Et suvekool oli mõeldud eTwinningus edasijõudnud õpetajatele (neile, kes on eTwinningu projekte rohkem teinud), siis oligi keskne teema HITSAs valminud ülevaade hariduse tehnoloogiatrendidest „Hariduse tehnoloogiakompass“. 

„Tutvustame teile, kuidas ühte või teist trendi kasutada hariduses, saate mõelda, kuidas neid kasutada eTwinningu projektis ja siis juba praktikas proovida,“ sõnas eTwinningu projektijuht Laura Vetik. Teise päeva lõpuks valmisidki projektide kirjeldused, kus kasutati nii tehisintellekti, virtuaalreaalsust kui suurandmeid. 

Esimest ettekannet kuulati veebi vahendusel. Soome eTwinningu mentor Tiina Sarisalmi kõneles eTwinningu aasta teemast – demokraatlikust osalusest. 

Euroopa Liit on muutunud selle 15 aasta jooskul, mis eTwinning on tegutsenud. Väärtused Euroopa Liidus ei ole enam tingimata ühesugused, on tekkinud palju erinevusi. Demokraatlikul osalusel on eTwinningus keskne roll, võib öelda, et see on iga projekti alustugi. eTwinningus teevad koostööd õpetajad omavahel, õpilased omavahel kui ka õpetajad-õpilased omavahel. „Koolide-projektipartnerite vahel toimub dialoog. Üks partner ei ole teisest parem. eTwinningus on võimalik kaasata igaüht, iga õpilast. Igaüks tegutseb oma võimete kohaselt, see ei ole koht, kus õpilaste vigu otsida,“ kõneles Tiina Sarisalmi. 

eTwinningus arenevad õpilaste oskused, mis on vajalikud demokraatlikuks osalemiseks: kuulamine, jälgimine, kriitiline analüüs, paindlikkus, valmidus teha kompromisse, keelelised oskused, oskus omi seisukohti väljendada ja teistele selgitada, koostööoskused. „Neid ei ole keeruline saavutada, aga õpetaja peab olema järjekindel. Vaja on palju praktiseerimist. Missugune eTwinningu projekt aitab nende oskuste arengule kaasa, tuleb ka selle koha pealt mõelda,“ sõnas Tiina Sarisalmi. 

Marit Dremljuga-Telk HITSAst tutvustas „Hariduse tehnoloogiakompassi“ lähemalt ning tõi näiteid koolidest, kus üht või teist trendi õppetöös kasutatakse. 

eTwinningu eksperdid Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Ingrid Maadvere (HITSA), Laine Aluoja (Türi Põhikool), ja Meeri Sild (Tallinna Lilleküla Gümnaasium) tõid samuti näiteid, kuidas tehnoloogiatrendide seires esiletoodut õppetöös kasutada, kust leida näiteid ja õppematerjale. Näiteks võiks õpilastele rohkem tutvustada, mis on tehisintellekt, missugune on ajalugu seal taga, ja näite saab tuua oma nutitelefonist: laed alla keeleõppe äpi ja telefon hakkab sinuga regulaarselt suhtlema: „Hei, sa ei ole täna ühtegi uut sõna õppinud!“ või „Hakkame õppima!“ või „Tubli, õppisid uue sõna!“.

Tehnoloogiakompassi teemalised projektid (projektide ideed) valmisid rühmatööna. Näiteks „Põnev päikesesüsteem meie ümber“, tehnoloogiakompassi teema: virtuaal- ja liitreaalsus. Projekt on mõeldud 4. klassi õpilastele, töökeeled on eesti ja inglise keel. Õpilased õpivad tundma Päikesesüsteemi, kasutades selleks digivahendeid (VR Solar System äpp jt rakendused, AnswerGarden, Youtube, Padlet, mängu koostamise keskkonnad Kahoot, Kuldvillak, LearningApps, Testmoz; Google jms). 

Õpilased katsetavad äppe ja laevad alla sobivaima, millega vaadelda planeete ja Päikesesüsteemi; vaatavad Youtube’ist videosid Päikesesüsteemi kohta, otsivad planeetide kohta internetist infot või kasutavad teatmeteoseid. Twinspace’i kaudu jagatakse leitud äppe. Toimub kolme parima äpi valimine. Õpilased koostavad ülesandeid planeetide kohta matemaatikatunnis ja eesti keele tunnis ning jagavad neid teistega, meisterdavad või joonistavad Päikesesüsteemi mudeli, teevad sellest fotod või video ja jagavad teiste projektipartneritega Twinspace’is. Projekti tulemusena selgub parim Päikesesüsteemi tutvustav äpp, lastel valmivad digitaalsed töölehed uute ülesannetega, õpivad kasutama uusi digivahendeid ja omandavad teadmised Päikesesüsteemi kohta. 

Veel pakuti projektideks välja, kuidas õpilased tehisintellekti abil nädala jooksul võõrkeelt õpivad, kuidas võrdlevad Balti riike valitud andmete põhjal ning valmistavad võrdleva infograafika või kuidas teevad Pärnu linna vaatamis- ja huviväärsustest 360° fotod ja/või videod ning esitlevad neid. 

Fotod: HITSA, eTwinningu suvekool 2019.

Samal teemal:

• eTwinningu koolitused sügisel
• eTwinningu koolid üle Euroopa said taas kokku