SA-s Kutsekoda tutvustati neljapäeval, 9. veebruaril OSKA uuringut „Eesti tööturg täna ja homme“ ning anti ülevaade Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest järgneva 10 aasta jooksul. OSKA on tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem, kus uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses.

Tööealiste arv väheneb

Midagi ülirõõmustavat lähiajal ees ootamas ei ole, ei noori, keskealisi ega pensionieale lähenevaid: tööealiste arv väheneb jõudsalt. Aastatel 2015-2024 väljub Eestis tööturult 49 000 inimest enam, kui siseneb. Tööga hõivatute arv väheneb 6000 võrra, kuid seda eeldusel, et üha rohkem tööealistest töötab üha kauem. „Praegu on näha, et tagasi tulevad need, kes kunagi Eestist lahkusid. Kas see protsess ka jätkub, pole teada,“ tõi OSKA vaneanalüütik Siim Krusell välja ühe teguritest, mis tööealiste vähenemist mõjutavad. Hinda lähevad (ja juba on) väga head kutseoskused ning teatud erialadel kõrgharidus magistritasemel (ehk bakalaureusekraad ei pruugi töökohta tagada); suureneb vajadus IKT-oskuste järele ja seda kõige laiemas mõttes – digimaailmas peavad vähemalt elementaarsel tasemel orienteeruma kõik töötajad; töötajate arv jätkab vähenemist jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses. 

Valmistuge õppima 

Samas kui inimene on valmis õppima ja vajadusel ümber õppima kasvõi mitu korda, siis on tal ka tööturul rohkem edu: uuring näitab, et 40% järgmise kümne aasta jooksul täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrgharidust; iga kolmas töötaja peaks olema kutseharidusega; väheneb vajadus põhi- ja üldharidusega töötajate järele. 

IKT-d tasub endiselt õppida, ja suureneb vajadus just IKT-oskuste järele teistes valdkondades, olgu siis metsanduses, põllumajanduses, tervishoius, energiamajanduses või mujal. Töötajate arv kasvab IT-alal, puidutööstuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuhu kuuluvad näiteks insenerid, arhitektid, disainerid. Et elanikkond vananeb, vajab rohkem tööjõudu ka tervishoid ja sotsiaalteenused. Hinda läheb eksportturgude kultuuride tundmine, oskus nendel turgudel vahetult suhelda. Juhtidel ja spetsialistidel on järjest enam vaja osata kasutada tehnoloogilisi võimalusi paremate teenuste osutamiseks ning luua ja arendada tehnoloogilisi süsteeme. Ja mis väga oluline – töötajatelt oodatakse järjest enam koostöö- ja anlüüsioskusi, otsuste langetamise ja info tõlgendamise oskusi, sest töökorraldus muutub üha rohkem projekti- ja koostööpõhiseks. 

Kutseharidusega töötajaid vajatakse enim

Hariduses prognoositakse 2015-2024 kuni 2500 töökoha kadumist. Ühelt poolt õpilaste arv väheneb, koole suletakse ja ühendatakse ning õpetajatel jääb tööd vähemaks. „Teisalt kõrghariduses toimub tehnoloogia areng, e-õppele üleminek kaotab töökohti. Aga seda kompenseerib suurenev täiskasvanute õpe,“ sõnas OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. 

Kõige rohkem on järgmise kümne aasta jooksul vaja juurde kutseharidusega töötajaid: 34,2%. Akadeemilise kõrgharidusega töötajaid on vaja 28,3%. „Just kutseharidusega töötajate seast läheb lähiaastatel hulk vanemaealisi pensionile, ja nende asemel on vaja uusi kutseoskustega töötajaid,“ sõnas Yngve Rosenblad. 

Avafoto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tänavusel oskuste aastal jõuavad tasuta koolitused ligi 12 000 inimeseni
• Uuring: sotsiaaltöös koolitatakse liiga vähe kutse- ning liiga palju kõrgharidusega spetsialiste
• Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses

Osalema oodatakse kõiki neid, kes soovivad kinnistada või parandada oma teadmisi kitsa või laia matemaatika riigieksami edukaks sooritamiseks. „Me keskendume laiale eksamile, kuid kuna kitsa puhul on teemasid veidi vähem, saavad huvilised sellelt kursuselt ka kitsa eksami jaoks vajalikud teadmised kätte,” rääkis ettevalmistuskursuse vastutav õppejõud Kristjan Kalam ja lisas: „Püüame valemid ja mõisted lahti seletada nii, et kõik neist aru saaksid.” Õppetööd toetavad veebipõhised õppematerjalid ja testid.

Kursusel osalejad saavad aimu ka sellest, milliseid teadmisi on neil vaja erinevatel Tartu ülikooli reaalerialadel edukaks õppimiseks ning ühiselt arutletakse teemal, miks ja kus kõike õpitut hiljem tööturul toimetades vaja võiks minna. 

Kursusel käsitletakse erinevaid matemaatika riigieksami sooritamiseks vajalikke teemasid. Kursus lõpus korratakse õpitu üle ning sooritatakse proovieksam.

Konkreetsed teemad, millega õppurid tegelema asuvad, on järgmised:

1. Aritmeetilised ja algebralised avaldised 
2. Võrrandid, võrrandisüsteemid ja võrratused 
3. Elementaarfunktsioonid, nende graafikud 
4. Logaritm- ja eksponentfunktsioonid 
5. Vektorid ja sirged 
6. Diferentsiaalarvutus ja integraalarvutus, nende rakendused
7. Planimeetria, geomeetria ja stereomeetria 
8. Trigonomeetria 
9. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika põhiülesanded

Õppetöö toimub igal laupäeval kella 11st 15.00ni Tartu ülikooli matemaatika instituudis, J. Liivi 2. Kursuse hind on 190 € inimese kohta.

Registreeruda saab siin: https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AR.ID&id_ay_toimumine=59695&systeemi_seaded=3,1,12,1&sessioon=0

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar

Tänane reaalsus: ohvri süüdistamine arvutiturvalisuses

Viimastel aastatel on ohvri süüdistamine kui tabu tulnud esile eelkõige paarisuhte ja seksuaalse vägivalla kontekstis. On üsnagi mõistetav, et ohvrit ei saa süüdistada kallaletungis tema napi riietuse või provokatiivse käitumise pärast. Arvutiturvalisuses on üldiselt mindud teist teed pidi. Väga levinud on, et küberkurjategijate ohvrit ennast peetakse toimunus põhisüüdlaseks ja leitakse vaid lahendusi, kuidas ohver oleks saanud oma kontosid/infot/võrku paremini ja turvalisemalt kaitsta. Küberturvalisus on muutunud erinevate viirusetõrjete, pahavarade eest kaitsvate programmide, turvateenust pakkuvate ettevõtete ja ekspertide näol väga suureks äriks. Uuemate ja paremate turvatehnikate kasutuselevõtt tundub esmapilgul kergem lahendus kui reaalse probleemiga tegelemine, milleks on kurjategijad ise. Nagu on ütelnud küberturvalisuse ekspert George Kurtz, oleme me nagunii alati ühe sammu võrra kurjategijatest maas.

Kes tegi? Ise tegi!

Juhtum A: Kas oled postitanud internetti midagi, mida hiljem kahetsed ja oleks tahtnud end teisiti väljendada. Juba saadetud e-kirja tagasi võtta ei saa. Ainus, mida teha, on saata uus täpsustav/vabandav kiri, aga see pole ju eelneva päriselt olematuks tegemine. Juhtum B: Olen oma Google Drive keskkonnas, meetodil “Kõik lingiga saavad vaadata” välja jaganud ühe PDF-formaadis õppematerjali. Võhiklikule kasutajale jätab see mulje, nagu sellele dokumendile pääsebki ligi ainult seda pikka linki teades. Juhtum C: Me teame, kui osavasti taskuvargad oma “tööd” teevad. Paraku on see tänaval kõndides tavaline turvarisk. Vaevalt, et keegi on nõus vabatahtlikult oma raha ära andma. Aga nii juhtub, kui arvutit või nutiseadmeid läheb ostma tehniliselt võhiklik inimene. Ilmselt teeb ta oma otsuse seadme välise ilu järgi või laseb müügimehel midagi “soovitada”, makstes soolasemat hinda, kui sama jõudlusega seadmed tavaliselt väärt on.

Tõejärgne meedia

Oxford Dictionaries kuulutas 2016. aasta sõnaks "tõejärgne" (post-truth). Lihtsustatult - võidab see, kes karjub kõige kõvemini (või kauem) ja kes teeb seda lihtsamalt. Olukorda utreerides võiks öelda, et paari tuhande aastaga oleme jõudnud Platoni teostest suvalise meeleoluka mõtteteraga kassipildini. Üks viis, kuidas sotsiaalmeedia kanalid manipuleerivad tarbijaga, on seegi, et näidatakse ainult neid uudiseid, mida tarbija soovib näha, ujutades ta nendega üle, ja varjates samal ajal kõik muu vastuvõtuküllastuse tõttu. Klikimeedia (clickbaits) püüab inimesi sensatsioonihõnguliste ja/või eksitavate pealkirjade ning värviliste piltidega enda lehekülgi külastama meelitada, et teenida raha. Kuid kõik see võtab aega ja seetõttu on nii laste kui täiskasvanute funktsionaalse lugemise ehk teksti (selle kõige laiemas tähenduses) mõistmise tähtsustamise kõrval eriti oluliseks muutunud iga meediatarbija (allika)kriitilisuse arendamine.

Küberturvalisuse aine igasse gümnaasiumisse?

Küberturvalisusest räägitakse üha enam seoses haridusvaldkonnaga. Tundub, et selles osas oleme innovaatilised ning nii mõnelegi riigile eeskujuks: meil on erinevad teavitusprogrammid, konverentsid kui parima praktika näide - küberkaitse õppesuund Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Selline internetiohtudest teavitav, õpilasi informeeriv, viimaseid maailmas toimunud juhtumeid käsitlev ning praktilisi ülesandeid sisaldav teemadering peaks olema iga gümnaasiumiõpilase kohustuslik haridusosa. Kas selline õpe toimub klassijuhatajatunni raames, mõne infotehnoloogia õppeainete raames, jaotatuna erinevate õppeainete vahel või eraldi kursusena - see on praegu iga kooli otsustada. Oluline on see, et küberhügeeni peaks õpetama igas koolis!

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Samal teemal:

• Digiturvalisus: mida peaks teadma võrgust
• Digiturvalisus: töötaja kui turvarisk
• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• Digiturvalisus ja arvutimeedia

Projekti jaoks valiti välja 12 EBSi ja 6 Hong Kongi üliõpilased, kes alustasid jaanuari lõpus koostööd globaalse ettevõtte reaalse äriarenduse plaani koostamiseks. Projekti finaaletapp toimub märtsis Pekingis Volkswagen Financial Services Aasia peakontoris, kus üliõpilased oma plaane ettevõttele esitlevad.

EBSi rahvusvahelise koostöö prorektori Toomas Dannebergi sõnul pakub antud projekt tudengitele unikaalse ja väga praktilise õpikogemuse. „Projektis osalevad tudengid jaotatakse kolme gruppi, millest igaüks asub lahendama VW Financial Services poolt ette antud reaalset äriprobleemi. Probleemidele töötavate lahenduste leidmiseks peavad tudengid üles otsima ja läbi töötama vastavad parimad praktikad ning esitama omapoolsed ettepanekud VW äriprobleemide lahendamiseks. Tegemist ei ole lihtsalt koolitööga, vaid globaalne ettevõte saab sellest oma reaalsetele probleemidele lahendused,“ kinnitas Danneberg.

Volkswagen Financial Services esindaja ja ühtlasi ka EBSi külalisõppejõud dr Benjamin Phillip Wille-Baumkauff kinnitab, et ka Volkswageni jaoks on tegemist esmakordse kogemusega kaasata ettevõtte arendustegevustesse äriülikoolide üliõpilasi: „On selge, et sellisest koostöövormist õpivad mõlemad pooled – nii üliõpilased kui ettevõte laiemalt. Ei ole võimatu, et sellisest pilootprogrammist kasvab välja hoopis laiem koostöö. Mujal maailmas on igati tavapärane, et valdkonna üliõpilased on kaasatud ettevõtete arendusprojektidesse.“ Wille-Baumkauff kinnitab, et Volkswagen Financial Services näeb ühisprojektis võimalust leida ka talendikaid ning rahvusvahelise kogemusega noori, keda hiljem ettevõttesse värvata.

Tudengite juhendajaks projekti käigus on EBSi rahvusvahelise koostöö prorektor Toomas Danneberg. Projekti alustati Boot Camp'ga, mida vedas EBSi projektijuhtimise külalislektor Austriast Philipp Bousa. Bousa nõuannete järgi läbivad tudengid kõik projektijuhtimise faasid alates projektiplaneerimisest kuni tulemuste esitlemiseni.

Volkswagen Financial Services on ettevõte, mis toetab kõigi Volkswageni grupi brändide müüki kogu maailmas ning aitab järjepidevalt tõsta klientide lojaalsust brändi vastu tegutsedes 51s riigis maailmas, ettevõtte käive on 158 miljardit EUR.

Allikas: Estonian Business School

Samal teemal:

• Ettevõtlikud noored, kes kirjutasid ennast ajalukku
• Viis põhjust, miks teha õpilasfirmat

Akadeemik Gennadi Vainikko on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti matemaatik, paljude teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. Tema erakordselt tulemuslik uurimustöö on fokuseerunud spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele.

Gennadi Vainikko on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on teinud teaduse eesliini saavutusi üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides, sealhulgas ligi kümme aastat Helsingi Ülikoolis.

Akadeemik Enn Tõugu on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse lapsevanem. Tema tegutsemisest aastakümneid tagasi on alguse saanud näiteks tarkvaraarendus, küberkaitse ja algoritmiteooria. Hoolimata sellest, et paljud Enn Tõugu teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu õiges proportsioonis praeguses statistikas, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas. Varasemal ajal Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks meie teadlaste kiire ümberorienteerumise.

Enn Tõugu loodud vundament on kaudselt ka eesti IT idufirmade edu taga, sest kõik mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenerid ja arvutiteadlased on mõjutatud tema tegevusest. Praegu töötab Enn Tõugu Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis juhtivteadurina.

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki teaduspreemiate laureaate ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Elutöö preemia pälvinud Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu on olnud tõelised teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

• Elmo Tempel täppisteaduste alal tööde tsükli „Galaktilised filamendid kosmilises võrgus“ eest;
• Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saar ja Richard Villems keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine“ eest;
• Marlon Gerardo Dumas Menjivar tehnikateaduste alal uurimistöö „Äriprotsesside andmekaeve teooria“ eest;
• Tambet Teesalu arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks“ eest;
• Olev Vinn geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon“ eest;
• Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster põllumajandusteaduste alal teadustöö „Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel“ eest;
• Lauri Mälksoo sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Venemaa käsitlused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest“ eest;
• Heiki Valk humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias.

Tänavuste laureaatide tutvustused

Riigi teaduspreemiate varasemad laureaadid

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• AHHAA keskuse juht pälvis Eesti Teaduse elutöö preemia
• Maaülikool: eesti teaduskeele arendamine vajab riigi sekkumist
• Noored leiutasid sel aastal talvekoolis lahendusi toiduga seotud probleemidele

Uuringu üks koostajatest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell sõnas, et 40% järgneval kümnendil täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrg- ning 1/3 kutseharidust. „Vajadus lihtsa töö tegijate järele väheneb ning senisest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja kutseharidusega oskustöötajaid“, selgitas Krusell.

Võrreldes 2015. aastaga on tööealisi 2024. aastal pea 50 000 vähem. See tähendab, et tööjõuvajaduse katmiseks tuleb aina suuremal osal tööealisest elanikkonnast töötada üha kauem.

Uuringu järgi on tulevikus enam vaja puidutööstuse ja IKT-sektori töötajaid ning programmeerijaid, insenere, arhitekte ja disainereid. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist tervishoidu ja sotsiaalteenustesse. Töötajate arv kahaneb jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses.

Uuring „Eesti tööturg täna ja homme“

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2024.

Uuring koostati sihtasutuse Kutsekoda ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.

Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda.

Allikas: SA Kutsekoda

Samal teemal:

• Tänavusel oskuste aastal jõuavad tasuta koolitused ligi 12 000 inimeseni
• Uuring: sotsiaaltöös koolitatakse liiga vähe kutse- ning liiga palju kõrgharidusega spetsialiste

Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafi Marja Kallasmaa panus meie kohanimede uurimisse sai väärika krooni 2016. aastal ilmunud „Eesti kohanimeraamatuga“. Ehkki raamatul on tiitellehe andmete järgi 16 koostajat ja 2 toimetajat ning Marja Kallasmaa on justkui üks neist, on sisuliselt tegemist Marja Kallasmaa senise elutöö kokkuvõttega.

Minister Mailis Reps tänab ja tunnustab keeleauhinna laureaadi tiitli pälvinud Marja Kallasmaad tema elutöö eest. „Ta on pühendunud ja sihikindel teadlane, kes on rohkem kui nelikümmend aastat süvenenud Eesti kohanimedesse ning selle kaudu ka meie inimeste eneseksolemisse, kultuuri- ja ajalukku,“ ütles Reps.

Marja Kallasmaa teadlaseteed iseloomustab ühelt poolt tohutu empiirilise andmestiku haldamine ning teisalt suutlikkus neid andmeid teoreetiliselt analüüsida ja mõtestada. Juba enne suurt kohanimeraamatut ilmus temalt mitu onomastika-alast monograafiat: kõige esinduslikum neist kaheosaline „Saaremaa kohanimed“ (1996, 2000), sellele lisaks „Läänemurde loodus- ja viljelusnimed“ (2003) ning „Hiiumaa kohanimed“ (2010).
Teadlasetee algusaastatel oli Marja Kallasmaa üks „Väikese murdesõnastiku“ (I osa 1982, II osa 1989) koostajatest, millega kindlustas endale tugeva baasi murdetundmises.

Marja Kallasmaa on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel nimekonverentsidel, pikka aega oli ta rahvusvahelise onomastikakomitee liige. Praegu on Marja Kallasmaa kaasatud isikunimede uurimise projekti.
Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Auhinna suurus on 32 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind kapten Uno Laurile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
Vt Wiedemanni keeleauhinna varasemaid laureaate.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Igaüks saab osaleda aasta keeleteo valimisel
• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

Avalik tasuta WiFi  - JAH! või pigem EI!

Eesti on uhke selle üle, et siin saab igal sammul ühineda avaliku WiFi võrguga, mida teistes Euroopa riikides on peaaegu võimatu leida, isegi suurtes keskustes. Aga kas on ikka turvaline ühineda oma seadmega avalikku WiFi võrku? Tegelikkus on see, et ühendudes kellegi suvalise WiFi võrguga anname sisuliselt ka ligipääsud selle võrgu haldajale. Seega tuleks seadistada oma kasutatavad seadmed käituma järgmiselt: nad võivad WiFisse ühenduda ainult kasutaja lubamisel, mitte automaatselt;  seadmes on kasutusel tulemüür ja viirusetõrje; kui olete olnud ühendatud ebaturvalisse võrku, siis vahetage kodus ära kõik oma paroolid, et ennetada edasisi probleeme. Lisavõimalused: kasutusel on krüpteeritud andmeside või luuakse tunnel kohta läbi VPNi, mille läbi on võimalik turvaliselt internetis käia. Kõige parem soovitus on aga see, et kui ei ole kriitilist vajadust, siis ei ole vaja ka WiFis passida, kasutage oma mobiilset andmesidet!

Asjad netis – uued võimalused ja ohud!

Asjade interneti vähene turvamine on loonud võimaluse uue ajastu küberrünnakuteks. Pisikeste turvamata võrku ühendatud seadmete automatiseeritud ülevõtmine võimaldab massirünnakuid korraldada, mis võivad põhjustada suurte süsteemide tegevuse väljalülitamist. Asjadest loobumine ei ole ilmselt võimalik, sest isegi kui me loobume nutikatest asjadest, kasutatakse neid meie ümbruskonnas edasi, tahame me seda või mitte. Ohtude vältimiseks on vaja võimalikke ohtusid tunda. Mida vähem me teame, seda turvalisem maailm meile tundub. Mida rohkem teame, seda paremaid valikuid saame teha.

Vaata, vaata mind!

Üks võimalus oma elu jagada ja teistele nähtavaks teha on asukoha jagamine. On võimalik ennast n-ö "sisse registreerida" (check-in) mõnes avalikus asutuses nagu näiteks restoran, teater, näitus või siis lihtsalt kuskil ilusas metsatukas GPS-i abil positsioneerides. Oma asukoha jagamine, fotode postitamine ja sõprade täägimine on suurepäraseks infoallikaks kurjategijale, kes planeerib röövi või tahab sind muudviisi ära kasutada. Samuti saavad kurjategijad sinu käitumist jälgides kokku panna sinu profiili: kes sa oled, kus sa käid ja kellega suhtled. Turvalisuse kaalutlusel soovitavad paljud turvaeksperdid GPS-i oma telefonis välja lülitada, kui seda ei kasutata. Vastasel korral jälgivad erinevad rakendused pidevalt sinu asukohta ja koos sinu isikuandmetega võib info muutuda ohuks sinu identiteedile ja privaatsusele.

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Flickr, kasutaja Bob Cotter, litsents CC BY-NC-ND 2.0

Samal teemal:

• Digiturvalisus: töötaja kui turvarisk
• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• Digiturvalisus ja arvutimeedia

"Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele," kirjutas president Kaljulaid otsuse eessõnas.

Vabariigi President annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril NUKU teatris.

Riigipea otsus teenetemärkide andmisest.

Rohkem infot teenetemärkide saajate kohta leiab Eesti tänab 2017 lehelt.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid.

Eesti keele riigieksamile registreerus 6912 ja eesti keele teise keelena riigieksamile registreerus 2319 õpilast.

Matemaatika riigieksami puhul pidi õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel.  Matemaatika kitsa kursuse eksami valis 3904 ja laia kursuse eksami valis 4504 eksamisooritajat.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel kolm valikuvõimalust. Riigieksamina sai valida Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami, mille sooritamisel saab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Teiseks võib sooritada Innove koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1- või B2-keeleoskustase. Samuti läheb eksamina arvesse varem sooritatud rahvusvaheline keeleeksam, kui see on tehtud vähemalt B1-tasemele.

Inglise keele eksami  valis 6842,  saksa keele erinevaid eksameid valis kokku 184,  vene keele võõrkeelena valis 296 ja prantsuse keele eksami sooritamise valis 140 eksaminandi.  787  õpilast esitas võõrkeele riigieksami asendamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami tunnistuse, millega loeti riigieksam sooritatuks.

Selle aasta riigieksamid algavad  24. aprillil eesti keele eksamitega ning lõpevad 12. mail  matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 20. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad 20. juunist eksamite infosüsteemist või riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud
• 2016. a riigieksamite esmased tulemused kinnitavad viimaste aastate keskmisi