Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta lasteraamatuid hindavad lapsed ise. Selliselt pakub konkurss autoritele vahetult noorte lugejate tagasisidet, andes ülevaate meie laste lugemiseelistustest. Konkursi eesmärk on populariseerida raamatuid ja lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid.

Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone: „Nukitsa konkurss on Eesti lastekirjanduse suursündmus, mille käigus lapsed ise selgitavad välja populaarseima lastekirjaniku ja illustraatori. Traditsioonil on pea 30-aastane ajalugu ning seekord kingime pronksist Nukitsad laste lemmikautoritele juba 15. korda. Konkursi algusaegadel, 1990ndatel, mil ilmus aastas üsna vähe algupäraseid lasteraamatuid, osalesid need kõik konkursil. Tänaseks on aga nimetuste ja autorite arv tublisti kasvanud. Rõõm on tõdeda, et meie lastekirjandus elab parimaid aegu – aastas ilmub mitusada omamaist lasteraamatut, mille seast leiab häid jutu- ja pildiraamatuid väga erinevale vanusele, huvile ja ka lugemisoskusele. Et konkurss oleks lastele siiski hoomatav ja hääletamine jõukohane, tegime keskuses eeltööd ning kitsendasime valiku 100 raamatuni. Kõrvale jäid kordustrükid, väikese levikuga ning vähest lugejate tähelepanu pälvinud raamatud. Samuti jõudis igast sarjast nimekirja vaid üks osa.

Nukitsa konkurss toimub koostöös Eesti raamatukogudega, kus lapsed saavad kohapeal hääletada. Keskuse kodulehel on avatud e-hääletus ja sealt leiab konkursil osalevate raamatute nimekirja ja kaanepildid. Veebihääletus loob suurepärase võimaluse ka väljaspool Eestit elavatel lastel konkursil osaleda.“

Võitjad tehakse teatavaks 4. aprillil lastekirjanduse keskuses toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Otsides ühist keelt
• Lastekirjanduse keskuses käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid

Koolituspäeval tutvume Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi loodud Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse maapõue käsitlevate õppeprogrammide ja praktiliste tegevustega. Fookuses on maapõueressursside kasutamine tulevikus ja maapõue valdkonda populariseerivad projektid koolinoortele. Õpitubades saab ise käed külge panna kivimite, mineraalide ja kivististe uurimisel. Vaata koolituspäeva kava.

Keskkonnahariduse koolituspäev on 7. veebruaril kella 10.00–17.00 Särghaua õppekeskuses Pärnumaal. Osalemine on tasuta. Korraldaja tellib toitlustuse kõikidele osalejatele, maksumus selgub lähiajal. Registreerumine on avatud 3. veebruarini või kuni kohti jagub: https://forms.gle/mLT6Tq5DK6u6NULWA.

Koolituspäevale on oodatud õpetajad, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, haridusasutuste juhid, õpetaja eriala üliõpilased, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide töötajad ning teised huvilised.

Koolituspäeva korraldab Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Särghaua õppekeskusega, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnahariduse koolituspäevade sarjas tutvustame loodus- ja keskkonnahariduskeskuste tegevusi, sihtrühmi ja eripärasid. Eesmärk on täiendada osalejate erialaseid oskusi, arendada keskkonnahariduse võrgustikku ning teavitada koole keskkonnahariduse võimalustest.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.ekhyhing.ee
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing

Selle toel on Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis koostöös tööandjatega uuendatud IKT õppekavad, et tõuseks õppe kvaliteet ning seeläbi kasvaks tudengite rahulolu ja nominaalajaga lõpetajate arv.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on väga oluline, et ülikoolide poolt antav kõrgharidus vastaks ühiskonna ootustele ja tööturu vajadustele. “Oleme IKT-õppesse märkimisväärselt panustanud – kõikidest IKT õppekavade lõpetajatest 1/3 õppis IT Akadeemia programmi toetatud õppekavadel,“ sõnas ta.

Kokku toetab IT Akadeemia programm aastas enam kui 1500 tudengi õpinguid ja 180 õppejõu tööd. Õppekavade arendamine, tudengitele mitmekesisema õppe pakkumine ning stipendiumid on oluliselt tõstnud nii huvi IKT õpingute vastu kui ka tudengite soovi õpinguid lõpetada. „2019. aastal läbis ligi 83% IKT õppekavadel lõpetajatest oma õpingud nominaalajaga, mis on väga hea tulemus. Tulevikku vaadates peame muidugi mõtlema sellele, et tehnoloogia kiire arengu tõttu on ka mitte-IKT erialadel vaja panustada valdkondlike digioskuste omandamisse,“ lisas Reps.

Agu Leinfeld, AS Datel tarkvaraarenduse ja -tehnoloogia direktor, kes esindab IT Akadeemia juhtkomisjonis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettevõtteid, rõhutab positiivsete tulemuste kõrval väga olulisena ka partneritevahelist koostööd. HITSA on IT Akadeemia sõltumatu koordineerijana kogunud hinnanguid ning vahendanud samaaegselt infot nii ülikoolidele, ministeeriumidele kui ka IT-sektorile. Leinfeldi sõnul saavad partnerid sellise info alusel ühiselt eesmärke seada, tulemusi hinnata ning üksteise arvamusega arvestada. „Seda tüüpi fokusseeritud arutelul on IKT hariduse arenemisel äärmiselt suur väärtus,” sõnas Leinfeld.

Lisaks kõrghariduse õppekavade toetamisele on alates 2016. aastast IT Akadeemia programmi kaudu 2,7 miljoni euroga toetatud 13 kõrgkoolis läbiviidud arendusprojekte IKT õppe arendamiseks ja erialaspetsiifiliste IKT teemade sissetoomiseks mitte-IKT erialadel. 2018. aastast alates arendatakse IT Akadeemia toel seitset prioriteetset teadussuunda Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ligikaudu 3,3 miljoni euroga aastas. 2020. aastal jätkuvad informaatikaõpetajate järelkasvu toetustegevused ning IT Akadeemia kutsehariduse pilootprogramm, kus uuendatakse kaks IT valdkonna õppekava, toetatakse kolmes pilootkoolis uute õpimetoodikate rakendamist ning luuakse õppematerjale.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja  kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

2005. aastal käima lükatud programmist on kasvanud maailma suurim õpetajate virtuaalne kogukond.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

15. jaanuaril kell 19 kutsume kõiki huvilisi veebiseminarile, kus teeme meeleoluka tagasivaate eTwinningu tegemistele, projektidele ja inimestele, kes on  selle programmiga Eestis seotud olnud. 

Anna veebiseminaril osalemisest teada siin: https://koolitus.edu.ee/training/3479.

Kohtume sünnipäevaseminaril!

Photo by Hybrid on Unsplash

Samal teemal:

• Kui õpilased juhiksid eTwinningut
• Uus õppeaasta on alanud ning eTwinning on uuteks seiklusteks valmis

Õppepäevad toimuvad: 

17. jaanuaril Tartu Ülikooli peahoones, 09:00–14:30.

24. jaanuaril Tallinna Tehnikakõrgkoolis, 09:00–14:30.

IT õppepäev toob kokku IT-huvilised õpilased ning IT-firma. Eesti juhtiva ja rahvusvahelise tarkvara- ning ärikonsultatsioonide ettevõtte Nortali parimad analüütikud Ulla-Mari Niit ja Kadi Külasalu, testijad Irina Averjanova ja Este-Liin Margens ja arendajad Marko Kaar ja Tanel Käär tutvustavad IT-töö köögipoolt ja annavad ülevaate oma igapäevatööst. Lisaks tutvustab Nortal, milliseid omadusi ja oskusi IT-ettevõtted otsivad. 

Päeva teises pooles saavad kõik osalejad töötubades omal käel järele proovida, kuidas on olla analüütik, arendaja või testija.

Üritus on tasuta. 

Info ja registreerumine: https://www.teaduskool.ut.ee/it-oppepaev.

Pea pooled kohad on juba täitunud, seega tasub kiirustada.

Allikas: TÜ teaduskooli info. Avafoto: Photo by Nathan Dumlao on Unsplash 

Samal teemal:

• Esimesed noore IT-koolitaja stipendiumi saajad on selgunud
• Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas

Ootame üliõpilasi ning haridus- ja kasvatusteadlasi osalema haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil!

Töid saab esitada kuni 15. jaanuarini 2020 ja konkursi preemiafond on 8100 eurot.

Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele ja õhutada jagama teadustöö tulemusi õpetjatele ja laiemale avalikkusele. Konkurss jätkab kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade teadustulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne.

Töid saab esitada järgmistes kategooriates:

1. eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
2. võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
3. publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööd ning monograafiad;
4. magistritööd.

Konkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm

Lisainfo sirli.taniloo@etag.ee või tel 52 60 562

Kirjaoskusühingud koondavad igas riigis, kus need on, lugemise-kirjutamise õpetajaid ja uurijaid, võimaldades mõttevahetust erialade ja ametite üleselt – psühholoogia, pedagoogika, eripedagoogika, andaragoogika, sotsioloogia, infoteadus jpt. Nii on uurijal ülikooli või teadusinstituudi töörühmast võimalik oma tulemusi esitleda otse lasteaia vaibalt tõusnud tegevõpetajale, ja vastupidi, praktikul võimalus selgitada, et uurija n-ö lahendus on tänaseks hetkeks juba aegunud, kuna tegelikkus laste kirjaliku keskkonna ja suhtlusvõimaluste osas muutub rutem kui ette kujutada oskame.

Kes siin praegu sellest konverentsist esimest korda loeb, pole veel millestki ilma jäänud, kuna ärganul on võimalus registreerida – vt 4bscl2020.ee, otsi üles eesti osaleja registreerimise link https://4bscl2020.publicon.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/.

Esinejaid on üle 100 ja kõigist ei jõua rääkida, aga kutsutud külaliste teemadegi nimetamine suunab otsustama – jah, on kasulik. Konverentsi teema on „Ühist keelt otsides“. Ehkki riigid ja rahvad on oma probleemides ja taustas erinevad, otsime lahendusi, mida üksteisega jagada.

Avaõhtu 17. jaanuari peaettekanne on UNESCO kaasava hariduse projektijuhilt: Heikki Lyytinen nimelt uurib ja juhendab arvutimängu võtete abil lugema õpetamist.  

Shlomo Alon Iisraelist ja Greg Brooks Suurbritanniast tutvustavad ühe mitmekeelse haridussüsteemi toimimist, nimelt Malta. Ameerika Ühendriikidest lendab kohale William G. Brozo, et arutleda meiega 21. sajandi kirjaoskuse üle – milliseid pädevusi see sisaldab.

Leedu Seimi kultuurikomisjoni esimees Kestutis Kaminskas keskendub emigratsioonist naasvatele õpilastele: kuidas riigikeele õpe taas kodustuda aitab.

Kuidas näeb lugema õppimist inimene, kellele see tõesti keeruline on olnud – taanlane Jesper Sehested, kes on düslektikust kujunenud mitte üksnes lugejaks vaid ka raamatukirjutajaks. Kogu maailma düslektikuid toetab tema koduleht https://pluslexia.com/.

Mitmekeelsusest ja kirjaoskusest lasteaias kõnelevad nii Islandi uurijad Hanna Ragnarsdottir ja Kriselle Lou Suson  Jonsdottir kui ka meie oma Maria Jürimäe.

Visuaalne keel kui ühendustee – see on Soomes eluneva rahvusvahelise uurija Gunilla Holmi teema.

Et anda ettekujutust eesti haridusprobleemidest, sõnastab Irene Käosaar oma mõtted müstilisest vene koolist.

Ja muidugi, kirss meie tordil – meie tulemused PISA aruandes – miks ja kuidas? Kas oskab Maie Kitsing vastata kõikidele põletavatele küsimustele? Meid need muidugi ei põleta, küll aga teisi; teatud emotsionaalset nihet on selle teema käsitlemisel rahvusvahelistel kohtumistel täiesti märgata.

Kui seninimetatutest mitu on rahvusvahelises elus väga tuntud ja maailmaorganisatsioonide liidrid, siis väga huvitavaid ettekandeid toovad siia ka täiesti tavalised õpetajad ja teised praktikud. On kindlasti selliseid kogemusi, mida võib hommepäev oma töös rakendada.

Nii et siis kohtume, 17. jaanuaril Lauluväljaku klaassaalis ning 18.-19. jaanuaril Tallinna Ülikooli ruumes.

Täiendav teave 4bscl2020.ee, projektijuht Meeli Pandis meeli.pandis@gmail.com ja konverentsi korraldaja Kristin Lillemäe kristin@publicon.ee.

Oleme väga tänulikud, et koolitusest osa võtta saime. Sellest dokumendist leiab hulga kasulikke linke kodulehtedele ja keskkondadesse, millest konverentsil juttu oli. 

• eTwinningu rahvusvaheline seminar "Uued tehnoloogiatrendid hariduses"
• Kuidas tehakse eTwinningut Ühendkunigriigis

Sündmuse peakorraldaja Kaimo Kukk rääkis, et osalema on oodatud igas vanuses huvilised. “Roboteid võib ehitada nii üksinda kui meeskondlikult, huviringis, koolis või pereliikmetega.” Ta julgustas registreerima ka neid, kes varem roboteid ehitanud ei ole. “Peamine on julgus ja pealehakkamine,” kinnitas Kukk.

Võistlusel on kaks kaalukategooriat: kuni 29,9 kg ja 30-55 kg ning masinad võtavad mõõtu spetsiaalsel lahinguareenil. Kukk selgitas, et roboti eesmärk on vastane kahjutuks teha ning selleks võib kasutada väga erinevaid relvi. “Need võivad olla löökriistad, aga ka näiteks ketassaed või lõiketerad,” ütles ta.

Kaimo Kukk rääkis, et sellise mastaabiga robotivõistlus on ainulaadne nii Baltikumis kui Põhjamaades. “Huvi ürituse vastu on järjest kasvanud ja info sündmuse kohta on levinud ka välismaale. 2018. aastal osales Robolahingul esimene Läti tiim ning järgmiseks võistluseks on osalussoovi avaldanud juba mitmed teised lähiümbruse robotifännid,” lisas ta.

Registreerimiseks tuleb täita 19. jaanuariks elektrooniline vorm: www.robolahing.ee/registreerimine.

AHHAA Robolahing toimub 9. mail 2020 Tartu Kammivabrikus.

Allikas: korraldajate info

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kelle kohta on teadmised seni veel tagasihoidlikud. Siiski ei saa märkamata jätta tuttpüti omapärast varakevadist pulmamängu, milles vanalinnud graatsiliselt nokad vastakuti liiguvad, aeg-ajalt end vees püsti ajavad ning teineteisele veetaimi ulatavad.

Eestis on tuttpütt roostunud lahesoppide ja suuremate järvede tavaline haudelind. Kevadel saabuvad tuttpütid Eestisse aprillis kohe pärast jää sulamist, Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad nad oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama.

Lisaks tuttpütile elavad Eestis ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt – kõiki neid pütiliike tutvustab ornitoloogiaühing aasta linnu tegevuste käigus. Huviliste ja vabatahtlike abil kogutud andmetega saavad ornitoloogid täpsemaid teadmisi püttide leviku ja arvukuse kohta Eestis ning aitavad sellega kaasa püttide parema kaitse korraldamisele.

Tuttpüti aastal korraldab ornitoloogiaühing loodusõhtuid ning loodusretki aasta linnu elupaikadesse, digikultuuri aasta toob sügisel kaasa arvutijoonistuste võistluse. Tuttpütiaasta tegevustega saab end kursis hoida lehel www.eoy.ee/tuttpytt.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
Tel 508 2244
margus.ots@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt