Digiturvalisus ja arvutimeedia


Avaldaja:Madli Leikop06. Veebruar 2017

Turvalise interneti nädalal avaldame Koolielus TLÜ digitehnoloogiate instituudi haridustehnolooga magistriõppe tudengite mõtteid ja arvamusi digiturvalisusest: arvutimeedia, paroolid ja andmed, võrk ja turvariskid. Igal nädalapäeval uus lugu!

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. 

Mille üle digiturvalisuse maailmas tunnevad muret haridustehnoloogia magistriõppe tudengid Tallinna Ülikoolist?

Digiturvalisus on IKT-pädevustes jõudnud üheks viiest oskusest, millele tuleks koolis kindlasti tähelepanu pöörata. Selle alla käivad:  seadmete kaitsmine – õpilane rakendab ohutus- ja turvameetmeid, et vältida füüsilisi ning virtuaalseid riske; isikuandmete kaitsmine – õpilane arvestab digitegevustes teiste inimeste privaatsust ja ühiseid kasutustingimusi ning kaitseb oma isikuandmeid ja ennast veebipettuste, ohtude ning küberkiusamise eest; tervise kaitsmine – õpilane väldib digitehnoloogia ja digitaalse teabe kasutamisest tulenevaid terviseriske; keskkonna kaitsmine – õpilane teadvustab digitehnoloogia mõju keskkonnale (IKT pädevusmudel, 2016).

Toome siin artiklis väikse ülevaate, mida sügissemestril eelmisel aastal üliõpilased privaatsuse ja turvalisuse aines kaardile tõid, mille üle võiks Eestis koolides ja kodudes mõtiskleda. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

I osa. Arvutimeedia

Kelle tagant näpatakse internetis?

Laadides ebaseaduslikult alla filme, muusikat, tarkvara, ei pea Juku raha kulutama kino jaoks, et näha uut Star Warsi filmi või ostma uut Trad.Attacki plaati, et kuulata head muusikat. Kinno minnes on võimalik Maril film enne Jukut ära näha ja saada imeline kinoelamus. Kuid siis jääb Maril üks vegan-burger ostmata. Samas Juku saab vaadata nii filmi kui ka süüa vegan-burgerit, sest ta ei raisanud oma raha kino peale. Mis puutub arvutitarkvarasse, siis seda on ka võimalik ebaseaduslikult alla laadida ja jälle on raha säästetud.

Olen kuulnud jutte, et: “Hei, kas saad täna tulla ühele üritusele esinema, aga no ... mul maksta ei ole sulle võimalik." Siis tekibki küsimus, et kas muusikud peaksid elama õhust ja armastusest? Ja lisada sinna juurde veel ka inimeste piraatmuusika kuulamine. Muusikuks olemine on samamoodi töö nagu seda on nt raamatupidaja või firma ülemus ning kui piraatida muusikat, siis ei saa ka muusikud oma töö eest palka.

Veebikaamera kinnikleepimine - paranoia või põhjendatud tegevus?

Teema koolis-kodus on mõistlik tõstatada aruteluna, miks maailmas kipuvad inimesed oma arvuti veebikaamerat kleepsuga kinni kleepima? Näitena on seda teinud ka meie president Toomas Hendrik Ilves kui ka Facebooki asutaja Mark Zuckenerg kui ka teised. Kas tegemist on moeilminguga või ekspertide soovitustega, millel on põhjendus taga? Kui kleepida kinni arvutikaamera, siis miks me ei näe kinnikleebituna nutiseadme kaameraid – neid on lausa kaks: ees ja taga?

Videopäeviku pidamine ehk vlogimine - normaalne käitumine või edevuse laat?

Kui mujal maailmas on vlogimine(daily vlogging) ehk video blogimine populaarne olnud juba ligi kümme aastat, siis Eestis on hakanud uus trend populaarsust koguma alles viimasel kahel aastal. Iga päev uue video postitamine võimaldab juba lastel teenida - vaatajate arvule vastavalt - raha ning end iseseisvaks kuulutada. Vlogimine loob väljakutsed eraelu puutumatuses, küberkrattide huvis teie isiku vastu, võimalused identiteedi varguseks ja potensiaalse riski, et tulevane tööandja ei soovi oma meeskonda nii avalikku inimest, nagu on vlogger. Samas loob ta võimalused hoiustada mälestusi, on osa noorte tänapäevasest eneseväljendusest ja võibolla sellest kasvab välja ka karjäär, kui videopäviku pidaja on piisavalt tark ja suudab ka trende luua.

Laps, vanem ja sotsiaalmeedia

Viimasel ajal märkan üha tihedamini Facebookis, et lapsevanem on teinud oma beebile või eelkooliealisele lapsele Facebooki konto. Alati mõtlen, et milleks selline asi vajalik on ja kellele see vajalik on? Ilmselt haldab seda kontot selle sama lapse vanem. Ta postitab sinna pilte oma lapsest. Ta täägib last enda fotodele. Kui ta kuskile läheb, siis kindlasti postitab, et ta reisib praegu koos oma lapsega ehk ilmub ajajoonele ka aktiivne lapse nimi, kust saab omakorda lapse Facebooki kontole ligi pääseda. Postitused Facebookis - noortel on oma nägemus, mida nad Facbooki postitavad. Samuti ka vanematel. Me kõik oleme erinevad. Kui laps peaks kunagi endale oma konto tegema, siis ootab teda ees massiivne digijälg. Meil kõikidel peaks jääma vabadus ise oma digijälge tekitada!

Digivahendite ja veebikeskkondade mõjud väikelastele

Tehnoloogia ja meedia kasutamisega kaasnevad ohud nagu näiteks arvutiviirused, digitaalmaailma sõltuvus, tervislikud- ja psühholoogilised probleemid (küberkiusamine). Liigne arvuti ja interneti kasutamine tekitab lastes mängu- ja internetisõltuvusi, kuna nad mängivad palju erinevaid video- ja arvutimänge (sh võib esineda vägivaldsust). Õpetajate töö seisukohalt võib pidada suurimaks ohuks arengu pärssimist – negatiivne mõju keskendumisvõimele ja eneseväljendusoskuse hääbumine. Negatiivne mõju avaldub ka täiskasvanud IKT-vahendite kasutajatel. Lastevanemate/õpetajate või mõne muu täiskasvanu järelvalve või kontroll on oluline just seepärast, et isegi kui lapsed antud keskkondi kasutavad õppimise eesmärgil, siis üksi nad ei pruugi erinevatest asjadest aru saada – õpetaja või mõne muu täiskasvanu juuresolekul järgneb erinevate ülesannete lahendamisel ka arutelu jne, mis on ilmselt kõige tõhusam viis õppimiseks.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet