Raporti koostajad on rõhutanud, et näiteks inimeste privaatsuse või eetika teemadel on neil aluseks võetud Hollandi seadused ja silmas peetud eelkõige oma maa haridussüsteemi, samas leiab tulevikutrendide kohta lugemist iga huviline (pilveteenustest ja õpianalüütikast kuni õpimasinate ja asjade internetini). Koolid peavad tuleviku trendidele reageerima võimaldades õpilastel arendada nende andeid, diferentseerides õpetamispraktikaid ja pakkudes personaliseeritud haridust. Selle saavutamiseks on terve hulk erinevaid tehnoloogiaid. 

Kennisneti raportiga ei taheta anda koolidele täpseid juhiseid, vaid informeerida neid tehnoloogiatest, mis aitaksid neil püüelda oma haridusvisiooni poole. Raport sisaldab analüüse, soovitusi ja vahendeid, mis aitavad koolidel visandada pikaajalisi IKT-plaane.  

Koostajad tuginevad ameeriklaste Gartneri „hype cycle“-metodoloogiale (seda võib proovida tõlkida kui esilekerkivate tehnoloogiate arengutsükleid), „hype-cycle“ jaotab tehnoloogia kaardistamisel selle elutsükli erinevateks faasideks. Raporti koostajad loodavad, et nad aitavad haridussektoril näha, mis ootab meid ees tehnoloogia vallas, mis on mõningad lootustandvad lahendused ja rakendused, millised ohud nõuavad meilt rohkem tähelepanu. Otsus, millist tehnoloogiat ja millal kasutusele võtta, oleneb kooli eesmärkidest ja visioonist info- ja kommunikatsiooni kasutamise osas.  

Raporti sisu on jaotatud kolme peatükki: IKT põhialused (IKT infrastruktuuri komponendid, mis loovad aluspõhja muudele IKT rakendustele); digiõppimise protsess (digiõppematerjalid ja veebikeskkonnad, mis toetavad personaliseerimist läbi andmete ning õpianalüütika); haridus tulevikus (maailm, kus õpilased, keda õpetame, hakkavad elama ja töötama). 

Ingliskeelset raportit saab lehitseda interaktiivselt, aga see on kättesaadav ka pdf-failina. 

Lisalugemist:
Kennisneti strateegiline plaan aastateks 2015-2018 „Let ICT work for education“  

Lisavaatamist:
Hariduses toimuvate trendide kohta saab infot ka Ingrid Maadvere Horizoni raportit käsitlevatelt veebiseminaridelt: 
Ülevaade Horizoni raportist 
Horizoni raportist kõrgkoolidele 

Kristi Semidor, HITSA projektijuht 
Foto Wikimediast

Digiteek (http://digiteek.lib.ttu.ee/kogud/fotokogu/energeetika/oid-77081/?#id=77081) on avalik veebikeskkond, mis sisaldab mahukat foto- ja digifotokogu, peagi lisanduvad negatiivi- ja dokumendikogu. Hetkel on digiteegis 70 394 faili, andmebaas täieneb pidevalt.

„TTÜ muuseumi digiteek on unikaalne andmebaas, kus kajastub üks osa Eesti tehnikaajaloost. Just see osa, mis on seotud Tehnikaülikooliga. Andmebaas on juba nüüd avatud ning aasta lõpus lisanduvad TTÜ muuseumile oma arhiivi annetanud välis-Eesti korporatsioon Väinla materjalid, mida digiteerib hetkel konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut,“ kinnitab TTÜ muuseumi direktor Liia Rebane.

Digiteegis on ajaloolised fotod Tehnikaülikooliga seotud inimestest, TTÜ tegevusest, hoonestusest ning Eesti tehnikaajaloost laiemalt. Kullafondi kuuluvad Karl Ipsbergi fotoalbumid, Karl Papello leiutiste, Tallinna Tehnikumi ja Riikliku Katsekoja koosseisu ja laborite ülesvõtted.

Digiteegi mahukaima osa moodustab digifotokogu, mis sisaldab ülikooli sündmuste ülesvõtteid alates 2001. aastast. Lisaks leiab fotokogust ülesvõtteid ka ülikooliga seotud isikutest, laborite ja õppeklasside sisustusest ning muudatustest hoonestuses.

Digiteek muudab lihtsamaks muuseumi digitaalsete materjalide tellimise.

TTÜ muuseumi digiteek on valminud Kultuuriministeeriumi toetusel.
Korporatsioon Väinla materjalide digiteerimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Sotsiaalainete kuu: Rahvusarhiivi digivaramu ootab uurijaid ja õppijaid
• Haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati digitaalseid õppeplatvorme

Taotlusvooru eesmärk on elanikkonna keeleoskuse arendamine, rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sooritanud õpetajate toetamine ning keeleõppealase koostöö soodustamine haridusasutuste vahel. Taotlusvooru viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul saavad tänu taotlusvoorule võõrkeeleõpetajaks õppivad üliõpilased ning juba töötavad õpetajad võimaluse tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksameid ja ebapiisava keeleoskusega eestimaalased võimaluse paremaks toimetulekuks tööturul. „Mida rohkem on meie koolides rahvusvahelise testi teinud õpetajaid, seda kindlam on keeleõppe kvaliteet. Ka keelealase vaba- ja kogemusõppe ning haridusasutuste keelealase koostöö toetamine aitab keeletunnis õpitut kinnistada,“ märkis Kärtner.

Selleks, et parandada ebapiisava riigikeeleoskusega inimeste toimetulekut tööturul, luuakse neile keelepraktika ja stažeerimise võimalusi. Lisaks toetatakse erinevate haridusasutuste riigi- ja võõrkeelte alaseid koostööprojekte, mille eesmärk on parandada inimeste keeleoskust, soodustada lõimumist ning tutvustada osalejatele võimalikke haridusvalikuid.

Taotlusvooru eelarve on 746 000 eurot, millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus 634 100 ja riiklik kaasfinantseering 111 900 eurot.

Toetust on oodatud taotlema haridusasutused, kohalikud omavalitsused, võõrkeeleõpetajate aineühendused, õpetajate aineühenduste katusorganisatsioonid ning õpetajakoolituse esmaõpet ja täienduskoolitust pakkuvad ülikoolid.

Projektitaotlusi saab SA Innovesse esitada struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu 17. oktoobrist kuni 28. novembrini 2016 kl 17.00. Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad infopäevad 3. oktoobril Jõhvis ja 5. oktoobril Tallinnas. Kuna tegemist on uudse toetusskeemiga, siis soovitame projektide planeerijatel infopäevadel osaleda.

Täpsem teave taotlusvooru kohta ja infopäevadele registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/keeletegevused

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro
• Aprill on LAK-õppe kuu

Tallinki laeval toimunud Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu sügisseminaril said Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta omanikuks Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare ametikool ja Tartu Kutsehariduskeskus.

„On teada, et aastani 2020 rahvusvahelise õpirände rahastamise eelarve kasvab. Tänu hartadele on meil nüüd lihtsam töötajaid ja õpilasi õpirändesse saata. Seda võimalust tuleks igati ära kasutada,“ sõnas Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere.
Sihtasutus Archimedes tunnustab hartaga kutsekooli võimekust viia ellu kõrge kvaliteediga rahvusvahelist õpirännet ja toetab Erasmus+ programmi vahenditega kooli rahvusvahelistumist. Kutsehariduse harta omanikuna võtab kool pikaajalise kohustuse panustada jätkuvalt rahvusvahelise õpirände edendamisse ja rakendab strateegilist lähenemist rahvusvahelise õpirände lõimimisel kooli tegevustesse.

Kutsehariduse õpirände harta omanikuna on koolil võimalus lihtsustatud korras esitada taotlusi kutsehariduse õpirände meetmes.
Harta eesmärk on julgustada organisatsioone, kes on saavutanud oma õpilaste ja töötajate õpirände korraldamisel häid tulemusi, arendada strateegiaid, mis toetavad koostööd Euroopa riikidega.
Selline koostöö ei tähenda ainult õppimise soodustamist mõnes Erasmus+ programmis osalevas riigis või kvaliteetse õpirände lisamist õppekavadesse, vaid hõlmab ka rahvusvaheliste lähenemisviiside arendamist õpirändes osalevas organisatsioonis, näiteks koostöövõrgustike loomist, võõrkeelte õppimise edendamist ja oma meetoditest ning mõtteviisist kaugemale vaatamist.

Harta omanikel on võimalus taotlus kutsehariduse õpilaste ja töötajate Erasmus+ õpirändeks lihtsustatud korras. Selle eesmärk on toetada saatvate organisatsioonide õpirände korraldamise suutlikkuse kasvu, jätkates samal ajal õpirände kvaliteedi tunnustamist ning arendamist. Kutsehariduse õpirände harta kehtib kogu Erasmus+ programmi aja (aastani 2020). Eelmisel aastal tunnustati hartaga Narva Kutseõppekeskust, Pärnumaa Kutsehariduskeskust, Rakvere Ametikooli, Tallinna Teeninduskooli ja Tartu Kunstikooli.

Allikas: SA Archimedes

Foto: SA Archimedes

Samal teemal:

• Minister Jürgen Ligi andis ülevaate algava õppeaasta olulisematest teemadest
• Kutseharidusstandardi muudatused aitavad kaasa kutseõppe katkestamise vähendamisele

Kõrgharidusõppe rahastamismudelisse tuuakse sisse uus komponent – baasrahastus, mis moodustab suurima osa kõrgkoolide riigieelarvelisest tegevustoetusest. Lisaks täpsustatakse teiste komponentide osakaalu.

Minister Maris Lauri ütles, et muudatus suurendab kõrgkoolide rahastamise selgust ning stabiilsust. „Baasrahastus annab kõrgkoolidele kindluse teha pikaajalisi plaane. Samas jääb alles ka tulemuste- ja projektipõhine rahastamine,“ märkis minister.

Kavandatavas rahastamismudelis jagatakse kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest 80% moodustab stabiilne baasrahastus, mis tähendab, et vähemalt 80% vahenditest jaguneb kõrgkoolide vahel lähtuvalt eelmise kolme aasta rahastamismahust. Ülejäänud 20% riigieelarvelisest tegevustoetusest moodustab tulemusrahastamine.

Vastavalt eelnõule jaguneb tulemusrahastus ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ja halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise eest. Tulemusmõõdikud plaanitakse siduda otseselt kõrgharidusvaldkonna eesmärkidega, näiteks lõpetajate töötamine ja edasiõppimine, õppurite mobiilsus, nominaalajaga lõpetajate osakaal jm.

Sihtotstarbeline toetus võimaldab kõrgharidusõppe täiendavat rahastamist, lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, näiteks ühiskonna teenimisele suunatud arendustegevus, koostööprojektid jm. Sihtotstarbelise toetuse osakaal on väike.

Infograafika

Aruandlus väheneb

Minister Maris Lauri lisas, et oluline on ka tegevustoetuse eraldamisega seotud aruandluse vähendamine. „Ülikoolidele seatavad eesmärgid on reeglina pikaajalised ja vajavad täitmiseks pikemat perioodi kui üks aasta,“ märkis minister.

Eelnõuga kaotatakse iga-aastaste tulemuslepingutega seotud aruandlus. Jäävad ülikoolidega sõlmitavad kolme-aastased halduslepingud ja edaspidi sõlmitakse iga-aastane rahastamise kokkulepe tegevustoetuse ja sihtotstarbelise toetuse eraldamiseks.

Taustainfo

Eelnõu väljatöötamisel arvestati Rektorite Nõukogu loodud töörühma ettepanekuid ning muudatusi on arutatud nii töörühma, ülikoolide õppeprorektorite kui Rektorite Nõukoguga.

Seni kehtivas rahastamismudelis arvestatakse 70-75% tegevustoetusest õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud näitajate alusel, kuid nende komponentide osakaalusid seaduses ei täpsustata. 25-30% tegevustoetusest arvestatakse riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetatavate tegevuste rahastamiseks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• OECD: õpetajate palk kasvab, kuid kõrgharidusega elanikkonna osakaal võib hakata vähenema
• Tehnikaülikooli esmakursuslaste tase on teinud kvalitatiivse hüppe

Autor: Ene Koitla, HITSA juhatuse liige

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM) püüab sellele kaasa aidata, et lasteaiad ja koolid leiaksid digimaailma sisenemisel tuge ning hariduses töötavate ja õppivate inimeste digipädevused vastaksid tänapäeva nõuetele ning tagaksid erinevates eluetappides pideva karjääri.

Fookuses on kolm valdkonda, mis vastavad HTM-i Digipöörde programmile:

• Digipädevad õpetajad ja õppijad;
• Tänapäevane digitaristu haridusasutustes;
• IT haridus.

Suurt tähelepanu pööratakse koolijuhi ja õpetajate digipädevustele ning nende arendamisele. Digitaristu üksi ei anna haridusasutustes meile soovitud väljundit. Selleks, et digitaristut kasutataks eesmärgipäraselt ja vastavalt õppekavale, on vaja parandada ja tõsta koolijuhtide ja õpetajate digipädevusi ning kujundada õpilaste digipädevusi. Ootused digipöörde rakendamiseks koolis on seatud kõrgele, see on muutunud üheks õppekorralduse prioriteediks. HITSA koostöös HTM-iga on ellu viimas mitmeid Digipöörde programmi tegevusi – koolijuhtide ja õpetajatele suunatud digipädevusi tõstvad koolitusprogrammid, tehnoloogiahariduse programm ProgeTiiger, digitaalse õppevara programm, mis aitab kaasa uute digitaalse õppematerjalide välja töötamisele, õppevara portaali eKoolikott rakendamine, haridustehnoloogide võrgustiku haldamine, erinevate haridusinnovatsiooni seminaride ja konverentside korraldamine.

Täna on haridusasutuste mure koolisisene WiFi võrk ja tänapäevastele nõuetele vastav digitehnoloogia. Selleks on algatatud mitmeid erinevaid programme, mis aitavad kaasa digitaristu kaasajastamisele. Aastaks 2020 peaks haridusasutustele need kitsaskohad olema lahendatud ja digitaristu ei ole enam takistuseks muutunud õpikäsituse juurutamisel. Koostöös koolipidajatega töötame välja ka meetmed, et digitaristu pidev uuendamine oleks tagatud. Koolide digitaristu parendamiseks on HTM eraldanud 4 miljonit eurot, millele on lisandumas koolipidajate poolt 3 miljonit eurot. HITSA on hankimas 7 miljoni euro eest digiseadmeid (tahvel-, süle- ja lauaarvutid), mis on mõeldud koolide digitaristu uuendamiseks.

Antud meetme raames peavad koolipidajad koostama koos koolidega plaanid digitehnoloogia eesmärgipäraseks kasutamisekshetkeolukorrast. Kindlasti aitab antud sisehindamismudeli rakendamine koolis kaasa eesmärgipärasemale strateegilisele juhtimisele.

Väga tähtis on koolides digipöörde juurutamisel kaasata lapsevanemaid, et nad mõistaksid selle olulisust ja võimalusi lapse tuleviku osas. Tuleb selgitada ka müüte, et tagada digitehnoloogia eesmärgipärane kasutamine. Kõigi osapoolte koostöö - kooli juhtkond, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad, loovad pinnase koolirõõmule, kus ei puudu ka digipööre.

Artikkel ilmus 14. septembril toimunud EDU EXEX haridustehnoloogia konverentsi väljaandes. Ene Koitla esindas konverentsil HITSA-t arutelus "Innovatsiooni toetamine ja finantseerimine koolis".

Foto: Jana Pipar

Samal teemal:

• Haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati digitaalseid õppeplatvorme
• Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine

Tallinnas Niguliste muuseumis on lõpusirgele jõudmas 2013.-2016. a kestnud rahvusvaheline projekt “Rode altar lähivaates”, mille käigus uuriti ja konserveeriti Niguliste peaaltari hiliskeskaegset kappaltarit. Hermen Rode meistrikojas 1481. a valminud kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid altariretaableid kogu Euroopas. Kaasaegne kunstiväärtuste uurimine põhineb tihedal erinevate valdkondade vahelisel koostööl, siin kohtuvad ja aitavad üksteisel vastuseid leida kunstiajalugu, konserveerimisteadus, infotehnoloogia, füüsika, keemia ja bioloogia. Kunstitöö teaduslikel uuringutel Niguliste muuseumis oli kasutusel kaasaegseim tehnoloogia ja õpikodade kaudu kaasatud parimad keskaegse kunsti asjatundjad üle Euroopa. Kolme viljaka aastaga avastati mitmeid muudatusi maalingute aluskihtide joonistustes, analüüsiti värvide koostist ja värvitoonide muutumist, tehti skulptuuride materjaliks olnud puidu aastaringide põhjal dateeringuid jms. Suurema avalikkuse jaoks on tähelepanuväärne interaktiivse multimeediaesitluse valmimine, mille vahendusel saab Niguliste altarit ja ka teist silmapaistvat Hermen Rode tööd Lübecki Püha Luuka maalijate ja klaasijate tsunfti kappaltarit detailselt uurida. Veebipõhisest multimeediaesitlusest leiab infot meistritööde ajaloo, teostel kujutatud pühakute ja projekti raames läbi viidud tehniliste uuringute tulemuste kohta.

Multimeediaesitluse õppetöös kasutamise hõlbustamiseks on koostatud eraldi õppematerjal, mis aitab maailma tipptasemel teadussaavutusi õpilastele vahendada. Ülesanded on koostatud viiele vanuseastmele: lasteaed, I kooliaste, II kooliaste, III kooliaste ja gümnaasium. Veebilehelt on allalaetavad juhendid ja esitlused õpetajatele ning ka õpilaste töölehed. Õppematerjali valmimisele aitasid nõuga kaasa Kalamaja Lasteaia õpetaja Tiiu Saimre ja Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulainen.

„Rode altar lähivaates“ multimeediaesitlus on kättesaadav siin.

Õppematerjalid valmisid Europeana Space projekti raames.

Allikas: Eesti Kunstimuuseum

Samal teemal:

• IV kunstiolümpiaad näitas osalejate kõrget taset
• Innovaatilised õpilood: 20. sajandi kunstivoolud

I veerandi väljakutse „Lõiming koolisiseselt“  
Igal veerandil viib HITSA koostöös Koolielu ainemoderaatoritega läbi ühe väljakutse. Esimesel veerandil kutsume õpetajaid kolleegidega koostööd tegema. Teisisõnu on tegu projektivõistlusega, kuhu ootame koolisiseste lõiminguprojektide kirjeldusi, näiteks võib kooli-siseselt läbi viia avatud tunde, ühiseid ainetunde või kolleegilt-kolleegile jagamist võimaldavaid kohtumisi. Pikendame tähtaega 14. novembrini 2016. Lisainfo.  

Vaatame tulevikku – Horizoni raport 
Kes meist ei tahaks teada, mis juhtub tulevikus? Eriti kui silmas pidada seda, et elame ajastul, kus muudatused on kiired ja igapäevased. Vaevalt jõuame millegagi harjuda, kui juba peame suunda muutma ning leidma uue tee. Teed aitab leida HITSA ja GAGi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kes viib Horizoni raportile toetudes läbi 3 veebiseminari, mida saab järele vaadata: Ülevaade Horizoni raportist; Horizoni raportist kõrgkoolidele; „Horizoni raport üldhariduskoolidele“. 

Õpetajate päeva eksperiment 
Koolielu ainemoderaatorite eestvedamisel uurime töövarjuna kolleegide tunde. Kirjutame vaatlustulemustest õpetajate päeval. Artikkel.  

Veebiseminar õpetajakutse teemal 
Oktoobrikuus, kui kõikide tähelepanu on pööratud taas õpetaja ametiga seonduvale, teeb Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liidust veebiseminari "Mida peaksid õpetajad teadma õpetajakutsest ja selle taotlemisest", mis toimub teisipäeval, 18. oktoobril kella 16.00-17.00. Seminaril tulevad kõne alla teemad ja küsimused, mis on õpetajakutset tutvustavatel kohtumistel õpetajaid seni kõige rohkem huvitanud. Näiteks: Miks atesteerimine ära kaotati? Kas kõik peavad nüüd kutset taotlema? Mis asi on kutsestandard? Kuidas koostada e-portfooliot? Mida kutsetaotleja puhul hinnatakse?  Miks peab õpetaja ennast üha uuesti tõestama? Kas kutse omamine annab ka palgalisa? Salvestus. 

Digijutustuse loomise veebikursus lasteaednikele 
Oktoobrikuus ootame alushariduse õpetajaid alushariduse diginarritiivi veebikursusele "Lastega digijutustust looma!", mis toimub Koolielus kogukondade osas 10.-21. oktoobril. Kursus sobib õpetajatele, kes õpetavad 5-6-aastaste ja 6-7-aastaste rühmades. Kohti on 25 õpetajale. Lisainfo. 

Jätkub Koolielu töövahendite tutvustamine ning õpime piltide maailma tundma 
Teisipäeval, 4. oktoobril kella 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Koolielu töövahendid“, kus Ingrid Maadvere tutvustab uusi ja põnevaid töövahendeid, mis Koolielu portaali lisatud on. Salvestus.         

Esmaspäeval, 31. oktoobril kell 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Piltide otsimine, töötlemine ja avaldamine veebis“ – juhendajaks Ingrid Maadvere. Salvestus. 

Veebiseminar õppija digitaalsest arengumapist  
Esimese teemaveerandi lõpetab teisipäeval, 1. novembril 2016 kell 16.00-17.00 toimuv veebiseminar „Õppija digitaalne arengumapp kui personaalne õpikeskkond ja digipädevuste toetaja“. Karis Niisuke ja Helen Sulg Jõhvi Gümnaasiumist ootavad veebiseminarile kuulama-vaatama ennekõike just üldhariduskoolide õpetajaid, aga ka kõiki huvilisi, kes soovivad saada ülevaate e-portfoolio loomisest Google Sites vahendiga. Registreerumine. 

HITSA korraldab oktoobrikuus mitmeid erinevaid üritusi: 
6. oktoobril toimub seminar „Võrgustik võrgutab“. 

12. oktoobril kell 15.00-16.00 toimub Täiskasvanud Õppija Nädala raames digiõppepäev „Salasuhtlus ehk asjade internet“.  

15.-23. oktoobril toimub Code Week. 
ProgeTiigri projektijuht Mari-Liis Peets ja Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz viivad esmaspäeval, 17. oktoobril kella 16.00-17.00 läbi veebiseminari „ProgeTiigri digitaalne kogumik“. Salvestus.   

26. oktoobril toimub Tallinna Reaalkoolis IKT konverents „Digitaalselt aktiivne kool“, kus HITSA kuulutab välja koolid, kes kõige aktiivsemalt digitaalseid võimalusi kasutavad. Vaata, kes on digitaalselt aktiivsed koolid. 

Head osalemist! 

Lisainfo: Kristi Semidor, HITSA projektijuht 
kristi.semidor@hitsa.ee; tel. 6 285 894 
Foto pärit Pixabayst. 

Kutsume taas kokku muusikahuvilistest gümnaasiumiõpilased, et leiaks aset järjekordne Noore Muusiku Kooli õppelaager!

Laagrisse on oodatud kõik vähemalt 16aastased noored, kes mängivad pilli ja kaaluvad võimalikku edasiõppimist muusika vallas. Noore Muusiku Kool pakub ainulaadset võimalust arendada oma muusikaalaseid oskusi, avardada teadmisi ning musitseerida koos teiste noorte muusikutega. Seekord saavad kõik osalejad osa ka XIV Pärimusmuusika Lõikuspeost!

Loengud: Improvisatsioon, muusika ja tehnoloogia, bänd ja palju muud.

Õppejõud: Kulno Malva, Themuri Sulamanidze, Marko Mägi ja paljud teised.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/nooremuusikukool

Tunniplaan: www.kultuur.ut.ee/osakonnad/nmk-sugis-2016-tunniplaan

Registreeri end SIIN

Õppida saab klassis ja koridoris, õues ja internetis, kodus ja kooliteel. Mõni ruum toetab õppimist paremini kui teine, mõni ruum koguni kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema. Õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna – kujundavad ka inimesed, atmosfäär ja koolis kokkulepitud käitumisreeglid.
 
Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" keskendub õppimise ruumile – füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja virtuaalsele. Konverents toimub 29.–30. novembril 2016 Tartus Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiukõrgkoolis. Lähemalt Huvitava Kooli blogist. 

Samal teemal:

• Nutitund igasse kooli – projekt algab!
• Toomas Hendrik Ilves: Eesti kool peaks olema ühendav, mitte eristav ega lõhestav
• Mõisa kooli!