Muinasjutus „Tark mees taskus“ kuuleb noormees kivi seest pirinat; selgub, et seal on keegi vangis. See on väike mehike, kes vabanenult lubab hakata noormehe nõuandjaks. „Kus sul iial minu abi ja nõu tarvis läheb, seal astun ma püksitaskust ja kargan sulle kõrva taha nõu andma, mis sa pead ette võtma ja tegema.“ Kas tõesti oskas Friedrich Reinhold Kreutzwald enam kui 150 aastat tagasi ilmunud lugudes ette näha nutitelefoni võimalusi?

„Eesti rahva ennemuistsete juttude“ ilmumisest möödus mullu just nii palju aastaid. Nüüdseks on lõppemas koolitus, millega tähistati seda tähtpäeva. Koolitusseminar toimus jutumeistri kunagises koolihoones Rakveres – TLÜ kolledžis. Koolituse korraldas Eesti Lugemisühing ja rahastas kultuurkapital. Esinesid Eesti Rahvaluulearhiivi juhataja Risto Järv, muuseumipedagoogika õppejõud Kaja Visnapuu ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Reet Tomband. Seminari kodutöö eeldas mõne muinasjutuga tegelemist oma lasteaia- või koolitöös, raamatukogus või huviringis, ja selle tööga valmivate materjalide esitamist Eesti Lugemisühingu kodulehel. Praktiliste tegevuste käigus selgus, et Kreutzwaldi lood võivad üsna toredat elu elada ka tänases koolis, lasteaias, raamatukogus ja mujal.

Klassika ei vanane. Tänagi leidub neid, kes tahaksid töötegijatena pidada vähenõudlikku puulast ja tohtlast kui ka vaeslapse käsikiviga rikkust kokku ajada.

Seminarist osavõtjad hindasid kõrgelt Risto Järve selgitusi muinasjutupärandi kohta üleüldse kui ka konkreetselt päevateemal, sealhulgas osutusi rahvaluule ja kirjanduse veebivarale – nagu nt Kirjandusmuuseumi tore veebileht "Kreutzwaldi sajand". Seal leiab rikkalikult teavet nii Kreutzwaldi ja tema loomingu tausta kohta kui ka teiste eesti kirjanike ja avaramalt eesti ja maailma kultuuriloo kohta. Tarkvara on kättesaadav ka nutitelefoni ja tahvelarvuti versioonina: http://krzwlive.kirmus.ee/

Seminaris osalenute järjest lisanduvaid töönäiteid leiab huviline aga aadressil http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=460

Osalema on oodatud lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning 1.–9. klassi õpilased koos õpetajate ja vanematega. Kevade otsimine algab 1. märtsil ja kestab mai lõpuni.

„Tere, kevad!" eesmärk on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid märkama looduses toimuvaid muutusi. Lapsed õpivad tundma looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis tavalise looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened  (kevadkogrits). Lapsed sisestavad nende ilmumise kuupäeva kevadvaatluste kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi ning kevade saabumist üle Eesti saavad veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Lisaks loodusvaatlustele sisaldab „Tere, kevad!” ka mitmeid võimalusi lisategevusteks – kõik osalejad saavad veebi panna oma joonistusi kevadekuulutajatest ja kevadluuletusi, toimub kevadfotode konkurss. Lisategevused annavad võimaluse lõimida loodusvaatlusi paljude teiste õppeainetega. Jätkub ka loodusviktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

Projekti töökeel on eesti keel, kuid olulisemad juhendmaterjalid on veebis olemas ka vene keeles.

Eelmisel, 2016. aastal avastas koos kevadet 500 gruppi 8350 lapsega üle kogu Eesti, arvukat osalust oodatakse ka sel aastal.

Juhendavatel õpetajatel tuleb oma grupid registreerida veebruari lõpuks.

Registreerimine, lisainfo kevadvaatluste ja muude tegevuste kohta: http://tere.kevad.edu.ee

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Projektijuht Kärt Leppiku sõnul soovivad korraldajad anda noortele võimaluse näidata, missuguses koolitunnis nad ka ise rõõmuga kaasa lööksid. „Võib-olla avastabki mõni endas tulevase õpetaja," loodab Leppik. 

ÕpiFestil osalemiseks tuleb koolinoortel moodustada kolmeliikmeline meeskond ning valmistada ette 20-minutiline õpetlik, põnev ja elulähedane tund. Osavõtuks saab registreeruda 17. veebruarini, täpsemad juhtnöörid on Õpifesti kodulehel ht.ut.ee/opifest.

Igast vanusegrupist (4.-6. klass, 7.-9. klass, gümnaasium + kutsekool) pääseb 5. aprillil haridusuuenduskeskusesse tundi andma kuus kiiremini registreerunud meeskonda. Õpilasteks on teised osalejad, publikuks õpetajatudengid ja haridusuuendajad. Tunde filmitakse ning meeskondadele antakse sõbralikku tagasisidet. Päev lõppeb meelelahutusliku osa ja tunnustamisega.

ÕpiFesti korraldab Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas programmeerida putukat
• Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased said moodsa geenilabori
• Õpilased on loovad ka digimaailmas

“PISA testide tulemused on andnud meie koolidele ja õpetajatele selge sõnumi – teie töö on maailma tippklassist. Samuti on need head analüüsiallikad ning pakuvad haridusotsuste tegemiseks suurepärast andmestikku, mida oleme ka võtnud oma valikutes aluseks,“ sõnas minister Mailis Reps.

“Eesti järjepidevalt väga head tulemused on eeskujuks kogu maailmas,” ütles OECD haridusvaldkonna peadirektor Andreas Schleicher. Schleicheri hinnangul on PISA testide tulemustel laiem kandepind riikides, kus inimesed peavad haridust väga oluliseks. OECD esindaja sõnul on Eesti saavutanud silmapaistvalt häid tulemusi, kuid arenguruumi on õpetajaameti väärtustamisel, pakkumaks palgatõusu kõrval ka intellektuaalseid väljakutseid, samuti loodusteaduste populariseerimisel õpilaste seas, kus on suur roll kanda koolil. Mida enam naudivad õpilased loodusainete õppimist, seda kõrgemad on ka nende karjääriootused, rõhutas OECD haridusvaldkonna peadirektor Andreas Schleicher.

Foto: Minister Mailis Reps ja OECD haridusvaldkonna peadirektor Andreas Schleicher

Schleicher viibib Eestis seoses täna ja homme toimuva kõrgetasemelise rahvusvahelise hariduskonverentsiga, kus kolme riigi haridusministrid, OECD ja Bostoni ülikooli esindaja arutavad PISA tulemuste üle riikide hariduspoliitikate kujundamisel.

Konverentsist võtavad osa Läänemere äärsete riikide hariduseksperdid, kes kahe päeva jooksul arutavad töötubades erinevate riikide kogemusi ning külastavad Tallinna koole ja haridusasutusi, et tutvuda Euroopa tipptasemel põhiharidusega.

Konverentsi kõnedest on võimalik osa saada otseülekande vahendusel 14. veebruaril kell 10.30-13.00.

Taust

• Eesti oli seekordses PISA testis Euroopas esikohal ning maailmas kolmas Singapuri ja Jaapani järel.
• Eesti osales PISA testis neljandat korda. Seekordse testi tulemustes pöörati erilist tähelepanu loodusteadustele.
• PISA testis osalesid pooled Eesti 15-aastased õpilased.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Kolme riigi haridusministrid, OECD ja Bostoni ülikooli asjatundjad arutavad PISA testide tulemusi
• PISA 2015: Eesti põhiharidus on Euroopa parim

Seekordne seminar aitab avada muutunud õpikäsituse mõistet. Kuuleme koolijuhtide, õpetajate ja haridusekspertide kogemustest muutunud õpikäsituse rakendamisel ning uurime, kuidas tehnoloogia seda mõjutab. Millised õppemeetodid toetavad muutunud õpikäsitust? Millist ettevalmistust see õpetajalt nõuab? Mida õppijad sellest kõigest arvavad?

Avaettekandega esineb Mati Heidmets, kes asetab Eesti õpikäsituse rahvusvahelise haridusuuenduse konteksti ning arutleb, miks peaks õpikäsitus muutuma ning mida see muutumine õpilasele, õpetajale ja koolile tähendab.

Võrgustik Võrgutab seminaril teeme teatavaks ka „E-kursuse kvaliteedimärk 2017“ saajad ning anname üle tunnistused!

Loe lähemalt ning registreeru hiljemalt 6. märtsiks: http://koolitus.hitsa.ee/training/1006

Samal teemal:

• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Seminar sarjast "Võrgustik võrgutab" keskendub õpetaja professionaalsele arengule

Koolitus toimub 21. märtsil Tallinnas. Koolitusel antakse ülevaade IKT-ametitest ja tööst (aluseks Rajaleidja portaali IKT valdkonna ametite kirjeldused); käsitletakse IKT valdkonna persoonilugusid ja meediakajastust; kutsesobivust IKT valdkonnas, sh testid; kahe IKT ettevõtte külastus. Vaata päevakava ja koolitustingimusi lähemalt siit. 

Allikas: TTÜ info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga
• Erialase digitehnoloogia rakendamisest kutsehariduses
• Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele
• Eesti ettevõtted aitavad noortel tööturule siseneda

Oodatud on ideed erinevatest valdkondadest, eriti need, millega noored saaksid ise oma  igapäevaelu paremaks muuta. Ideede esitamise tähtaeg on 19. märts.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varraku sõnul näitas mullune esimese aasta Bright Mindsi finalistide ideede tase, et ettevõtlikest ja lennukate plaanidega noortest Eestis puudust ei ole. „Tehnikaülikoolina on meil muidugi äärmiselt hea meel, et suurem hulk ideedest olid seotud meie ülikoolis õpetavate erialadega, ehkki otseselt sellist nõuet konkursil ei olnud. Minu hinnangul tõestab see, et ükski innovaatiline mõte ei saa toimida ilma ettevõtlushuvilise, inseneri või tugeva taustaga IT-inimeseta,“ ütles Varrak.

„Oluline on, et noored üle Eesti, sõltumata kodukohast, saavad Bright Mindsi raames katsetada oma ideede arendamist kogenud mentorite käe all ja programmis osaledes praktilisi teadmisi juba idufirmasid reaalselt arendanud koolitajatelt.  See on noorte esimene oluline samm iseendas ettevõtlikkuse ülesleidmisel. Eelmise aasta tugeva finaali, noorte julguse ja nutikate ideede põhjal võiks öelda, et ettevõtjate järelkasvu pärast me küll muretsema ei pea,“ ütles žürii esimees Tauno Vanaselja Swedbanki ettevõtete pangandusest.

Põhjalikumat koolitusprogrammi pakuti ka tänavu viies maakonnas, kuid konkursile oodatakse äriideid üle Eesti, ka neilt noortelt, kes on oma plaaniga iseseisvalt tegelenud. Sarnaselt möödunud aastale võiksid esitatud ideed keskenduda kohaliku eluolu edendamisele. Varraku sõnul aga ei ole jäikade piiride seadmine ületamatuks tingimuseks. „Ka mullu innustasime noori lahendama kogukondlikke probleeme, ent kes ütleb, et näiteks sõidu ajal telefoni laadiv jalgratas just nimelt noore jaoks mõnda igapäevast väljakutset ei lahenda,“ nentis Varrak ja julgustas noori mõtlema raamidest välja.

Konkursi eesmärgiks ongi aidata noortel näha seoseid õppeainete, tehnoloogia ja oma hobide vahel ning toetada neid oma ideede ellu viimisel. Seega prioriteet on noortes ettevõtliku mõtteviisi edendamine, mitte ainult ettevõtete loomine.

Bright Minds konkursil osalemiseks tuleb saata äriidee kirjeldus ühel A4-l ning 1-minutiline ideed tutvustav videoklipp e-posti aadressile brightminds(ät)ttu.ee hiljemalt 19. märtsiks 2017.

Žürii valib välja 20 parimat ideed, mida meeskonnad tutvustavad 21. aprillil toimuval finaalüritusel. TTÜ Mektory koos Swedbankiga on parimatele meeskondadele välja pandud pea 10 000 euro suurune auhinnafond, et tunnustada nii parimaid kui ka väljapaistvamaid meeskondi ja muidugi ettevõtliku meelega õpetajaid.

Konkurssi toetavad veel Tallinna Ettevõtlusamet, Euroopa Sotsiaalfond ja Zoombook.

Tutvu konkursi tingimustega siin: www.ttu.ee/brightminds

Allikas: TTÜ Mektory pressiteade. 

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds
• TTÜ Mektory Startup Konkursi parimate ideede seas on küberrünnakuid ennetav platvorm ja nutikas radiaator 

OECD haridusvaldkonna peadirektor Andreas Schleicher tutvustab PISA testide mõju poliitikakujundamisele. Neile annavad omapoolse hinnangu haridusvaldkonna eest vastutavad ministrid Anna Ekström Rootsist, Jurgita Petrauskiene Leedust ning Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Muutuva õpikäsitluse uuematest arengutest annab ülevaate Boston College’i professor Dennis Shirley USA-st.

Konverentsi teises osas arutavad Läänemere äärsete riikide haridusvaldkonna asjatundjad PISA testide tulemuste mõju riikide haridussüsteemide arengule ning täiendavaid võimalusi testi tulemuste tõlgendamiseks.

Konverentsi kolmandas osas, 15. veebruaril on võimalik külastada koole ja haridusasutusi, et näha praktikas Euroopa tipptasemel pakutavat põhiharidust. Selleks toimuvad õppekäigud Tallinna 21. Kooli, Tallinna Reaalkooli, Vanalinna Hariduskolleegiumisse ning Eesti Loodusmuuseumisse.

Konverentsi kava: https://www.hm.ee/en/pisaconference

Konverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Sihtasutus Innove.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• PISA 2015: Eesti põhiharidus on Euroopa parim
• Euroopa haridusinspektorid arutavad õppeasutuste hindamise üle
• Kas arvuti kasutamine koolis aitas kaasa PISA 2012 tulemustele?

Ideede Raju toob tänavu kokku 20 edumeelset ettevõtet ja üle 200 noore õppuri, kes soovivad üritusel saada oskuseid ja kogemusi ideest ärimudeli arendamise ja selle teostatavuse testimiseni praktikas. 

Inspiratsiooniürituse peaesineja on Mooncascade’i kaasasutaja ja tegevjuht Asko Seeba, kes oli ka Skype’i sünni juures ning kes võib tunda uhkust Eesti kõige kiiremini kasvava tarkvaraettevõtte loomise üle. Lisaks jagab oma ettevõtjaks kasvamise lugu Eda Vallimäe, kes sügisel projektiga Senior Gym Ideelabori STARTER programmi lõpetas ning nüüd Ajujahi kolmekümne parima seas on. 

Ideelabori juhataja Margit Ahoneni sõnul on mitmed Ideede Rajul tekkinud ideed jõudnud ka reaalselt toimivate ettevõteteni. „Ideede rajul ja STARTER programmis osalesid näiteks ka TÜ üliõpilased Karl-Sander Erss ja Joonas Põder, kelle ettevõte Konku, mis aitab maakleritasuta kokku viia üürile soovijad  ja üürile võtjad, on tänaseks saanud esimesed kliendid,“ toob Ahonen näite. 

Ürituse teises pooles saavad õppurid võtta osa maailmakohviku formaadis arutelust, kus osalejad jagunevad teemalaudadesse, mida juhivad Sprayprinter, ESTCube, Wisemile, SportID, Psühhobuss, Your Design Works, FeelingStream, 1oT Mobi jt ettevõtete asutajad. Aruteluteemad varieeruvad disainist kosmosetehnoloogiani ja jagamis-majandusest keskkonnahoiuni, seega leiab igaüks enesele südamelähedase teema. 

Margit Ahoneni sõnul on Ideede Raju üks väheseid üritusi, kus tõesti igaühel on võimalus oma loovus ja kujutlusvõime valla lasta ja huvi pakkuvas teemalauas ideid genereerida. „Vabas ja inspireerivas õhkkonnas, kus ainuke eesmärk on mõelda julgeid mõtteid, mis muudavad maailma paremaks, kujuneb enneolematu, üksteisest ja ühiskonnast hooliv atmosfäär. Oleme korraldanud Ideede Raju kahel korral ja ürituse lõppedes on näha, kuidas vestlus äsja tutvunud inimeste vahel ei taha lõppeda,“ rõhutab Ahonen head kontaktide loomise võimalust. 

Ideelabori üritustele on oodatud kõikide valdkondade õppurid, kes soovivad saada oskusi ja kogemusi, kuidas ideest ärimudel arendada ja selle teostatavust praktikas testida - eelnev kogemus või idee olemasolu ei ole nõutav.

Vajalik on eelnev registreerimine. Ürituse ajakava ja registreerimisvorm on leitav siit: http://www.ideelabor.ut.ee/kalender/ideede-raju-2017

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• EBSi üliõpilased aitavad Volkswagenil Hiina turul äri arendada
• TÜ, Ideelabori ja Garage48 korraldatud startup-laagris sündis kaksteist maailma muutvat ideed

Loo autor on Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz. 

Aktiivsed õpilased on osalised aktiivses õppimise protsessis. Muutes õppimiskeskkonda õppimise suhtes sõbralikumaks, loome me uusi stsenaariume, mis ei vaja ainult loengu laadis üles ehitatud klassiruumi või grupitöö tegemist kindlal kõrgusel ehk 90 cm maapinnast. Kui tahame muuta õppimiskeskkonda, siis on suurim murekoht vanamoodsad klassiruumid.

Õpetajatele tuleb anda võimalus muuta õpikeskkonda paindlikult, mitte et õpikeskkond, mööbel ja klassiruum on piiranguks. Näiteks soovib õpetaja alustada tundi tühja ruumiga, kuid kuidas viia tänane mööbel klassist välja – pole ruumi ja see võtab liiga kaua aega. Vähemoluline ei ole see, et õpilane saaks teha ise otsuse, kuidas on tal parem õppida: kui ta vajab selleks istumist madalamal, kasvõi põrandal, seismist laua taga nii, et laud lubaks tal teha tööd ka püsti seistes, siis ta peaks seda saama teha, olenemata sellest, et klassis on mööbel täna fikseeritud, mõnes ruumis isegi põranda külge kinni kruvitud.

Pelgulinna Gümnaasiumi külastasid innovaatorid Activergo (http://activergo.fi/) ettevõttest, kes arendavad ja leiutavad uusi lahendusi koolimööblile – laudu, toole, millest iganes õpetaja või õpilased unistada võiks. Ettevõtte põhimotivatsiooniks on aktiveerida kõiki, kes koolis tegutsevad. Kasper Nyberg Salpari väikekooli juhataja Soomest selgitab, miks on tema astunud ettevõttes kooliergonoomika ja tervise ning heaolu eest maailmas võitlema: "Usun, et kui õpilased on tunnis aktiivsed füüsiliselt, siis on nad aktiivsed ka vaimselt. Enamasti tänases koolis soovitakse õpilasi aktiveerida, aga nad peavad tegema seda traditsioonilises klassiruumis, kus laua tagant liikuda ei või. Soovin esitada väljakutse, et lapsed oskavad paremini valida endale sobiva õppimisasendi, mis toetab klassis kaasa töötamist, mitte ei pärsi seda. Teame ju kõik, milliseks muutuvad nii lapsed kui ka täiskasvanud peale 30 minutit paigal istumist, seda püüamegi oma lahendustega parendada."

Activergo on Soomes loodud ettevõte, kes kasutab Eesti leiutajate ja tööstuse innovatsiooni ning koostöös lahendab ergonoomika ja aktiivsuse probleeme. Nende põhilised tooted koolidele on vedrutool, mis on saanud inspiratsiooni võimlemispallist, ja laud, mille kõrgust saab muuta nagu triikimislaua kõrgust. Samamoodi on leiutatud kaks ühes plastiktahvel-laud, mida saab vastavalt vajadusel tõsta üles projektori ekraaniks või keerata alla suureks lauaks. Vastavad tooted võimaldavad tekitada ükskõik millises ruumis erinevaid õppimise ökosüsteeme, mida saab muuta vastavalt tegevustele olenemata sellest, kas tegu on vana või uue klassiruumiga.

Siit videost saate näha, millised võimalusi Soome ettevõte Activergo pakub. Videos on võrreldud staatilist kooli Rootsis ja täna Soomes kasutatavat. 

Samuti on siin pildigalerii, kuidas Pelgulinna Gümnaasiumis katsetasid innovaatilist mööblit Tallinna ja Harjuma koolide koolijuhid ja õpetajad koos Tallinna Haridusameti ning Tallinna Ülikooli teadlastega.

Kui tekkis huvi, siis näha ja testida saab lauda ning toole Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis, seega võta Birgy Lorenziga ühendust. 

Samal teemal:

• Õppimise ruum on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervik
• Õppija kuu: mis on õppimine?