Haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati digitaalseid õppeplatvorme


Avaldaja:Madli Leikop15. September 2016

Digipöörde üks eesmärk on õppeprotsessi mitmekesistamine, mis hõlmab ka digitaalse õppevara arendamist.

Tartu Ülikoolis tehtud uuring "Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel" näitas, et umbes 13% õpetejatest kasutab digiseadmeid peaaegu igas koolitunnis ja 58% õpetajatest kasutab neid info otsimiseks. Kahjuks kasutatakse digiseadmeid väga vähe sisuloomeks. Õpetajad kasutavad Google Drive’i, Dropboxi, WeTransferi jt, mis tingib selle, et õpilased peavad iga õpetajaga kasutama erinevat keskkonda. Kui e-Kool on Eesti esimene ja suurim veebipõhine õppeinfokeskkond, mis on turul olnud üle kümne aasta ja millest enamus on juba kuulnud, siis Õpiveeb ja Foxcademy on võrdlemisi uued digitaalsed õppeplatvormid. 

Õpiveeb on koolidele suunatud veebipõhine uuenduslik õppekeskkond, kus õpetaja saab hoida oma faile, linke, pilte, videoid ja muud õppematerjali koos ühes kohas. Õpiveebi kaasasutaja Tõnis Kusmini sõnul peab digikeskkond olema võimalikult lihtne, et õpetajad tuleksid selle kasutamisega kaasa. “Ühisest infopangast leiab õpetaja erinevaid materjale – seal on presentatsioonid, videod, töölehed, testid ja õpimängud. Samuti saab sealt uusi ideid ja ei pea ise nullist looma seda, mille keegi teine õpetaja on juba ära teinud,“ selgitas Kusmin. Veebipõhiste testidega saab õpilane kiiresti kontrollida oma teadmisi, õpetaja saab ülevaate klassi keskmisest ja individuaalsetest tulemustest.

Õpiveebis on kasutajaks registreerunud 25% Eesti õpetajatest. Kusmini sõnul on see erakordselt hea tulemus, eriti esimese õppeaasta saavutuseks. “Õpetajate ja koolijuhtide huvi õppeplatvormide vastu on suur. Takistuseks on vahel vaid see, et koolil on mõned vajalikud vahendid puudu - näiteks võimas WiFi võrk või pole tahvelarvuteid,” rääkis Kusmin.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets kinnitas haridustöötajatele, et eelarves on olemas vahendid Digipöörde programmi elluviimiseks. Tema sõnul on digitaristu küll eelkõige koolipidaja vastutus, kuid 10 miljonit eurot on olemas selleks, et koolid saaks endale hankida tehnoloogilisi õppevahendeid ja 4 miljonit on ette nähtud e-testideks vajalike arvutite ostmise toetamiseks.

Foxcademy kaasasutaja Sebastian Pikandi sõnul on nad välja arendanud kasutajasõbraliku ja funktsionaalse õppeplatvormi, mida saadab väga võimas sisuloomismootor. „Platvormi interaktiivsus on meie tippklassi sisuloojate poolt läbi põimitud eluliste näidetega ja selle üle oleme me eriti uhked,“ selgitas Pikand.

Hetkel on Foxcademy platvormis üle 50% gümnaasiumi matemaatikast digitaliseeritud. Eesmärk on terve gümnaasiumi matemaatika digitaliseerida 2017/18. õppeaasta alguseks. Pikandi sõnul võiks koolidel olla kordades rohkem seadmeid, et rääkida igapäevasest ja täiesti loomulikust täisdigitaalõppest.

e-Kooli juhataja Pille Vaheoja sõnul on kõige olulisem koolides erinevad vahendid ja tehnoloogiad piisavas mahus kasutusele võtta - selleks on vajalik õpetajate kaasamine ja koolitamine. Oluline on, et kõik õpetajad läbiksid IT-alaseid koolitusi ja omaksid ülevaadet pakutavatest võimalustest. “Oluline ei ole mitte seadmete ja tehnoloogiate omamine koolides, vaid nende aktiivne kasutamine,” selgitas Vaheoja.

DSC_8563.JPG

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Microsofti ja Telia poolt 14.septembril korraldatud haridustehnoloogia konverentsil Edu EXEX 2016 tutvustati uusi tehnoloogiaid, mis õpetamist ja õppimist rikastavad ning arutleti, mida need tehnoloogiad toovad kaasa haridusasutustele.

Allikas: korraldajate info. Foto: Joanna Jõhvikas. 

Samal teemal: