Näituse autor on Teaduskeskus AHHAA.

 AHHAA juhatuse esimees Andres Juur märkis, et näituse tarbeks loodi teaduskeskusesse originaalne võtteplats, kus on kõik filmiseks vajalik: päris tehnika, sobilik butafooria ning tõeline filmistaar.

„Oleme oma 600-ruutmeetrise ajutiste näituste saali täitnud ehtsa filmilinnakuga. Erinevad toakesed näitavad filmimaailma ja kaadritaguse elu erinevaid tahke – külastajad saavad selgeks, kuidas filmitakse rohelise ekraani taustal, kuidas luuakse 3D-efekti või milliste üllatavate vahenditega luuakse heliefekte. Ja loomulikult tähendab meie jaoks õppimine seda, et kõike saab oma käega järgi proovida,“ ütles Juur.

 Juur lisas, et näitus on tervikuna erakordne, sest päris filmitehnikat tavainimesed naljalt katsetada ei saa.

„Me laseme käed külge panna kaameratele, millega saab televisiooni saateid toota. Selle tõestuseks on näitusekülastajate kasutuses olev kraanakaamera oma ristsed saanud mõned nädalad tagasi teadussaate „Rakett 69“ uue hooaja võtetel,“ rääkis Juur.

Huvi ise näitus luua tuli Juure sõnul olukorrast, et filmi temaatika on kõige parem näide tänapäeva loomemajanduse, tehnika, teaduse ja inseneeria valdkonna koostööst.

„Ahhaa, teeme kino!“ on uus Teaduskeskus AHHAA poolt loodud ja ligi 300 000 eurot maksma läinud käed-külge näitus, mis avab uksed filmimaailma telgitagustesse. Näitus jääb AHHAAs avatuks kuni aprillini. Pärast seda hakatakse näitust rentima muuseumidele ja teaduskeskustele üle terve maailma.

Allikas: Teaduskeskus AHHAA pressiteade. Fotod: Kristina Kravets. 

Samal teemal:

• AHHAA avas maailmas ainulaadse 10 miljoni tähega planetaariumi
• AHHAA tegi juulis külastajarekordi

TÜ Narva kolledži olulisteks rollideks on edendada kahe rahvuse integratsiooniprotsessi ning olla partneriks lisaks Eesti ja Euroopa ülikoolidele ka Venemaa õppe- ja teadusasutustele. Kristina Kallas näeb Narva kolledžit mitte üksnes hariduse andjana, vaid ka kui ideede initsiaatorit ja koostöö arendajat Ida-Virumaal ja idapoolse piiriülese koostöö suunal. Üks suuremaid eesmärke, mille Kallas endale ja Narva kolledžile seadnud on, puudutab rahvusvahelistumist. „Me peame hakkama senisest enam mõtlema välistudengite ja -õppejõudude toomisele Narva,“ sõnas Kallas. Samuti soovib uus direktor ümber kolledži luua teadus- ja arenduskompetentsi keskuse. „Ma näen Narva kolledžit kui tugevat piirkondlikku kompetentsikeskust, mis võiks juhtida ka venekeelse hariduse tulevikku,“ sõnas Kallas. 

Akadeemilise poole pealt on Kallase eesmärk arendada kolledži õppekavu, pakkudes Eestis parimat õpetajaharidust töötamiseks mitmekeelses koolis. Üheks eesmärgiks on ta seadnud ka nominaalajaga lõpetamist toetavate tegevuste järjekinda elluviimise. „Kuna peamiseks kitsaskohaks on eesti keele kui võõrkeele tasemeeksami sooritamine, peab fookusesse võtma keeleõppe tõhustamise,“ leidis Kallas.

2007. aastast on Kallas MTÜ Balti uuringute instituudi juhatuse liige. Ta on töötanud SA Archimedes Euroopa Liidu teadus- ja arenduskoostöö programmi kontaktina, olnud suhtekorraldusagentuuris Hill & Knowlton vanemkonsultant avaliku sektori kommunikatsiooni alal ning TÜ riigiteaduste instituudis erakorraline teadur. Aastatel 2011-2015 oli ta MTÜ Eesti pagulasabi juhatuse esimees.

Kristina Kallas õppis Tartu Ülikoolis ajalugu. 2002. aastal kaitses ta magistrikraadi Ungaris Kesk-Euroopa Ülikoolis teemal „Rahvussuhete kujunemine Nõukogude Eestis“. Praegu on ta lõpetamas doktoriõpet Tartu Ülikoolis, doktoriväitekirja teema on etnopoliitilise paradigma muutus mitmerahvuselistes riikides ja see käsitleb Eestit, Saksamaad ja Makedooniat.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Õpiabiõpetaja ja õpetajakoolituse ümberõppeprogrammid ootavad osalejaid
• Tartu Ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva

Loo autor on Audru Kooli inimeseõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja Vivika Lass. 

Koolipere on alati osalenud maakondlikel tervistedendavatel üritustel: terviseviktoriinid, esmaabipäevad, KEATi laagrid, kodutütarde ja noorkotkaste matkamängud ning erinevatel koolitustel kooli personalile. Aastaid on kooli tervisenõukogu viinud läbi tervisenädalaid, kus on õpilastele organiseeritud huvitavaid tegevusi ja kutsutud erinevaid külalisi, ikka selleks, et lapsed teadvustaksid liikumise ja õige toitumise vajalikkust, oskaksid enda kõrval märgata teist inimest. Loomulikult aitavad sellised nädalad ka koolielu huvitavamaks muuta. 

Traditsiooniks on saanud mitmed ülekoolilised üritused. Kooliaasta algab alati „Reipalt koolipinki“ üritustega, huvipakkuv oli suur sporditurg, kuhu tulid kohale 12 spordiala esindajad. Alade tutvuatamiseks olid nad kaasa võtnud vajalikke spordivahendeid, millega õpilased said end proovile panna ja alaga rohkem tutvuda.

Tervisenädalate ajal on kaalutud õpilaste koolikotte, et välja selgitada, kellel siis on kõige raskem kott. Õpilased on hinnanud nädala jooksul koolitoitu ja nii selgus meeldivaim koolitoit - ühepajatoit. Õpilased on ka ise salateid valmistanud ja koostanud selle põhjal retseptiraamatu. Klassid on oma fantaasiat kasutades meisterdanud tervisliku toidu plakateid, mis on ülesriputatud garderoobi ustele. Kunstiõpetaja kaasabiga valmis suur tunnete puu, mille okstele kõik õpilased võisid riputada oma koolipäevaga seotud tundeid, need ei olnudki ainult negatiivsed. Südamenädalal loeme samme vastavalt aastanumbrile, kõik ikka oma südame heaks.

Kooli kõige väiksematel on külas käinud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse juuksuriõpilased koos juhendajaga, kes rääkisid juustehooldusest ja õpetasid patse punuma. Selle koolipäeva lõpus läksid  kõik algklasside lapsed koju ilusate  soengutega. Päev meeldis kõigile väga. Oma esmaabitarkusi on käinud õpilastele jagamas Pärnumaa Punane Rist. On kuulatud  loenguid internetisõltuvusest ja veeohutusest. Tantsuvahetunnid on eriti populaarsed tüdrukute hulgas, eriti kui tunde annab oma kooli vilistlane Mariliis,  kuid poistele on huvi pakkunud kohtumised tippjalgpallur Raijo Piirojaga.

Jõuluajal osalevad Audru Kooli õpilased aktiivselt jõululaadal, pakkudes omaküpsetatud piparkooke ja käsitööd.

Vastlapäeval, kui lumi maas, trallitakse õues. Kui lund ei ole, ollakse võimlas ja tehakse tubaseid tegevusi. Sõbrapäeval valitakse sõbralikum tüdruk ja poiss. Sellel päeval ollakse hoolivamad, märgatakse üksteist ja aidatakse abivajajat.

Igal kevadel on õpilastel võimalus koolis sooritada eksam jalgratta ja rollerilubade saamiseks. 
Ära ei ole unustatud ka õpetajaid, kes osalesid naeruterapeudi juhendamisel naeruteraapias, koolipäeva lõpus mõjus see eriti lõõgastavalt. Õpetajate tervisenäitajaid on kontrollitud koolis kohapeal. Koos on käidud  ühistel jalgrattamatkadel ja peetud piknikku. Aktiivselt osaletakse Pärnus Kahe Silla Klubi käimisretkedel. Õppeaasta lõpetavad õpetajate ja õpilastevahelised pallilahingud  võrkpallis, jalgpallis ja pesapallis.

Vivika Lass, Audru Kooli inimesõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja, kooli tervisenõukogu eestvedaja, Inimeseõpetuse Ühingu aasta õpetaja 2016

Samal teemal:

• Inimeseõpetuse Ühing tunnustas tublimaid
• Lugu erilisest õpetajast Hellest

Näiteks astub teiste seas ülesse ka tuntud lauljanna Elina Born.

Viljandimaa Rajaleidja keskuse korraldatavale karjäärikonverentsile „Üheskoos teineteise kõrval“ on hetkel registreerunud ligi 300 põhikoolilõpetajat. „Konverentsi eesmärgiks on pakkuda noorelt noorele infovahetuse võimalust ning tõsta noorte teadlikkust oma karjääri puudutavates küsimustes,“ kommenteeris Viljandimaa Rajaleidja keskuse juht Reet Nigol. Nigol loodab, et lisaks soovile pakkuda kõnealusele sihtgrupile oma kodumaakonnas rohkem vahvaid ja meelelahutuslikke üritusi, on põhirõhk siiski unikaalsel võimalusel saada vajalikku infot otse teiselt noorelt.

Konverentsi teemad on valitud nii, et neis oleks põhikoolilõpetaja jaoks nii huvipakkuvat kui ka kasulikku. Näiteks saab kuulda kogemusi noortevahetuse ja sündmuste korraldamisest, mõtteid ajaplaneerimise olulisusest ning sotsiaalmeedia ohtudest. Korraldajad on mõelnud ka sellele, et kasulikku infot saab esitada põnevalt - nii toimub päeva jooksul erinevaid kaasakiskuvaid ülesastumisi. Teiste seas esineb Improteater Ruutu 10, kelle etteastesse saavad noored ka ise panustada.

Põhikoolilõpetajatele mõeldud karjäärikonverents „Üheskoos teineteise kõrval“ toimub 28.11.2016 Viljandis Sakala Keskuses (Tallinna tn 5) kell 12.00-16.10. Lisaks konverentsi kavale on kohapeal võimalik tutvuda maakonna gümnaasiumide ja kutseõppasutustega, Viljandimaa Arenduskeskuse ning Viljandimaa Rajaleidja keskusega.

Viljandimaa Rajaleidja keskus pakub karjääri ja õppenõustamisteenuseid kuni 26-aastastele lastele ja noortele ning toetab hariduse tugiteenuste metoodikaga õpetajaid, lapsevanemaid ja haridusametnikke. Rajaleidja keskused asuvad lisaks Viljandile igas Eesti maakonnas ja nende tööd koordineerib sihtasutus Innove.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Rajaleidja keskustes võib täna näha täielikku töövarjutust!
• Tööturgu ja ettevõtlikkust mõjutavad Y-, X- ja Z-põlvkond

„Täiskasvanud inimeste õpetamine ja neile uute asjade tutvustamine on keerukam kui laste puhul,” ütleb Robotexi turundusjuht Janika Leoste. „Täiskasvanud mõistavad uut tihti vaid selle piires, mis haakub seniste teadmiste ja omandatud mõistesüsteemidega. Algusest alustavates õpitubades ületavad nad kohmetuse ja saavad baasteadmised, millest on juba kergem edasi õppida”.

Kätt saab proovida hoopis enamas, kui seda on arvuti ja internetiga ümberkäimise kursus – näiteks saada algteadmisi programmeerimisest ehk arvutitele või robotitele tegevusjuhiste andmisest või praktilisi kogemusi elektroonikast – vooluringide koostamisest. Aga on ka palju muid huvitavaid teemasid: digitaalne pereplaneerimine, digitaalne hambapesu, tehislihaseid ja loomulikult robotite ehitamine.

Loe edasi Linnalehest.

Allikas: Linnaleht

Samal teemal:

• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust
• Robotexile on registreerunud maailmarekordi jagu võistkondi

Bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe lõputöid oodatakse ka konkursile Kaaren, mille eesmärk on teaduse populariseerimine ning andekate tudengite motiveerimine.

Õpitubade ning konkursi avaüritus peetakse 8. detsembril kell 19 EÜS Põhjalas (Jakobi 23, Tartu), kus Ken Ird ja Margus Niitsoo arutlevad teemal “Kuidas keerulistest asjadest lihtsalt rääkida?”

Täpsem info kodulehelt: http://kaaren.ee/

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• E-kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ lõpetas seekord 1 134 osalejat
• Auhinnati parimatest parimaid teaduse populariseerijad

Kokku on selle kursuse nüüdseks läbinud juba ligi 3 500 inimest.

Aasta e-kursuseks 2016 nimetatud tasuta veebipõhine kursus tutvustab osalejatele sissejuhataval tasemel programmeerimiskeelt Python ning see on hea võimalus ära proovida, kuidas programmeerimine üldse välja näeb. Tegemist on senimaani kõige suurema osalejate arvuga eestikeelse e-kursusega, mille läbimisprotsent on jätkuvalt märkimisväärselt kõrge.

Järgmisel poolaastal on plaanis e-kursused „Programmeerimise alused“ ja „Programmeerimise alused II“ ning ka „Programmeerimisest maalähedaselt“ toimub uuesti.

Lisainfo: http://programmeerimine.ut.ee/.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt

on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik, kui ka ZA/UM. 2015. aastal pälvis ta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel III koha käsikirjaga „Kehade mets". J. Ashilevi viimane raamat „Armastuskirju teatrile” ilmus selle aasta augustis.

Kord kuus toimuva „Kirjutamise klubi“ eesmärgiks on tutvustada noortele alates 14. eluaastast erinevaid tekstiloome võimalusi ning sellega seotud elukutseid. Igal kohtumisel annavad kirjutamisega seotud spetsialistid noortele edasi oma teadmisi ja praktilisi oskusi. Klubi pakub noortele  toetavat keskkonda erinevate loominguliste võtete katsetamiseks, oma loomingu esitamiseks ja tagasiside saamiseks. Samuti tutvustatakse noortele edasiõppimis- ja karjäärivõimalusi kirjutamise valdkonnas.

2016. aasta novembrist kuni juunini 2017 toimuvate kohtumiste teemad on inspiratsioon, kompositsioon, tõlkimine, toimetamine ja kirjastamine. Uurime, kuidas  inspiratsiooni leida ja rakendada ning juttu üles ehitada, samuti tutvume kirjanike, tõlkijate ja toimetajate igapäevatööga.

Ootame klubisse 14–26-aastaseid noori. Osalema ei pea kõigil „Kirjutamise klubi“ kohtumistel, kaasa võib lüüa ka üksikutel kohtumistel. Lisainfo ja eelregistreerimine esimesele üritusele kuni 28.11.2016 e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

Osavõtt on tasuta. „Kirjutamise klubi“ läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kutsub Kirjutamise Klubisse
• Lugemisprogrammi raames loeti läbi 13 349 raamatut

Tartu ülikooli analüütilise keemia professori ja magistriõppekava programmijuhi Ivo Leito sõnul on viimastel aastatel ses vallas toimunud olulised muutused: „Mõõtmised ja analüüsid on paljude poliitikate, aga ka juriidiliste juhtumite juures muutunud üha tavalisemaks.“

Nii on populaarsemaks muutunud ka praktiline analüütilise keemia õppekava. „Eelmisel aastal muutsime sisseastumistingimusi karmimaks, kuid meie üllatuseks alustas 2016. aasta sügisel õpinguid veelgi rohkem tudengeid. See näitab, et oleme õigel teel,“ selgitas Leito.

Analüütilised keemikud on asendamatud spetsialistid nafta-, keemia-, farmaatsia-, materjali-, energia-, keskkonna, tervishoiu- ja toiduainetetööstuses. Näiteks tegutsevad nad protsesside kontrollijatena, kelle ülesanne on tagada, et tööstusprotsessid saastaksid vähem ja toodaksid tõhusamalt, vajalikku ainet tekiks rohkem ning jääke vähem, et toodang oleks puhtam ja paremate omadustega.

Õppekava sobib nii tudengitele, kes on bakalaureuseõppe läbinud ning soovivad magistritasandil jätkata kui ka praktiseerivatele keemikutele, kes soovivad oma teadmised ja oskused järgmisele tasemele viia. Seoses Euroopa Liidu rahastusega on vastuvõtu periood võrreldes teiste ülikooli rahvusvaheliste õppekavadega varasem. Lähem informatsioon sisseastumistingimuste ja stipendiumide kohta on õppekava kodulehel.

Esimesel õppeaastal omandavad tudengid baasteadmised Tartu ülikoolis. Teine õppeaasta läbitakse ühes kolmest partnerülikoolist Prantsusmaal, Soomes või Rootsis. Spetsialiseeruda saab kolmel suunal: elule keskenduv bioorgaanika, tööstus või tulevikku suunatud sensorid.

Septembris 2016 alustas ühisõppekaval õppimist 18 tudengit Vietnamist, Filipiinidelt, Venemaalt, Serbiast, Kasahstanist, Hiinast, Sri Lankalt, Nepaalist, Leedust, Tuneesiast, Pakistanist, Kreekast, Nigeeriast ja Mehhikost.

Tegemist on esimese Erasmus Mundus ühisõppekavaga, mida koordineerib Eesti kõrgkool. Õppetööd rahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi ühisõppekavade meetmest „Erasmus Mundus Joint Master Degrees".

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Loomisel on Eesti noorte teaduste akadeemia
• Foxcademy pakub nutikaid võimalusi matemaatika õpetamiseks

TTÜ esitas keemia- ja materjalitehnoloogia erialalt Maarja Grossbergi, mehaanikast Kristo Karjusti, matemaatika- ja loodusteadustest Gert Preegeli, ITst Innar Liivi, sotsiaalteadustest Ringa Raudla ning  ehitusteadusest Hendrik Volli kandidatuurid. Asutajaliikmed on nooremad kui 37 aastat ning doktorikraadiga.

TTÜ teadusprorektor Renno Veinthali sõnul on Eesti Teaduste Akadeemia algatanud koos Eesti Teadusagentuuriga Eesti noorte teaduste akadeemia asutamise, mis esindab ja ühendab kõigi teadusalade nii Eestis kui väljaspool Eestit töötavaid noorteadlasi ja järeldoktoreid.

Loodava akadeemia eesmärgiks on toetada ja motiveerida noorteadlasi nende teadustöös ja püüdlustes. Samuti edendada koostööd erinevate valdkondade teadlaste vahel nii Eestis kui ka välismaal ning julgustada noori teadlasi ühiskonnas enam kaasa rääkima. Loodavast organisatsioonist loodetakse kasvulava tulevaste Eesti Teaduste Akadeemia liikmetele.

Noorte teaduste akadeemia luuakse Eesti Teaduste Akadeemia  juurde ja see esindab Eestis ja väljaspool Eestit töötavaid noorteadlasi. Organisatsioon saab oma tegevuses olema iseseisev, kuid teeb tihedat koostööd teaduste akadeemiaga ning teiste noorteakadeemiatega üle maailma.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool