Tartu rahu lõpetas sõja Eesti ja Venemaa vahel ning avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele. Põhiseaduse vastuvõtmine andis Eesti riigile alusdokumendi, mille järgi korraldada elu riigis. Avatav näitus annab oma panuse Eesti põhiseaduse aasta tähistamisse.  

Näituse avavad Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, õiguskantsler Ülle Madise, Riigikogu liige Aadu Must ja näituse koostajad Rita Enna ja Marge Allandi. Avamisel esineb eesti pärimusmuusika- ja hiphopansambel Tintura (Karoliina Kreintaal, Taavet Niller, Lauri Täht).  

Põhiseaduse ekspositsioon keskendub eelkonstitutsioonilistele aktidele, aga eelkõige neljale põhiseadusele – nende sünniloole ja sisule. Eraldi on välja toodud Eesti põhiseaduses olulisel kohal olevad põhiõigused ja nende käsitamine põhiseadustes.  

Tartu rahu puhul on näitusel tähelepanu pööratud rahukonverentsile ja sellele eelnenud sündmustele, aga ka Eesti delegatsiooni liikmetele, eelkõige delegatsiooni juhile Jaan Poskale, kellel on suuri teeneid Eesti riigi loomisel. Vaatluse all on ka rahulepingu tagajärjed nii siseriiklikult kui rahvusvahelistes suhetes.   

Ajastusse aitavad sisse elada arhiividokumendid, fotod ja esemed. Seda võimendavad tsitaadid nii sündmustes osalejatelt kui hilisematelt tõlgendajatelt. Näitusesaalis saab vaadata filmi „Põhiseadus 25“ (2017), mis valmis 1992. aasta põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäevaks.  

„Kui poleks põhiseadust, poleks nii head Eestit, nagu meil on. Eestit kui vaba riiki, mõistagi. Riiki, mille eesmärk on vabadus ja õiglus, rahu ja heaolu, eesti kultuuri, keele ja rahva püsimine üle aegade,“ sõnab õiguskantsler Ülle Madise. 

Näitus jääb rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis avatuks 31. juulini. Märtsis saab  trepigaleriis vaadata trükis ilmunud Eesti põhiseadusi. Lisaks on õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis veebruarist avatud väljapanek Tartu rahust ning märtsist juulini mahukas väljapanek välisriikide põhiseadustest.  

Näitus valmis Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, Õiguskantsleri Kantselei ning Tallinna Linnamuuseumi koostöös, toetab Eesti Kultuurkapital.  

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogus kuulutatakse välja 2019. aasta kauneimad raamatud

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et paljud konkursile esitatud teod on ellu viidud eesti keele aasta egiidi all. „Tegemist on konkursi 14-aastase ajaloo kõige aktiivsema võistlusega,“ ütles Kärtner. „Suur rõõm on näha, et eesti keele aasta, mida mullu tähistasime, on kõnetanud väga paljusid inimesi ning innustanud neid nii tegudeks kui ka tegusid tunnustavateks kauniteks sõnadeks.“

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2019. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 34 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Kandidaadid on (esitamise järjekorras):

Nagib Mahfuzi teose „Kahe palee vahel“ tõlkimine eesti keelde 
Kathleen Jamie „Leiud“, esseedevaliku tõlge eesti keelde 
VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ ja kõik eelmised 
Delfi emakeelemäng. Kristjan Jaak Petersoni teekond Riiast Tartusse 
Üleilmne eesti keele nädal KeelEST 
Üle-eestiline üleskutse „Omasõnad 2019“ 
Valdur Mikita „Mikita keeleaabits: põliskeele omailm“ 
Sõnajalaõis: gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õppekomplekt 
Keeleteadlik ja innustav virgutusvõimlemine Vikerraadios 
Keeleretk Riia–Tartu Kristjan Jaak Petersoni radadel 
Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Tartu Raatuse Kooli 4. klasside keelekümblusprojekt „Vastastikku rikkaks” 
Hilli Rannaga keeleerksalt ja mänguõhinal nüansirikka eneseväljenduseni 
Nuti ristsõnad 
Esimene keeletoimetaja kutseeksam 
Ettevõtmine „Kutsu keeletoimetaja külla!“ 
Noorte murdeportaal „Murdekiiker“ 
Eesti-soome veebisõnaraamat 
Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamat 
Sõnastikuportaal Sõnaveeb 
Ilusa eesti keele levitaja Taimi Paljak 
Ajakirja Universitas Tartuensis kõrgharidusterminite keelenurk 
15 aastat eesti emakeele ja kirjanduse õpet Luxembourgis 
Eesti keele e-kursus „Keeletee“ 
Konverents „Keeleseadus 30“ 18.01.2019 
Veebipõhine kõnetuvastus 
Kõige eestilikumad sõnad 
Ülemaailmne õpilasvõistlus „Ood eesti keelele“ 
Suur sõnade leiutamise võistlus 
140 uut artiklit Vikipeediale 
Õigekirjagurmaani Instagrami konto 
Tartu Ülikooli masintõlge 
„Kuusalu rannakeele sõnaraamat“ 
Eesti Keele Instituudi keelekooliartiklite sari 
Eesti keelega seostuva temaatika käsitlemine Postimehe rubriigis „Meie Eesti“ 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2019 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 11. märtsil Põlva Gümnaasiumis.

Varasemad laureaadid ja auhinna andmise kord.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub valima 2019. aasta parimat keeletegu
• Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”

Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Lahtiste uste päeva projektijuht, ülikooli turundusspetsialist Marleen Otsus rääkis, et raamatukogu konverentsisaalis peavad üliõpilased ja vilistlased temaatilisi arutelusid. Aruteludesse on kaasatud ka publik, kes saab esinejatele veebiplatvormi kaudu küsimusi esitada. „Üliõpilased räägivad näiteks erialavalikust ning sellest, kuidas nemad ülikooli astusid ja kuidas ülikoolielu käib. Vilistlased mõtisklevad aga selle üle, kuidas nad leidsid tee õige erialani ja mil moel on ülikool mõjutanud nende karjääri,“ kirjeldas Otsus.

Erialade sobivust võivad abituriendid proovida töötubades, mis toimuvad ülikooli eri hoonetes. Peale selle on võimalus osaleda loengutes ja praktikumides, tutvuda õpperuumidega, proovida kätt akadeemilise testi tegemisel ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega. Samal päeval toimuvad ka ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid.

Lahtiste uste päeva osalejal on ainulaadne võimalus viia end erialadega kurssi täiesti uuel ja põneval viisil. „Esimest korda saavad õpilased tutvuda erialadega pimekohtingul. See aitab paremini mõista õppekavade sisu või avastada enda jaoks hoopis midagi uut,” selgitas Otsus. „Põnevaks teeb pimekohtingu see, et konkreetsed erialad saab teada alles kohtingu käigus,” lisas Otsus.

Ekskursioonidel Narva mnt 25 ja Raatuse 22 ühiselamutes jagatakse huvilistele näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba.

Huvilised saavad osaleda ka Tartu Ülikooli peahoone ekskursioonil ning näha ülikooli omaaegset tudengivanglat ehk kartserit peahoone pööningul, ajaloolist auditooriumi, väärikat aulat ja ülikooli kunstimuuseumit. Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb sel päeval õpilaspiletiga tasuta.

Tallinnast, Narvast, Viljandist ja Pärnust tulijad toob kohale tasuta eribuss ning Tartu piires saab sõita tasuta bussiga Maarjaväljale, et teha tutvust Chemicumi, Physicumi, Biomeedikumi ja tehnoloogiainstituudiga. Lahtiste uste päevale oodatakse ülikoolilinnakuga tutvuma üle 2000 külalise. 

Bussidele ja töötubadesse saab registreeruda Tartu Ülikooli kodulehel ning kasulikku teavet leiab ka ürituse lehelt Facebookis.

Allikas: TÜ pressiteade. Fotod: Andres Tennus, TÜ. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum avab ülikooli ajaloo uue püsinäituse „Minu elu ülikool“
• SEB, Graanul Invest ja Swedbank toetavad teaduskooli kaudu noorte arenguvõimalusi

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on põhjus, miks eestikeelse magistriõppe vastuvõtu algus varasemaks on toodud, soov toetada samal aastal bakalaureuseõpingud lõpetavate üliõpilaste jätkamist magistriõppes. „Ülikooli jaoks on oluline võimaldada sujuv üleminek magistriõppesse, eriti nende õppekavade puhul, kus toimub päevane õpe ja mille peamine sihtrühm on koduülikooli sama aasta bakalaureuseõppe lõpetajad,“ rääkis Kaldma.

Loomulikult oodatakse alanud vastuvõtuperioodil kandideerima ka kõiki neid, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud varasematel aastatel või omandanud kõrghariduse mõnes teises kõrgkoolis.

Õppeprorektor Aune Valgu hinnangul on õpingute jätkamisel kohe pärast bakalaureuseõppe lõppu nii plusse kui ka miinuseid. Aja maha võtmine ning töötamine bakalaureuse- ja magistriõppe vahel annab hea kogemuse ning seega ka teadmise, mida tulevikult tahta ja mida täpsemalt edasi õppida. See arusaam soosib hiljem jätkamist.

Kohe jätkamiseks on aga kaalukas põhjus siis, kui tõeliselt asjatundlikuks tööks on vaja magistrikraadi, nagu see väga paljudes töökohtades on. Kolme aasta pikkune bakalaureuseõpe võib erialast olenevalt anda vaid „pooliku“ kõrghariduse ning liiga varajane erialasele tööle minek võib tuua pettumuse nii endale kui ka tööandjale.

„Lõpuks on see muidugi iga lõpetaja enda otsus, kuid mina soovitan rääkida esmajoones juhendajaga. Minu juhendaja kindel soovitus mulle oli jätkata kohe pärast lõpetamist, muidu neelab tööturg ja muu elu kogu aja ning tagasitulek ülikooli on keeruline,“ ütles Valk.

Tänavu võetakse üliõpilasi vastu 69 magistriõppekava alusel, neist 24 on inglis- ja 45 eestikeelsed. Lisaks toimub kolme ühisõppekava alusel vastuvõtt partnerülikoolides.

Avatakse kolm uut eestikeelset magistriõppekava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusel on loodud andmeteaduse õppekava ning vanade õppekavade põhjal on välja töötatud õppekavad „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ ja „Kultuuripärandi loovrakendused“.

Ingliskeelsete õppekavade ja eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ puhul on kandideerimistähtaeg 15. märts. Ülejäänud eestikeelsete õppekavade jaoks saab avaldusi esitada 1. juulini. Avalduste esitamiseks on avatud SAIS ja väliskandidaatide jaoks DreamApply keskkond.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tartu kesklinnas avatakse Tartu Ülikooli Delta keskus
• Tartu Ülikoolis loodud nutimäng õpetab mõtlema

Haridus- ja Teadusministeeriumi  hariduskorralduse osakonna juhi Ingar Dubolazovi sõnul saavad toetust need projektid, milles plaanitakse õppevara luua või kohandada just Eesti koolide vajadustest lähtuvalt. „Projektid hakkavad pakkuma nutikaid lahendusi nii üldhariduskoolide kui ka kutseõppeasutuste jaoks, samuti aitavad mitmed uudsed vahendid erivajadustega õpilastel paremini toime tulla. Loomisel on ka näiteks põhikoolile mõeldud matemaatika õppimise nutivahendid, füüsika- ja keemiakatsete digilahendused, ettevõtlusalased mängud, aga ka moodne digiõppevara kondiitriks või mootorsõidukitehnikuks õppijale,“ toob Dubolazov näiteid. Lisaks nendib Dubolazov, et õppevara innovatsioon on hea stardi saanud ning kindlasti on projektide raames kavandatav innustuseks järgmistes voorudes taotlejatele, et julgetaks välja pakkuda veelgi enam uudseid ja põnevaid haridusalaseid nutilahendusi. 

Käesolevas voorus oli üheks toetuse saajaks Eesti Kogelejate Ühing. Projektijuhi Andres Melliku sõnul luuakse ühingu ja Cognuse OÜ arendatava www.kõneravi.ee platvormi ühistöös uued digitaalsed vahendid kogeluse kui kõnehäire tutvustamiseks ja haldamiseks. „Kuna kogelus mõjutab igapäevastes õppeprotsessides edukalt hakkama saamist, on sellele teemale keskendumine just üldhariduses kriitilise tähtsusega,“ selgitab Mellik, miks otsustati projekti raames uudsed digivahendid luua.

Peale õppevara valmimist tehakse projektide raames loodavad digilahendused koolidele kättesaadavaks portaali E-koolikott kaudu. Uus õppevara saab kasutusvalmis üldjuhul aasta jooksul ja peaks suures osas avalikkusele ligipääsetav olema järgmise õppeaasta jooksul.

Digiõppevara taotlusvoorust said toetust taotleda haridusasutused ning avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. Innovesse esitati kokku 76 projektitaotlust, millest toetust said 24 projekti. Toetussummad projekti kohta jäid 3000 eurot kuni 30 000 euro vahemikku. Taotlejal tuli panustada ka 15% omaosalust.

Toetuse saajate nimekiri on väljas Innove kodulehel.
  
Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor “Digitaalse õppevara arendamine ja kõigile Eesti haridusasutustele kättesaadavaks tegemine või olemasoleva lahenduse kõigile Eesti haridusasutustele tasuta kättesaadavaks tegemine” oli avatud 28. juunist kuni 28. oktoobrini 2019. Taotlusvooru viis läbi Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Personaalse õpirajaga koolistressi vastu
• Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas

Kandideerima oodatakse igas vanuses inimesi üle Eesti, kes tunnevad endas soovi pühenduda intensiivsele õppimisele ja enesearengule ning töötada selle nimel, et kõigil lastel oleks elus rohkem valikuid. Kahe aasta jooksul läbivad Noored Kooli osalejad ainulaadse õpetamis- ja juhtimiskoolituse, mis aitab neil kujuneda muutuste eestvedajateks oma kogukonnas. Samal ajal töötatakse täiskoormusega tavakoolides, õpetades peamiselt 1.-9. klassi õpilasi.

Noored Kooli nõukogu liige, Advokaadibüroo Sorainen vanempartner Aku Sorainen soovitab kandideerida programmi kõigil tegijatel, kes soovivad anda oma panuse Eesti hariduse arengusse. “Et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse, vajame rohkem innustavaid eestvedajaid meie koolidesse. Tule Noored Kooli programmi, et teha päriselt tähenduslikku tööd ja areneda tuleviku juhiks,” sõnas Sorainen.

Noored Kooli programmi vastu võetud kandidaadid läbivad suvel põhjaliku ettevalmistuskoolituse ning asuvad sügisel õpetajana tööle. Värbamisjuht Margot Lillemägi innustab kõiki inimesi Noored Kooli uute osalejate leidmisel kaasa aitama. „Haridus on ühiskonna alustalana meie kõigi vastutus ja me ei saa oodata, et keegi teine selle vaikselt ära lahendab. Väga palju on paremaks läinud, aga on ka probleeme, mis on süvenenud ning mille lahendamine vajab hulga inimeste koostööd ja energiat. Igaüks, kellele läheb korda ühiskonna tulevik, saab kas kandideerida ise Noored Kooli programmi või aidata kaasa, rääkides sellest võimalusest oma sõpradele.”

Kandidaatidelt eeldatakse mittepedagoogilist kõrgharidust ning valmidust töötada programmis õppimise ajal kaks aastat ühes Eestimaa koolis õpetajana. Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel põhjaliku kolmeosalise valikuprotsessi käigus näidata oma motivatsiooni, suhtlemis-, koostöö- ja eneseanalüüsioskust, algatusvõimet ning õppimisega seotud väärtushinnanguid. 

Liitumiseks tuleb täita ankeet Noored Kooli kodulehel www.nooredkooli.ee. 

Lisainfo: Noored Kooli kommunikatsioonijuht Vladislav Lušin, e-post: vladislav@nooredkooli.ee.

SA Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi erinevatelt elualadelt võimekaid tulevasi eestvedajaid, kes soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või rakendada oma kogemusi ja oskusi mõnes teises rollis. Noored Kooli on 13 aasta jooksul toonud haridusse üle 200 inimese, kellest enamik töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: SA Noored Kooli pressiteade. Foto: Tim Arterbury, Unsplash.

Samal teemal:

• Aasta noorsootöötajad on Roger Tibar ja Triin Mäger
• Noored Kooli programmi kandideeris rekordarv haridusentusiaste

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta lasteraamatuid hindavad lapsed ise. Oma lemmiku saab valida SIIN. Konkurss pakub autoritele  noorte lugejate vahetut tagasisidet, andes ülevaate meie laste lugemiseelistustest. Konkursi eesmärk on populariseerida raamatuid ja lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone sõnul on Nukitsa konkurss Eesti lastekirjanduse suursündmus, mille käigus lapsed ise selgitavad välja populaarseima lastekirjaniku ja illustraatori. Traditsioonil on pea 30-aastane ajalugu ning seekord kingitakse pronksist Nukitsad laste lemmikautoritele juba 15. korda. Konkursi algusaegadel, 1990ndatel, mil ilmus aastas üsna vähe algupäraseid lasteraamatuid, osalesid need kõik konkursil. Tänaseks on aga nimetuste ja autorite arv tublisti kasvanud. “Rõõm on tõdeda, et meie lastekirjandus elab parimaid aegu – aastas ilmub mitusada omamaist lasteraamatut, mille seast leiab häid jutu- ja pildiraamatuid väga erinevale vanusele, huvile ja ka lugemisoskusele. Et konkurss oleks lastele siiski hoomatav ja hääletamine jõukohane, tegime keskuses eeltööd ning kitsendasime valiku 100 raamatuni”, lisas Soone. Kõrvale jäid kordustrükid, väikese levikuga ning vähest lugejate tähelepanu pälvinud raamatud. Samuti jõudis igast sarjast nimekirja vaid üks osa.

Nukitsa konkurss toimub koostöös Eesti raamatukogudega, kus lapsed saavad kohapeal hääletada. Keskuse kodulehel on avatud e-hääletus ja sealt leiab konkursil osalevate raamatute nimekirja ja kaanepildid. Veebihääletus loob suurepärase võimaluse ka väljaspool Eestit elavatel lastel konkursil osaleda.

Võitjad tehakse teatavaks 4. aprillil 2020 lastekirjanduse keskuses toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, triin@elk.ee

TalTechi majandusvõistlus on mõeldud eelkõige abiturientidele, aga osaleda võivad kõik gümnaasiumiastme õpilased. Proovile pannakse osalejate teadmised majanduse toimimisest, näiteks tuleb lahendada ülesandeid investeerimise ja arvestuse teemadel. Võistluse eesmärk on äratada ka õpilastes sügavamat huvi majanduse vastu ja innustada edasist õppimist.

Majandusvõistluse kümnel paremal, kes on saanud vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast, on võimalus asuda õppima Tallinna Tehnikaülikooli väljaspool tavapärast vastuvõtukonkurssi. Lisaks on esiviisikule rahalised auhinnad. Võistlus annab gümnasistidele võimaluse veel enne eksamiperioodi end proovile panna ja väga heade tulemuste korral ka ülikoolis õppekoht kindlustada. 

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna 80. aastapäevale pühendatud majandusvõistlus toimub 8. veebruaril kell 12 TalTechi majandusteaduskonnas (Akadeemia tee 3). Võistlust korraldavad TalTechi olümpiaadikool ja majandusteaduskond. 

Loe lähemalt: www.bit.ly/Majandusvõistlus 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kõrgkoolid saavad taotleda toetust tudengite IKT-teadmiste tõstmiseks
• TalTechi majandusvõistluse parimatel on võimalik saada priipääse ülikooli

TalTechi rektori kandidaate saab esitada 6. märtsini, rektorikandidaatide nimed avalikustatakse märtsi keskel.

Rektor valitakse eeldatavasti 18. mail ja astub ametisse 1. septembril 2020.

Rektoriks saab kandideerida inimene, kes on või on olnud valitud mistahes ülikooli professori ametikohale. Valimise täpsema korra ning kandidaatide tutvustamise viisi määrab kindlaks nõukogu, toetudes valimiskomisjoni soovitustele. Rektori ametiaja pikkuseks on 5 aastat.

„Tehnikaülikoolil seisavad sel kevadel ees olulised ja sisulised debatid, mis puudutavad TalTechi tulevikku ning järgmise viie aasta strateegilist arengut. Viimastel aastatel läbiviidud reformid on loonud tugeva aluse selleks, et panustada veelgi enam nii Eesti majandusse kui ühiskonna arengusse laiemalt,“ kinnitas TalTechi nõukogu esimees Gunnar Okk.

Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab TalTechi arengu ning oluliste majandusotsuste tegemise eest.

Ülikooli nõukogus on 11 liiget. Viis liiget nimetas ülikooli senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget haridus- ja teadusminister, lähtudes sellest, et enamik tema nimetatud isikutest on ettevõtjate või tootmise kutse- ja erialaliitude esindajad ja et nõukogu enamiku moodustavad need, kes ei ole ülikooli töötajad.

Nõukogu koosseisu kinnitas viieks aastaks Vabariigi Valitsus.

TalTechi nõukokku kuuluvad Gunnar Okk, Maive Rute, Heiti Hääl, Ardo Kamratov, Tõnis Kanger, Robert Kitt, Piret Mürk-Dubout, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv, Mart Saarma, Andres Öpik.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade