Hüpe hüperreaalsusesse


Avaldaja:Madli Leikop04. Detsember 2015

HITSA „Võrgustik võrgutab“ sarja seminaril „Hüpe hüperreaalsusesse“ vaeti liitreaalsust ja 3D-graafikat iga kandi pealt, alates liitreaalsuse definitsioonist ja lõpetades 3D-printimise tehniliste probleemidega. Kuidas kasutada 3D-graafika võimalusi õppetöös?

Liitreaalsus, 3D-graafika ja 3D-printerid on täna oma arengutee alguses, samas on areng väga kiire. Kuidas kasutada 3D-graafika võimalusi õppetöös? Mida annab tunnile juurde liitreaalsus? Või kas maksab õpilastega koos sukelduda virtuaalmaailma? Seminaril tutvustasid õpetajad ja õppejõud, kuidas nemad kaasaaegset tehnoloogiat ainetundides rakendavad. Lisaks anti ülevaade paljudest programmidest ja rakendustest, mida tundides kasutada.

Clipboard03.jpg

Sissejuhatava ettekande tegi Doris Põld Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL). Ta tutvustas kuulajatele, miks on üha enam vaja digioskuseid, missugused müüdid on seotud IKT-erialadega ning kuidas müüte noorte puhul kummutada.

„Meil on e-Eesti: e-hääletamine valimistel, e-maksuamet, internetimaksed, digiretseptid. Välismaal käies ei oska eestlane sageli parkimisautomaadiga midagi peale hakata, sest ta on harjunud mobiilse parkimisega. Maailm on nii palju muutunud ja need on asjad, miks me räägime IT-erialadest ja IT-oskustest,“ sõnas Doris Põld.

IT-ametit tasub õppida, aga see töö peab ka meeldima

Aastal 2020 on Euroopas puudu 500 000 (optimistlikuma hinnangu põhjal) kuni 1,5 miljonit (pessimistlikuma hinnangu põhjal) IKT valdkonna töötajat. Praxise ühe uuringu andmetel on Eestis aastal 2020 sama number 8000, seda juhul, kui sektor jätkab samal tasemel nagu täna. Aastal 2020 eeldavad  90% kõigist töökohtadest elementaarsete digioskuste olemasolu. „On meil need oskused täna olemas? IKT kohta on liikvel rida müüte: et IT on keeruline, töö igav ja rutiinne, see on ainult poistele, infotehnoloogia kaotab töökohti. Millest on need müüdid tekkinud?“ küsis Doris Põld.

Clipboard01.jpg

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad on aastaid käinud koolides tutvustamas IT-erialasid, sealt ka mõned vastused. Sageli pannakse võrdusmärk IT ja programmeerimise vahele, ei teata, kui lai valdkond on tegelikult infotehnoloogia. Ja kui õpilase esmane kokkupuude programmeerimisega on olnud negatiivne (raske, keeruline), siis laienebki see arvamus kogu IT-le. „Oleme palunud noortel nimetada infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud erialasid. Noored, kes on käinud meie teavitusüritustel, oskasid päris kenasti ameteid välja tuua. Teised nimetasid valdavalt kahte asja: IT-mees ja telesaate juht (tulenevalt telekommunikatsioonist),“ tõi Doris Põld näite.

Clipboard04.jpg

"Töö IT-valdkonnas ei ole enam ammu töötamine üksinda hämaras, arvutitest pungil ruumis. IT on niivõrd põimunud teiste erialadega. Tööandjad ootavad IT-inimestelt suhtlemisoskust, meeskonnatöö oskust, loovaid ideid, klientidega tuleb suhelda.“

Kõrgkoolides on IT-erialadel väljalangevus Eestis väga suur, 32% esmakursuslastest jätavad õpingud pooleli.  Miks? Sest õppima asudes selgub, et valitud eriala pole ikka päris see.  Meediast on jäänud mulje, et IT-s töökohti on, tasub õppima minna. Aga see, mida õpid, peab meeldima ka.

Liitreaalsus ja virtuaalne reaalsus

Anneli Rumm  Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor tõi kuulajateni liitreaalsuse ja virtuaalse reaalsuse erinevused ning kasutusvõimalused õppetöös. Tema magistritöö Tallinna Ülikoolis oli just liitreaalsuse teemal.

Clipboard05.jpg

„Iga inimese jaoks on reaalne keskkond täpselt sellina nagu ta ise seda tajub. Reaalne ja digitaalne keskkond võivad olla nii põimunud, et raske on vahet teha, kumb on kumb. Liitreaalsus sai alguse filmimaailmast möödunud sajandi keskpaiku,“ rääkis Anneli Rumm. „Reaalne maailm allub füüsikaseadustele. Virtuaalne keskkond on täielikult sünteetiline keskkond, kus füüsikaseadused ajale, ruumile ja materjalile ei kehti."

Mis on virtuaalse reaalsuse ja liitreaalsuse vahe? Liitreaalsuse puhul liidetakse reaalne ja virtuaalne, kasutajani jõudev pilt on virtuaalse ja reaalse keskkonna kombinatsioon (näiteks spordiürituste otseülekannetes väljakutele genereeritud graafika). Virtuaalreaalsuse puhul püütakse kasutaja jaoks luua võimalikult tõepärane tehiskeskkond, virtuaalne tundubki reaalne (näiteks Second Life).

„Metamaailmal on neli võtmekomponenti: liitreaalsus; elu logimine ehk inimene jäädvustab oma tegemisi (näiteks jooksmine, salvestad teekonna ja tulemused); peegelmaailmad, kus reaalmaailmast on loodud väga täpne kujutis (näiteks Google Earth); virtuaalmaailmad, kus valitakse omale avatar,“ rääkis Anneli Rumm.

Millal ja miks rakendada liitreaalsust õppetöös? „Ruumiliste struktuuride uurimiseks, millest muidu on keeruline aru saada, näiteks kõik geomeetrilised kujundid. Keemias, et teha nähtavaks keemilised reaktsioonid. Klassi ei saa tuua ohtlikke aineid, aga liitreaalsuses saab näidata, kuidas elemendid reageerivad. Päikesesüsteemi, inimese anatoomiat saab samuti liitreaalsuse abil õppida,“ loetles Anneli Rumm.

Kõige lihtsam 3D-modellerimise äpp maailmas

Kristjan Järvan 3D Creationist OÜst tutvustas kõige lihtsamat 3D-modelleerimise äppi maailmas. Vähemalt on äpi loojad ise kindlad, et see on kõige kergem viis modelleerimist õppida. „Meid teeb lihtsaks vanim põhimõte joonistamises - võta lihtsad kujundid ja moonuta neid, et saaks keerulisemad struktuurid kokku,“ ütles Kristjan Järvan äpi iseloomustamiseks Koolielule.

Käivitades „3D Creationist - 3D modeling“ äpi, juhendatakse kasutajat, kuidas kõik põhifunktsioonid läbi teha (liigutamine, kujundi mõõtude muutmine jne). Pakutakse põhikujundeid, mille suurusi saab muuta. Üleval servas jooksevad mõõdud, mida saab vajadusel endale pidepunktideks võtta.

Kristjan Järvani sõnul on äpil hetkel üle 36 000 allalaadimise, kasutajate vanus varieerub seitsmest eluaastast kuuekümneni. Äppi kasutatakse nii 3D-printimise tarvis mudelite tegemiseks, arvutimängudes tegelaste ja maastike tegemiseks kui ka animatsioonide jaoks.

„Peamiselt soovitame äppi kasutada tööõpetuses koos 3D-printeritega ning kunstiõpetuses. On juba ammu aeg 3D-modelleerimise õpetus kunstitundi tuua, nii ruumilise mõtlemise arendamiseks kui ka praktiliste oskuste omamiseks tööturul,“ ütles Kristajn Järvan Koolielule.

Vt artiklit Koolielus, kus on lähemalt juttu lihtsast 3D-modelleerimisäpist.

Reaalsed rõõmud ja mured, kui koolis on 3D-printer

Paldiski Ügümnaasiumi õpetaja Petri Hütt tutvustas oma kooli rõõme ja probleeme, mis seotud 3D-printeri kasutuselevõtuga.

„Huviringe Paldiskis kohapeal palju ei ole, 3D-printer oli teretulnud. Tehnoloogiaklassi kui sellist meie koolis ei ole, ei ole ka tööõpetuse klassi. Printeri panime arvutiklassi. Printeri töötamine arvutitundi ei sega. Kõigile arvutitele sai vastav tarkvara sisestatud, aga printida esialgu ikkagi ei saanud. Pärast nädalast uurimist selgus, et programm nõuab printimiseks administraatori õigusi. Sai väike lisaseadistus tehtud, ja nüüd saavad kõik printida.

Toimusid infominutid erinevatele kooliastmetele, õpetajate tegime lühikoolituse. Tutvustasin  3D-prinitimistehnoloogiaid, materjalide erinevusi, programmide, millega alustada. Ja muidugi seda, kuidas printida,“ rääkis Petri Hütt.

Esineja tõdes, et printer on koolis pidevalt töös. Just algklassiõpilaste seas on palju huvilisi, vahetunnis tahavad kõik printida. On ka neid, kes tulevad pärast tunde arvutiklassi, et omaette olla ja nokitseda. Kui õpilane tahab väga suuri asju välja printida, siis kool lubab 3D-printerit kasutada, aga materjal tuleb osta õpilasel endal. 

Probleem on printimisele kuluv aeg. „Õpilased tahavad, et hästi kiiresti saaks asi valmis, nad ei ole nõus ootama kahte tundi. Nii nad muudavadki programmis asja muudkui väiksemaks ja väiksemaks, tahetakse käevõru, aga välja tuleb lõpuks sõrmus,“ rääkis Petri Hütt.

HITSA seminar „Hüpe hüperreaalsusesse" toimus Tallinna Tehnnikakõrgkooli aulas neljapäeval, 3. detsembril. Seminari materjalid ja videosalvestus laetakse HITSA Innovatsioonikeskuse lehele üles lähinädalatel.  „Võrgustik võrgutab“ varasemate seminaride salvestustega saab tutvuda siin.

Samal teemal:

 


 

Harno logo