Eelmise aastaga võrreldes on tulemus paranenud 75 koha võrra.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja ja bioinformaatika professori Jaak Vilo sõnul on suurtes valdkondades nagu loodusteadused, arvutiteadus ja meditsiin toimunud kiire edasiminek. „See on Tartu Ülikooli jaoks märgiline, sest tugev informaatika on hädavajalik ka näiteks genoomika ning tuleviku meditsiini arengu jaoks,“ ütles Vilo.

Ta lisas, et kõrgele edetabelikohale on alus pandud pikaajalise tööga, kus kvaliteedi kasvatamine on käinud ees kvantiteedi kasvatamisest. „Olen lootusrikas, et Delta keskkond võimaldab meil veel paremini oma eesmärke saavutada, anda parimal moel edasi oskusi ja teadmisi, mida Eesti riik vajab, ning toetada uute tehnoloogiliste lahenduste arengut,“ lausus Vilo. 

Peale arvutiteaduse on võrreldes eelmise aastaga edetabelis tõusnud ka arsti- ja terviseteaduste erialad (50 koha võrra, vahemikku 251–300) ning bioteaduste erialad (25 koha võrra, vahemikku 151–175). Kokku avaldati täna 11 eriala edetabelid ja Tartu Ülikool on esindatud neist lausa üheksas.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida ta kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Allikas: TÜ pressiteade

Noorteinfoportaal Teeviit ning Haridus- ja Noorteamet kutsuvad noori, noorsootööasutusi, haridusasutusi, huvikoole, huviringe, noortevaldkonna töötajaid ja teisi osapooli arutlema noortega neile olulistel teemadel ning korraldama noortele suunatud tegevusi, mis on kantud noorsootöö nädala ideest. Sel aastal on noorsootöö nädala eesmärk toetada noorte osalust, kaasatust, omaalgatuslikkust ja ettevõtlikkust. Lisaks keskendutakse enesearengu, potentsiaali rakendamise ning muudele noortele olulistele teemadele.

Noorsootöönädal soovib tõsta eile noori ja neile suunatud võimalusi ka nende kodukohas. Seepärast kutsume üles mõtisklema, milline teema või tegevus on oluline just sinu piirkonnas või kogukonnas. Sellest lähtuvalt oleks võimalik nädala raames korraldada erinevaid tegevusi, näiteks töötubasid, teemapäevi, külalistunde, arutelusid, ideekorjeid või muud. Hea idee oleks noortele luua tegevusi ka virtuaalselt.

Registreeritud sündmused avaldatakse kalendris ja interaktiivsel Eesti kaardil, mis koondab nädala tegevused ühte kohta kokku.

Täpsem info siin!

Allikas: Harno koduleht

Samal teemal:

• Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev oli osavõturohke

„Mul on hea meel, et lisaks põhikooliastmele on nüüd tasuta digiõpikud kättesaadavad ka keskharidusastme jaoks. Digitaalsed õppematerjalid mitmekesistavad oluliselt koolide võimalusi õppetöö läbiviimisel,“ sõnas Haridus- ja Noorteameti peadirektor Ulla Ilisson. „Eriti oluline on tasuta ligipääs digiõpikutele praeguses olukorras, kus oludest tingituna tuleb olla valmis pakkuma kvaliteetset haridust ka distantsõppe tingimustes,“ lisas ta.

Haridus- ja Noorteamet viis digiõpikutele tasuta ligipääsu võimaldamiseks läbi riigihanke, mille võitis Star Cloud OÜ.  Õpikud on tasuta kättesaadavad 2021. aasta juuni lõpuni.

Kõikide käesolevaks õppeaastaks Opiqu või Foxcademy keskharidusastme pakette tellinud koolide arved tühistatakse. „Kui juhtumisi on litsentside eest arve juba tasutud, siis makstud summa tagastatakse,“ kinnitab Star Cloud OÜ esindaja Anti Rammo.

Hanke tulemusel on Opiqu ja Foxcademy keskkondades tasuta kasutatavad õppematerjalid kolmelt väljaandjalt: Avita, Foxcademy ja Koolibri. Materjalid on kättesaadavad kogu keskhariduse tasemel ning mõeldud nii üld- ja kutsekeskhariduse kui mittestatsionaarse õppe pakkujatele.

Lisaks algavast õppeperioodist tasuta kasutamiseks võimaldatud Opiqu ja Foxcademy platvormidel asuvatele digiõpikutele on juba alates 2018. aastast riiklikult loodud ja tasuta kõigile kättesaadavaks tehtud Digiõppevaramuinteraktiivsed õppematerjalid. Digiõppevaramu nelja ainevaldkonna (loodusained, matemaatika, sotsiaalained ja kunstiained) uudsed digiõppematerjalid loodi Euroopa Sotsiaalfondi toel ning nendega saab tutvuda E-koolikotis.

Digiõpikud ei ole staatilised õppematerjalid, vaid tegu on õpiku, töövihiku ja vihikuga üheskoos, moodustades keskkonna, kus õpilane saab omandada uusi teadmisi, lahendada ülesandeid ja teha märkmeid. Vajadusel on lihtne minna eelmiste või tulevaste klasside õppematerjalide juurde.

Jätkuvalt on samades keskkondades tasuta kättesaadavad põhikooli digiõpikud.

Digiõpikute kasutama hakkamiseks tuleb koolil esitada vastavasisuline taotlus opiq.ee keskkonnas.

Allikas: HTMi pressiteade

Ülesandeid saab lahendada õppetöö ajal, huviringis, sõpradega oma klassist-rühmast või kaaslastega teistest lasteaedadest-koolidest.

Ülesanded on jõukohased igaühele ja jaotatud vastavalt vanuseastmetele:
lasteaed
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
gümnaasium/kutsekool

Ülesanded lisame ProgeTiigri kogumikku.

Täpsem info: https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/uritused/progetiigri-tulevikutegijad.

Samal teemal: 

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaharidusele

Kõik ettevõtlikud koolid ja lasteaiad vajavad partnereid, sest ainult üheskoos saab kaasa aidata ettevõtliku inimese kasvamisele. Tänu partnerite panusele saavad õppeasutused muuta oma õppetegevuse päriselu toetavamaks. Partnerite abiga antakse noortele võimalus olla kursis ja eakohasel tasemel tutvuda piirkonna ettevõtluse ja ettevõtmistega.

Kuldpartner on tunnustus, mida jagatakse ühele üleriigiliselt olulisele Ettevõtliku Kooli partnerile kord aastas. Kuldpartnerit tunnustatakse õpilaskonkursi korras valminud meenega ning antakse üle 4.-5. novembril 2020 toimuval Hariduskonverentsil "Ennast juhtiv väärtust loov noor ei ole imeloom!" (https://ettevotlusope.edu.ee/konverents/).

Meeneks on majakana kujundatud valgusti, mis näitab suunda. Ettevõtliku Kooli Kuldpartner on suunanäitaja õpilastele ettevõtlikkuse teekonna. Valgusti ülemine serv on kui kroon ning alus kui tammelehtedest pärg. Disainis on õpilane inspiratsiooni saanud Ettevõtliku Kooli sõnapilvest, milles välja toodud omadused aitavad partneril ettevõtlikkuse teekonnal kindlamalt suunda näidata.

Info ja foto saatis Koolielule Viivika Vilja, noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht SA-st Pärnumaa Arenduskeskus.

Ettevõtlusnädala raames toimuva inspiratsioonipäeva kutsus ellu Pärnumaa Arenduskeskus ning siiani toimunud peamiselt ka arenduskeskuse eestvedamisel. Käesoleval aastal panid inspiratsioonipäeva teemad ja esinejad paika noored ise ning päeva valmistasid ja korraldasid koostöös arenduskeskusega samuti noored.

Karolina Aus oli üks noortest korraldajatest ning ta vahendab oma muljeid allpool olevad artiklis. 

Kõik asjad algavad kellegi entusiasmist, ka inspiratsioon

Enesekindlus ja enesekehtestamine on omadused, mis ei tule kõigil üleöö. Sellegipoolest on need olulised selleks, et elus sirge seljaga ja naeratus näol läbi lüüa. Nende teemade ümber tiirles teisipäeval toimunud Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev, kus osales õpilasi suisa tuhande ringi.

Meeskond alustas ürituse korraldamisega juba kevadel ning arvestades toonaseid kuulujutte sellest, et sügisel võib tulla uus viirusepuhang, otsustati teha juba viiendat korda toimuv noortekonverents sel aastal teisiti - otseülekande teel. Nii võibki öelda, et suvel uksed avanud HUUBis, mille saalist uhke otsestuudio tehti, toimus senini suurim üritus. 

Esinejaid oli kokku neli: kirjanik Sass Henno, treener Sandra Raju, noorte- ja innovatsioonikeskuse HUUB asutaja Eerik Hannus ja MTÜ Tunne eestvedaja Karoliine Aus. Päeva juhtis Laura Kiviselg.

Henno võttis fookusesse väga tõsise teema - väärkohtlemine tööl. “Te ei pea mitte mingil juhul taluma sind alavääristavat käitumist,” rõhutas kirjanik. Ta lisas, et kahjuks ei ole seda teadmist emapiimaga ega ka koolist kaasa antud. Pigem peetakse normaalseks seda, et poisid teevadki nilbeid nalju ja inimesed võivadki kompida piire, katsudes teiste intiimkehaosi. Ta toonitas, et sellistele asjadele tuleb julgeda vastu astuda ning sellest teistele rääkida.

Sandra Raju jagas viite õppetundi, mis tema oma elu jooksul saanud on. “Lame kõht ei tee sinust paremat inimest,” oli üks õppetundidest, mille treener välja tõi. Ta on ise olnud kimpus söömishäiretega ning defineeris end aastaid läbi selle, milline ta välja näeb. Küll aga ta toonitas, et muidugi on oluline olla liikuv ja tervislik, aga lame kõht ja peenikesed jalad ei tähenda, et sa oled nüüd seeläbi meeldivam inimene.

Hannus ja Aus rääkisid oma kogemustest õpilasaktivistidena ning kust sai nende karjäär alguse. Mõlemad noored toonitasid, et väga olulist rolli on mänginud inimesed nende ümber. Näiteks Hannuse sõbrad, kes haarasid ta kaasa linna noortekogusse või Ausi perekond, kes igal sammul temasse uskunud on.

“Eelmisel aastal oli osalejaid veidi üle 500, sel aastal tänu otseülekandele see number kahekordistus,” rõõmustas ürituse korraldaja ja Pärnumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja. Õpilased vaatasid inspiratsioonipäeva igaüks oma koolist, koos oma klassi- või koolikaaslastega. Igast osalevast koolist andsid endast märku vabatahtlikud, kes sealset kohapealset tööd koordineerisid - registreerimisest mängude läbiviimiseni.

Kogu ürituse korraldamise protsessi olid Pärnumaa noored kaasatud. Facebooki grupis “Pärnumaa noored” uuris meeskond, mis võiks olla ürituse teema ja kes esinejateks. Ka inspiratsioonipäeva ajal küsisid noored esinejatelt kümneid küsimusi, millele kõigile vastata ei jõutud. Esinejad on lubanud siiski veel vastuseid anda, seda siis sotsiaalmeedia vahendusel.

Praegugi saab ürituse Facebooki lehel konverentsi järele vaadata.

Autor on Karolina Aus

Samal teemal:

• Konverents annab ideid ettevõtlikuks ning ettevõtlus- ja karjääriõppeks

Mida noored internetis teevad ning kuidas see nende tegevusi ka väljaspool internetti mõjutab? Näiteid elust toob ja nõu annab Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja Arte Gümnaasiumi õpetaja Diana Poudel.

Veebiseminar 23. oktoobril kell 13-14.

Pane end kirja siin: koolitus.edu.ee/training/4717

Samal teemal:

• Veebiseminar "Räägime eTwinningust" iga kuu esimesel neljapäeval

Raamatu autor on Markus Saksatamm, illustreerija on Katrin Ehrlich. Tallinna Keskraamatukogu poolt 2007. aastal algatatud raamatu kinkimise projekti eesmärgiks on tagada, et lapsed on esimeses klassis õppimise ajal koos õpetajaga läbi käinud tee koolist raamatukokku ning koos on õpitud tundma raamatukogu teenuseid. Sel sügisel palume esimeste klasside õpetajatel oma lähima raamatukoguga kokku leppida, kuidas raamatute üleandmine läbi viia. Õpilased on oodatud raamatukogudesse, raamatukoguhoidaja saab tulla raamatutega kooli külla või toimetada raamatud kooli ning tutvustada raamatut ja raamatukoguteenuseid veebi teel. 

„Kade lehm ja tige lumehang“ on Markus Saksatammele iseloomulikult humoorikas ja fantaasiarohke. Autori sõnul sai ta innustust Eno Raua koostatud ja 1969. aastal ilmunud lasteraamatust „Kirju-Mirju" ning nii said raamatukaante vahele samamoodi luuletused ja lühikesed lood. Katrin Erlichi illustratsioonid on detailirohked ja mängulised ning pakuvad lugemise kõrval samavõrra avastamisrõõmu. Raamatut saab laenata Keskraamatukogu raamatukogudest ning lugeda ka e-raamatuna Lastelehel või e-raamatukogus Overdrive. 

Alates 2007. aastast on Tallinna Keskraamatukogu igal aastal kirjastanud ühe uue lasteraamatu, mille saavad kingiks kõik Tallinna munitsipaal-, riigi- ja erakoolide õpilased sõltumata koolis kasutatavast õppekeelest. Nii on I klassi kinkeraamatute sarjas varasemalt ilmunud „Tohuvabohu“ (autor Kadri Hinrikus, illustreerija Anne Pikkov), „Kooliraamat“ (autor Indrek Koff, illustreerija Marja-Liisa Plats), „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (autor Kairi Look, illustreerija Marge Nelk), „Kuukassi koerused kosmoses“ (Joonas Sildre, Elina Sildre), „Kõik on kõige targemad“ (autor Contra, illustreerija Ulla Saar), „Armando“ (autor Mika Keränen, illustreerija Kertu Sillaste), „Suvevaheaeg koolis” (autor Kätlin Vainola, illustreerija Kertu Sillaste), Jaanus Vaiksoo „Onu Heino väike pere” (autor Jaanus Vaiksoo, illustreerija Kertu Sillaste), „Väike puu ja rändur kuu” (autor Ülle Kütsen, illustreerija Kertu Sillaste). Sarjas on välja antud ka kolm laste omaloomingut sisaldavat raamatut „Omad jutud“. Sarjas ilmunud raamatuid saab lugeda Lastelehelt. 

Raamatu „Kade lehm ja tige lumehang“  esitlus toimub 29. oktoobril kell 11 veebiplatvormil Google Meet. Esitlusel räägivad Markus Saksatamm ja Katrin Ehrlich raamatu sünniloost ning lõbusa üllatusetteaste teevad Lastemuuseum Miiamilla töötajad. Esitlusel osaleb üks esimene klass igast Tallinna linnaosast. 

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu info

Fotokunstikeskus Fotografiska ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osalema inspireerival konkursil “Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?” Sel korral ei tule alustada tühjalt lehelt, vaid inspiratsiooniks on Rootsi fotokunstniku Erik Johanssoni maagilised fotod. Konkursiga tahame uurida, kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna või on see hoopis vastupidi.

Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” on Telliskivis asuva Fotografiska sügishooaja suurim ja uusim näitus, mis jääb avatuks järgmise aasta 17. jaanuarini. Sissepääs Fotografiskasse on kuni 12 eluaastani prii. Kui sa ei saa kohale tulla, siis tutvu Erik Johanssoni töödega tema kodulehel või Instagrammis.

Konkursi idee taga on Fotografiska Tallinna kaasasutaja Rain Tamm ja tema loovkirjutamise huviline tütar Roos Marii. Roos Marii on osalenud Eesti Lastekirjanduse Keskuse loovkirjutamise ringis ning Erik Johanssoni näitust külastades leidis ta, et seal nähtud fantaasiaküllaste fotode põhjal saab kindlasti kirjutada palju toredaid jutte ja lugusid.

Lugusid võib kirjutada vabalt valitud Erik Johanssoni fotost inspireerudes ja lastes oma fantaasiamaailm valla. Kirjutada võib nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Oodatud on nii jutustused, muinasjutud, esseed kui ka lühivormid ja luuletused – kirjuta kasvõi haiku. Tekstide soovitav pikkus on kuni tuhat sõna.

Lood palume saata elektrooniliselt 25. novembriks 2020 märgusõnaga „Ääretagused paigad“ meiliaadressil elk@elk.ee. Tööle palume lisada loo autori nimi, vanus, kool, klass ning kirjutaja või õpetaja e-posti aadress. Alapealkirjaks märgi tööd inspireerinud foto nimi.

Žürii hindab konkursile saadetud töid kolmes vanuseastmes:

• 4.–6. klass
• 7.–9. klass
• 10.–12. klass

Loovamaid kirjutisi ootab põnev auhinnasadu, mille seas Erik Johanssoni autogrammiga imelised postrid, tema maagilised raamatud ning Fotografiska aastane Sõbrakaart, millega saab tulla näitustele kasvõi iga päev.

Võistluse võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta jaanuaris.

Foto: © Erik Johansson, Full Moon Service

Alati on hea õpitut meelde tuletada ja kogemusi vahetada, mentorite puhul kehtib see eriti. 

Mentorite väljaõppeprogramm ootab uusi avaldusi

Igal aastal asub Eestis koolijuhi ametisse ligi paarkümmend uut inimest, tullakse ka väljastpoolt haridussektorit. Mentorite ülesanne on toetada uusi kolleege rolli sisse elamisel, aidata neil lihvida juhtimiskvaliteeti ja -oskusi. Praegu on meie haridussüsteemis 62 kvalifitseeritud mentorit, kes on valmis äsja ametisse astunud kolleege professionaalselt toetama. Neile tuleb veel lisa, sest mentorite väljaõppeprogramm ootab uusi avaldusi: veebruaris 2021 alustab õpingutega viies grupp koolijuhte-tulevasi mentoreid. Kandideerima oodatakse üldhariduskoolide või kutseõppeasutuste direktoreid, kellel on vähemalt viieaastane haridusasutuse juhtimise kogemus, kõrge motivatsioon ning tahe olla mentoriks teistele haridusasutuste juhtidele. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 28. oktoobriks, täpsem info siit: https://harno.ee/et/uudised/kogenud-koolijuhid-oodatud-mentorite-valjaoppeprogrammi

Kuidas olla kriisi ajal edukas juht?

Mentorite konverentsi esinejad olid igati motiveerivad, seda nii oma töökogemuse kui ettekande teema poolest. Luminori privaatpanganduse ja varahalduse juht Gunnar Toomemets andis nõu, kuidas olla ka kriisi ajal edukas juht. 

Ta tõdes, et kui meie igapäevane elu koosneb mustritest, siis tänavu kevadel mustrid muutusid. Kuidas peab juht nüüd käituma? Mida kriis muutis? “Mitte miski ei ole olulisem kui suhtlus oma meeskonnaga. Üks-ühele kohtumised on endiselt väga olulised, ka siis, kui need toimuvad üle veebi. Kuidas sul läheb, kuidas sul tegelikult läheb on oluline küsida, et teada saada, mis sinu töötajatega toimub,” sõnas Toomemets.  Ta tuletas meelde, et juhi väärtuste järgi käitub ka meeskond. Ja meeskonnale tuleb meelde tuletada, mida ja miks me teeme: helikopterivaates (ehk suur pilt), droonivaates (ehk meeskonna, üksuse, osakonna osa) ja rohujuuretasandi vaates (ehk üksikisiku roll). Mõned praktilised näpunäited: kui on veebikoosolek, siis kaamera sisse! Koosolekul ei hakka infot koguma, koosolek olgu konkreetne ja sõnumid selged. 
Kas juht peaks pöörama tähelepanu ka iseenda arendamisele? “Mõelge selle peale, haridusjuhid. Jagage omavahel head infot, mis arendab. Võrgustiku tugi on oluline,” ütles Toomemets.  

Kodu ülesanded on läinud koolile

Emili Kooli juht Indrek Lillemägi tutvustas oma kooli lugu ehk kuidas juhtida määramatust. Ta sõnas, et varem arutleti ikka selle üle, millal õpetaja klassi eest kaob ja robot teda asendab, aga enne jõudis kätte aeg, kui õpilasi ei ole enam klassiruumis. Ta tõi näite, et hariduskonverentsidel räägitakse sageli heast haridusest, ainult et arusaamad heast on erinevad. Koolijuht rõhutab koostööoskusi, lapsevanem laste vaimset tervist, õpetaja õigekirjaoskust, ettevõtja tahaks õpetada kõiki investeerima, ajakirjanik kriitiliselt mõtlema. “See koorem, mida haridusjuht igapäevaselt oma õlul tunneb, tundub lahenduseta. Kool on järk-järgult võtnud kodult haridusega seotud vastutuse ja sellega endale haridusküsimust järk-järgult keerulisemaks ehitanud,” tõdes Lillemägi. “Tuleb ausalt ressurssidele otsa vaadata. Ideaalid jäävadki kättesaamatuks. Juhina pead teadma, kuidas toetada õpetajaid. Põlevad läbi need, kes on kõige püüdlikumad, kõige suuremate ideaalidega. Tuleb just neid toetada, kes esmapilgul ei vajagi toetust. Võitlus või võistlus hea hariduse probleemi lahendamise nimel (missugune on hea haridus) on globaalne. Kuidas jääda metsikus infotulvas inimeseks? Alustama peame iseendast. Kes ma olen, mis on minu roll juhina, miks ma juht olen,” mõtiskles Lillemägi. 

Mentorlus Raplas ja Viimsis

Viimsi riigigümnaasiumi direktor Karmen Paul ja Rapla riigigümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar rääkisid oma kooli kogemusest. Nad mõlemad on ka väljaõppinud ja kogemustega mentorid. 

Sirje Kautsaar leidis, et uute koolide rajajana on nad saanud rakendada ja katsetada uusi organistasiooni juhtimise meetodeid, eemalduda vanast mallist. Missugune on mentorsüsteemi kasu erinevates rollides? “Õpetajana jõuan rohkem iga õppijani. Mentorlus on suhtlemis- ja mõtlemisviis. Personaalsema lähenemisega saan oma tööle personaalsemat tagasisidet. Kui mentorluse suhtlusviisi rakendab aineõpetaja, saab õpilasest kaasteeline, õppija tunneb end võrdväärse partnerina,” loetles Kautsaar. Ta selgitas, et Rapla riigigümnaasiumis on mentoriks iga töötaja olenemata oma ametikohast, kõik on välja koolitatud ja see on väga oluline samm. Igal töötajal on 15 menteed, segamini 10., 11., 12. klassi õppijate seast. Juhtkonna mentorid on toeks kolleegidele, igal 10-11 menteed. “Kui läbisin Fontese mentorkoolituse, sain kinnitust, et vana süsteem enam ei toida inimest ja koolikultuuri. Kooli luues sai kohe eesmärgiks mentorluse sisseviimine. Et see ei oleks lihtsalt idee minu peas, tuli veenda ka laiemalt kogukonda, ja seda oleme teinud. Õpilaste üldpädevuste arendamisest räägitakse kogu aeg, mentorlus toetab seda omal kindlal viisil. Tore on näha noori, kes julgevad küsida ja suhtlevad pingevabalt,” tegi Kautsaar kokkuvõtte.

Karmen Paul tõi näiteks, et mentorsüsteem koolis on laialdaselt kasutusel Rootsis, Taanis, Hollandis, Inglismaal. Eestis rakendati mentorsüsteemi esimesena Põlva Gümnaasiumis, sealt sai tema julgust ja jõudu. “Et õppijat toetada, peab õppija end ise tundma ja õpetaja peab õppijat tundma. Meil on mentorsüsteem nii individuaalne kui grupipõhine. Kui kogu meeskond on läbinud mentorkoolituse, tagab see ühtse koolikultuuri. Mentorsüsteemil on positiivne mõju õppimisele ja õpitulemustele. Me ei pea mentorlust heaks ja klassijuhatamist halvaks, need on kaks erinevat süsteemi, kus on ka ühisosa. Mentor tegeleb sisemise motivatsiooni leidmise ja tõstmisega, aitab õppijal ennast paremini tundma õppida,” selgitas Karmen Paul.

Lõpuks töötoad

Veel esinesid veebikonverentsil haridusjuhtide praktikaprogrammis osalenud Veiko Rohunurm, Ringa Maripuu ja Cerlin Pesti (“Koolielu muutusi inspireerinud praktika SEB-is”) ja psühholoog Mare Pork (“Kuidas luua ehedat rõõmu?”). Konverentsi lõpetasid veebitöötoad, kus mentorid said teadmisi meelde tuletada ja kolleegidega suhelda.

Haridusmentorite väljaõppeprogrammi rahastatakse ESFi programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames.

Photo by KOBU Agency on Unsplash

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub koolijuhte kandideerima arenguprogrammi neljandasse lendu
• Uued mudelid aitavad õpetajail hädavajalikke digipädevusi õpetada