„Olen väga üllatunud ja õnnelik,“ sõnas Ian pärast aasta õpetajaks kuulutamist. „Ma armastan oma tööd ametikoolis. See annab võimaluse kohtuda uute inimestega ja kõik mu kolleegid on olnud väga abivalmid.“

Ian töötab ametikoolis 2011. aastast. Eelmisel õppeaastal käivitas ta uue õppeainena muusikatehnoloogia, mis on õppijate poolt hästi vastu võetud. Samuti korraldati tema eestvedamisel Iiri nädal, mille ürituste elluviimine andis õppijatele hea elulise kogemuse läbi praktilise õppe.

„Kõik Iani tunnid on innovaatilised, loomingulised, elulised, elavad, praktilised. Ian on rahulik ja positiivne. Naeratus ta näol reedab, et tegu on üdini positiivse inimesega. Ian tuleb alati vastu nii kolleegidele kui ka õpilastele ja see ei tulene mitte sellest, et ta ei oska eesti keeles ära öelda, vaid ta ongi selline!“ on kirjas tema aasta õpetaja nominendiks esitamise põhjenduses.

Nominente said kevadel esitada kõik ametikooli õppesuunad. Aasta õpetaja selgitati ametikooli siseinfosüsteemis korraldatud salajasel hääletusel, oma hääle said anda kõik ametikooli töötajad.

Allikas: Kuressaare ametikool

Samal teemal:

Aasta Õpetaja auhinnagala toimub laupäeval Jõhvis

Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustuskonkursile said kandidaate esitada kõik soovijad, kokku tehti seda enam kui 900 korral. Parimatest parimate väljaselgitamiseks tegid tööd maakondlikud komisjonid, kõrghariduse komisjon ja seejärel üleriigiline komisjon, kuhu kuulusid haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Galal jagatakse tunnustust järgmistes kategooriates: aasta lasteaiaõpetaja, aasta klassiõpetaja, aasta põhikooliõpetaja, aasta gümnaasiumiõpetaja, aasta kutseõppeasutuse õpetaja, aasta klassijuhataja, aasta õppeasutuse juht, aasta õppejõud, aasta suunaja, aasta hariduse sõber, aasta tegu hariduses, aasta õppurid ning aasta juhendaja.

Gala nominendid ehk kolm parimat igast kategooriast avalikustasime septembri alguses, nominentide kohta põhjalikuma ülevaate saab ministeeriumi veebilehelt.

1,5 tundi kestvasse otseülekandesse mahuvad lisaks auhindade üleandmisele ka meelelahutuslikud vahenumbrid, muusikalised etteasted ja videoklipid. Meeleolu on laval loomas Kiviõli Kunstide Kooli kandleansambel, õpetajate ansambel LemBeat, Estonian Dream Big Band, Tanel Padar, Maarja-Liis Ilus, Raivo E. Tamm. Õhtujuhid on näitlejad Priit ja Märt Pius ning Narva Eesti Gümnaasiumi õpilane Eva Lennuk ja TÜ Narva Kolledži õppedirektor Aet Kiisla.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Lisainfot saab Aasta Õpetaja gala lehelt

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tervitus õpetajate päeva puhul
• Aasta Õpetaja nominendid on selgunud

„Sellega hakkame juba harjuma, et asjad meie ümber võivad olla internetis, aga see, et meie keha on ühendatud internetti, meie sees toimuv on ühendatud internetti, on päris uus mõtlemine,“ ütleb veebisaate moderaator Linnar Viik.

Veebisaates uurime, mis on asjade internet ning mida kõike internetti ühendatakse. Räägime sellest, miks see vajalik on ning missugused ohud sellega kaasnevad. Kaugjuhitavad valgustus- ja kütteseadmed, koduvalve, WiFi kaamerad, nutitelerid, külmkapid ja targad pulsikellad on tulnud turule, et jääda. Kuidas pakutavatest võimalustest kõige rohkem kasu saada ja samas, kuidas kõige selle keskel end turvaliselt tunda?

Saadet saab vaadata HITSA veebilehel 12. oktoobril kell 15.00 www.hitsa.ee.

Vaata saate tutvustust:

Foto: Flickr, litsents CC BY-SA 2.0

Samal teemal:

• Peatu, mõtle ja alles siis kliki!
• Tartu Ülikoolis avati asjade interneti ehk värkvõrgu labor
• Tänaseid õpilasi ümbritseb tulevikus asjade internet

Üheksakümnendate alguses jõudsid Eesti teedele välismaised sõidukid, mis tõid liiklejate mõtetesse ja liiklusesse nii uuelaadseid unistusi kui ka roosteplekilisi muremõtteid.

„Maanteemuuseum ootab mälestusi ja fotosid, mis räägivad lugusid esimestest kohtumistest lääne autodega, autoostmisest ja ostureisidest välismaale, sõidurõõmudest ja -muredest ning ühiselt läbitud kilomeetritest,“ rääkis maanteemuuseumi kuraator Paavo Kroon. Oodatud on nii kirjapanekud, fotod, heli- ja videomaterjal kui ka võimalusel esemed ja dokumendid, reklaambrošüürid, tehnilised passid jne.

Kogumise aktsioon toimub Eesti muuseumite ühise kampaania raames. RAHVALOOD on 18 Eesti muuseumi ühine ettevõtmine, millega kutsutakse kõiki mõtlema tagasi murrangulisele ajale 1980. aastate lõpust kuni 2000. aastate alguseni ning jagama oma mälestusi suurtest ja väikestest muutustest igapäevaelus ja ühiskonnas „Ühises kogumisveebis www.rahvalood.ee saab lugeda teiste lugusid ja ennastki ajalukku kirjutada“ kutsub Kroon kõiki oma panust andma.

Lugusid lääne autode saabumisest ootab muuseum kuni 2017. aasta augusti lõpuni.

Samal teemal:

• Maanteemuuseumi liiklusnädal räägib ratta ajaloost ning rattaspordist
• EKA arhitektuuritudengid esitlevad ajaloolisest Postiteest inspireeritud ruumieksperimente

Seminaril jagavad mõtteid ja kogemusi õpetajad, õppejõud, koolijuhid ning organisatsioonide esindajad, kes toetavad oma erinevate tegevustega õpetaja professionaalset arengut. Seminaril käsitletakse muutuvat õpetajakutset, selle nõudeid ning õpetaja täienduskoolituse suundi. Samuti jagavad mitmed koolid oma kogukonnas õppimise kogemust ja otsitakse vastust küsimusele, kuidas leida aega tempokas õpetaja töös.

Seminar toimub Tallinnas Mustamäel asuvas Tehnopoli teadus- ja ärilinnakus 6. oktoobril kl 9.30-16.30.

Seminari otseülekanne algab kell 10.00!

Vaata otseülekannet ja tutvu kavaga >>

Samal teemal:

• HITSA sarja "Võrgustik võrgutab" seminar keskendus digitaalsete õppematerjalide kvaliteedile
• Hüpe hüperreaalsusesse

Läbi mängulise tunni harjutame diktsiooni, õiget hingamist ja häälega mängimist. Lisaks räägime hääle tekitamisest ning pauside olulisusest ettelugemisel. Tund kestab 1,5-2 tundi.

Raamatukogutund toimub Tallinna Keskraamatukogu peamajas aadressil Estonia pst. 8. Vajalik on eelregistreerimine e-posti aadressil laste@tln.lib.ee või telefonil 683 0914.

Neljapäeval, 3. novembril kell 11.00 jagab Sääse raamatukogus (Sõpruse pst. 186) lastele raamatu-uudiseid lastekirjanik Ilmar Trull. Lisainformatsioon Sääse raamatukogust telefonil 683 0990 või e-posti aadressil saase@tln.lib.ee.

Kolmapäeval, 9. novembril kell 10.30 toimub Pelguranna raamatukogus (Kangru 13) kohtumine lastekirjaniku Indrek Koffiga. Kohtumisel tutvustab Indrek uudiskirjandust ja enda kirjutatud raamatuid.  Lisainformatsioon Pelguranna raamatukogust telefonil 683 0931 või e-posti aadressil pelguranna@tln.lib.ee.

Projekti “Mis uudist, raamatukogu?” eesmärk on tutvustada ja populariseerida uuemat eesti kirjandust.

Noorte panus kingituse tegemisel on oma kodukandi taimede tundma õppimine ja herbaariumi koostamine. Niimoodi saame vabariigi juubeliks kaardistada Eesti botaanilise mitmekesisuse ning talletada selle digitaalselt elurikkuse andmebaasi. Lisaks saavad noored teadustöö tegemise kogemuse ning teadmise, et nende panus aitab kaasa meie teadlaste tööle nüüd ja tulevikus.

Kingituse tegemises osalevad noorterühmad selguvad videokonkursi alusel. Pange kokku kuni 12 õpilasest ja kahest juhendajast koosnev rühm ning saatke meile oma motivatsioonivideo. Video tegemisele võib läheneda loominguliselt: näiteks jutustage lugu oma piirkonna kõige eriskummalisemast taimest, rääkige, kuidas olete varasemalt taimedega tutvust teinud, või etendage lühisketš sellest, kuidas herbaariume koostama hakkaksite. Oluline on, et videost tuleks välja see, miks te soovite kingituse tegemises osaleda ning kuidas saate sellesse panustada.

Laadige video üles YouTube’i keskkonda ning saatke link meile 18. novembriks 2016. Tutvuge eelnevalt ka videokonkursi tingimustega: http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/kandideerimistingimused. Detsembri lõpuks selgitame rahvahääletusel välja 15 motiveerituimat noorterühma ning asume koos kingitust tegema.

Videokonkursil välja valitud noorterühmade juhendajatele korraldame koolituse ning anname stardipaketid herbaariumide koostamiseks. Sellele järgneb noortel iseseisev töö taimi korjata ja herbaariumeid valmistada. Kogutud andmed ja herbaarlehed sisestatakse Eesti e-Elurikkuse portaali, kust neid saab vaadata, uurida ja tulevastel aastatel täiendada. Nii osalevad teie kool ja piirkonnale iseloomulikud taimed vabariigi 100. aastapäeva pidustustel, ja saavad osaks Eesti looduse uurimise rikkalikust ajaloost. Samuti valmib herbaariumidest avalik näitus, mis avatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

"Eesti taimevaramu" on Eesti vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud algatus, mis viiakse ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga. Projekti viib läbi Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös Eesti Loodusmuuseumi, Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti ja Tallinna Botaanikaaiaga.

Ootame teid usinalt osalema!

Projekti ajakava:
18. november 2016 – videokonkurssi lõpptähtaeg
1.-18. detsember – videokonkursi rahvahääletus Tartu Ülikooli loodusmuuseumi Facebooki lehel
21. detsember 2016 – avaldatakse videokonkursi võitjad
märts-aprill 2017 – noorterühmade juhendajate koolitamine
mai-august 2017 – noorterühmade iseseisev herbaariumite koostamine
september-november 2017 – teadusasutused sisestavad kogutud info andmebaasidesse
november 2017 – tänuüritus osalejatele ning näituse avamine Tartu Ülikooli loodusmuuseumis

Info:
Kelli Hanschmidt
projektijuht
Tel 5393 8487
kelli.hanschmidt@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee/et/eesti-taimevaramu

Festivali korraldaja Riina Nõupuu sõnul oli tänavune festival läbi aegade suurim ja seetõttu ka sündmusterohkeim. Programm oli mitmekesisem kui kunagi varem ja veelgi laiemalt kaasati festivali sündmustele Eesti teadlasi ning pöörati tähelepanu teaduse tulevikusuundadele.

„Meid rõõmustas festivali sündmuskorraldajate leidlikkus seekordse peateemaga – teadus ja ulme - seonduvate tegevuste loomisel. Väga paljud asutused kutsusid kokku Eestis ja välismaal juba tuntust kogunud tipptehnoloogiasaavutuste eestvedajad, aga ka enda linna, valla või küla isetegijad, kes on teadusmaailmas millegi erakordsega hakkama saanud,“ ütles ta.

Teadlaste Öö korraldaja Annika Vesselovi sõnul jõuti sel aastal geograafiliselt punktidesse, mida igapäevaelus teadustegevusega ei seostata. 

„Tänavusel festivalil jõudsime veelgi enam väikestesse Eestimaa paikadesse, nagu Kehra, Emmaste või Õru, mis aitasid kaasa ka nii suurele sündmuste ja külastajate arvule,“ ütles Vesselov. „Läheme järgmise aasta festivalile vastu suure ärevuse ja entusiasmiga ning loodame, et ka siis on juba osalenud asutusted meiega samas paadis ja soovivad panustada teaduse põnevate külgede tutvustamisse avalikkusele.“

26.-30. septembrini aset leidnud Teadlaste Öö festival toimus 11. korda. Tänavune festival oli läbi aegade suurim ja üle Eesti leidis aset ligi 1000 eriilmelist teadussündmust. Tegemist ei ole mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Baltikumi suurima teadusfestivaliga.

Järgmine Teadlaste Öö festival toimub 25.-29. septembril 2017. aastal ja võtab fookusesse teadustööga kaasnevad eetilised ning vastandlikud küsimused. Näiteks arutletakse, kas ja mil moel peaks või tohiks inimesi disainida ja kloonida.

Allikas: Teaduskeskuse Ahhaa pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum kutsub Teadlaste Ööl avastama ulmelisi paiku ja oma fantaasia piire
• Algas üle-eestiline Teadlaste Öö festival

Loo autor on TDK kommunikatsioonispetsialist Marii Kangur. 

Kõneldi meie kooli tegutsemispõhimõtetest erinevate kultuuri- ja keeletaustaga õpilaste õpetamisel, kuid ka teistel hariduselu teemadel. 

Väikese kokkuvõtte kooli tegutsemispõhimõtetest erinevate kultuuri- ja keeletaustaga õpilaste õpetamisel tegid direktor Jaan Reinson ja sotsiaalpedagoog Iiri Saar.

Sotsiaalpedagoog Iiri Saar ütles, et eesti keele õpetamisel lähenetakse õpilasele vastavalt tema taustale. Näiteks kodus vene keelt kõnelevast perest pärit õpilasele sobib hästi keelekümblus, kuna tal on Eestis elades juba teatav eesti keele taustasüsteem olemas, aga täitsa teisest kultuuri- ja keeleruumist tulnutele korraldatakse 10 tundi eesti keele eratunde nädalas, et neid tasapisi keelega tuttavaks teha. Samas osalevad nemadki koos klassiga tundides, et näiteks muusika-, kunsti-, kehalise kasvatuse ja käsitöö/tööõpetuse tundides ühistegevuse kaudu kohaneda ja keelt praktiseerida. Iiri Saar lisas, et veel on vara meetodite tulemuslikkusest rääkida, aga kool annab omalt poolt igal juhul parima.

Seejärel said diplomaadid küsimusi küsida. Uuriti erinevaid teemasid: kus koolitatakse Eestis õpetajaid? kuidas erineb eesti keele õpetamine esimese ja teise keelena? kas eestist erineva emakeelega laste õpitulemused on erinevad? kuidas õpetatakse neid lapsi, kelle emakeelt õpetaja ei oska? miks koolivõrku korrastatakse?

Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Pille Põiklik kõneles keelte õpetamise strateegiatest Eestis. Näiteks rääkis ta sellest, et keeleõppega püütakse alustada juba lasteaias.

Külastuse lõpetas ringkäik koolis ja ühine lõunasöök koolisööklas. Hispaania suursaadik Fernando García Casas ja Rootsi suursaadik Anders Ljunggren ütlesid, et kool avaldas neile sügavalt muljet. "Plaanid on väga ambitsioonikad," sõnas hispaanlane. Rootslane aga avaldas lootust, et teistest kultuuriruumidest pärit õpilastega seotud tegevusplaanid toimivad hästi. "Kui ka õpilased saavad igal päeval sellist toitu, on nad õnnega koos," märkis Ljunggren.

Samal teemal:

• Prantsuse partnerkooliga ühise blogi pidamine viis tartlased Barcelonasse
• Tartu Descartes'i Kool teeb aktiivset koostööd lasteaedadega