73 protsenti kõikidest 4.-6.klassi õpilastest ja 81 protsenti kõikidest 7.-9.klassi õpilastest õpivad Opiqu digiõpikutega.

“Koolide koduõppe periood algas Opiqu jaoks väga suure koolide huvi ning kiire kasutajate arvu kasvuga,” ütles Opiqu tegevjuht Antti Rammo. “Tänu eKooli ja Stuudiumi e-päevikutele õnnestus väga lühikese ajaga kaasata suur hulk õpetajaid ja õpilasi,” lisas Rammo. 

Rammo sõnul tulevad senisest palju selgemalt esile Opiqu digiõpikute head omadused ja koos nendega ka arenguvõimalused: “Meil on hea meel, et saame õpetajatele ja õpilastele abiks olla ning see paneb Opiqu meeskonda koostöös õppematerjali loojatega parema keskkonna loomise nimel veel rohkem pingutama.” Rammo tänas kõiki õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid heade küsimuste, tähelepanekute ja tagasiside eest.

Kuna koroonakriisi ajal on nõudlus haridusvaldkonna veebirakenduste järele kasvanud, siis on Antti Rammo arvates saanud ka nende olulisus hariduses palju selgemaks.

Interaktiivne õpiplatvorm Opiq (www.opiq.ee) koondab erinevate kirjastuste digiõpikuid pea kõikides õppeainetes, kokku ligi 250 digiõpikut. Opiqu digiõpikud aitavad koolidel distantsilt olulisi õppetegevusi jätkata mitmel erineval moel. Lisaks interaktiivsetele õppeaine materjali läbi töötamise võimalustele saab õpetaja Opiqu kaudu saata õpilastele tunni- või kodutöid ja neid hinnata. 

1.-9. klassi Opiqu digiõpikute kasutamist koolides toetatakse sel ja järgmisel õppeaastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“. Seoses eriolukorraga pakub Opiq koolidele tasuta gümnaasiumi digiõpikuid ja soodustusega eelkooli digiõpikuid.

Opiqu omanik on 2015. aastal asutatud tehnoloogiaettevõte StarCloud. Lisaks Eestile on Opiqu platvorm jõudnud ka Soome ja Kasahstani, kus tehakse koostööd mitme kohaliku õpikukirjastusega.

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida

Kogemusi ja näiteid jagavad Roosna-Alliku Põhikooli direktor Riina Hiob, Tallinna Kunstigümnaasiumi juht Mari-Liis Sults ja Clanbeati tegevjuht Kadri Tuisk, modereerib Triin Noorkõiv. Juba sel kolmapäeval, 22. aprillil kl 15 HITSA Youtube'i kanalis. Küsimusi esinejatele saad esitada siin: 
Küsimusi saab esitada: Sli.do, kood: koolijuhid.

Veebiseminar salvestatakse ja seda saab järele vaadata siin. 

Vaata veebiseminari 22. aprillil siit!

Avafoto: Photo by Pim Chu on Unsplash 

Samal teemal:

• Kuidas toetada iseseisvat õppimist? 
• Veebiseminarid on järelvaadatavad

Konkursile on oodatud nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes kasutatavad materjalid, mis on avaldatud E-koolikotis. Materjalid osalevad konkursil kahes kategoorias:

Väiksemad terviklikud materjalid, õpiobjektid. Selle kategooria ühe materjali autasu on 100–300 eurot.

Õppekava teema põhised või mooduli rakendamist toetavad terviklikud kogumikud. Selle kategooria ühe materjali autasu on 300–500 eurot.

Õppematerjali konkursile esitamiseks  tuleb  saata  vastavasisuline e-kiri aadressile e-koolikott@innove.ee. Soovitame saata kiri E-koolikoti portaalist otse, kasutades materjali jagamise funktsiooni. Kirjas tuleb märkida autori(te) töökohaks olev(ad) haridusasutus(ed) ning kontaktandmed. Materjale saab konkursile esitada kuni 14. juunini.

Materjale hindame koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga. Auhinnad makstakse välja paremusjärjestuse alusel auhinnafondi ulatuses. Konkursi tulemused kuulutame välja 30. juunil.

NB! Kui vajad abi E-koolikoti tundmaõppimisel, siis osale ka 22. aprillil toimuval veebiseminaril, kus tutvustatakse E-koolikoti keskkonda ja selle kasutamist.

Konkursi statuudi, sh õppematerjalidele esitatavad tingimused, hindamiskriteeriumid ja täiendavad selgitused leiate SIIT!

Allikas: SA Innove info

Samal teemal:

• Rääma Nutiajud kabeturniir
• Ettevõtlusvõistluse Creatlon võitjad seljatasid 2500 konkurenti ja lõid temaatilise lauamängu

17. aprillil saatesarja Spunk aruteluringis osalenud digi- ja tehnoloogiavaldkondade eksperdid leiavad, et ehkki eriolukord on pannud inimeste digipädevused heas mõttes proovile, siis on toonud see välja ka palju ebaefektiivsust. Noorte digipädevuse üle muret ei tunta, kuid senisest rohkem tuge ja tähelepanu vajavad eakad.

Arutelus osalenud Eesti 2.0 ja Hüppelaua suvekooli eestvedaja Ede Schank Tamkivi ütles, et pärast eriolukorda tuleks vaadata oma senised eluviisid kriitiliselt üle. “Oluline on teha praegusest olukorrast omad järeldused, et ebaefektiivsus, mis oli enne eriolukorda tavapärane, ei oleks enam norm.”

Küberkaitse teadlane ja Pelgulinna Gümnaasiumi IT arendusjuht Birgy Lorenz sõnas, et praegune olukord on näidanud, et kontaktõpe koolides võiks muutuda näiteks nelja- või kolmepäevaseks. Ülejäänud päevadel võiks toimuda e-õpe või praktika ettevõtetes. “Me oleme sellest oma koolis varem rääkinud, kuid siis oli tunne, et ei ole selleks veel valmis. Täna võib öelda, et oskus takistuseks ei saa. Küsimus on, kas me tahame seda teha või mitte,” rääkis ta.

TransferWise’i arendusjuht Alvar Lumberg lisas, et praegusest võiks veel veel kaugemalegi vaadata. “Väga tore oleks näha, kui me suudaks minna veel ühe taseme edasi ja mõelda, kuidas teha koolides nii, et õpilaste ja õpetaja kontakt oleks maksimaalse väärtusega ja mõtestatud.”

Lisaks noortele on arutelus osalenud Tartu Ülikooli magistrandiKarl Gustav Adamsoo sõnul oluline pöörata tähelepanu ka eakate oskuste ja digipädevuse toetamisele.

Eesti eakate valmisolek erinevate lahendustega tutvuda on uuringute põhjal võrdlemisi suur. “Kui meil ühiskonnas on jäänud mulje, et eakad ei ole uutele lahendustele ehk nii vastuvõtlikud, siis on see protsent tegelikult väga väike,” rääkis Adamsoo. Teemat ülikoolis uuriv Adamsoo lõi koos sõpradega kahe nädala eest eakate toetamiseks Facebooki grupi, kus Eesti ettevõtete eksperdid annavad nõu ja vastavad kõigile küsimustele. Grupiga on praeguseks liitunud üle 150 eaka.

Spungi aruteluringis osalesid Birgy Lorenz (TalTechi küberkaitse teadlane, Pelgulinna Gümnaasiumi IT arendusjuht), Ede Scahnk Tamkivi (Eesti 2.0 eestvedaja), Alvar Lumberg (Transferwise’i arendusjuht) ja Karl Gustav Adamsoo (Tartu Ülikooli magistrant). Arutelu modereeris Lehari Kaustel.

Spunk on eriolukorrast ajendatud vabatahtlik kogukonnaprojekt. Kontakti- ja puutevaba virtuaalne aruteluring toob Kultuurikatlasse kokku valdkondlikud eksperdid ja eestvedajad. Aruteluringi eesmärgiks on mõtestada, kuidas mõjutab praegune kriis erinevaid eluvaldkondi ja milliseid uusi lahendusi sellest sünnib. Pärast otse-eetrit jõuavad ülekanded ka YouTube’i kanalissse Live-kohtumine SPUNK.

Samal teemal:

• Kuidas toetada iseseisvat õppimist?
• Värska Gümnaasiumis tehti distantsõppeks kindlad kokkulepped juba esimesel päeval

Kogumik koosneb kahest osast: aineülesed ja ainealased digivahendid. Aineülestest vahenditest soovitame vabalt kättesaadavaid vahendeid, mida saab kasutada õppijatega suhtlemiseks. 

KOGUMIKU LEIAB SIIT!

Samal teemal:

• TransferWise kutsub noori virtuaalsetesse tehnoloogiatundidesse
• Ka Eesti koolidel on nüüdsest võimalik litsentseeritud Chromebooke osta

Eesmärk on pakkuda Pärnumaa noortele võimalus mängida kabet reaalse vastasega ka distantsõppes.

NB! Parimatele mängijatele auhinnad!

Kuidas mängitakse?
1. Mäng toimub vene kabe reeglite järgi, mille reeglid leiad siit: 
https://www.vint.ee/kabe-info-ja-reeglid/
2. Mängimine on 1 vs. 1.
3. Mängitakse 5 vooru, iga vooru pikkus on 5 minutit.
4. Osaleda saavad Pärnumaa koolide 4. kuni 9. klasside õpilased.

Lisainfot turniiri kohta saad küsida: mart@raama.ee.

Korraldajad on Pärnu Rääma Põhikool (kontaktisikuks Mart Kimmel) ja 
SA Pärnumaa Arenduskeskus (kontaktisikuks Viivika Vilja). Pärnu Rääma Põhikool on Ettevõtlik kool. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Sõbranädala sulgpalliturniir Pärnu Rääma Põhikoolis

Konkursile esitati 34 mullu avaldatud või kaitstud tööd Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast. „Konkursitööde temaatikad ja sihtgrupid katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelastest kuni põhikooli-, kutse- ja kõrgkooli õppuriteni, õpetajad, õpetajaks õppijad, noorsootöötajad ja tugispetsialistid koolis,“ ütles hindamiskomisjoni esinaine, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Imbi Henno. „ Teadustööd olid sisukad ja teaduslikult kõrgel tasemel ning teemade ring mitmekülgne. Käsitleti muutunud õpikäsitust ja õppeprotsessi nii üldhariduskoolis kui ka kaitseväes, soostereotüüpe hindamisel, õpilaste sotsiaalseid ja metakognitiivseid oskusi ning kaasamist,“ rääkis Henno.

Eesti keeles publitseeritud teadusartiklite kategoorias said esimese preemia Meidi Sirk, Reeli Liivik, Meril Ümarik ja Krista Loogma (Tallinna Ülikool) teadusartikli „Kutseõpetajate professionaalse mälu roll õpilastega seotud muutuste kogemisel“ eest. Artiklis avatud professionaalse mälu kontseptsioon aitab mõtestada kutseõpetajate hoiakuid õpilastega seotud muutuste suhtes ja hoiakute sõltuvust pedagoogilise kogemuse pikkusest ning pedagoogide vanusest. Töö tulemused osutavad, et karjääri alustanud õpetajad hindavad õpilaskonnas toimunud muutusi positiivsemalt, sest neil pole mõju avaldavaid mälestusi nn vana aja õppijatest. Staažikate kutseõpetajate professionaalne areng vajab aga senisest suuremat toetust, mis aitaks neil näha oma professionaalse mälu potentsiaali, st märgata positiivseid muutusi ning saada paremini hakkama neile muret valmistavate tendentsidega õpilaskonnas. 

Samas kategoorias pälvisid teise preemia Merit Hallap ja Marika Padrik Tartu Ülikoolist teadusartikliga „Simultaanse kakskeelsusega 3- ja 4-aastaste laste grammatilised oskused eesti keeles“. Artiklis esitatakse eesti ja vene keelt üheaegselt omandavate 3- ja 4-aastaste kakskeelsete laste grammatiliste oskuste profiil, mida pole siiani Eestis ega mujal nii suure valimi ja selles vanuses laste puhul uuritud ning kirjeldatud. Töö tulemustest selgus, et kakskeelsete laste oskused jäävad maha eakohase arenguga üht keelt korraga rääkivate laste omadest, sarnanedes selles aspektis lastele, kes alustavad rääkimist eakohasest hiljem. Samuti selgus, et kakskeelsete laste sooritusi mõjutab see, kas vanemad räägivad lapsega eesti keeles.  Saadud tulemused aitavad õigeaegselt märgata kakskeelseid lapsi, kelle areng ei kulge eeldatult ja kes vajavad seetõttu rohkem toetamist. 

Võõrkeeles publitseeritud teadusartiklite kategoorias said esimese preemia Piret Luik, Reelika Suviste, Marina Lepp, Tauno Palts, Eno Tõnisson, Merilin Säde ja Kaspar Papli (Tartu Ülikool) uurimuse „What motivates enrolment in programming MOOCs?“ eest. Akadeemiliste asutuste pakutavad vaba juurdepääsuga veebikursused ehk MOOC-id on üha populaarsemad ning artiklis kirjeldatakse ühele taolisele programmeerimiskursusele registreerumise motivatsiooniinstrumendi väljatöötamist, selle valideerimist ning ka seda, millised faktorid mõjutasid kursusele registreerumist kõige enam. Uurimus erineb varasematest sarnastest uuringutest selle poolest, et katab mitut motivatsiooniaspekti ja toetub konkreetsele motivatsiooniteooriale. Loodud skaalat saab kasutada erinevates uurimustes nii Eestis kui mujal ning kohandada seda ka teiste valdkondade MOOC-idele ja erinevate õppijate jaoks. See omakorda võimaldab saada rohkem teadmisi MOOC-idel osalejate kohta.

Samas kategoorias teise preemia pälvisid Merle Taimalu ja Piret Luik (Tartu Ülikool) artikli „The impact of beliefs and knowledge on the integration of technology among teacher educators: A path analysis“ eest. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada õpetajakoolituse õppejõudude uskumuste ja professionaalsete teadmiste mõju tehnoloogia integreerimisele oma õpetamisse. Varasemad uuringud on näidanud, et õpetajate koolitajad ei tunne end selles valdkonnas kindlalt – kui aga tulevasele õpetajale ei pakuta eeskujuks mudelit, kuidas digitehnoloogiat efektiivselt kasutada, siis ei hakka õpetajad seda ka oma töös kasutama. Artikkel pakubki välja vastava mudeli, mille abil koolitajad saavad oma õppetöösse digitehnoloogiaid integreerida ja seeläbi alustavatele õpetajatele eeskujuks olla. Autorite sõnul toimivad õpetajaid ettevalmistavad õppejõud rollimudelina ja seetõttu võib nendepoolne tehnoloogia integreerimine õpetamisse olla üheks võtmeteguriks tulevaste õpetajate puhul – kas ja kuidas nemad kasutavad õpetamisel tehnoloogiat. 

Doktoritööde ja monograafiate kategoorias sai teise preemia Kaire Uiboleht (Tartu Ülikool) töö „The relationship between teaching-learning environments and undergraduate students' in higher education: A qualitative multi-case study“ eest. Doktoritöö eesmärk oli uurida seoseid õpikeskkonna ja üliõpilaste õppimise erinevate aspektide vahel ning saada põhjalik arusaam üliõpilaste ettekujutustest õpikeskkonnas toimuvast õpetamisest ja õppimisest, suhtumisest õppimisesse ja õpitulemustesse keskkondade muutumisel. Uurimistulemustest ilmnes, et õppimiskeskne õpetamine toetas ja käivitas süvaarusaamisega õppimist ja selle õpistrateegiad tagasid parema õpiväljundite saavutamise. Uuringu metoodika uudsus seisneb üldises uurimistöö disainis, mille käigus uuriti õpikogemust konkreetse kursuse kontekstis. Uurimistöö tulemusi on juba edukalt rakendatud Tartu Ülikooli õppeainete tagasiside küsimustiku uuendamisel ja õppejõudude koolitamises, keskendudes koolituste teemade valikutes ja läbiviimises üliõpilaste õppimist toetavatele õpikeskkonna elementidele (nt õppeaine ülesehitus ja ülesande püstitus). Artiklites toodud tulemused võimaldavad autori sõnul lugejal analüüsida enda õpetamisstiili ning paremini mõista, mis tema õpetamises võib üliõpilast õppimisel toetada või takistada. 

Esimene preemia jäi selles kategoorias välja andmata.

Magistritööde kategoorias anti välja kaks esimest preemiat: 

Kaidi Kolsarile (Tartu Ülikool) töö „Õpilase soo mõju funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele gümnaasiumiastme emakeeleõpetuses“ eest. Töö suurim tugevus on oluline ja intrigeeriv teemavalik: õpilase soo võimalik mõju hindamisele. Õpilase sugu kui üht hindamist mõjutavat aspekti ei ole Eesti haridussüsteemis varem uuritud. Tööks läbiviidud eksperimendi käigus ilmnes, et keskmiste punktisummade võrdluses said kõrgemalt hinnatud ilma nimeta või tüdruku nime kandvad tööd. Kuigi selgus, et õpilase soost enam mõjutavad tööle antud tulemust siiski töö tegelik tase, on tähelepanuväärne funktsionaalse lugemisoskuse hindamise kõrge subjektiivsuse määr. Antud töö tulemused on olulise praktilise väärtusega riigieksamite hindamissüsteemi arendamisel, sest tõstatavad küsimuse muuhulgas näiteks eesti keele riigieksami lugemisosa hindamise tulemuste objektiivsusest ja suunavad tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele koolielus ja hindamises. 

Janyka Vellakile (Tartu Ülikool) töö „Õpetajatele ja eakaaslastele kui õpimotivatsiooni mõjutajatele III kooliastme õpilaste antud hinnangud ja nende vahelised seosed“ eest. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas põhikooli kolmanda astme õpilased hindavad õpetajaid ja eakaaslasi õpimotivatsiooni mõjutajatena ning millised on õpetajatele ja eakaaslastele kui õpimotivatsiooni mõjutajatele antud hinnangute vahelised seosed. Tööst ilmnes,  et õpetaja on paljude murdeeas õpilaste jaoks õpimotivatsiooni toetavaks allikaks ning kui õpilased tajuvad õpetajaid positiivsete motiveerijatena, tuntakse sama ka eakaaslaste suhtes. Üksinda õppimist eelistavate õpilaste õpimotivatsioon on enamasti sõltumatu nii eakaaslaste kui õpetajate mõjust. Õpimotivatsiooni mõjutavate tegurite sh iseenda ja õpilase eakaaslaste kui motiveerijate rolli teadvustamine aitab õpetajatel toetada õpimotivatsiooni.

Samas kategoorias anti välja ka kaks teist preemiat: 

Heili Griffithile (Tallinna Ülikool) töö „Noorsootöötaja rolli konstrueerimisest. Eesti noorsootöötajate arvamused“ eest. Antud töö keskendub noorsootöötaja rolli mõistmisele ja mõtestamisele noorsootöötaja enda jaoks. Noorsootöö valdkonnas puuduvad nii Eestis kui mujal valdkonnaspetsiifilised teooriad ja kaasaegsed mudelid ning antud töö täidab seda lünka. Tööst selgus, et noorsootöötajate hinnangul on nad esmajoones jõustajad, suunajad, hea eeskuju andjad ja õpetajad, aga tööst ilmnes, et noorsootöötajad toovad oma töös välja muuhulgas keeruka tegutsemisvaldkonna, vähese tunnustamise, erinevate sihtrühmade ebarealistlikud ootused ja eelarvamused ning noorte kaasamise keerukuse tegevustesse. Kriitika, eelarvamused ja teadmatus tekitavad noorsootöötajates tunde, et nende tööd ei hinnata piisavalt ja panevad neid oma töö vajalikkuses kahtlema. Antud töö toob selgelt välja, et noorsootöö on oluline, sellele tuleks pöörata ühiskonnas palju rohkem tähelepanu ja selle töö tegijaid tunnustada ka laiemalt kui ainult oma valdkonna sees. 

Aile Tomsonile (Tartu Ülikool) töö „Suktsessiivse kakskeelsusega koolieelikute jutustamisoskuse hindamine“ eest. Autori sõnul on järk-järgulise mitmekeelsusega laste arengu jälgimine ja hindamine suur väljakutse õpetajatele ja logopeedidele, kuna selliste laste keelelise arengu eripärade kohta on vähe informatsiooni. Samuti puuduvad eesti keele baasil vahendid, mis oleksid sobilikud Eestis kakskeelsete laste kõne arengu hindamiseks ja mis aitaksid otsustada, kas laps areneb ealiselt või vajab otsest logopeedi/eripedagoogi tuge. Töö tulemusena pakutakse välja objektiivsed ja valiidsed hindamisvahendid jutustamisoskuse hindamiseks eesti keele baasil.

Sel aastal otsustati anda välja ka eripreemia silmapaistva praktilise väärtusega töö eest. Eripreemia läks Merlin Kitsingile Tallinna Ülikoolist töö „Lähiajaloo õppematerjal 9. klassile: Muutused kultuuris ja eluolus Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani“ eest. Magistritöö eesmärgiks oli koostada õppematerjal ajaloo ainekavas käsitletud lähiajaloo teemade õppimiseks kultuuri ja eluolu kaudu. Autor soovis leida kultuuri ja igapäevaelu õpetamise kaudu viise, kuidas kujundada oma kultuuri väärtustavat ja ennast kultuuripärandi edasikandjana nägevat inimest. Selleks koostas Kitsingi ülesanded, mis tõstaksid õpilase kultuuriteadlikkust, aitaksid väärtustada omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning aitaksid mõista, et  minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva. Töö annab 12 praktilist teemakäsitlust, millega tutvudes saab õpetaja kindlustunde, et kultuuri ja eluolu kaudu on võimalik ajalugu veelgi paremini õpetada. Töö väärtuseks on konkreetsete tunnimaterjalide valik.

Kui esialgu pidi parimate tööde autorite autasustamine toimuma haridusteaduste konverentsil Tartus 20. aprillil, siis eriolukorra tõttu jääb konverents sel kevadel ära. 

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur eesmärgiga väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele. Konkurss jätkab varasema kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade teadustulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne. 

Tänavu juba 30. korda toimunud konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Õnneks leidub Eestis küllalt õpetajaid, kes on selleks leidnud nii mõnegi põneva koduse ülesande.

„Väga paljudes riikides on praegu õpilased kaugõppel ja kindlasti on just Eesti õpilastel ja õpetajatel siin praegu suur eelis, kuna Eestis toimis e-kool juba enne kriisi. Seepärast oskavad ilmselt Eesti õpetajad keskmisest paremini ära kasutada ka erinevaid digilahendusi ning ka õpilased ise on teadlikumad digimaailma võimalustest ja ohtudest,“ lausus Samsungi ellu kutsutud programmi Õpilaste Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte.

„Väga tore ettevõtmine on näiteks algatuse Tagasi Kooli külalistundide programm, mille kaudu saavad erinevate erialade esindajad anda külalistunde online keskkondade vahendusel ning paljud õpetajad on seda võimalust ka oma tundide mitmekesistamiseks kasutanud,“ märkis Tamelyte. „Kõikide selliste digitaalsete õppevõimaluste kõrval on aga siiski olulised ka reaalelulised koolitööd, mis tõmbaks noori natuke ekraanidest eemale ning tõstaks motivatsiooni. Seepärast on eriti tore näha paljude Eesti õpetajate leidlikkust, mille kohta oleme nii mõneltki õpilaselt kiitvaid sõnu kuulnud.“ 

Näiteks on paljud kehalise kasvatuse õpetajad leidnud kaasakiskuvaid tegevusi oma õpilastele andes tunni läbimiseks ülesande koristada ära oma tuba, sõita väljas rulaga või rattaga ning isegi ülesande mängida soojenduseks läbi mängukonsoolil olev tantsimise mäng „Just Dance“. Hiljem on kõikide ülesannete puhul olnud vajalik esitada ka videotõestus.

Kodundusõpetajad on andnud õpilastele ülesandeks valmistada ülejäänud perele lõuna- või õhtusööke, mille retsept varem valmis õpiti. „Selline ülesanne on olnud kindlasti väga meelepärane ka vanematele, kes muidu on pidanud söögi eest vastutama,“ märkis Egle Tamelyte.

Käsitöötunni andjad on samuti hiilanud leidlikkusega – möödunud pühade ajal paluti õpilastel tunni asemel hoopis mune värvida ning salvestada hilisem munaveeretamise võistlus ning tööõpetuse raames on tulnud õpilasel leida kodus mõni katkine või tegemata asi ja see ära parandada. Näiteks sai tänu sellele ülesandele paika nii mitmeski kodus juba mõnda aega paigaldamata olnud põrandaliistud.

Eesti keele õpetajad on näiteks andnud ülesande valmistada oma nooremale õele või vennale ette üks korralik etteütlus.

Hüppeliselt tõusnud digilahenduste kasutamise juures on aga oluline, et nii õpilased kui ka õpetajad oleksid teadlikud digimaailma võimalustest, ohtudest ja käitumisnormidest. „Meie kogemused ja viimase poole aasta jooksul läbi viidud loengud koolides on näidanud, et Eesti koolinoortel on tegelikult teadmised kübermaailmast päris head, kuigi vahel kõiki neid teadmisi küll ei kasutata ja nende üle kordamine poleks üldse halb,“ märkis Tamelyte. 
  
Õpilaste Digitaalne IQ koolitusprogrammi jooksul valmisid koolinoortele muuhulgas ka õpetlikud videoloengud ning võistluse Netikett raames lõid õpilased ise õpetlikud materjalid internetis korrektseks käitumiseks. Kõik materjalid ja videod on leitavad lehelt www.digitaalneiq.ee/oppimine.

Loo autor on Samsungi digiharidusprogrammi juht Egle Tamelyte.

Avafoto: Photo by KOBU Agency on Unsplash 

Samal teemal:

• Distantsõpe - kuidas säästa aega ja vaimu?

Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.

Haridus- ja Teadusministeerium kooliaasta lõpetamisest:
Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu. 
Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha. 
Kui tingimused seda võimaldavad, siis: 

o koolides jätkub õppetöö ainult distantsõppe vormis 15. maini;
 o pärast 15. maid ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna;
 o pärast 15. maid on kontaktõpe individuaalne või kuni kümneliikmelistes rühmades, see ei välista distantsõppe jätkumist, kui selleks on vajadus.
 o pärast 15. maid algab üleminekuaeg, mille käigus saab:

 hinnata distantsõppe ajal õpilaste edenemist õppetöös;
 vajadusel aidata järele õpilasi, kellele distantsõpe nii hästi ei sobinud;
 korraldada projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamine);
 viia läbi arenguvestlusi;
 teha kokkuvõtteid õppeaastast;
 teha ettevalmistusi eksamiteks.
Pärast 15. maid on koolides toimuv kontaktõpe pigem erandlik ja eelkõige mõeldud: 

 12. klassi lõpetajatele;
 9. klassi lõpetajatele, kel vaja teha katsed gümnaasiumisse astumiseks;
 lisatuge vajavatele õpilastele, kelle jaoks distantsõpe ei ole andnud soovitud tulemusi.
Sel õppeaastal peab ära jätma kõik suuremad üritused (lõpuekskursioonid, aktused, koolidevahelised võistlused jne). 

Allikas: HTMi pressiteade

Sel aastal määratakse esmakordselt riiklik haridustöötaja elutööpreemia senise ühe asemel kuni kolmele inimesele ning riiklik hariduspreemia ka huvialaõpetajale.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul on õpetajaamet üha populaarsem ja seda väärtustatakse. „Täna mõistab iga lapsevanem, kui olulist tööd teevad meie õpetajad. Ei piisa pelgalt teadmiste olemasolust, õpetaja peab oskama neid igaleõppurile sobival viisil edasi anda. Õpetaja on juht ja liider, õpetajaamet on üks olulisemaid ja vastusrikkamaid ameteid ühiskonnas“

Kandidaate on võimalik esitada lisaks haridustöötaja elutööpreemia kategooriale veel kaheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, klassijuhataja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, kutseõpetaja, tugispetsialist, huvialaõpetaja, õppejõud, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja haridustegu.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Seejärel asub tööle riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Auhinnad antakse välja 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas toimuval aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab“, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Kandidaatide esitamine ja statuudid

Allikas: HTMi pressiteade