Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus


Avaldaja:Madli Leikop08. Juuni 2016

Kolmapäeval, 8. juunil toimus TTÜ Mektorys Eesti esimene koolirobootika konverents, kus tehti kokkuvõtteid MTÜ Robootika eestvedamisel läbi viidud ERASMUS+ projekti „Robotics for Schools“ tulemustest ja koolidele valminud materjalidest.

Projekt „Robotics for Schools“ algas 2014. aasta sügisel ja lõpeb tänavu suvel. Projekti põhieesmärk on suunata õpilasi robootika abil reaal- ja loodusainete õppimisele, näidata, kui põnev võib olla tehnoloogia ja teadus. Projekti ühe tulemusena valmis abistav materjal õpetajatele ja ringijuhendajatele – raamat „Robootika koolidele“. Projekti kodulehelt http://roboticsforschools.eu/et/ leiab roborännakud – kolmel tasemel näidisülesanded robotite programmeerimiseks ja robotitega tegutsemiseks. 

Kui õpetaja lahkub, jääb robot tolmu koguma

Eestis on praegu umbes 300 kooli varustatud robotitega, et kasutada neid õppetöös või huvihariduses. Aga nii projektist kui konverentsil räägitust jäi kõlama, et robootika ei ole üksnes robotid, tehnikat saab muretseda igal ajal ja iga kool. Suur puudus on robootikaõpetajatest ja ringijuhendajatest. Tihti juhtub, et kui õpetaja, kes oli koolis robootika eestvedaja, töölt lahkub, siis robotid jäävadki riiulile tolmu koguma. „Praktika näitab, et koolides, kus leidub entusiastlik robootikaringi juhendaja, on ukse taga järjekorrad, sest noorte huvi valdkonna vastu on suur. Seda tõestavad ka noortele suunatud robootikavõistlused, millest võtavad aasta jooksul osa ligi paartuhat Eesti koolinoort,“ ütles MTÜ Robootika eestvedaja Heilo Altin. 

Robootikaringid kättesaadavaks

Valdkonna arengusuunana nähakse, et robootikaringid muutuksid sama kättesaadavaks kui teised enamlevinud huviharidusringid. Praegu on loodus- ja tehnikaringe ikka väga vähe, 2015. aastal kõigest veidi üle 10% pea 90% igasuguste muude ringide vastu. Samas 2014. aastal tehtud uuring näitas, et koolides, kus robotikomplektid on olemas, nendega siiski aktiivselt tegutsetakse, ka väljaspool robootikatundi või -ringi. 

IMG_3584.jpg

Kõigist ei saa insenere

Eestis alustati robootikaga koolides 2007. aastal, aasta hiljem toimusid esimesed õpetajakoolitused ja esimene robotiteater. Tänaseks on mõtted ja suunad robootika kohast õppetöös paljugi muutunud, Heilo Altin tõi välja mõned aspektid. Kui algselt oli eesmärk, et robootikaga peaksid tegelema kõik lapsed, sest see aitab neil paremini reaalaineid mõista, siis tegelikult on robotitest enim kasu õppetöös siis, kui laps tahab ise robotitega mängida. Sunniviisiliselt ei saavuta midagi. Visalt on muutumas arusaam, justkui oleks robootika ainult poiste pärusmaa. Robootika on soost sõltumatu nagu mistahes muu õppe- või katsevahend. Koolirobootika suurim kitsaskoht on juhendajate puudumine. Meil toodetakse juurde küll roboteid, aga kas ka juhendajaid? Alguses arvati ka, et õpetajad vajavad robootika õpetamiseks kindlakäeliseid metoodikaid. Tegelikult on selgunud, et robootika õpetamiseks kasutab õpetaja alguses meetodeid, mis on tema jaoks turvalised. Ei pea kohe robotile kümmet andurit külge panema, alustada võib ühest, kui õpetaja just seda ühte hästi teab ja tunneb. 

Pedagoogika läbi robootika

„Robotid pole võluvitsad, mis lahendavad Eesti koolisüsteemi kõik probleemid, kuid asjast huvitatud õpilased saavad läbi robootika rakendada oma teadmisi kooliainetest ning nende huvi loodus- ja täppisteaduste kui ühe prioriteetsema haridus- ja karjääriväljavaadetega valdkonna vastu süveneb,“ märkis Heilo Altin. Ta tõi oma ettekandes välja, et hariduslik innovatsioon ei koosne ainult tehnoloogiast, vaid ka pedagoogilisest teooriast ja õppekavast, mis juhendab roboteid hariduses kasutama. „Pedagoogika kasutamine robootika vahenditega on see, mis määrab lõpptulemuse,“ ütles Altin. 

Konverentsil märgiti ära, et koolirobootika arengule on palju kaasa aidanud Nutilabori, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ja SA Vaata Maailma poolt pakutavad võimalused nii toetuste kui õpetajakoolituse osas. 

Lisaks kuulati koolirobootika konverentsil Soome, Rootsi ja Suurbritannia kogemustest programmeerimise ja robootika õpetamisel üldhariduskoolis ning sai osaleda väga praktilistes töötubades. 

Fotod: Koolielu arhiiv. Robootikakoolitus HITSA nutiklassis. 

Samal teemal: