Teadlased esitlevad ettevõtjatele majandust muutvaid ideid esimest korda liftikõnede vormis ning esmakordselt esitletakse avalikult ka teaduse ja ettevõtluse koostööväravat ADAPTER.

Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul on ülikoolide kui arenduspartnerite soov üha enam tegeleda ettevõtete ja avaliku sektori uuendustega: „Meie tänane praktika on näidanud, et vajalikud rakendusuuringud sünnivad eelkõige seal, kus tegijateks on tugevad teadlased või nende juhitavad töörühmad. Koostööfestivalil esindatud teadlased kuuluvad kindlasti nende hulka, kellega koos otsida innovaatilisi lahendusi oma toote või teenuse konkurentsivõime tõstmiseks ja sellega Eesti majandusarengu toetamiseks.”

Juba teist aastat toimuval festivalil saab ettevõtja ülevaate Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teenustest ning uutest koostööideedest. Toimuvad aruteluseminarid ja isiklikud kohtumised, kus pakutakse praktilisi lahendusi ettevõtete küsimustele.

Ürituse teevad eriliseks kuue ülikooli 36 teadlase kolmeminutilised liftikõned „Idee, mis turgutab Eesti majandust“. Lühiettekande vormis antakse ettevõtjatele edasi, kuidas teadlased võiksid olla kasulikud ettevõtete arenguks. Teemade ringi mahub tehnoloogilisi lahendusi, uusi avastusi, meditsiinisaavutusi ja ühiskondlikke visioone.

Esimest korda tutvustatakse festivalil avalikult ka koostööplatvormi ADAPTER, mis on kantud kuue ülikooli ühisest nägemusest ja soovist panustada aktiivselt Eesti majanduse edusse. Platvorm on kiire ja tõhus ühenduslüli koostööks ettevõtete ja ülikoolide vahel, sest ühte keskkonda on kokku toodud kuue ülikooli teenused, teadus- ja arenduskoostöö ning tootearenduse ja täiendkoolituse võimalused.

„Ma olen kindel, et pärast koostööfestivalil osalemist on ettevõtjate käsutuses veel rohkem ideid ja inimesi, et oma tööd targalt teha,“ lisas Kalm.

Koostööfestival toimub Eesti Rahva Muuseumi uues hoones 6. oktoobril algusega kell 10. Tervitustega esinevad ettevõtlusminister Liisa Oviir, Tartu linnapea Urmas Klaas ning kuue Eesti avalik-õigusliku ülikooli prorektorid.

Päevakava ja registreerimine http://www.ut.ee/et/koostoofestival.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Loo autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz. 

Samuti jagage iseenda tegemisi, sest võib-olla on teie blogi või õpilugu just see, mis innustab tervet Eestit just seda äppi kasutama või midagi muud põnevat tegema. 

Kes soovib rääkida lugu endast või oma kooli innovaatiliselt õpetajast, siis võiks see sisaldada järgmist infot: 

Millist nutiseadet te kasutate?

Milline oli teie elu esimene digikogemus?

Kuidas nutt ja kool koos tänapäeval hakkama saavad?

Mida teete teie ise, et koolis oleks õpilastel nutikam olla?

Pilt/video õpetajast

Ideid, milliseid lugusid varem õpetajatest kirjutatud on, leiab Tallinna 2016. aasta nutikuust: http://paweere.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=671 

Samamoodi jätkub nutitundide parimate praktikate jagamine - mis on tehtud ja tegemisel koos õpilastega. Käesoleval kuul on peatoetaja Telia Eesti auhinnana pannud välja ühele koolile 5 käsistatiivi selfie tegemiseks, "Tere Ruby!" raamatu ja kommi. HITSA poolt on loosikotis ootamas ProgeTiigri töötuba teie asutuses. Õpetajate persoonilugudele paneb aga välja tunnustuse Haridus- ja Teadusministeerium akupankade näol. 

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/ FB gruppi postitus õpetajast või klassis toimunust (tekst, pildid, video, lingid jne). Projekti meeskond hindab kõrgelt, kui jagate nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et meie tegevusest rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu!

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Tähelepanu, õpetajad! Nuttima!

Foto: Koolielu arhiiv. HITSA hariduskonverentsi eelkonverents "Kuidas me tegelt õpime" kevadel 2015. 

Samal teemal:

• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" esimene auhinnasadu
• Algas 3D-jõuluehte konkurss õpilastele

Niisiis, vaatlejateks olid kaks ainemoderaatorit – Reaalkoolis inglise keelt õpetav Kristi Vahenurm ja Tallinna Luha Lasteaia õpetaja Kärt Kase. Sündmuskohaks olid Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG). Kärt Kase külastas mõlemat kooli, Kristi Vahenurm võttis Kärti Reaalkoolis vastu ning tahtis omakorda teada, mida GAGis tehakse.    

Determinandid Reaalkoolis
„Võimalus külastada kahes koolis ainetunde pakkus mulle – lasteaiaõpetajale, kes keskkooli õppeastmega juba ammu seotud pole – palju avastusrõõmu,“ ütleb Kärt Kase. „Pean kohe tunnistama, et reaalkooli 12. klassi matemaatikatundi jäin hiljaks, sest oodatud tunnikella ei kostnudki. Õnneks leidsin endale koha tagumises pingis, kust oli mõnus kõike jälgida. Tunni teemale keskendudes tekkis kohmetus – sõna „determinandid“ ma küll teadsin, küllap õppisin minagi neid kümmekond aastat tagasi keskkoolis, aga midagi ei meenunud. Õnneks kutsutakse ka praegu õpilasi tahvli ette ülesandeid lahendama ning peagi turgatas mullegi pähe ülesande lahenduskäik. Selles matemaatikaklassis oli see ruuduline tahvel, mille koolijõudmise üle kunagi minu õpetaja nii õnnelik oli, pagendatud küljeseinale ning klassi ees troonis suur nutitahvel.“

Matemaatikatunnist suundus Kärt Kase 12. klassi õpilastega eesti keele tundi, kus õpetaja näitas esitlusena etteütluses tehtud vigu, mida üheskoos analüüsiti. „Mind üllatas, et ükski õpilane esitlust nutitelefoniga ei pildistanud ning vaid üksikud tegid märkmeid, ju siis saavad nad materjali hiljem kätte. Minul aga sai nii mõnigi keelereegel taas mälu tagumisest sahtlist välja kaevatud ning meenutasin tänutundega oma põhikooli klassijuhatajat, kes oli valanud need reeglid vahvate luuleliste vormidena (peaaegu) igaveseks meie mällu.“


Fotol Ingrid Maadvere, Kristi Vahenurm ja Kärt Kase arutlemas keemiaülesannete üle 

Hõbeda mets Gustav Adolfis
GAGi haridustehnoloog ja inglise keele õpetaja Ingrid Maadvere kutsus meid vaatama enda ja veel kahe õpetaja koostöös läbiviidavasse inglise keele tundi, kus 11. klassi õpilased 4. klassi õpilasi õpetavad*. Kristi Vahenurme uudishimu oli väga suur, tema tahtis sealt näpunäiteid võtta üle enda 5. ja 12. klasside jaoks. „Well, sel korral jäi see tund küll nägemata, sest tubli haridustehnoloog Ingrid oli meile pisut hilisema tunni algusaja öelnud. Tegijal juhtub. Intelligentseid võõrustajaid iseloomustab kiire ümberkorraldusvõime, häid külalisi aga omadus mitte kaevelda ning olla avatud kõigele, mida pakutakse,“ kommenteeris Kristi Vahenurm. Nii asendus keeletund keemiaga.

Seda, et koolis toimub midagi tavapärasest erinevat, oli näha juba kooliesisel platsil kogunevatest noortest. „Suuremad õpilased ootasid väiksemaid, et nendega parki puid uurima minna,“ kommenteeris Kärt Kase. „Meie läksime 12. klassi keemiatundi, mille läbiviimist juhendas Koolielu keemia ainemoderaator Katrin Soika. Juhendas selles mõttes, et tundi andsid 12. klassi õpilased, kellel olid õpetajaga koos ette valmistatud põnevad katsed 3. klassi tunni sissejuhatamiseks.“

  
Fotol Katrin Soika hõbeda metsa uurimas (katse leiab lisatud Wordi-failist)

Kui Kristi Vahenurm peaks Katrin Soika keemiatundi iseloomustama, siis nii, et „tossule, elevandi hambapastale ja kameeleonkemikaalidele pühendatud tunni eesmärk oli panna 3. klassi õpilasi eristama aine vedelat, tahket ning gaasilist olekut. Tunnis uuriti veel traadi pinda mikroskoobi all enne reaktsiooni ning pärast traadi reageerimist põrgukiviga.“ Katrin Soika selgitab, et mikroskoobist vaadeldi traadile kasvavat hõbedast metsa, mille moodustasid puhta hõbeda kristallid. Õpiprotsessi jäädvustamiseks püüti sellest suurendatud versioon üles joonistada. Katse tekst. 



Kristi Vahenurme sõnul oli tore näha, kuidas tunnis sai arendada varjatud õppekavas kirjeldatud andeid – empaatiavõimet, ligimeste vajaduste märkamist ja abivalmidust, väheoluline pole seejuures ka teadmiste edastamise oskus.

Ingrid Maadvere kommenteeris, et nende koolis on suuremad õpilased juba aastaid nooremaid õpetanud, esmakordselt prooviti seda teadusnädala raames. „Pole kahtlustki, et olime tunnistajaks millelegi, millele iga kool võiks tähelepanu pöörata,“ ütleb Kristi Vahenurm. Kärt Kase usub, et teistele midagi õpetades hakkavad õpilased ka ise teemat paremini mõistma. „Ja kui põnevalt muinasjutuline see keemia oli – lapsed said oma silmaga näha hõbeda metsa!“

Gümnaasiumiõpilastega jätkasime – GAGis suunati meid järgmisse laborisse, kus toimus gümnaasiumi keemiapraktikum. „Selles tunnis põletati leegi kohal kolvi sees mingi vedeliku sees sütt, elevust oli palju, põnevust ka omajagu,“ kirjeldab Kristi Vahenurm, kellele keemiaklassi lõhn väga ei istunud, aga värske õhu käes tekkis tal mõte, kuidas võiks aineid lõimida: kui koostaks õige inglise keele etteütluse keemiateemalise sõnavara kohta. „Täiesti reaalkooli vääriline teema: meil olid alles hiljuti jutuks loodussõbralikud šampoonid ja nende koostis. No proovi korra pikemalt mõtlemata kirja panna sõna „chlorofluorocarbon…“

Esimese klassi digitund
Keemiatunnist suundusime arvutiklassi kõige pisemate õpilaste digitundi, kus meid võttis vastu Koolielu ainemoderaator Anu Peri, kes lasteaiaõpetaja karjääri äsja algklassiõpetaja töö vastu oli vahetanud. „Anu oli lasteaiast kaasa võtnud kõik oskused erinevad teemad omavahel kokku siduda,“ ütles Kärt. „Lapsed pidid lahendama ülesannet, kus olid ühendatud emakeel, matemaatika, arvutiõpetus ja kodulugu. Lasteaiaõpetajana usun, et just nii see õpetamine toimuma peakski – aineid omavahel lõimides.“

Fotol Anu Peri, Kristi Vahenurm ja Kärt Kase arvutiklassis 

Kristi Vahenurmel nii väikseid õpilasi pole, aga temalgi oli huvitav jälgida, mis tunnis toimub. „Õpilased istusid arvutite ees ja püüdsid paberilehel kirjeldatud ülesannet arvutiekraanil ellu viia (nt tee lehe keskele sinine ring ja ringist paremale roheline kolmnurk jne), programmiks oli Drawing for Children. Huvitav oli – funktsionaalne lugemine kombineeritud käelise ja loomingulise tegevusega. Töö hiirega võib tunduda kukepea, kuid mitte esimese klassi lapsele. Samade juhiste järgi joonistatud pildid erinesid kui öö ja päev.“

Jagamine innustab
Kristi Vahenurm on rahul, et sai mahti käia naaberkooli tunde vaatamas. „Kolleegid on sõbralikud ja avatud ning tõeliste professionaalidena ei pane külaliste ootamatu sissetung neid põrmugi kohmetuma. GAGi loomingulisest suhtumisest õppetöösse on nii mõndagi õppida.“

Kärt Kase ütleb, et väga põnev oli jälgida projekte, kus tunde tehakse teistmoodi – kas siis õpetavad suuremad väiksemaid või on ajaloo ja inglise keele õpetaja otsustanud koostööd teha. „Igal juhul aitab see tuua vaheldust nii õpetajate kui ka õpilaste tegemistesse ning teistsuguste meetoditega omandatud teadmine püsib ka kauem meeles, või siis püsib meeles see emotsioon, mille kaudu teadmine üles leida.“ Kärt Kase soovitab kõigil õpetajatel aeg-ajalt oma tavarütmist välja astuda ning uurida, mida teised teevad.

Head õpetajate päeva kõigile! 

* Kristi Vahenurm ja Ingrid Maadvere otsustasid, et proovivad kevadel õpilastega läbi viia avatud tunde/koolituure, kus koostööd teevad GAGi 4. ja 11 ning Tallinna Reaalkooli 5. ja 12. klassi õpilased. 

Muljed võttis kokku Kristi Semidor 
Fotode autorid Kristi Semidor ja Katrin Soika

Loo autor on Helis Hani, Teadlaste Öö festivali korraldaja Tartu Kivilinna Koolis. Autori fotod. 

Esmaspäeval oli teemaks „ULME“- Uudishimu Lennutab Meid Ettevõtlikkusele

Sel päeval kirjutasid õpilased põnevaid ulmejutte, kuulasid ulmelist muusikat ning vaatasid põnevaid ulmevideosid.

Ulmejuttude peategelasteks olid zombid, hiiglased, koletised, hirmuäratavad linnud ja loomad, teiste planeetide elanikud, masinad jne. Põnevatest ulmejuttudest pannakse kokku Tartu Kivilinna Kooli ulmejuttude raamat, mida kõik õpilased saavad raamatukogus lugeda.

Sel päeval said kõik õpilased osa võtta ka ulmeorienteerumisest. See oli QR-koodidel põhinev mäng, kus õpilased pidid otsima ise internetist vastuseid ulmekirjanduse kohta. 

Teisipäeval oli teemaks „Nutikivilinn“

Sellel päeval said õpilased joonistada tuleviku koolimaja. Joonistusi „Nutikivilinnast“ oli väga palju. Vanemate klasside õpilased kasutasid  joonistamisel erinevaid arvutiprogramme. Toredatest joonistustest pandi koolimajas üles näitus.

Kolmapäeval oli teemaks „Robotid“

Sel päeval toimus suur robotite näitus. Roboteid oli meisterdatud pappkastidest, WC–rullidest, plastpudelitest, kastanitest, munakarpidest jne.

2.-9. klasside õpilased said osaleda robootikatunnis ning vahetundides said kõik õpilased aulas vaadata robotitevahelisi võistlusi. 

Neljapäeval oli teemaks “TeadusBoost ja Punaseks”

Sel päeval toimusid klassides põnevad katsed. 

Meisterdati 3D-prille, hologramme, CD-hõljukeid, tehti kartulipatareid, laavalampi, salakirja ja Led-laternaid.
Õhtul toimus 3.-6. klasside õpilastele kinoõhtu. Üheskoos vaadati ulmefilmi „Wall-E“.

Reedel oli teemaks “ULME- unes või ilmsi?”

Õpilased tegid ja õpetasid ise sel päeval teistele klassikaaslastele vahvaid mustkunstitrikke. Üheskoos vaadati ka mustkunstivideosid, kus trikke tegid Meelis Kubo, David Copperfield ja Jürgen Veber.
5.-8. klasside õpilastele tuli külla ulmekirjanik Siim Veskimees (kodanikunimega Ants Miller), kes rääkis väga põnevalt ulmekirjandusest.

Teadlaste Öö festivali raames osalesid paljud õpilased Ahhaa Keskuse töötubades ja käisid vaatamas teadusteatrietendusi „Appi, matemaatika“, „Aju paljaks“ ja  “Mind Caught in the Act”.

Teadlaste Öö festival Tartu Kivilinna Koolis pakkus põnevust ja tegutsemislusti kogu kooliperele. Täname teaduskeskust Ahhaad suurepärase võimaluse eest osaleda Teadlaste Öö festivalil, mille kaudu saime luua ise midagi põnevat ja ulmelist.

Samal teemal:

• Õuesõppepäev Tartu Kivilinna Koolis
• Looduse koolituspäev Emajõe-Suursoos

Maris Lauri: „Olen veendunud, et igaüks suudab meenutada koolipõlvest õpetajat, kes on jätnud talle hinge suure positiivse emotsiooni. Õnnelikud on need inimesed, kellel selliseid õpetajaid on palju. Säärased suured õpetajad tulevad toime kõigi lastega, on rõõmsameelsed ning mõistvad. Nad mõjutavad meid terve elu.

Me saame oma õpetajaid tunnustada iga päev nii lapsevanemate, õppurite kui ka vilistlastena. Positiivne tagasiside ning õpetaja professionaalsuse hindamine on kooli ja kodu hea koostöö vundament. Kutsun meid kõiki üles tunnustama õpetajaid, kes on jäänud säravate ja kirglike isiksustena meelde kogu eluks.

Sotsiaalmeedias saame oma õpetajaid pidada meeles ka teemaviite ehk hashtag’i #lemmikõpetaja abil. Laupäeval tunnustame Eesti haridustöötajaid, hariduse toetajaid ja suurimaid haridustegusid Aasta Õpetaja galal, mida kannab üle ka Eesti Televisioon.

Suur aitäh kõikidele õpetajatele! Isiklik tänu õpetajatele, kes mind õpetasid ja inspireerisid!“
 

Allikas: HTMi pressiteade. Avafoto: Koolielu arhiiv. 

Minister Lauri külastab Tallinna Tööstushariduskeskust (Sõpruse pst 182) kell 11.30 ning peab loengu kooli õpilastele ja õpetajatele.

Minister osaleb üle-eestilise ettevõtlusnädala raames algatuses Ettevõtlikkus kooli, mis viib koolinoortega kokku ettevõtjad ja tippjuhid. Nad külastavad erinevaid põhikoole, gümnaasiume ja kutseõppeasutusi, räägivad ühe koolitunni jooksul oma loo ja innustavad noori ettevõtlikkusele.

Tallinna Tööstushariduskeskus on üks suuremaid rõiva-, kaubandus-, teenindus- ja mehaanika erialasid õpetav kutsehariduskool Eestis. Õppida saab nii eesti kui vene keeles, õppureid on praegu kokku 2230.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Õpetajate minimaalne töötasu tõuseb 2017. aastal 1000 euroni ning keskmine vähemalt 1200 euroni
• Järgmise aasta eelarve eelnõu suunab lisaraha huvitegevusse, teadusesse ja õpetajate palka

Huvilistel tuleb esitada liitumistaotlus (vajalik on Koolielu kasutajakonto olemasolu - vajuta viitele "palu liikmelisust" menüüs. Abi Koolielu portaalis toimetamisel leiate siit).

Veebikursusele on oodatud 5-7-aastaste laste õpetajad, kes soovivad koos lastega digijutustusi luua. Kursus annab ülevaate lastega digijutustuse loomise põhimõtetest ning iga osaleja loob praktilise tegevusena ühe digijutustuse koos lastega. 

Registreerumine: 3.-10. oktoober 2016, grupi täituvuseni 
Osalejate piirarv: 25
Sihtrühm: lasteaiaõpetajad

Eeldused: Arvutioskus kesktasemel. Kursuse läbimiseks on vajalik omada internetiühendusega arvutit, mikrofoni ja fotoaparaati või nutitelefoni.
Kursus on õpetajatele tasuta.
Kõik iseseisvad tööd sooritanud õpetajad saavab õppimisürituse lõpetamisel tõendi.

Koolitaja: Kärt Kase, Koolielu alushariduse ainemoderaator 

Lisainfo: https://koolielu.ee/groups/profile/518622/veebikursus-lastega-digijutustust-looma  

Veebikursus toimub Koolielu I teemaveerandi "Digipädevus on koolis" raames. 

Teisipäeval, 4. oktoobril kell 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Koolielu uued töövahendid“, kus HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere räägib, kuidas luua kiiresti ristsõnu, neid lihtsalt jagada ja lahendada ingliskeelses veebikeskkonnas Crosswords Labs, seejärel uurib ta, kuidas ühendada geomeetriline modelleerimine ehk vektorgraafika ja põnev 3D-printimine.  
Registreerumine: https://koolitus.hitsa.ee/training/806  

Esmaspäeval, 17. oktoobril kella 16.00-17.00 toimub veebiseminar „ProgeTiigri digitaalne kogumik“, kus ProgeTiigri projektijuht Mari-Liis Peets ja Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz värsket kogumikku tutvustavad. Salvestus. 

Teisipäeval, 18. oktoobril kella 16.00-17.00 toimub veebiseminar „Mida peaksid õpetajad teadma õpetajakutsest ja selle taotlemisest", kus Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liidust võtab vaatluse alla teemad ja küsimused, mis on õpetajakutset tutvustavatel kohtumistel õpetajaid seni kõige rohkem huvitanud. Näiteks: Miks atesteerimine ära kaotati? Kas kõik peavad nüüd kutset taotlema? Mis asi on kutsestandard? Kuidas koostada e-portfooliot? Mida kutsetaotleja puhul hinnatakse? Miks peab õpetaja ennast üha uuesti tõestama? Kas kutse omamine annab ka palgalisa? Salvestus. 

Esmaspäeval, 31. oktoobril kella 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Piltide otsimine, töötlemine ja avaldamine veebis“, mille viib läbi Ingrid Maadvere. Salvestus.  

Teisipäeval, 1. novembril kella 16.00-17.00 toimub veebiseminar „Õppija digitaalne arengumapp kui personaalne õpikeskkond ja digipädevuste toetaja“. Karis Niisuke Jõhvi Gümnaasiumist ja Helen Sulg ootavad veebiseminarile kuulama-vaatama ennekõike just üldhariduskoolide õpetajaid, aga ka kõiki huvilisi, kes soovivad saada ülevaate e-portfoolio loomisest Google Sites vahendiga. Salvestus. 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Samal teemal:

• Koolielu I teemaveerandil „Digipädevus on koolis“ vahendame infot veebiseminaride kaudu
• HITSA veebiseminar Horizoni raporti trendidest kõrghariduses

Oodatud on ka ettevõtted oma ideede või probleemidega. TehnoHacki eesmärgiks on ühe nädalavahetuse jooksul jõuda ideest reaalselt toimiva seadmeni. Üritusel saavad kokku innovaatiliste ideede autorid, riist- ja tarkvarainsenerid ning tootedisainerid. Vaata siit!

Unikaalseks teeb ürituse Tehnikaülikooli taustaga teadlaste ja inseneride ning teiste mentorite tugi nii prototüübi projekteerimisel kui ka ehitamisel.

Žürii valib välja ideed, mille projekteerimiseks määratakse mentor. Koostöös mentoriga pannakse enne ürituse algust kokku idee realiseerimiseks vajalike komponentide loetelu, mis tellitakse kohale ürituse alguseks. Parimad ideed saavad kuni 200 eurose toetuse komponentide ostmiseks.

Ideeta registreerimine on avatud 17. oktoobrini.

TehnoHack toimub kolmandat korda, 21.-23. oktoobrini 2016. TehnoHacki korraldab Skeemipesa koostöös TTÜ Mektoryga.

Selle aasta peaauhinnaks on 2000 eurot, mille saab ürituse parima idee ja teostuse kombinatsioon.

Ürituse peakorraldaja ja TTÜ elektrimasinate õppetooli teadur Heigo Mõlder kinnitab, et nad otsivad inimesi tudengitest kuni tõeliste ekspertideni välja. „Eriti oodatud on start-up ettevõtted ja nende ideed, kuid osaleda võib ka mõne hobiprojektiga. TehnoHack on heaks hüppelauaks, kuna taaskord teeme koostööd Ajujahiga. Parim idee ja teostuse kombinatsioon võidab otsepääsme Ajujahi 30 parima hulka. Sealt edasi saab juba pürgida telesaatesse. TehnoHacki partner Prototron valib aga ühe idee enda järgmise vooru 40 parima sekka.“

TehnoHacki auhinnad on välja pannud Interflux ning YE International. Auhindade nimistu on täienemas.

2014. ja 2015. aasta oktoobris toimunud TehnoHackil valmis ühe nädalavahetuse jooksul 20 prototüüpi, mitmed neist jõudsid Ajujahi ettevõtluskonkursil 20 parema hulka. Varasematel aastatel on TehnoHackidel on osalenud üle 150 inimese üheksast riigist. Mitmed projektid on endiselt aktiivses arenduses, näiteks maapealsete satelliitjaamade võrgustik, toitevõrgu koormuse balansseerimisrakendus Sympower, nutikas linnusöögimaja Etnobird, nutikas ratastool I Can Move ning teised. 

Ürituse hõbesponsorid on Fein-Elast Estonia, Skeleton Technologies, YEInternational.

Sponsorid: Farnell element14, Interflux Eesti, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Heljut Kalda, Oomipood.

Partnerid: TTÜ Mektory, Tallinna Tehnikaülikool, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kredex, Startup Estonia, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ajujaht, Prototron, Tallinna Ettevõtlusamet, Skype, Shaperize.

Kokku toimub 97 tehnoloogia õpituba, mis on lastele ja noortele vanuses 5-20 eluaastat tasuta. Õpitubades luuakse animatsioone, mänge ja mobiilseid äppe, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga, disainitakse nutikat kodu jpm. 

„ProgeTiigri õpitoad aitavad õpilastel mõista tehnoloogia taga olevat sisu, näiteks tarkvara või riistvara tööpõhimõtteid, aga ka seda, kuidas nende abil ise uut tehnoloogiat luua,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Kindlasti ootame osalema ka neid lapsi ja noori, kes ei ole varem tehnoloogia loomisega ise kokku puutunud. Aitame neil teha esimesi samme selles valdkonnas ning näitame, et tehnoloogia kasutamise kaudu saab arendada oma loovust, probleemi lahendamise oskust ja koostööoskust.“

Tasuta õpitubasid saab valida oma elukohajärgsest piirkonnast:

•         Põhja-Eesti - Harju maakond;

•         Lääne-Eesti - Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond;

•         Kesk-Eesti - Järva, Viljandi ja Rapla maakond;

•         Ida-Eesti - Jõgeva, Lääne-Viru, Ida-Viru maakond;

•         Lõuna-Eesti - Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakond.

Info ja registreerumine töötubadesse

Õpitoad viiakse läbi ProgeTiigri programmi ja Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ toetusel. 

ProgeTiigri õpitoad toimuvad üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week raames. 15.-23. oktoobrini toimuva Code Week’i eesmärk on pöörata tähelepanu programmeerimisele ja digitaalsele kirjaoskusele ning neid oskusi lõbusal ja kaasahaaraval viisil nii lastele kui ka täiskasvanutele tutvustada. Eelmisel aastal korraldati Eestis Code Week’i raames 83 üritust rohkem kui 12 000 inimesele, valdavalt haridusasutuste eestvedamisel. Sel aastal on programmeerimisnädala kaardile kantud juba ligi 100 üritust Eestis, korraldajate seas on nii haridusasutusi kui ka ettevõtteid: http://events.codeweek.eu/.  

Samal teemal:

• Robotexi loovad konkursid ootavad osalejaid
• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus