kujundiga seotud  Noa laev, Tšõngõz Aitmatovi, Christa Wolfi looming või küsimused selle sümboli arengust Eesti kultuuriloos: prohvet Maltsvetist, Uku Masingust ja tema  luuletusest „Tontide eest taganejate sõdurite laul“, mis on ka noorteansambli „Progress” repertuaaris; nõukogude noortest ja mängufilmist "Valge laev" ja laevast nimega "Georg Ots".

Aga võib-olla sobib mõne teema juurde hoopis saade „Lapsepõlv”(http://vikerraadio.err.ee/v/e010aec0-61e9-42cb-a79d-7f70709591ef), kust selgub, et lapsepõlv võis isegi keskajal õnnelik olla. Need saated on ka näited sellest, et „Eesti lugu“ ei ole mitte ainult sari sõdadest, suurtest pööretest ja ajaloolistest suurkujudest, vaid ka argielust, igapäevastest asjadest, lihtsatest inimestest.  

Võrreldes algusega - kuidas on saade arenenud, kuidas on plaanid ajas muutunud?

Alguses oli lihtne, hakkasime otsast Tartu Ülikooli arheoloogi Ain Mäesaluga pihta, aga nüüd on jõnksud sisse tulnud ja nii palju on, millest tahaks kohe ja kiiresti rääkida, kõik tundub väga vajalik. Rääkimata on see vana hea rootsi aeg, ärkamisaeg, taaasärkamisaeg, baltisaklase kohta on palju küsitud... 

Vormiliseltki  on saade uuenenud. Ajapikku hakkasin märkama, et meie raadioarhiiv on pungil täis põnevat materjali, olgu ajalugu asjatundjate pilgu läbi või mäletused või kaasaegsete jutustused, mis nüüd on juba ajalugu, mõnikord isegi väga kauge juba; või erinevas vormis salvestatud kirjandusteosed. Eriti oluliseks muutus see vabadussõja käsitlemisel, kus saate sisu kuulajale lähemaks toomisel olid abiks muidugi Lembit Lauri „Kirjutamata memuaarid“. Nüüd on kirjutamata reegel, et iga saade lõpeb teadlase juttu täiendava, meeloluka illustreeriva palaga, mille leidmiseks ma kõigepealt pöördungi Eesti raadio varamusse. Ja tõsi on, et nüüd olen leidnud maiuspalu juba ka mõnest varasemast „Eesti loost“. 

Kas saate ajaloo jooksul on olnud sellist leidu või momenti, mis ajaloolased ahhetama paneb?

Üllatusmoment minu jaoks oli päris sarja alguses, kui Lembitust kõnelevas saates (goo.gl/6inx6H) selgus, et muistse vanema pealuu võib olla sattunud sõjasaagina Poola ja võib seal kuskil muuseumis praegugi alles olla. Püüdsin ma ise ja püüdsid ajalootudengid tõde välja selgitada, aga Poola muuseumide hulka ja muid asjaolusid arvestades on see ülikeeruline. Praegu tegeletakse minu teada sellesse loosse selguse toomisega saatkondade tasemel. 

Salakuller Anu Marttila (http://vikerraadio.err.ee/v/de5a2392-955f-4090-a38d-c282f517f7f1) on inimene, kelle juurde juhatas mind estofiil Pekka Linnainen. Lugu naisest, kes nõukogude okupatsiooni ajal viis Eestist salakaubana keelatud kirjandust välja. 

Üks väga eriline saade oli kindlasti „Pealkirjata saade”, mis oli kavas 21. jaanuaril 2016, Valdo Pandi sünniaastapäeval. Tegemist  oli vana raadiomaja tühjaks kolimise käigus leitud pool sajandit vana salvestusega, kus Valdo Pant vestles kahe metsast välja tulnud mehega ehk endise metsavennaga. Õnneks saime lisada nendesamade meeste endi kommentaari ja ajaloolase hinnangu kõigele toimunule. 

Fotod on võetud "Eesti loo" FB-leheküljelt saate toimetaja loal. 

Samal teemal:

• 20. augustil esilinastub dokumentaalfilm „Põhiseaduse sünd“
• Kodanikupäeva esseekonkurss „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“

Juba sellel laupäeval, 2. detsembril kl 12.00 „Jõuluaja lood ja laulud vanaproua Hernesta põlletaskust“.

Seekordne perehommik aitab häälestuda  eesseisvale jõuluajale. Kavas on jutuvestmine, vanade jõuluviiside ühislaulmine ning kuusekaunistuse meisterdamine. Lisategevuseks seltskondlik mäng, mis pakub põnevust nii lastele kui täiskasvanutele. Oodatud on pered 5–12-aastaste lastega.
Osavõtt: 3 € üksikpilet / 6 € perepilet.

9. detsembril meisterduslaupäev – advendikaunistused ja -kalendrid.
Töötoad kl 11.00-12.30 ja 13.00-14.30.
Lastele vanuses 5–12 aastat.
Osavõtt: 3 € üksikmeisterdaja / 6 € perepilet.

Muude ürituste kohta vaata lähemalt muuseumi kodulehelt!

Allikas: muuseumi info. 

Samal teemal:

• Linnalaager "Sukeldume paberisse" Kalamaja lastemuuseumis
• Meisterduslaupäev Kalamaja lastemuuseumis Miiamilla 7. novembril

Kaheksandat korda peetaval kokkusaamisel on olulisema teemana vaatluse all põllumajanduse valdkonna digitaliseerimine. „Paljudel Eesti põllumajandustootjatel on moodne masinpark, mis loob eeldused täppisviljeluse rakendamiseks. Suurem osa põllumehi kasutab juba põllutarkvara andmete haldamiseks. Kõigi nende võimaluste senisest komplekssem kasutamine aitaks kaasa põllumajanduse jätkusuutlikule arengule,“ selgitas tänavuse konverentsi suunda Eesti Maaülikooli mullateaduse professor ja mullateaduse õppetooli juht ning VIII mullapäeva peakorraldaja Alar Astover. 

Astover lisas, et kuigi kaasaegsed info- ja kaugseiresüsteemid on mullaandmete kogumisel ja põllumajanduses laiemalt muutumas üha tavapärasemaks, on nende tehnoloogiate ja andmestike täisväärtuslik rakendamine veel kõikjal suureks väljakutseks. Sellest tulenevalt on mullapäeva üks läbiv teema põllumajanduse digitaliseerimine tulevikus. 

Samuti käsitletakse konverentsil, milline on mulla olulisus kliimakokkulepetes ning keskkonna- ja põllumajanduspoliitika kujundamises nii ametkonna kui ka põllumajandustootjate vaatepunktist lähtuvalt. 

Konverents toimub 5. detsembril algusega kell 10.00 Eesti Maaülikooli aulas. Konverentsi korraldab Eesti Maaülikool koostöös Eesti Mullateaduse Seltsiga. 

Allikas: EMÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva
• Maaülikooli uus "Rohelise ülikooli strateegia" puudutab ühiskonda laiemalt

Nii Valga, Võru kui Põlva gümnaasiumist osales  kokku 27 õpilast, igast koolist üheksa: kolm 10. klassist, kolm 11. klassist ja kolm 12. klassist. Kolmeliikmelised võistkonnad moodustati klasside- ja koolideüleselt.

Lahendati matemaatika-, füüsika-, keemia- ning geograafiaülesandeid, mille koostamisel tugineti erinevate konkursside ja olümpiaadide materjalidele ning kooliprogrammi raskematele näidistele. Näiteks bioloogias pidid õpilased võrdlema inimese ja kahepaikse ebrüogeneesi, teostama paberil valgusünteesi ette antud RNA alusel, ära tundma foto järgi raku arengufaasi, keemias tehti muuhulgas laboratoorset tööd, mille käigus tuvastati tundmatuid lahuseid. Füüsikas otsiti lahendusi vooluringi erinevate ühendusviiside korral, üritati tegevuse kirjelduse järgi ära tunda eesti füüsikuid, geograafias näidati oma teadmisi oktoobrikuiste ilmastikunähtuste tundmisel, püüti piltide järgi ära tunda maailma linnasid. Parimad selgitati ainete kaupa saavutatud punktisumma alusel.

Edukaim rühm koosseisus Katariina Kinnunen (PõG), Virgo Park (VaG) ja Joosep Aia (VõG) saavutas esikoha nii füüsikas kui geograafias; matemaatikas olid parimad Karl Jörgen Lööper (VõG), Selma Rein (PõG) ja Aljona Kritševskaja (VaG). Keemias saavutasid parima tulemuse Saara Denisov (VõG), Katrin Piirimaa (PõG) ja Eduard Rudi (VaG). Bioloogias võidutsesid Anete Püvi (VaG), Raido Kiss (VõG) ja Asso Kahre (PõG). 

Meeskonnatöö pani proovile õpilaste erinevad pädevused, õpiti nii ennast kui teisi paremini tundma, uues keskkonnas kohanema. Tagasiside põhjal tundub, et Quantum on oma koha leidnud ja seda oodatakse. Kohtume jälle uue kooliaasta 11. nädala reedel Võru Gümnaasiumis. 

Annely Hindrikson, Võru Gümnaasiumi õppejuht. Foto: VõG. 

Samal teemal:

• Eesti korraldab Euroopa Liidu loodusteaduste suurvõistlust
• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal
• Võru Gümnaasium on valmis uksi avama

OSKA uuringute järgi napib iseäranis tehnilistel erialadel tööjõudu - inseneri ja tehniku erialadele sisseastujate arvud on drastiliselt vähenenud, kuid tulevikus on järjest enam töökohti, mis just tehnilist väljaõpet eeldavad.

OSKA konverents TÖÖTURG-HARIDUS toimub sel neljapäeval, 30. novembril algusega kell 10.00 Balti jaama ootepaviljonis, Tallinnas.

Vaata lähemalt siit.

Allikas: Postimees.ee

Tähistamisega alustas kolmapäeval, 28. novembril, TÜ Pärnu kolledž. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge’t. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rahvusülikool näitab sünnipäeva puhul oma sadat nägu
• Kuus TÜ teadlast on maailma mõjukaimate seas

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi ja auhindade üleandmist korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

Riiklikele rahalistele preemiatele lisaks toetavad konkurssi sel aastal eriauhindadega Eesti Rahvusringhääling, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koos Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO), Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, SA Teaduskeskus Ahhaa, Energia Avastuskeskus, laste teadusajakiri „Minu Maailm“, Eesti Leivatööstus ning Lottemaa teemapark.

Noorte leiutajate konkurssi korraldatakse juba alates 2008. aastast. Tänavusele õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 987 ideed, mis on konkursi ajaloo uus rekord.

Sarnaselt eelmisega on ka sel aastal konkursile esitatud laste leiutised kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Osalejate hulgast valitakse koos ERRiga need, keda portreteeritakse juubeliaasta sügisel ilmuvas leiutajate raamatus ning „Leiutades Eestit“ mini-dokumentaalfilmides.

Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahalistele ja paljudele eripreemiatele valitakse noorte seast Eesti esindaja Ameerika Ühendriikides toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Tehnikaülikoolis täna: koostööfestivalil kohtuvad teadlased ja ettevõtjad
• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust

29. novembril toimunud koostööseminari esimene pool oli töine, teine pool pidulik: Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kuulutati välja laureaadid viies kategoorias. Auhinnad andsid üle haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Seminari pidulikum pool

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Võru Gümnaasium, mille direktor Karmo Kurvits ning huvi- ja projektijuht Andri Tallo on lisaks uue kooli edukale käivitamisele suutnud seal silmapaistvalt juurutada õpilasfirmade programmi. Nende tegevus on mõjutanud ettevõtlusõpet kogu Võrumaal – maakonnas on ühe elaniku kohta enim õpilasfirmasid. Kahe esimese õppeaastaga on tulemuslikult juhendatud 25 õpilasfirmat ja sel õppeaastal on loomisel juba 15 uut firmat, kaasa teeb üle poole 11. klassi õpilastest. 

Aasta ettevõtluse õpetaja tiitli pälvis Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht Marje Vaan, kes on loonud koolis süsteemi õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks. Ta teeb koostööd erinevate partneritega väljapool kooli ja nõustab kolleege ettevõtlusõppe lõimimisel ainetundidesse. Tema eestvedamisel on algatatud majandusõppe tunnid, toimuvad karjääriõpetuse tunnid, õpilaste minifirma huviring ja omavalmistatud toodete laadad. 

Aasta ettevõtlusõppe mentor on Kuldar Leis, kes on juhtinud mitut firmat, praegu tegutseb ettevõtluskonsultandina ja on seotud erinevate ettevõtetega. Kuldar Leisi muljetavaldav kogemustepagas on teinud temast aktiivse asjaosalise ettevõtlusõppe tegevustes, näiteks on ta osalenud mitu aastat äriideede arendamise programmi STARTER raames nii tudengitiimide mentorina kui võistluse hindamiskomisjoni töös. 

Aasta ettevõtlik õppur on Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Marten Soeson, keda kirjeldatakse kui märkimisväärselt head õpilast, noort ettevõtjat, edukat ja järjekindlat sportlast, ettevõtlikku abiturienti ja vastutustundlikku kodanikku. Talle pakuvad huvi ettevõtlusalased tegevused koolis ja linnas ning ta osaleb meeleldi erinevatel konkurssidel. TÜ teaduskooli kursused ettevõtlus- ja majandusõpetuse alal andsid talle head teadmised, kätt proovis ta alustuseks õpilasfirmas ja sealt edasi juba oma ettevõttes. 

Foto: HTM

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti Katrin Kivisild SA Innovest. Katrin juhib ettevõtlusõppe programmi tegevussuunda, mis tegeleb ettevõtlusõppe laiendamisega üldharidus- ja kutsekoolidesse. Ta on andnud tähelepanuväärse panuse sellesse, et 14 kutsekooli asusid sellel õppeaastal ettevõtlusõppe mooduleid piloteerima. 

Seminari töisem pool

Marge Täks Tartu Ülikoolist ja Kristi Ploom Haridus- ja Teadusministeeriumist andsid päeva alustuseks ülevaate, mis on ja milliseid võimalusi pakub ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu.

Ettevõtlusõppe programmi algatas 2016. aastal Haridus- ja Teadusministeerium, programm kestab kaks aastat. Eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel ning süvendada ettevõtlikku mõtteviisi. Ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks kaasatakse õppeprotsessi ettevõtjaid ning pakutakse nii praegustele kui tulevastele ettevõtjatele-mentoritele-õpetajatele täiendõpet. Tähelepanu keskmes on loomulikult noor, kes saab osaleda ettevõtlusalastes projektides-programmides ning leida eneseteostusvõimalusi ja kasulikke kontakte. Marge Täks ja Kristi Ploom rõhutasid programmi tegevuste süsteemsust ja üheskoos tegutsemist, mõeldud ei ole üksnes ettevõtlusõpetajatele. Ja mõeldud on kõigile vanuseastmetele, ettevõtlikkust tuleb õpetada algklassidest kuni tudengiteni välja, lihtsalt igale eale tuleb pakkuda sobivaid teemasid ja metoodikaid. 

Huvitavad olid kuulata nelja ettevõtja kogemused koostööst kooliga ja õppetundide läbiviimisest ettevõttes. 

Õppepäevad talus

Meremäe Kooli ja Rikka Ivvani talu koostöös sündinud „Taluõppe päevi“ tutvustas Meremäe Kooli õpetaja Sigre Andreson. Õpetajana oli ta tihti mõelnud, miks väike maakool pakub lastele nii vähe teistmoodi õppimise kogemust, kuigi võimalused – loodus, ettevõtlikud talud, kohalik kultuur ja ajalugu – on käe-jala juures. Nii sündiski mõte viia tunde läbi Rikka Ivvani talus, mille perenaine ta ise on ja kus nende pere elab-töötab-tegutseb. Meremäe Koolis õpib 33 last, nii et kogu kooliga korraga väljasõitu teha ei ole probleem, aga talus käisid esmaspäeviti algklassid ja neljapäeviti 5.-9. klassid koos aineõpetajatega. Matemaatika, eesti keele, ajaloo, bioloogia, kehalise kasvatuse – kõik-kõik õppeained saab siduda talueluga. Näiteks arvutada välja, kui palju toorainet on vaja kilo sõira valmistamiseks; uurida otseallikatest, kuidas talus vanasti elati; sööta lambatallesid või uurida, mis metsas kasvab. 

Tunnid müügisaalis

Sõbralt Sõbrale kaupluse ja Rakvere Põhikooli koostöö lugu tutvustasid kuulajatele Evelin Rikma, Rakvere Põhikooli huvijuht,  ja Meelis Kibuspuu, uuskasutusega tegeleva sotsiaalse ettevõtte Sõbralt Sõbrale juht. 

Evelin Rikma sõnul oli see hea juhus, mis nende õpilased aasta tagasi Sõbralt Sõbrale Rakvere kauplusesse õppima viis. Kõigepealt tegid poes vabatahtlikena tööd õpetajad, ja sealt tekkiski mõte – miks mitte siin ka tunde teha? Kauplusepere tuli mõttega kaasa. 9. klassi ühiskonna- ja kunstiõpetuse lõimitud ainetund toimuski juba poes, teema: sotsiaalne ettevõtlus ja kauba väljapaneku kujundamine. Koolivaheaegadel toimuvad poesaalis pusle-võistlused, mida algusest lõpuni organiseerivad noored ise. Idee tuli sellest, et poes on väga palju pusle-komplekte, mis kohe kaubaks ei lähe, ja neid on hea teistmoodi kasutada. 

Meelis Kibuspuu sõnas, et nad sellise koostööga väga rahul, ehkki kaupluse töötajatele tähendab see kord-paar kuus lisakoormust. Oluline on noortele teadvustada, mis on sotsiaalne ettevõtlus ja miks tuleks eelistada taaskasutust. 

Oma kogemustest rääkisid veel ettevõtja, ettevõtluskonsultant, ettevõtlusmentor Kuldar Leis ning Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja ettevõtete koostöös sündinud puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse TSENTER esindaja Kaarel Kaarna. Kuldar Leisi esinemisest jäi kõlama, et isegi kui noore äriidee tundub õpetajale-mentorile nõrk, kesine või selle elluviimine suisa mõeldamatu, siis tuleb noort ikkagi innustada ja toetada. Noor õpib oma vigadest, aga kui idee kohe maha laita, siis pole lootustki ettevõtjaks kasvada. 

Artikli koostamisel on kasutatud HTMi pressiteadet laureaatide tunnustamise kohta. 

Samal teemal:

• Silmapaistev ettevõtlusõpe tõi Tallinna 21. Koolile Euroopa tunnustuse
• Esita kandidaat aasta parima ettevõtluse õpetaja, ettevõtliku õppuri, ettevõtlusõppe edendaja või mentori tiitlile