Minister Lukas väidab: „Riik ei saa olla pangakontor, pank teeb pangale omaseid toiminguid efektiivsemalt ning paremini. Praeguse süsteemi puhul saab pank lihtsalt ilma igasuguse vaevata ja riskita veenva ja garanteeritud tasu. Selline pa nkade nuumamine tuleb lõpetada, nad on niigi kasumis.“

Lukas lisas: „Kui pangad on teinud enda jaoks tulusale „tootele“ massiivset reklaami, peibutades noori lihtsasti saadava laenuga õppimise võimaldamise asemel hoopis reisima või midagi ostma, siis tõesti on osa noori pärast õpinguid suures hädas laenu tagasimaksmisega, mida ehk ei oleks pidanudki sellisel määral võtma. Tööelu algab paljudel suure võlakoormaga – võlgnikke on juba üle 3500.“

Kokku on võlgnike tõttu riigilt pankadele liikunud üle 6 miljoni euro. Kui nüüd on õppelaenu tagasimaksete hüvitamine ka avaliku sektori töötajatele ja lapsi kasvatavatele noortele lõpetatud, võib võlgnike arv veelgi suureneda. „Lahenduseks on korralike vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi loomine, mis annaks noortele võimaluse pühenduda õppimisele. Kui praegu on riigieelarves reserveeritud suured summad õppelaenude garanteerimiseks pankadele ja neile tehtavateks väljamakseteks, siis süsteemi muutmisel oleks võimalik osa sellest rahast suunata lastega üliõpilaste ja mõnede elualade töötajate õppelaenu tagasimaksmise hüvitamise jätkamiseks,“ kinnitas Lukas.

Praegune praktika on selline: kui laenusaajal tekivad tõrked laenu tagasimaksmisel, siis pank edastab talle meeldetuletused. Nendele mittereageerimisel saavad vastavad teated ka käendajad. Juhul, kui laenusaaja ja käendajad ei reageeri meeldetuletustele, siis peab pank ühe kuu jooksul edastama rahandusministrile kirjaliku taotluse riigitagatise realiseerimiseks. Kui pank on täitnud riigitagatise rakendumiseks esitatud nõuded (esitanud vajalikud dokumendid), makstakse laenusaaja poolt võlgnetav laenusumma pangale välja.

Sealt edasi korraldab laenude sissenõudmist Haridus- ja Teadusministeerium. See tähendab suhtlust võlgnike ja käendajatega, kokkuleppeid maksegraafikute koostamiseks, maksegraafikute täitmise kontrolli, võlgade sissenõudmist, kohtuotsuste täitmise korraldamist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek on süsteemi ümberkorraldamine selliselt, et riigitagatis realiseeritakse alles siis, kui laenu kättesaamine on muutunud lootusetuks. See tähendaks seda, et pank lähtuks õppelaenude sissenõudmisel oma teiste peamiste laenutoodete sissenõudmise protsessist ning pöörduks riigi poole (keda esindab Rahandusministeerium) alles siis, kui on läbitud kohtumenetlused võlgnike ja käendajatega ning raha ei ole õnnestunud saada mõistliku tähtaja jooksul ka täiteprotsessi kaudu.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 9. veebruaril 2011