Kõik kursused leiab HITSA koolituskalendrist. 

Küsimusi esitavad Karin Tõevere ja Signe Varendi. Milliseid muutusi toob kaasa uus liikumisõpetuse ainekava?

Kuula saadet siit:

SoundCloud: https://bit.ly/2ZmEqgM
YouTube: https://bit.ly/344zSKI

"Õpime koos"
Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos
Podcastid: https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/
iTunes: https://podcasts.apple.com/…/p…/%C3%B5pime-koos/id1474404136

Samal teemal:

• Õpime koos ja muudame mõtteviisi

Graafilises disainis tunnustuse pälvinud Jaagup Susi sai ka Best of Nation medali.

 22.-27. augustil toimunud WorldSkills 2019 võistlusel osales kokku 1354 osalejaid 63 riigist. Eestit esindasid 13 noort, kes võistlesid 12 alal:

 florist Maris Paas (Räpina Aianduskool)
 plaatija Markus Hanson (Tallinna Ehituskool)
 ehitusviimistleja Katrin Ansper (Tallinna Ehituskool)
 kokk Märten Kadu (Tallinna Teeninduskool)
 restoraniteenindaja Karl-Kevin Miinpuu (Haapsalu Kutsehariduskeskus)
 graafiline disainer Jaagup Susi (Tartu Kunstikool)
 IT-süsteemide spetsialist Gen Lee (Tartu Kutsehariduskeskus)
 maastikuehitajad (2-liikmeline võistkond) Markus Vainu (Räpina Aianduskool) ja Matthias Veski (TalTech)
 vastuvõtu administraator Liisa Meidla (Tallinna Teeninduskool)
 müürsepp Veiko Kook (Tartu Kutsehariduskeskus)
 trükkal Jelizaveta Tšuvpilo (Tallinna Polütehnikum)
 keevitaja Artem Sapelkin (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool)

Märten Kadu, Karl-Kevin Miinpuu ja Jaagup Susi toovad koju meisterlikkuse medalid, Susi sai samuti Best of Nation medali. Meisterlikkuse medaliga tunnustatakse noori, kes on võistlusel saanud üle 700 punkti. Best of Nation medali saab igast riigist üks võistleja, kes on saanud kõige suurema punktisumma.

Kaasanis Eesti delegatsiooni juhtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul said meie noored suurepäraselt hakkama nii võistluste ülesannetega kui ka maailma tippüritusel Eesti esindamisega. “Mul on hea meel, et meie õppurid said suurejoonelisel võistlusel osalemise kogemuse ning näitasid kogu maailmale, et Eesti noored on oma oskustelt maailma tipus,” ütles Laidmets. Ta kiitis ka kutsekoole, kus tehakse suurepärast tööd õppurite ettevalmistamisel.

Eesti osaleb Worldskillsil alates 2007. aastast. Järgmine ülemaailmne kutsemeistrivõistlus toimub 2021. aastal Shanghais.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Kutsemeistrivõistluste uuenduslik hooaeg on lõpusirgel 

Venekeelsetesse lasteaedadesse jõuab rohkem eestikeelseid õpetajaid, eesti keele e-õppe võimalusi on rohkem kui kunagi varem ning digipööret suuname terviklikult, alates koolide IT taristute uuendamisest ja seadmetega varustamisest kuni e-õppevara loomise ja kasutajate digipädevuste suurendamiseni. Koolirahu kindlustamiseks tõhustab riik kiusuennetusprogrammide elluviimist ja annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks. 

Kooliaasta 2019/2020 tähtsamate tegevuse ülevaade

Minister Mailis Reps märkis, et fookuses on eesti keele õpetamine lasteaedades, mullu alustatud ja edukaks kujunenud projekti laiendatakse ning tuuakse veelgi rohkem eestikeelseid õpetajaid venekeelsetesse lasteaedadesse. "Suurendame jõuliselt ka eesti keele e-õppe võimalusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt," ütles Reps. Ta lisas, et koolide uuenevad IT taristud, koolidesse jõudvad nutikad seadmed ja suurenev digiõpikute valik aitavad hoogsalt nüüdisajastada õpikeskkonda, mis omakorda suurendab õpilaste heaolu. "Tuleb digipöörane aasta. Samas paneme rohkem rõhku koolirahu kindlustamisele, et kõigil oleks koolis hea olla."

Riik toetab turvalisuse- ja väärtuskesksete programmide levikut haridusasutustesse. Ministeerium suurendas partneritele eraldatavaid toetust: tänavu ja järgmisel aastal on toetussumma üle poole miljoni euro. Erilise tähelepanu all on vene õppekeelega koolid ja kutseõppeasutused. Koos partneritega on välja töötatud kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mida nüüd uuendatakse. 

Septembris jõustuv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks. Põhjendatud kahtluse korral võib kontrollida õpilase kotti või kappi ning võtta keelatud esemed või ained hoiule.

Digipöörde suunamisel peab ministeerium oluliseks terviklikku lähenemist ning tähelepanu all on nii koolide IT taristute uuendamine, nutikate seadmete hankimine, e-õppevara loomine kui ka kasutajate digipädevuste suurendamine. 

Sel ja järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli IT võrgud, 2021-2022 ülejäänud. Eelmisel õppeaastal uuendati ja täiendati koostöös koolipidajatega koolide digitaristuid erinevate digitaalsete ja nutikate seadmetega ning nüüd on need IT-õppeks kättesaadavad. Mullu käivitunud põhikooli digiõpikute pilootprogramm oli edukas ning õpikute valik laieneb veelgi. Uuendusena on digiõpikuid võimalik tasuta kasutada ka lapsevanematel. Uute õppevaralahenduste loomiseks toetatakse haridusvaldkonna iduettevõtteid. 

Käivitub IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt, et haridus oleks IT tööturu vajadustele vastav ja soodustaks lõpetajate edasiõppimist ülikoolis. Uus tarkvaraarendaja kutsekeskhariduse õppekava on 4-aastane ja suurendatud üldharidusõppe mahuga, tihedat koostööd tehakse tööandjatega. 

Riik arendab jõuliselt digilahendusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt. Septembris valmib eesti keele edasijõudnute ehk B1 taseme e-õppe tasuta kursus Keeletee, mis võimaldab iseseisvalt eesti keelt õppida nii vene- kui ingliskeelsetel õppijatel. Keeletee on jätkuks populaarsele eesti keele e-kursusele Keeleklikk.

Muud olulisemad teemad

Eestis on rohkelt uusi ja renoveeritud haridustempleid. 

Kaasajastatud keskkonnas alustavad tööd kaheksa põhikooli: Aseris, Jõgeval, Paides, Juurus, Viljandis, Tabiveres, Põlvas ja Tartus. Alustaval Kohtla-Järve riigigümnaasiumil on uus õppehoone. Valmivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning 2020. aasta algul Tartu Ülikooli Delta keskus. Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitus algab 2020.
Õpetajate hinnangul on nende amet üha enam väärtustatud. 

TALISe uuring näitab, et õpetajaid, kes tunnevad, et nende amet on väärtustatud, on poole rohkem kui viis aastat tagasi: 13% vs 26%. Üldhariduskoolide õpetajate karjääritee ja liikuvuse esmakordne analüüs näitab, et õpetajad on oma ametile truud. 40% koolist lahkunud õpetajatest asuvad uuesti koolis tööle. Viimasel viiel aastal on ametisse asunud uusi õpetajaid rohkem kui ametist lahkunuid.
Alusharidus saab uue õppekava. 

Ettevalmistamisel on ka uus alushariduse seadus.
Väärtustame lasteaiaõpetajaid ja oleme töötasu jõuliseks tõstmiseks eraldanud omavalitsustele lisaraha. Kui 2014. aastal oli lasteaiaõpetaja keskmine palk Harjumaal 736 eurot ja Ida-Virumaal 584 eurot, siis 2019. aastal on vastavalt 1147 ja 1161 eurot. Eesti keskmine lasteaiaõpetaja palk oli tänavu kevadel 1145 eurot. TÜ tänavune sisseastumiskonkurss osutab ameti populaarsuse kasvule.
Üldhariduses tulevad muudatused eksamikorralduses. 

Põhikoolieksamitest loobumise eelnõu hakkab arutama Riigikogu. Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi. Lisaks jätkub arutelu koduste koolitöödega seotud koormuse üle.

Kutseõppurid saavad tuge endale sobiva haridustee leidmisel. Kutsevaliku õpe laieneb pilootkoolidest teistesse kutskoolidesse. Kutsekoolide rahastamisel hakatakse arvestama ka koolide tulemusnäitajaid.
Põhjalikult ettevalmistatud kõrgharidusseadustik jõustub. 

Uuenenud seadustik suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid, soodustab kõrgkoolide koostööd ning teadlastele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist.
Täiskasvanuharidus on populaarsem kui kunagi varem. 

Oleme jõudnud uue rekordini: elukestvas õppes osaleb 19,7% 25-64aastastest inimestest. Täienduskoolitustel osalejate arv on kasvanud 373 tuhandelt 420 tuhandeni. Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaal väheneb järjekindlalt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolnowski.

Et suvekool oli mõeldud eTwinningus edasijõudnud õpetajatele (neile, kes on eTwinningu projekte rohkem teinud), siis oligi keskne teema HITSAs valminud ülevaade hariduse tehnoloogiatrendidest „Hariduse tehnoloogiakompass“. 

„Tutvustame teile, kuidas ühte või teist trendi kasutada hariduses, saate mõelda, kuidas neid kasutada eTwinningu projektis ja siis juba praktikas proovida,“ sõnas eTwinningu projektijuht Laura Vetik. Teise päeva lõpuks valmisidki projektide kirjeldused, kus kasutati nii tehisintellekti, virtuaalreaalsust kui suurandmeid. 

Esimest ettekannet kuulati veebi vahendusel. Soome eTwinningu mentor Tiina Sarisalmi kõneles eTwinningu aasta teemast – demokraatlikust osalusest. 

Euroopa Liit on muutunud selle 15 aasta jooskul, mis eTwinning on tegutsenud. Väärtused Euroopa Liidus ei ole enam tingimata ühesugused, on tekkinud palju erinevusi. Demokraatlikul osalusel on eTwinningus keskne roll, võib öelda, et see on iga projekti alustugi. eTwinningus teevad koostööd õpetajad omavahel, õpilased omavahel kui ka õpetajad-õpilased omavahel. „Koolide-projektipartnerite vahel toimub dialoog. Üks partner ei ole teisest parem. eTwinningus on võimalik kaasata igaüht, iga õpilast. Igaüks tegutseb oma võimete kohaselt, see ei ole koht, kus õpilaste vigu otsida,“ kõneles Tiina Sarisalmi. 

eTwinningus arenevad õpilaste oskused, mis on vajalikud demokraatlikuks osalemiseks: kuulamine, jälgimine, kriitiline analüüs, paindlikkus, valmidus teha kompromisse, keelelised oskused, oskus omi seisukohti väljendada ja teistele selgitada, koostööoskused. „Neid ei ole keeruline saavutada, aga õpetaja peab olema järjekindel. Vaja on palju praktiseerimist. Missugune eTwinningu projekt aitab nende oskuste arengule kaasa, tuleb ka selle koha pealt mõelda,“ sõnas Tiina Sarisalmi. 

Marit Dremljuga-Telk HITSAst tutvustas „Hariduse tehnoloogiakompassi“ lähemalt ning tõi näiteid koolidest, kus üht või teist trendi õppetöös kasutatakse. 

eTwinningu eksperdid Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Ingrid Maadvere (HITSA), Laine Aluoja (Türi Põhikool), ja Meeri Sild (Tallinna Lilleküla Gümnaasium) tõid samuti näiteid, kuidas tehnoloogiatrendide seires esiletoodut õppetöös kasutada, kust leida näiteid ja õppematerjale. Näiteks võiks õpilastele rohkem tutvustada, mis on tehisintellekt, missugune on ajalugu seal taga, ja näite saab tuua oma nutitelefonist: laed alla keeleõppe äpi ja telefon hakkab sinuga regulaarselt suhtlema: „Hei, sa ei ole täna ühtegi uut sõna õppinud!“ või „Hakkame õppima!“ või „Tubli, õppisid uue sõna!“.

Tehnoloogiakompassi teemalised projektid (projektide ideed) valmisid rühmatööna. Näiteks „Põnev päikesesüsteem meie ümber“, tehnoloogiakompassi teema: virtuaal- ja liitreaalsus. Projekt on mõeldud 4. klassi õpilastele, töökeeled on eesti ja inglise keel. Õpilased õpivad tundma Päikesesüsteemi, kasutades selleks digivahendeid (VR Solar System äpp jt rakendused, AnswerGarden, Youtube, Padlet, mängu koostamise keskkonnad Kahoot, Kuldvillak, LearningApps, Testmoz; Google jms). 

Õpilased katsetavad äppe ja laevad alla sobivaima, millega vaadelda planeete ja Päikesesüsteemi; vaatavad Youtube’ist videosid Päikesesüsteemi kohta, otsivad planeetide kohta internetist infot või kasutavad teatmeteoseid. Twinspace’i kaudu jagatakse leitud äppe. Toimub kolme parima äpi valimine. Õpilased koostavad ülesandeid planeetide kohta matemaatikatunnis ja eesti keele tunnis ning jagavad neid teistega, meisterdavad või joonistavad Päikesesüsteemi mudeli, teevad sellest fotod või video ja jagavad teiste projektipartneritega Twinspace’is. Projekti tulemusena selgub parim Päikesesüsteemi tutvustav äpp, lastel valmivad digitaalsed töölehed uute ülesannetega, õpivad kasutama uusi digivahendeid ja omandavad teadmised Päikesesüsteemi kohta. 

Veel pakuti projektideks välja, kuidas õpilased tehisintellekti abil nädala jooksul võõrkeelt õpivad, kuidas võrdlevad Balti riike valitud andmete põhjal ning valmistavad võrdleva infograafika või kuidas teevad Pärnu linna vaatamis- ja huviväärsustest 360° fotod ja/või videod ning esitlevad neid. 

Fotod: HITSA, eTwinningu suvekool 2019.

Samal teemal:

• eTwinningu koolitused sügisel
• eTwinningu koolid üle Euroopa said taas kokku

Ootame õpetajaid uutele eTwinningu koolitustele, kus tutvume eTwinningu töökeskkonnaga, uute töövahenditega ning parimate projektinäidetega Eesti lasteaedadest ja koolidest. Koolitused on õpetajatele tasuta, sh majutus.

- 4.-5. oktoobril toimub Rakveres koolitus "Projektõpe sinu klassis - sissejuhatus eTwinningusse". Registreerimine kuni 19. septembrini: https://koolitus.edu.ee/training/2973.

- 7. oktoobrist kuni 3. novembrini toimub eTwinningu veebikursus algajatele. Registreerimine kuni kohti jagub: https://koolitus.edu.ee/training/2932.

- 14.-15. novembril toimub Tallinnas eTwinningu koolitus lasteaia ja I kooliastme õpetajatele. Registreerumine kuni 31. oktoobrini: https://koolitus.edu.ee/training/2934.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kuidas tehakse eTwinningut Ühendkunigriigis
• Võidu tõi projektipartnerite ja õpilaste tubli koostöö

Konverentsil kõneldakse tarkvaratehnikat käsitlevatest silmapaistvatest teadustöödest ja selle valdkonna parimatest kogemustest. Konverentsi ja sellega koos toimuva tarkvaratehnika aluste sümpoosioni üks korraldaja on Tartu Ülikool. 

ACM-i 27. konverentsile tuleb kokku üle 350 teadlase, praktiku ja õppejõu nii tippülikoolidest kui ka ettevõtetest, sealhulgas Microsoftist, Google’ist ja Facebookist. Konverentsil ja sümpoosionil on neil võimalus vahetada teadmisi tarkvaratehnika valdkonna uusimatest suundadest ja tulemuste praktilisest rakendamisest.

Tarkvaratehnika on tihedalt seotud peaaegu kõigi infotehnoloogia valdkondadega ning tänu sellele on võimalik kiirendada paljude tehnoloogiliste lahenduste, sh tehisintellekti, mobiilirakenduste ja plokiahela tehnoloogia arengut. Konverentsi ja sümpoosioni ettekannetes käsitletakse muu hulgas tarkvaratehnika viimaseid uuendusi, tööstuslahendusi ja tuleviku tarkvaratehnikat. Toimuvad töötoad, vahendite esitlused ja üliõpilaste teadustööde konkurss. 

Konverentsi peaesinejad on Joanne Atlee Waterloo Ülikoolist, Marta Kwiatkowska Oxfordi Ülikoolist ja Audris Mockus Tennessee Ülikoolist. Konverentsi täieliku kavaga saab tutvuda veebilehel.

„Seda konverentsi ja sümpoosioni ühendades oleme loonud maailma kõige tähtsama tarkvaratehnikateadlaste ja -praktikute foorumi,“ ütles korralduskomitee üks juht, Tartu Ülikooli tarkvaratehnika õppetooli juhataja Marlon Dumas. „Konverentsile esitatud teadusartiklitest, mis on läbinud tiheda konkursisõela, saavad teadurid ja praktikud uusi teadmisi selle valdkonna viimastest uuendustest ning väljapaistvatest rakendusuuringutest. Tähtis on ka see, et neil on võimalus töötubades ja esitlustel kolleegidega aktiivselt suhelda,“ märkis ta.

„Tarkvaravaldkonda mõjutavad praegu mitmesugused suundumused, muu hulgas pilvtöötluse, suurandmete kogumise ja analüütika, tehisintellekti ja küberturbe osatähtsuse kasv,“ ütles korralduskomitee teine juht, Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professor Dietmar Pfahl. „Konverentsi laiahaardeline kava hõlmab eri uurimissuundi, milles tarkvaratehnikal on kokkupuude näiteks tehisintellekti, inimese ja arvuti suhtluse, programmeerimiskeelte ja süsteemide projekteerimisega,“ lisas ta.    

Konverents, mille ingliskeelne lühinimi on ESEC/FCE, korraldatakse koostöös Arvutusmasinate Assotsiatsiooniga (Association for Computing Machinery, ACM) ja selle tarkvaratehnika erihuvigrupiga SIGSOFT. ACM on maailma suurim arvutustehnika õppejõudude, teadurite ning praktikute ühendus, mille eesmärk on vahetada ja jagada teadmisi ning otsida lahendusi valdkonna probleemidele. SIGSOFT keskendub tarkvaraarenduse ja -hoolduse küsimustele. 

Allikas: TÜ pressiteade

Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada kooliperede ennetamis- ja sekkumistegevusi ehk teisisõnu soovib sihtasutus täiendavalt tunnustada neid koole, kes kasutavad maksimaalselt ära uuringutega kontrollitud programmi ja süsteemi, pingutades selle nimel, et kiusamist jääks aina vähemaks.

“Kalmetu Põhikool on kool meie täitsa esimesest lennust. Kool julges juba 2013. aastal võtta vastu väljakutse katsetada kiusuennetusprogrammi, mille mõju oli põhjalikult tõestatud küll Soomes, ent Eestis polnud midagi nii süsteemset koolidele varem võimaldatud,” sõnas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Ja kuigi kuue kasutusaasta jooksul on loomulik, et tuleb ette väsimust ja motivatsioonikadu, tegi Kalmetu Põhikool 2018/2019. õppeaastal väga eeskujulikku ja põhjalikku tööd. Kalmetu kool on hea näide, et ka väikestes koolides on süsteemne kiusuennetus väärtuslik, aidates kujundada nii täiskasvanute kui laste hoiakuid ning seda - nagu näitavad kooli õpilasküsitluse tulemusedki - mõjusalt.”

“Tunneme uhkust ja suurt rõõmu, et meie tehtud tööd ja pingutusi on märgatud. Saadud tiitel annab veelgi rohkem energiat, et minna vastu uutele väljakutsetele, tagamaks kõigile lastele koolirõõm,” ütles Kalmetu Põhikooli KiVa-tiimi juht Hestia Mirka. “Meeldiv on kuuluda KiVa-koolide toetavasse perre ja tegutseda ühise eesmärgi nimel.”

Aasta kiusuennetaja kooliks sai kandideerida iga vähemalt kaks aastat KiVa programmi kasutanud kool, kes selleks ise soovi avaldas. Tiitlisaaja välja selgitamiseks võeti arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid personali tagasiside põhjal kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli täienduskoolitustel. Boonuspunkte andsid ka kõik koolipoolsed lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks.

Lisaks Kalmetu Põhikoolile tõsteti esile ka eelmisel aastal kiusuennetaja tiitli pälvinud Kuusalu Keskkooli ning Rocca al Mare Kooli, kes on möödunud õppeaastal pühendunult kiusuennetusega tegelenud ning KiVa programmi rakendanud.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitliga pärjatud Kalmetu Põhikooli KiVa-meeskonda tunnustas auhinnakruiisiga Stockholmi hea koostööpartner Tallink. Samuti aitasid äramärgitud koolide KiVa-tiime auhindadega tunnustada Telia Eesti AS ja Linea Shop. SA Kiusamisvaba Kool tänab suvekoolis osalenute füüsilise ja vaimse heaolu toetamise eest ka Viljandi Kutseõppekeskust ning ASi Kalev. 

Kalmetu Põhikooli KiVa-meeskond

Aasta kiusuennetaja kooli tiitlit annab SA Kiusamisvaba Kool välja igal aastal alates 2018. aasta suvest.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole kiusamisvastaste meetmete kasutusele võtmisel ning tegeldakse teadlikkuse tõstmisega kiusamise, selle vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas ja foto: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade.

Samal teemal:

• Heategevuslike harilike ostuga saab toetada kiusamise vähendamist Eesti koolides 

Uues informaatika õppekavas on viis valikkursust (programmeerimine, tarkvaraarendus, kasutajakeskne disain ja prototüüpimine, tarkvara analüüs ja testimine, digiteenused), lisaks on õpilastel võimalus osaleda digilahenduse arendusprojektis.

Ootame koole, kes tahavad õpilastele uusi valikkursusi pakkuda!  

Gümnaasiumi informaatika ainekava väljatöötamise eesmärk on anda igale gümnaasiumiõpilasele võimalus arendada huvidest lähtuvalt IT-oskusi ning rakendada neid praktikas. Plaan pole teha igast õpilasest programmeerija, vaid anda noortele võimalus leida koos meeskonnaga uuenduslikke lahendusi elulistele probleemidele. 

Valikkursuste materjalid loodi 2017/18. aastal HITSA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös.  

Valikkursuste sisu ja õppevara esimesed prototüübid valmisid katsetamise käigus ja tihedas koostöös kümnest pilootkoolist kaasatud õpetajate ja õpilastega. Digilahenduse arendusprojektide testimine toimub 2019. aasta septembris-detsembris.

Kuna paljudel koolidel ei pruugi olla võimekust (õpetajat-juhendajat) informaatika valikkursuste läbiviimiseks, on materjalid kättesaadavad ka e-kursuse vormis. 

Koolid, andke endast teada!

Ootame koole, kes on huvitatud 2019. aasta sügisest oma õpilastele valikkursusi pakkuma. Kursuste juhendajatele toimub 26.-27. septembril Tallinnas koolitus, mis kantakse üle ka veebis ning on hiljem järelvaadatav. 

Huvi korral ja lisainfo saamiseks võta ühendust HITSA ProgeTiigri programmi juhi Kristi Salumiga: kristi.salum@hitsa.ee.

Täpsem info ja valikkursuste kirjeldus on üleval HITSA kodulehel. 

Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

• IT-tugi õpetajatele IT-huviliste õpilaste näol võiks olla igas koolis
• Tütarlapsi oodatakse IT-teemapäevale 

Ligikaudu 370 osalejaga konverents on Eesti suurim õpetajate foorum ja esinduslik kokkusaamiskoht nii Eesti venekeelsete koolide õpetajatele kui ka Ida-Viru piirkonna haridusasutuste töötajatele.

Juubelikonverentsi pealkiri „Õpetajaks olemise ilu ja valu“ kajastab õpetajate ootust saada oma igapäevatöös rohkem mõistmist ja tuge.

Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Marek Sammuli sõnul on kool nagu kogu ühiskond pidevas muutumises. „Kõne all on eesti keele õpetamise kvaliteet, koolis kasutatakse järjest enam digilahendusi ja õpetaja töös on rõhuasetus nihkunud õppimise toetamisele. See paneb õpetaja olukorda, kus enese arendamine on möödapääsmatu,“ rääkis Sammul.

Konverentsi töö toimub üheksas sektsioonis, kusjuures eraldi on tähelepanu pööratud lasteaiaõpetajatele ja koolijuhtidele. Muu hulgas arutletakse õpetaja toetamise, Eesti alushariduse uuendamise, mitmekultuurilise kooli maailmakogemuse ja koolikiusamise ennetamise teemal.

Sõna saavad teise hulgas haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ning eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang. Tegevõpetajad peavad mitu ettekannet eestikeelse õppe rakendamise kohta venekeelses koolis. 

Konverentsil toimub ka parlamendierakondade esindajate debatt „Kuidas muutub Eesti kool eesti kooliks ja mis saab venekeelsest koolist?“. Väitlejad otsivad vastust küsimustele, kuidas jõuda tervikliku eesti kooli mudelini, kas see välistab või ei välista osalist venekeelset õpet, missugused on konkreetsed sammud ja millises ajakavas neid ellu viiakse.

Konverentsi töökeeled on eesti ja vene keel. Kavaga saab tutvuda veebilehel ja konverentsi saab jälgida otseülekandes aadressil uttv.ee.

Konverentsi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Anna Markova, õpetajate konverents 2018.

Samal teemal:

• Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele
• Programmi Noored Kooli 28 uut õpetajat alustavad tööd koolides üle Eesti