Erialastipendiumid on mõeldud just nende õppekavade lõpetajatele, kelle järele on Eesti tööjõuturul suur nõudlus, kuid kus õppidasoovijaid on sageli keskmisest vähem.

Näiteks I astme erialadest meretehnika ja väikelaevaehitus, küberturbe tehnoloogiad, integreeritud tehnoloogiad, maapõueressursid, hoonete sisekliima ja veeinseneeria. Magistriõppes makstakse erialastipendiume magistrantidele, kes õpivad selliseid erialasid nagu materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas, puidu- ja plastitehnoloogia, tehniline füüsika, mehhatroonika ning e-riigi tehnoloogiad ja teenused. Need on vaid mõned erialad, mille tudengitele makstakse erialastipendiume.

Integreeritud, bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes saavad stipendiumi taotleda 18  eriala tudengid, magistriõppes aga 24 õppekava tublimad tudengid.

IT Akadeemia erialastipendium on 160-300 eurot kuus neile tudengitele, kes õpivad bakalaureuseõppes informaatikat ning magistriõppes arvutisüsteemide ja küberkaitse erialadel.

Stipendiume määratakse üliõpilaste õpitulemuste alusel. Esimese semestri üliõpilastele määratakse sügissemestril erialastipendium ülikooli kandideerimise paremusjärjestuse alusel.

Lisaks riiklikele erialastipendiume toetavad ülikooli tudengeid ka mitmed eraisikud ning ettevõtted läbi TTÜ Arengufondi, mis on 1999. aastast ülikooli tudengeid toetanud rohkem kui 1,8 miljoni euroga.

Samuti saavad üliõpilased taotleda vajaduspõhist õppetoetust, erinevate koostöölepingute raames makstavaid stipendiume ning riiklikke tulemusstipendiumeid juhul, kui nad täidavad õppekava täies mahus.

Tänaseks on enim avaldusi tehnikaülikooli I astmes õppimiseks esitatud ärinduse, rakendusliku majandusteaduse, IT süsteemide arenduse, ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise ning rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia õppekavadele. Magistriõppes on aga kõige rohkem avaldusi personalitöö ja -arenduse, ärirahanduse ja majandusarvestuse,  juhtimise ja turunduse, äriinfotehnoloogia ning informaatika erialadele. Iga sisseastuja saab tehnikaülikoolis kandideerida kahele erialale.  

Tehnikaülikoolile on tänaseks laekunud I astmes 3043 ja magistriõppes 747 korrektset ning ülikooli sisseastumistingimustele vastavat avaldust. Tehnikaülikool on muutnud oma avalduste raporteerimise põhimõtet näidates nende avalduste arvu, mis on staatuses „kandideeriv“ või „lubatud sisseastumiskatsetele“. Seetõttu ei ole avalduste arvud võrreldavad TTÜ eelmiste aastate numbritega, kui fookuses oli kõikide TTÜ-le esitatud avalduste koguarv. Ülikool loobus staatuses „ülevaatamisel“ olevate avalduste raporteerimisest, kuna arvestatav hulk nendest taotlustest lõppkokkuvõttes ei kvalifitseeru.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• TTÜ IT Kolledži direktorina asub ametisse Peeter Lorents
• Tehnikaülikoolile on esitatud 3896 sisseastumisavaldust

Eestis toimub juba 12. korda peetav „Sampling Theory and Applications“ (SampTA) esmakordselt. Tegemist suure ja kõrgeima ekspertsusega rakendusmatemaatika konverentsiga, millest annab osavõtjate arvu ja riikide esindatuse kõrval tunnistust ka plenaaresinejate tihe konkurents.

Teemad puudutavad rakendusmatemaatika uuemaid arenguid, käsitledes digitaalset andmesidet, signaalitöötlust, kodeerimisteooriat jt valdkondi, kus matemaatika otseselt igapäevaelu mõjutab. „Konverentsi temaatikal põhinevad kogu kaasaegse maailma digitaalne andmeside, signaali- ja pilditöötlus, muusika- ning videomängijate toimimine ja televisioon,“ selgitab konverentsi korraldaja, Tallinna Ülikooli rakendusmatemaatika professor Andi Kivinukk.

Konverentsi korraldavad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ning Tartu Ülikool, toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis, samuti rahvusvahelised eriorganisatsioonid IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) ja SIAM (Society for Industrial and Applied Mathematics).

Koduleht programmi ning esinejatega http://sampta2017.ee/.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Eesti teadlasi saadab edu maailma suurimas teadusprogrammis Horisont 2020
• Eesti tahab eesistujana lihtsustada Euroopa Liidu teaduse rahastamise süsteemi

30. juunil 2017 kell 16.00 toimub Tartu ülikooli aulas ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil professor Volli Kalmu inaugureerimine. Pärast ülikooli nõukogu esimehe Ruth Oltjeri sõnavõttu annab rektor ametivande. Tartu ülikooli 85. rektorina jätkavale Kalmule annab ametiraha üle president Kersti Kaljulaid.

Viieks aastaks rektoriametisse asuv Kalm peab inauguratsioonikõne, milles tutvustab ka oma meeskonda. 1. juulist tööd alustava uue rektoraadi koosseisu kuuluvad kolm eraldi prorektorit õppe-, teaduse ja arendustegevuse valdkondades. Uue rektoraadi koosseisu kuuluvad õppeprorektorina tööd alustav teatriteaduse professor Anneli Saro, teadusprorektori ametikohta täitma asuv tehnoloogiauuringute vanemteadur dr Kristjan Vassil ja arendusprorektori ametis jätkab Erik Puura. Rektoraadi liikmetena jätkavad neljaks aastaks valitud dekaanide kõrval ka finantsdirektor Taimo Saan ja akadeemiline sekretär Andres Soosaar.

Volli Kalm: „Alustava rektoraadi prorektorid on erialaselt laiapõhjalise taustaga – loodan neilt noorema põlvkanna esindajailt värsket pilku, selget vastutuse võtmist ning loomulikult kompromissitut seismist ülikooli õppe- ja teadustegevuse võimalikult kõrge taseme eest.“ Volli Kalm rõhutas eesseisva ametiaja plaanidest rääkides, et mitmed strateegilised otsused, mis puudutavad ülikooli tegevuste fookusvaldkondi ja laboreid, uusi ametijuhendeid ja perspektiivikate noorte ülikooli toomist, investeeringuid Delta majja, spordihoonesse ja Narva kolledži ühiselamusse, on tehtud, kuid nende tegelik ellurakendamine on pooleli või isegi algusjärgus. „Samuti on meie värske partnerlus Euroopa tippülikoolidega avanud ülikooli jaoks täiesti uue mõõtme rahvusvahelises akadeemilises koostöös. Õige pea hakkame koostama järgmist ülikooli arengukava – see ja eespool loetletu sisaldab ülesandeid, mille lahenduste mõju hindavad enamasti alles järgmised rektoraadid ja akadeemilised põlvkonnad ja seda suurema vastutustundega peame neid asju korraldama,“ rääkis Kalm.

Tartu ülikooli 250-liikmeline valimiskogu valis 30. märtsil 2017 rektorina jätkama Volli Kalmu. Tartu ülikooli rektoriks kandideerisid senine rektor, TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Volli Kalm on sündinud 10. veebruaril 1953. aastal. Ta lõpetas 1976. aastal Tartu ülikooli geoloogia eriala. 1984. aastal kaitses Kalm geoloogiakandidaadi kraadi tööga „Formation, composition and usage of glaciofluvial deposits in Estonia”. 1988–1989 oli ta järeldoktorantuuris Alberta ülikooli geoloogiaosakonnas. Volli Kalm on alates 1981. aastast töötanud TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna geoloogia instituudis. 1998–2003 oli ta Tartu ülikooli õppeprorektor. Alates 2012. aastast on professor Volli Kalm olnud ametis Tartu ülikooli rektorina.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu ülikooli rektoriks valiti tagasi professor Volli Kalm
• Selgus Tartu Ülikooli nõukogu uus koosseis

Sama maksimaalmäär kehtis ka lõppeval õppeaastal. Õppelaenu maksimaalmäära kehtestamisel arvestati seda, et laenu võtjaid on väga vähe ning juba praeguse maksimaalmäära juures tekib õppuritel lõpetamise järel märkimisväärne laenukoormus.

Õppelaenu võtjate osakaal õppelaenuõiguslike õppurite hulgast on vähenenud alates 2009. aastast. Kui 2008/2009. õppeaastal võttis õppelaenu 38% õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2015/2016. õppeaastal ainult 6% ehk veidi alla 3600 õppija. Samal õppeaastal laiendati õppelaenuõiguslike õppurite ringi, võimaldades õppelaenu võtta ka osakoormusega õppijatel, kuid laenu võtjate arv vähenes sellegipoolest.

Õppelaenu sihtrühma olukord on palju muutunud võrreldes õppelaenu algusaastatega. Täiskoormusega õppijad ei pea enam õppemaksu maksma, samuti on suurendatud üliõpilaste toetuspaketti – lisandunud on vajaduspõhine õppetoetus ja eritoetus ning mitmed stipendiumid. Laenuvõtjate osakaalu vähenemist on mõjutanud ka asjaolu, et alates 2009. aastast ei kustutata enam õppelaenu avaliku sektori töötajatel ja alla 5-aastast last kasvatavatel vanematel. Üldine sotsiaal-majanduslik olukord on paranenud ning inimesed teadvustavad paremini finantskohustustega seotud riske ja võimalikke tagajärgi.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Lukas: õppelaen olgu üliõpilaste, mitte pankade huvides
• Tehnikaülikoolile on esitatud 3896 sisseastumisavaldust
• Eesti Maaülikool võtab vastu enam kui 1100 tudengit

Minister Mailis Repsi sõnul on omavalitsustele lisaraha andmise eesmärk muuta lasteaiaõpetajate töötasu konkurentsivõimelisemaks. „Motiveerime omavalitsusi ka ise panustama palgatõusu, samuti loome võimaluse parandada tugispetsialistide teenuse kättesaadavust,“ ütles minister Reps. „Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetamisel oleme seadnud sihiks nii kättesaadavuse kui mitmekesisuse parandamise, et suurem hulk noori saaks oma huvidega tegeleda ning nende valikuvõimalused oleksid laialdasemad ka maapiirkondades.“

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017-2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Toetust saavad omavalitsused, kes on tõstnud lasteaiaõpetaja palga alammäära alates 1. septembrist vähemalt 840 eurole ehk 80 protsendini üldhariduskooli õpetaja palga alammäärast, 2018. aastast vähemalt 85 protsendini ja 2019. aastast 90 protsendini ning magistrikraadiga või -tasemel õpetajatel 100 protsendini. Omavalitsused peavad vastava otsuse tegema hiljemalt 20. augustiks.

Noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks on omavalitsustele sel aastal ette nähtud 5,7 miljonit eurot, alates 2018. aastast tõuseb toetus 14,25 miljoni euroni aastas. Omavalitsustel tuleb pakkuda noortele huviharidust ja -tegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad näitajad nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Lisaraha kasutamiseks peab omavalitsustel olema eraldi või mitme peale ühiselt koostatud kava noorte huvihariduse ja huvitegevuse hetkeseisu, kitsaskohtade ja nende lahendustega. Kava peab lähtuma eeskätt noorte huvidest ning tagada tuleb munitsipaal- ja eraõiguslike pakkujate sisust lähtuv võrdne kohtlemine.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal kahel korral
• Eestis on OECD riikide väikseimad klassid ning õpetajate kiireim palgatõus

Pronks-, hõbe- või kuldmärgi annab välja European Schoolneti võrgustik programmi InSafe raames.

Eestist on e-ohutuse tunnusmärgi saamiseks vajalikud vormid täitnud 53 kooli, neist 43 on saanud pronksmärgi ja neli kooli hõbemärgi. Märki võib taotleda iga kool, selleks tuleb minna eSafety Label kodulehele ja täita kooli kohta käiv enesehindamise andmestik. Nii pronks- kui hõbemärki saab taotleda vastavalt statuudile, hõbemärgi jaoks peaks üles laadima ka kooli reeglistikud ja n-ö tõendavad dokumendid. Kulla valimisel kõrvutatakse eri maade koolid, kes on ankeedi põhjal saanud väga kõrge tulemuse, lisaks materjale üles laadinud  ja aktiivselt kogukonnas oma kogemusi jaganud.

Mida küsitakse?

E-ohutuse küsimustik jaguneb mitmeks osaks. Näiteks tehnikat puudutav küsimustik uurib, kas koolis on olemas viirusetõrje ja kas kooli arvutitesse on lubatud sisestada USB mälupulk, kes installeerib koolis tarkvara ja kuidas on takistatud illegaalse tarkvara sattumine kooli arvutitesse. Uuritakse, kuidas toimib IT-haldus, kas see on süstemaatiline või juhuslik.

Inimesi puudutav valdkond pöörab tähelepanu WIFI-lahenduse kasutamisele ja mobiilsetele tehnoloogiatele koolis, näiteks kuidas on reguleeritud isiklike seadmete kasutamine VOSK (võta oma vahend kaasa). Kooli enesehindamise küsimustiku andmete kaitse sektsioon uurib, kas koolides on olemas süsteemid e-õppeks ja õpihalduseks ja kuidas need on hallatud. Kooli poliitikaid puudutavad küsimused kaardistavad koolis olukorra reeglite osas, kes ja kui palju on vastutav turvalisuse eest või näiteks milline on kooli digimina (õpilaste piltide postitamine kooliveebis, kooli kohalolek sotsiaalmeedias).

Mitme osapoolega projekt

E-ohutuse tunnusmärk on mitme osapoolega projekt, mis sündis, kuna mitu suurettevõtet (Kaspersky Lab, Liberty Global, Microsoft, Telefonica) ja mitu Euroopa haridusministeeriumi (Belgia-Flaami, Itaalia ja Portugal) leidsid, et koolid vajavad üha rohkem abi e-turvalisuse alal ning otsustasid ühendada jõud European Schoolnetiga, et lünka täita. Konsortsiumi toetavad haridusministeeriumid ja haridusasutused Austrias, Eestis ja Hispaanias ning see on laienemas teistessegi Euroopa riikidesse.

Tunnusmärgi ajaloost

Enne portaali arendustöö  algust viidi Austrias, Belgias, Eestis, Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja Ühendkuningriikides läbi laialdane uurimistöö. Need riigid valiti, et oleksid esindatud erineva tehnoloogiakasutusega koolid, erinev e-turvalisuse seadusandlus ning pedagoogiline raamistik. 2012. aasta veebruaris avaldas European Schoolnet raporti, mis kirjeldas uurimistöö tulemusi ning portaali spetsiifilist disaini. 

Projekt algas ametlikult 2012. aastal turvalise interneti päeval (7. veebruar), millele järgnes kaheaastane pilootprogramm. Koolid testisid kasutusplatvormi, lisandus uusi võimalusi ja keeleversioone. Koolide tagasiside kujundas e-turvalisuse märgise koolidele pakutavaid teenuseid, eriti just hindamis- ning akrediteerimisvahendeid. Tulemuseks oli  personaliseeritud tegevuskava, mille koolid peale sisehindamisvormi täitmist alla laadida saavad ning mis aitab neil mõista oma e-turvalisuse staatust ning arenguvõimalusi. 

Portaal pakub koolidele ka hulga õppematerjale: e-turvalisuse nõuandeid, töölehti, kontrolllehti jms. Kasutajad ja eksperdid vahetavad veebikeskkonnas nippe, materjale, nõuandeid ja infot e-turvalisuse teemadel, aitavad üksteist ja jagavad näiteid headest praktikatest.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberolümpia seminar keskendub küberturvalisusele
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused
• Projekt "Targalt internetis" pälvis tunnustuse

Tartu mänguasjamuuseumi galeriis avatud näitusel on väljas väike osa nendest mänguasjadest, millega Eestis ja Soomes on mängitud viimase saja aasta jooksul. Valikut tehes on eelistatud omamaistes tööstustes või kodukäsitööna tehtud asju. Kõige tuntumad nende hulgast on kindlasti Lotte ja Muumitrollid, huvitav on aga võrrelda ka Eestis ja Soomes toodetud Miki-Hiire kujulisi mänguasju ning erinevaid pea saja aasta vanuseid lauamänge.

Vanimad näitusele välja pandud esemed pärinevadki saja aasta tagusest ajast. Näiteks saab väljapandud asjade hulgas näha Soome poliitiku ja arvamusliidri Vappu Tuulikki Taipale perele kuulunud isevalmistatud mängukelku ja salapärast nime kandvat ennustusmängu „Santapuur Mary“, mille tootajaks on Eesti firma Cholk.

2017. aastal saab ühisnäitust näha Eestis ning 2018. aastal Soomes. Tartu mänguasjamuuseumi koostöö Hevosenkenkä mänguasjamuuseumi ja teatriga jätkub juba oktoobris, mil Teatri Kodu saalis mängitakse Eero Ahre-Patriku ja Drake-Pekka Heimani lastelugu „Sünnipäevapidu kummitusele“.

Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu asuvad Tartu vanalinnas Lutsu tänaval ja on aastaringselt avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Lisainfot näituste ja õpitubade kohta leiab aadressilt www.mm.ee või telefonil 7461 777.

Allikas: Tartu Mänguasjamuuseum

Samal teemal:

• Tartu Mänguasjamuuseum, tööleht II kooliastmele
• Haridusprogrammid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi uuel püsinäitusel

Kõrgkool plaanib koostöös Klaipeda Ülikooliga avada esmakordselt ingliskeelse radiograafia magistriõppe ühiskava. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori kohusetäitja, õppeprorektor Kersti Viitkari selgitusel on õppekava eesmärgiks koolitada rahvusvaheliselt tunnustatud spetsiifiliste erialaste teadmistega praktikuid, samuti ka radioloogiatehniku õppekava õppejõude ja juhtivatel kohtadel töötavaid radioloogiatehnikuid.  Õppe kestus on 2 aastat, õppima oodatakse bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppekava läbinud radioloogiatehnikuid.

„Kindlasti on radiograafia magistriõppe üheks oluliseks eesmärgiks süvendada teadus- ja uurimistööalased oskusi kutseala arendamiseks,“ tõdes Viitkar ja lisas, et nii Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil kui ka Klaipeda Ülikoolil on selles vallas head sidemed ja eeldused nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt.

Magistriõppekava hindamiskomisjoni kuulusid Liis Rooväli (Tartu Ülikool), Kent Fridell (Karolinska Instituut) ja Genny Sandon (Birminghami Ülikool) ning Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu toetas üksmeelselt õppekava avamist.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Samal teemal: 

• Algas vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli
• Lõputunnistuse saab rekordarv tervishoiutöötajaid

Ühtekokku eraldab riik 57 malevakorraldajale üle 410 000 euro, mis võimaldab 4287 noore osalemise. Uuendusena pakutakse noortele innovatsioonimalevaid, kus 262 noort saab osa uuenduslikest töövormidest. Näiteks kaasatakse malevategevuste korraldusse IT- ja tehnoloogiaettevõtteid, arendatakse disainmõtlemist ja keskkonnateadlikkust ja tutvutakse turismivaldkonna teenustega.

Noortemalevate korraldamist koordineeriva Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul julgustatakse ja õhutatakse malevakorraldajaid üha enam kaasama uusi ettevõtteid ja pakkuma uuenduslikke töövorme.

“Malevate traditsioonilised tööd seonduvad heakorra- ja haljastusega, kuid ühiskond ning noorte ja tööandjate ootused on muutunud. Malevakogemus peab jääma positiivseks ja lõbusaks, kuid selle kõrval andma veelgi rohkem selle nimel, et noor teeks tulevikus teadlikuma karjäärivaliku ja malevakogemus leiaks väärtustatud koha tema CV-s,” ütles Schlümmer.

Noortemalev on paljudele noortele esmane töökogemus ning see on hea meetod ja turvaline keskkond, milles töö tegemist tundma õpitakse. Sageli ei erine malevasse kandideerimine töölevärbamisest, sest noor peab esitama CV ja end tutvustama töövestlusel.

“Intervjuudel peavad noored kirjeldama ka oma motivatsiooni ja mitteformaalseid kogemusi, et tuua paremini esile pädevused ja oskused. Mitteformaalsed kogemused on näiteks osalemine koolivälises huvitegevuses, ringides või noorsootöös üldisemalt,” lisas Schlümmer

Ühtekokku eraldab riik hasartmängumaksu nõukogu ja täiendavatest riiklikest vahenditest projekti “Noortemalevad 2017” kaudu noortemalevate korraldajatele 311 419 eurot, millest saab osa 3910 noort ja 44 malevakorraldajat. Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud programmi “Töösuvi 2017” kaudu lisandub 13 malevakorraldajat 377 noort ja 27 uut kohalikku omavalitsust.

Ööbimisega malevatele (10 malevakorraldajat) eraldati 120 429 eurot, ööbimiseta malevatele (40) 178 570 eurot ja nende hulgas innovatsioonimalevatele (8) 12 420 eurot. Neis malevates osaleb vastavalt 878, 3032 ja 262 noort.

Programmi “Töösuvi 2017” rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Samal teemal:

• Eestist saab nutika noorsootöö eestvedaja Euroopa Liidus
• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati rekordarv kandidaate

Haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo rõhutas kaasaegse ja innovatsiooni toetava õpikeskkonna olulisust ning tehnoloogia rakendamise võimalusi õppetöös. „Koolid sooviksid kasutada uudseid lahendusi, kuid selleks vajalike tingimuste loomisel on takistuseks olnud ressursipuudus. Nüüd on riigil võimalus toetada koole ja nende pidajaid uudsete õppimisvõimaluste loomisel selleks vajaliku õppevara soetamise toetamise näol,“ lisas Kristel Rillo.

Taotlusvoorus toetatakse vähemalt kolme kooli koostöös kasutatava uuendusliku ja kaasaegse õppevara soetamist eelkõige loodus-ja täppisteaduste valdkonnas. Projekte oodatakse erinevates koostöövormides: põhikoolid, põhikoolid-kutsekoolid, põhikoolid-gümnaasiumid, gümnaasiumid. Soetatav õppevara peab toetama riiklikus õppekavas seatud eesmärkide ja õpitulemuste saavutamist ning sealjuures omama koostoimet digitehnoloogiaga, aidates näha sellega kaasuvaid võimalusi kui ka arendades õpilaste digioskusi. Projektiideed ning koolide vajadused võivad olla erinevat laadi, projektid võivad olla näiteks loodusainete õppimist toetava labori sisseseade või multimeediaõpet toetav õppevara. Oluline on sealjuures koolide omavahelise koostöö parendamine ja parimate praktikate jagamine.

Taotlusvoor „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorralduse toetamine“ on avatud kuni 2. oktoobrini 2017 (kell 17.00). Taotleda saab toetust haridusasutuse pidaja, haridusasutus või selle huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus koostöös teiste haridusasutustega. Infopäevad taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad Tartus (23.08) ja Tallinnas (24.08). Sihtasutus Innove poolt läbi viidava ja Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatava taotlusvooru eelarve on 2 miljonit eurot ning koolidel omafinantseeringu kohustust ei ole, samas on ministeeriumil ootus, et parimate praktikate puhul tagab kool ja kooli pidaja tegevuse jätkumise ka projekti lõppedes.

Lisainfo taotlemise ja vooru tingimuste kohta sihtasutuse Innove kodulehelt.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• HITSA töötoas sai õpilugu selgemaks
• ProgeTiigri programm valiti parimate digioskusi arendavate projektide hulka