Koolielu: Uudised

HITSA veebiseminar "Tehnoloogiakompass: kuidas suurandmeid ja andmeanalüütikat õppetöösse rakendada"

Madli Leikop — Tue, 17 Sep 2019 20:03:00 +0300

Kuidas suurandmeid ja andmeanalüütikat õppetöösse rakendada (ja miks seda üldse tegema peaks)? Veebiseminaril räägib teemast koos erinevate näidetega Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur ja tehnoloogiakompassi kaasautor Mart Laanpere.

Veebiseminar toimub 3. oktoobril kell 16, registreeruda saab siin: koolitus.edu.ee/training/3121

Kolmas veebinar tehnoloogiakompassi sarjast võtab lähivaatesse andmete ja andmeanalüütika maailma. Veebiseminari alguses anname põgusa sissejuhatuse “Hariduse tehnoloogiakompassi”, mille järel võtab seminar Tallinna Ülikooli haridustehnoloogiakeskuse vanemteaduri ja raporti kaasautori Mart Laanpere juhtimisel suuna juba sellele, et rääkida, miks me suurandmetest ja analüütikast tehnoloogiakompassis räägime, missugused on erinevad võimalused selle rakendamiseks õppetöösse (ja miks seda üldse tegema peaks) ning toome näiteid.

Sel aastal ilmus esimene haridusele mõeldud tehnoloogiaraport “Hariduse tehnoloogiakompass”, mis aitab lahti mõtestada, kuidas saavad uued tehnoloogiad igapäevast koolielu lihtsustada. Tehnoloogiakompass on kirjutatud Eesti koolidele ja see annab ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestades ülevaadet näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja käsitletud tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, kuidas saaks neid tehnoloogiaid koolielus rakendada ja milliseid neist võiks koolis õpetada.

Esimene “Hariduse tehnoloogiakompass” keskendub viiele teemale: asjade internet, virtuaal- ja liitreaalsus, andmed ja analüütika, tehisintellekt ning turvalisus digimaailmas.

Kõiki HITSA veebiseminare saad järele vaadata siin: bit.ly/HITSAveebiseminarid.

Foto: Unsplash, Jordan Harrison

Maanteemuuseumi liiklusnädal keskendub masinatele ja robootikale

Madli Leikop — Tue, 17 Sep 2019 19:32:20 +0300

Eesti Maanteemuuseumi sügisene liiklusnädal toimub 17.-20. septembrini ja on suunatud 5.-6. klasside õpilastele. Tänavused eriprogrammid keskenduvad robootika ja masinate valitsemisele teemadele.

„Robotid ja masinad mängivad inimese elus aina suuremat rolli, aga kuidas see meid mõjutab - kas masinad valitsevad meid või vastupidi? Muuseumi uues näitusekeskkonnas „Masinate valitsemine“ toimuvates robootika töötubades saavad õpilased katsetada, kuidas robotid saavad meile kasulikud olla,“ avas liiklusnädala ideed muuseumi programmijuht Kerle Kadak.

Eriprogrammis saavad õpilased proovile panna oma senised liiklusalased teadmised ja harjutada ohutu liikluskäitumise võtteid LEGO Mindstorm EV3 robotite abil. Lapsed programmeerivad robotid õppemattidel liikuma, arvestades sealjuures liiklusmärkide ning -reeglitega, mis on tuttavad juba 3. klassis jalgrattalubade tegemise ajast.

„Robotite näitel räägime ka isejuhtivatest autodest, mis on meie teedel peagi reaalsuseks saamas seoses digitehnoloogia (robootika, tehisintellekt, kõrgjõudlusega arvutid jm) arenguga,“ täiendas Kadak. "Arutleme üheskoos, millised ohud ja võimalused sellega kaasnevad."

Töötoad viib läbi Jaana Kõvatu MTÜ Nuti-Võlurist, mis pakub robootikaalaseid huviringe õpilastele ja töötubasid huvilistele. Liiklusnädala iga robootika töötoa juhatab sisse giidituur maanteemuuseumi uues masinahallis, mis uurib masinate võimusuhet läbi 20. sajandi.

Programmis osalemiseks oli vajalik eelregistreerimine.

Allikas: Maanteemuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Mänguasjamuuseum avab nädalavahetusel uksed Legomaaniale

Madli Leikop — Tue, 17 Sep 2019 19:11:14 +0300

Nädalavahetusel, 21. ja 22. septembril vallutab Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu taas LEGOMAANIA.

Teatrisaali kerkib imeline Lego linn töötavate karussellide, sõitvate rongide ja linnameluga, vaadata saab täiskasvanud Lego-meistrite loomingut, toimub kasutatud Lego klotside müük ning avatakse mitu ehitusala lastele.

Legomaaniat korraldab täiskasvanud Lego-harrastajate klubi EstLUG koostöös Tartu Mänguasjamuuseumiga. Ühe korraldaja Triin Põllmaa sõnutsi soovitakse näidata nii lastele kui ka täiskasvanuile, et Legodest ehitamise maailma võimalused on piiritud. "Loovus, osavus ja püsivus on üliolulised lapse arenguks. Peenmotoorika ja mitmemõõtmelise mõtlemise areng on Legodega mängides lisaboonuseks," selgitab Põllmaa.

Üritusele pääseb eripiletiga, millega saab külastada ka Tartu Mänguasjamuuseumi põhimajas asuvaid näituseid ja mängutuba. Mänguasjamuuseumis on vastselt avatud Edgar Valteri loomingust inspireeritud mänguasjade näitus "Sipsikust pokudeni", samuti on võimalik vaadata näitust Liivika Asumaa valmistatud karudest ning imetleda aasta suurnäitust "Barbie 60".

Laupäeval saab Legomaaniale kaasa elada kella 11-17, pühapäeval kella 11-15.

Allikas ja foto: Tartu Mänguasjamuuseumi pressiteade.

Tartu Ülikool ootab Rahvusmõtte auhinna kandidaate

Madli Leikop — Tue, 17 Sep 2019 18:59:59 +0300

Kuni 31. oktoobrini 2019 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikuid, kes on oma loominguga Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust silmapaistvalt edendanud.

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja kuueteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ja auhind pidulikult üle rahvusülikooli 100. aastapäeval 1. detsembril 2019 Tartu Ülikooli aulas. Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi ning tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Archimedese õpirände sügiskampaania keskendub väljakutsetele

Madli Leikop — Tue, 17 Sep 2019 18:53:37 +0300

Raha, pere, töö ja keel - need on suurimad väljakutsed noortele, kes soovivad minna õppima välismaale.

Nendele teemadele keskendubki Archimedese õpirände kampaania, mis algas sellel nädalal ja kestab kuni oktoobri alguseni.

Sihtasutus Archimdese Erasmus+ kõrghariduse programmijuhi Annela Hendriksoni sõnul on kampaania eesmärk tõsta teadlikkust erinevatest õpirände programmidest, mille kaudu saab välismaale õppima või praktikale minna. Lisaks pööratakse tähelepanu kartustele, mis võiks noort otsustamisel heidutada.

„Tahame anda üliõpilastele teada, et õpiränne on investeering endasse ja eneseületamine on esimene samm enneolematu kogemuse saamiseks. Hirmud, mis ei ole tegelikult põhjendatud, võivad võitu saada entusiastlikust ideest minna välismaale õppima või praktikale. Eesmärk on see, et elu muutev kogemus ei jääks ühegi kõhkluse taha kinni!“ ütles Hendrikson.

Ta lisas, et Archimedes on õpirände temaatikat juba mitmendat aastat järjest fookuses hoidnud, tuues esile edukate õpirändurite kogemusi ja emotsioone. Kampaania sihtgrupiks on eelkõige üliõpilased, aga ka nende lähedased, tööandjad ja laiem üldsus tervikuna.

„Eesti tudengid on näiteks üliõpilaste erialase tööhõive poolest Euroopas esimesed – 56 protsenti Eesti üliõpilastest käib õpingute kõrvalt tööl. Just lühiajaline õpiränne on see, mida sellisel juhul soovitame kaaluda. Selle eripära tõttu on oluline kaasata infovälja ka tööandjad, et nad teaksid, mil moel õpiränne nende töötajaid arendab – kui lubad töötaja lühikeseks ajaks õpirändesse, saad ta pärast targemana tagasi,“ ütles Erasmus+ kõrghariduse programmijuht.

Maailma ühe kuulsaima haridusprogrammi Erasmus+ statistika näitab, et Eesti on õpirände sihtkohana atraktiivne, sest järjest enam üliõpilasi otsustab oma vahetusõpinguid teha just Eestis. Kampaania üks oodatavaid tulemusi on väljaminevate üliõpilaste arvu kasvatamine, mis viimastel aastatel on olnud languses.

97 protsenti välismaal käinud noortest on oma õpirände kogemusega väga rahul. 92 protsenti õpiränduritest raporteerivad, et õpirände tulemusel on paranenud nende oskused üldiselt ning 96 protsenti väidab, et paranenud on nende keeleoskus.

Kampaaniaga saab tutvuda veebiaadressil www.archimedes.ee/opiranne.

Allikas: SA Archimedese info

Tule eTwinningusse!

Madli Leikop — Mon, 16 Sep 2019 15:04:43 +0300

eTwinning on koostööprogramm õpetajatele, mis annab suurepärase võimaluse õppida kolleegidelt välismaal kui ka Eestis, jagada omavahel häid kogemusi ning osaleda koos õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides, et tuua vaheldust koolitundidesse.

eTwinningu lugu sai alguse 2005. aastal, kui Euroopa Komisjon otsustas toetada Euroopa koolide veebipõhist koostööd. Tänaseks on eTwinning kasvanud Euroopa suurimaks õpetajate kogukonnaks, kaasates üle 580 000 õpetaja pea 40st riigist. Eestis koordineerib eTwinningu tegevust Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

EdTech tuleb õppijale ja õpetajale appi

Madli Leikop — Sun, 15 Sep 2019 17:38:24 +0300

Juunikuisel Londoni haridustehnoloogia nädalal London EdTech Week räägiti tehnoloogia üha kasvavast rollist hariduses. Osalenud jagavad Õpetajate Lehe artiklis oma muljeid.

Londoni haridustehnoloogia nädalale oli üle maailma kokku tulnud väga erinevaid hariduseksperte, iduettevõtete esindajaid, haridusvaldkonna investoreid. Esindatud olid ka väga erinevad riigid oma unikaalsete kogemustega. Samas kinnistus arusaam, et paljud mured on ühised.

Näiteks rõhutati, et omavaheline koostöö on inimestele palju loomuomasem viis elus edasi jõuda kui võistlus ja konkurents. Ka õppimise puhul rõhutati just koostööd ja tutvustati koostöömudelil põhinevaid koole (nt 21st Century Schools). Piltlikult öeldes on vaja loobuda koolist, kus kontrolltöös/eksamitel tehtavat koostööd nimetatakse spikerdamiseks, mis on karistatav.

Teiseks toodi Londonis esile, et maailm liigub standardiseeritud hariduselt üha enam personaalse haridusmudeli poole. Õppimisest on saanud elukestev harjumus ning liiga piirav on vaadelda seda ainult koolikontekstis. Maailm, ühiskond ja inimesed on muutunud, mistõttu peame muutma ka oma õppimis- ja õpetamismeetodeid.

Loe pikemalt Õpetajate Lehest.

Londoni EdTech Weekilt kuuldu ja nähtu kogusid kokku Ede Schank Tamkivi (Eesti 2.0 ja Hüppelaud), Teibi Torm (Tagasi Kooli ja asendusõpetajate programm), Mirell Merirand (Hariduskiirendi ja Startup Alfa programm), Eva K. Ponomarjov (Superheroes), Marge Maidla (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) ja Inga Kõue (Startup Estonia). Õppereisi toetas Startup Estonia, mida rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondist.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Konkurss “Ventspils IT callenge 2019” ootab osalema õpilasi Lätist, Leedust, Eestist ja Soomest

Madli Leikop — Fri, 13 Sep 2019 12:35:23 +0300

Taas on toimumas konkurss “Ventspils IT challenge”. Ventspilsi Digikeskus ja Ventspilsi linn ootavad Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilasi oma võimed proovile panema tehnoloogiliste oskuste looval rakendamisel.

Õpilased ja õpetajad on oodatud oma võistkondadega osalema; registreeruge ja asuge ülesandeid lahendama! Konkursi osavõtuankeedi, ülesanded ja eeskirja leiate konkursi koduleheküljelt www.ventspilsitc.com.

4.-12. klasside õpilastele mõledud konkurss toimub kahes voorus. Kaugvoor toimub 2. septembrist kuni 11. oktoobrini, kaugvooru ajal peavad võistkonnad lahendama korraldajate poolt välja töötatud ülesanded ning esitama lahendused. Finaalvoor toimub 13. novembrist kuni 15. novembrini Ventspilsis. Finaalvoorus demonstreerivad õpilased oma oskusi mitmesuguste probleemolukordade lahendamisel ja loovtehnoloogia kasutamisel.

Konkursist osavõtjad jaotatakse nelja vanusegruppi, igal grupil on oma konkursiteema ja vastavad ülesanded. Ülesanded on välja töötatud koos IT-valdkonna spetsialistidega, kes osalevad samuti konkursitööde hindamises.

• B-vanusegrupi ülesanne on koostatud koos Accenture Latviaga. Õpilased esitavad oma nägemuse, kuidas digitaliseerida ja huvitavalt kujundada nelinurga ümbermõõdu ja pindala arvutamist puudutavat õppematerjali.

• C-vanusegrupi ülesandes pakuvad Accenture Latvija esindajad õpilastele võimaluse välja töötada mobiiliaplikatsioon, mis võimaldaks kavandada mitmesuguseid klassiüritusi, jagada ülesandeid ning aidata kaasa klassi ühtekuuluvustunde tõstmisele.

• D-vanusegrupi ülesanne on välja töötatud koos Läti Mänguloojate Assotsiatsiooniga. Õpilased tutvuvad mänguloomise põhialustega, demonstreerivad oma asjakohast võimekust ja nägemust huvitava nüüdisaegse arvutimängu loomisel.

Parimad võistkonnad kutsutakse Ventspilsi, finaalvooru pääsenud võistkondadele hüvitatakse transport, ööbimine, toitlustamine, lisaks ootab lõõgastusprogramm ja Ventspilsi linna tutvustatavad ekskursioonid.

Konkursi finaalvoor toimub kolme päeva jooksul (13. novembrist 15. novembrini), õpilastest ja õpetajatest koosnevad võistkonnad võistlevad 12 000 euro suuruse auhinnafondi nimel. Õpetajaid ootavad elamusrohked päevad, mis sisaldavad üllatusi, konkursse, auhindu.

Konkursi eduka toimumise tagavad meie koostööpartnerid ja sõbrad: Ventspilsi Kõrgkool, Ventspilsi linna Haridusvalitsus, Ventspilsi Loomemaja, kontserdisaal “Latvija”, Network of Innovative Informal Education for Youth (INPUT), Information Technology Foundation for Education (HITSA), MTÜ Nuti-Võlur.

Konkursi läbiviimist toetavad Läti Informatsiooni- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Assotsiatsioon, Kool 2030, Noorte Rahvusvaheliste Programmide Sihtasutus," Noored kooli!" Lätis, eTwinning.

Konkursiülesannete loomist toetavad IT Haridusfond Start(IT), Accenture Latvija ja Läti Mänguloojate Assotsiatsioon.

Huvilised leiavad konkursi kohta teavet aadressil www.ventspilsitc.com.

Allikas: korraldajate info. Foto: Unsplash, AbsolutVision.

Taskuhääling "Õpime koos" võtab jutuks Noore Õpetaja Huviklubi tegemised

Madli Leikop — Fri, 13 Sep 2019 11:34:53 +0300

Seekord jagab taskuhäälingu saade noorte tegemisi ja kutsub tudengeid hariduselus julgemalt kaasa rääkima. Saate autorid on Signe Varendi ja Karin Tõevere.

Algatuse "Õpi õpetajaks!" Instagrami kontolt võib lugeda, et õpetajaameti populaarsus kasvas aastaga neljandiku võrra. Võrreldes eelmise aastaga oli haridusvaldkonna erialadele kandideerijaid kuni 24% rohkem. Tartu Ülikoolis alustas õpet 572 huvilist, mis on eelmise aastaga võrreldes 87 tudengit rohkem.

Kelly Kaukes: „Kunagi ei tea, võib-olla lähed kooli, kus on su endine nõhklane juba ees või just tema kutsubki sind sinna.“ Kes on nõhklane ja mis on NÕHK ning miks peaks õpetajaks õppiv tudeng NÕHKiga liituma?

Küsime Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi tudengite ja Noore Õpetaja Huviklubi liikmete Margit Kägu ja Kelly Kaukese käest vastuseid järgmistele küsimustele:

0:32 Mis asi on NÕHK ehk Noore Õpetaja Huviklubi?

1:32 Kuidas huviklubi toimib?

1:59 Kuidas on teeõhtud ja tort "NÕHK“ omavahel seotud?

3:03 Kuidas huviklubiga liituda saab?

3:34 Kui palju on huviklubis liikmeid?

4:17 Mida tegevõpetajad huviklubis teha saavad?

6:10 Kuidas on huviklubist õpetajana töötavale tudengile kasu olnud?

9:03 Millised on eredamad mälestused põnevatest kohtumistest õppejõududega?

11:23 Miks ja kuidas toimus kohtumine haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga?

14:17 Millised on tudengite valukohad ja kuidas saab huviklubi toeks olla?

24:12 Kas õpetaja kuvand on muutumas paremaks?

25:38 Kuidas on huviklubi õpetaja kuvandit mõjutanud?

27:08 Miks peaks tudengid ja tegevõpetajad huviklubiga liituma?

Infot Noore Õpetaja Huviklubi kohta:

Facebook http://bit.ly/2m1DU4O

Instagram https://www.instagram.com/nooreopetajahuviklubi/

"Õpime koos":

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos

Facebook https://www.facebook.com/opimekoos

YouTube https://bit.ly/2Xl4cNr SoundCloud https://bit.ly/315nWa4

Apple Podcasts https://apple.co/2lHsXoY

Podcastid https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/

Õpilaste teaduskiri ootab uusi uurimistöid igast kooliastmest

Helena Elgindy — Fri, 13 Sep 2019 10:28:46 +0300

Uute uurimistööde esitamise tähtaeg on 27. septembril ning Akadeemiakesse on oodatud uurimused igast kooliastmest, oodatakse ka algklasside vahvaid uurimusi.

Läheneb uurimistööde saatmise tähtaeg õpilaste teadusajakirja Akadeemiake. Töid saab esitada kuni 27. septembrini.

Akadeemiake on ainus kooliõpilaste uurimistöid ja esseesid avaldav eelretsenseeritav veebiajakiri Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud 2007. aastast. Uurimistöid toimetab ja tagasisidestab vabatahtlik üliõpilastest ja ekspertidest koosnev toimetuskolleegium. Iga saadetud töö saab tagaside ning parimad avaldatakse Akadeemiakese järgmistes numbrites.

Tähtaeg on 27. september ning saata võib nii sel kui ka eelmisel aastal valminud uurimusi. Uurimistööle esitatavad nõuded on välja toodud Akadeemiakese kodulehel http://akadeemiake.ee/nouded-uurimistoole/.

Parimad tööd avaldatakse Akadeemiakese järgmistes numbrites.

Loe ka Akadeemiakese viimast numbrit (http://www.akadeemiake.ee) ning lisaks leiab Akadeemiakese kodulehelt juhendmaterjale uurimistöö planeerimiseks, koostamiseks ja vormistamiseks.

http://www.akadeemiake.ee
https://www.facebook.com/akadeemiake/