Digiturvalisus: mida peaks teadma võrgust


Avaldaja:Laura Vetik09. Veebruar 2017

Turvalise interneti nädalal avaldame Koolielus TLÜ digitehnoloogiate instituudi haridustehnolooga magistriõppe tudengite mõtteid ja arvamusi digiturvalisusest. Täna tuleb juttu võrgust. Igal nädalapäeval uus lugu!

Avalik tasuta WiFi  - JAH! või pigem EI!

Eesti on uhke selle üle, et siin saab igal sammul ühineda avaliku WiFi võrguga, mida teistes Euroopa riikides on peaaegu võimatu leida, isegi suurtes keskustes. Aga kas on ikka turvaline ühineda oma seadmega avalikku WiFi võrku? Tegelikkus on see, et ühendudes kellegi suvalise WiFi võrguga anname sisuliselt ka ligipääsud selle võrgu haldajale. Seega tuleks seadistada oma kasutatavad seadmed käituma järgmiselt: nad võivad WiFisse ühenduda ainult kasutaja lubamisel, mitte automaatselt;  seadmes on kasutusel tulemüür ja viirusetõrje; kui olete olnud ühendatud ebaturvalisse võrku, siis vahetage kodus ära kõik oma paroolid, et ennetada edasisi probleeme. Lisavõimalused: kasutusel on krüpteeritud andmeside või luuakse tunnel kohta läbi VPNi, mille läbi on võimalik turvaliselt internetis käia. Kõige parem soovitus on aga see, et kui ei ole kriitilist vajadust, siis ei ole vaja ka WiFis passida, kasutage oma mobiilset andmesidet!

Asjad netis – uued võimalused ja ohud!

Asjade interneti vähene turvamine on loonud võimaluse uue ajastu küberrünnakuteks. Pisikeste turvamata võrku ühendatud seadmete automatiseeritud ülevõtmine võimaldab massirünnakuid korraldada, mis võivad põhjustada suurte süsteemide tegevuse väljalülitamist. Asjadest loobumine ei ole ilmselt võimalik, sest isegi kui me loobume nutikatest asjadest, kasutatakse neid meie ümbruskonnas edasi, tahame me seda või mitte. Ohtude vältimiseks on vaja võimalikke ohtusid tunda. Mida vähem me teame, seda turvalisem maailm meile tundub. Mida rohkem teame, seda paremaid valikuid saame teha.

Vaata, vaata mind!

Üks võimalus oma elu jagada ja teistele nähtavaks teha on asukoha jagamine. On võimalik ennast n-ö "sisse registreerida" (check-in) mõnes avalikus asutuses nagu näiteks restoran, teater, näitus või siis lihtsalt kuskil ilusas metsatukas GPS-i abil positsioneerides. Oma asukoha jagamine, fotode postitamine ja sõprade täägimine on suurepäraseks infoallikaks kurjategijale, kes planeerib röövi või tahab sind muudviisi ära kasutada. Samuti saavad kurjategijad sinu käitumist jälgides kokku panna sinu profiili: kes sa oled, kus sa käid ja kellega suhtled. Turvalisuse kaalutlusel soovitavad paljud turvaeksperdid GPS-i oma telefonis välja lülitada, kui seda ei kasutata. Vastasel korral jälgivad erinevad rakendused pidevalt sinu asukohta ja koos sinu isikuandmetega võib info muutuda ohuks sinu identiteedile ja privaatsusele.

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Flickr, kasutaja Bob Cotter, litsents CC BY-NC-ND 2.0

Samal teemal: