Õppimise ruum on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervik


Avaldaja:Madli Leikop01. Detsember 2016

Huvitava Kooli sügiskonverentsil räägiti kahel päeval õppimise ruumist – koolimajast ning kooliõuest, klassiruumidest, mänguplatsidest, loodusmajadest, digikeskkondadest. Ja inimese ajust, mis on kõige olulisem õppimise ruum.

Huvitava Kooli sügiskonverents „Õppimise ruum“ toimus 29.-30. novembril Tartus ja kohadki olid sellised, kus palju vaadata ja õppida – üsna mittekooliliku (heas mõttes!) sisekujundusega Tartu Tamme Gümnaasium ja samas kõrval Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kahe kooli lähedus on soodustanud ka koostööd ja õppimise ruumi laiendanud. 

IMG_3819.JPG

Tartu Tamme Gümnaasiumi aatrium

Algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik ütles avasõnades, et inimesed koolis ja ruum, mis neid ümbritseb, moodustavad terviku. Kodu kujundades mõtleme oma vajadustele, aga kooli kujundades? „Kui ruum ei arvesta õppija vajadustega, siis on ka õppija motivatsioon madal,“ ütles Pille Liblik. 

IMG_3806.JPG

Kadri Klementi ja Katrin Koov Eesti Arhitektide Liidust ning Grete Arro Tallinna Ülikoolist asusid oma ettekandes taasleiutama koolimaja ja tõstatasid küsimuse, kas otsime ühte head ruumi või ruumilist mitmekesisust? Mis on õppimine? „Ruumikujundusega on võimalik suurel määral mõjutada seda, mil viisil inimesed suhtlevad, kui edukad nad on. Psüühiline ja füüsiline ruum on seotud. Õpetaja saab õppimise ruumi kujundada siis, kui ta õppijat hästi tunneb,“ mõtisklesid esinejad. 

IMG_3805.JPG

Et klassikaline koolitund toimub peamiselt ikkagi klassikalises koolimajas, keskenduski ettekanne füüsilise ruumi kujundamisele. „Füüsiline ruum ei saa olla ainult taust, seda tuleb projekteerida lõimitult vaimse ja sotsiaalse ruumiga,“ sõnas Kadri Klementi. 

Koolimaja projekteerides, sisustades ja kasutades tasub teada, et õpperuum on paindlik. Kooliruumi võimalusi tuleb osata kasutada (miks mõni ruum kogu aeg tühjana seisab?). Hea ruum pakub valikuid õpilasele ja õpetajale, soosib erinevaid tööviise, mööblipaigutust saab muuta. „Valikute võimaldamine on motiveeritud õpilase ehitusklots,“ sõnas Grete Arro.

IMG_3815.JPG

Tartu Tamme Gümnaasiumi aatriumis on eraldatud koht, kus vahetunnis kas omaette olla, õppida, arvutisse sukelduda, raamatuid lugeda või lauamänge mängida. Sõnaga - lõõgastuda. 

Kooliruum toetab õpilaste liikumisharjumusi, võimalused on nähtaval ja käeulatuses, aga ei tähenda, et tuleb kohe sportima asuda. Väliruum on kooliruumi sidus osa, kutsuv ja lihtsalt ligipääsetav, ja seal saab ise mänge välja mõelda. Kooliruum on sotsiaalne ruum, kus privaatsus on samuti oluline.

IMG_3817.JPG

Puhkenurgad koolimajas 

Mõlemal konverentsipäeval pakuti rohkelt töötube alates ekskursioonidest koolimajas ja lõpetades õpivõimalustega muueumis ning raamatukogus.

Kõneks oli ka õuesõpe. Töötoas „Kool looduses ja loodus koolis“ tutvustasid klassist välja minemise kogemust Tallinna Rocca al Mare Kooli ja Hiiumaa Palade Põhikooli õpetajad. Rocca al Mare Koolis õpib sama palju õpilasi nagu on Hiiumaal kooliskäivaid lapsi kokku, aga laste arv ei mõjuta tegevuste sisukust.

IMG_3824.JPG

Palade kooli direktor Antti Leigri sõnas, et nende kool asub looduse keskel, pole mõeldavgi, et looduse õpetamisega ja õpetamisega looduses ei tegeletaks. Kool asub ühes majas loodushariduskeskusega, moodutades toreda terviku, ja Palade loodushariduskeskuses käivad tundides-programmides kõik Hiiumaa koolid. „Hiiumaa on väike, kui midagi teeme, siis kõikidele Hiiumaa lastele. Peame oskama õppimise ruumi jagad,“ ütles keskuse juhataja Karin Poola. Loodushariduskeskuses on keskkonnalabor, õppeklass, metsanduslikud õpperajad, kivimite õppehoone, Soera talumuuseum ja loomulikult Hiiumaa loodus. Keskus on eriline veel selle poolest, et seda peab ülal Pühalepa vald. 

IMG_3823.JPG

Rocca al Mare Koolis on 12 aastat tegutsenud loodusklass, mis on õppeaine, koolitund, õuesõpe, projekt ja väärtuskasvatus ühtekokku. „Loodus on Rocca al Mare Kooli üks õpetajatest,“ sõnas loodusklassi juhataja Maire Künnap. Loodusklass koosneb kolmest moodulist: loodus-, pärandkultuuri- ja hoolivusmoodul. Väga üldiselt öeldes tähendab loodusmoodul loodusesse minekut, pärandkultuurimoodul Eesti ajaloo ja kultuuri tundmaõppimist võimalikult ehedal kujul ja hoolivusmoodul abistamist, näiteks talvepuude riita ladumist või mõisapargi korrastamist. Ja seda kõike ei tehta mitte Tallinna külje all, vaid minnakse Eestimaale sügavalt sisse, avastatakse ääremaid ja renoveerimata kultuuriväärtusi, ööbitakse metsas, kuulatakse vaikust ja nutividinaid kaas ei võeta. Tegevuste raskusastmed on klassiti loomulikult erinevad. „Võib ka öelda, et see on enese tundmaõppimise kursus. Tahame, et lapsed õpiksid Eestit hästi tundma, et neil tekiks loodusega emotsionaalne side, et nad seoksid oma tuleviku Eestiga,“ ütles Maire Künnap.

Autori fotod. 

Samal teemal: