Koos kevadise vastuvõtuga ingliskeelsete õppekavade alusel õppima asumiseks esitati kõikidel õppeastmetel õppimiseks kokku 12 663 avaldust. Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kõikidel õppeastmetel õppima ligikaudu 4000 uut üliõpilast.

Kõrghariduse esimesel astmel õppimiseks esitati 8325 avaldust, magistriõppes edasiõppimiseks 3892 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 446 avaldust. Esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe ja kolmas aste doktoriõpe.

Arstiteaduse õppimiseks esitati 593 avaldust, arvult järgnevad informaatika õppekava (407 avaldust) ja õigusteadus Tartus (348 avaldust). 

Magistriõppesse astumiseks esitati enim avaldusi kolmele IT-õppekavale: eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ alusel õppimiseks saabus 244 avaldust ning informaatika ingliskeelse õppekava alusel õppimiseks 285 avaldust, lisaks tarkvaratehnika ingliskeelse õppekava alusel õppimiseks 225 avaldust. 

Doktoriõppesse astumiseks esitati enim avaldusi majandusteaduse, arstiteaduse ja informaatika õppimiseks.

Suurim konkurss on koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava sessioonõppesse, kus ühele kohale kandideerib 8,1 soovijat. Järgnevad ettevõttemajanduse ingliskeelne õppekava (7,8 soovijat kohale) ja füsioteraapia õppekava (6,7 soovijat kohale).

Kuna paljudel Tartu Ülikooli esimese astme õppekavadel on kehtestatud vastuvõtulävend (punktisumma, mille ületamine tagab vastuvõtu), on 1384 tudengikandidaati juba praeguseks taganud endale õppekoha. Ülejäänuil tuleb sõltuvalt õppekavast teha sel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksami tulemuste alusel.

Tartu Ülikool avaldab vastuvõetud üliõpilaste esmased nimekirjad 15. juulil ja hiljemalt 17. juulil tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov. Vabanenud õppekohad täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini.

Allikas: TÜ pressiteade

Festival pöörab tähelepanu teadmistepõhisele lähenemisele ühiskonna jaoks oluliste teemade käsitlemisel, jätkusuutlikule arengule ning ärksale eluhoiakule.

“Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Tulevik on ebakindel ning omavahelised konfliktid mitte ei aita, vaid raskendavad väljakutsetega hakkamasaamist. Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” lisas Lauring.

Tänavusel festivalil räägitakse tavalisest rohkem teadlaste rollist avalikus arutelus. Teadlaste päralt on pealava Meie Tulevik, samuti seatakse üles teaduse ja värske teaduse arutelualad. “Teadus põhineb fakti- ja tõenduspõhisel maailmavaatel, millest lähtudes ei ole teadlaste roll ainult oma eriala edendamine, vaid ka laiemalt ühiskonnas ühise kommunikatsiooniruumi loomine. Selleks, et saaksime teha üksmeelseid ja tarku otsuseid tuleviku nimel, tuleb esmalt leida ühine keel tänases päevas,” märkis Rahvusülikool 100 projektijuht Kadri Asmer.

Arvamusfestivali kavva jõudis avaliku ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Kava leiab siit: https://www.arvamusfestival.ee/kava. 

Lisaks vestlusele pakub festival mitmekülgset kultuuriprogrammi, mida seekord kureerib Paide muusika- ja teatrimaja. Festivalil annavad ühise kontserdi Kaido Kirikmäe, Mari Kalkun ja Robert Jürjendal, üles astub Weekend Guitar Trio ning festivali lõpetab ansambli Lenna kontsert Paide kesklinnas.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. 

Allikas: Arvamusfestivali koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline
• Marleen Pedjasaar: 8 soovitust – kuidas saada arutelust maksimum

Kindlasti on palju neid, kes on nakatunud headest mõtetest, põnevatest erialadest ja inspireerivatest noortest ning leiavad võimaluse ka oma oskuste arendamiseks. Loe lähemalt Innove blogist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Enamik õppureid ja õpetajaid on kutseharidusega rahul
• Transpordi, logistika ja mootorsõidukite erialade õppuritel napib IT-oskusi

"Mis puudutab üldpilti, siis Eestis ei ole üleüldist õpetajate puudust, regiooniti ja õppeaineti on vajadus uute või täiendavate õpetajate järele erinev," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson. Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Innovest saab toetust taotleda õpetajate täiendusõppe mitmekesistamiseks
• Programm „Kogenud kooli“ toob koolidesse juurde matemaatikaõpetajaid

„Oleme maailmale eeskujuks – meie suurepäraseid saavutusi, sealhulgas PISA edulugu, teatakse ja väärtustatakse laialdaselt, samuti hinnatakse kõrgelt meie suutlikkust probleeme ja kitsaskohti lahendada. Eilne kohtumine näitas, et see ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid tõepoolest maailma suurimad riigid küsivad ja ootavad meie nõu, abi ning kogemusi oma haridussüsteemi kaasajastamisel,“ sõnas Reps pärast kohtumist. 

Kohtumist juhtinud Prantsusmaa haridusminister Jean-Michel Blanquer’i sõnul on Eesti innovaatiline haridus eeskujuks paljudele ning ta usub, et Eesti kogemustest ja teadmistest saab väga palju õppida. „Haridussüsteemid ja lähenemised on küll riigiti erinevad, kuid meil kõigil on üksteiselt midagi õppida,“ ütles Blanquer.

Kohtumise arutelude keskmes oli võrdsete võimaluste tagamine juba alusharidusest alates ning võitlus koolikiusamisega. Osalejad olid ühel meelel, et kvaliteetse ja võrdselt ligipääsetava alushariduse tagamine avaldab positiivset mõju laste edasisele arengule ja õpitulemustele. Prantsusmaa on näiteks langetanud kohustusliku kooliea kolmanda eluaastani, millega loodetakse vähendada ebavõrdsust hilisemas koolieas.

Minister Repsi sõnul on meil põhjust olla rahul oma alushariduse korraldusega: „Alusharidus on Eesti haridussüsteemi kindel osa ning erinevalt paljudest riikidest toimub õppetöö riikliku õppekava järgi.“ Reps toonitas ka oma sõnavõtus, et koolikiusamise ennetamiseks tuleb pöörata suuremalt tähelepanu laste ja noorte vaimse tervise probleemidele laiemalt.

G7-sse kuuluvad seitse maailma suurima majandusega riiki: Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Tegemist oli esimese korraga, kui Eesti G7 kohtumisest osa võtab. Lisaks Eestile olid kohtumisele kutsutud ka Argentiina ning Singapur.

Allikas: HTMi pressiteade

Teekaardi teadustaristute uuendatud nimekirja kiitis Vabariigi Valitsus heaks selle aasta veebruaris. Trükisest leiabki kõigi nii juba varem nimekirjas olnud kui sinna lisandunud teekaardi objektide lähemad kirjeldused teadusvaldkondade kaupa. 

„Teekaardi ettevalmistamine on meie jaoks üks keerulisemaid ja vastutusrikkamaid ülesandeid, sest teekaardis olevad objektid on Eesti teadusele pikaajalise mõjuga“, tõi esile teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps toob eessõnas välja, et teekaart on värav mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa teadusmaailma: „Tipptasemel teaduse tegemine nõuab juurdepääsu väga mitmekesistele uurimiskeskkondadele. Tänapäeval ei piisa sobivate tingimuste loomisest Eestis, vaja on eelkõige rahvusvahelist koostööd.“ 

Teadustaristu komisjoni esimees Kristjan Haller kirjeldab oma eessõnas lähemalt mullu käivitunud teekaardi uuendamise protsessi. „Kokkuvõtvalt on meeldiv tõdeda, et teekaardi kaheksa-aastane tegevus ja sellele osaliselt toetuv teadustaristute lisarahastamine Euroopa Liidu tõukefondidest on andnud silmaga nähtavaid tulemusi, tõhustanud koostööd ning parandanud konkurentsivõimet nii teadus- kui majandusvallas, avanud Eestile uusi rahvusvahelisi tegutsemisvõimalusi,“ ütleb Haller. 

Teekaart on oluline sisend strateegilistele otsustele ja annab parema võimaluse arvestada riiklike prioriteetidega rahastamise otsustamisel. Selle loomise ettepaneku valmistas ette teadusagentuur.

Teekaarti täiendatakse kolme kuni nelja aasta järel. Praegune teekaart on järjekorras kolmas, eelmised koostati 2010. ja 2014. aastal. 

Teadustaristud on teadus- ja arendustegevuses kasutatavad vahendid ning nendega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused.  

Trükis ilmus Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös ja selle veebiversiooni leiab siit. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info

Tegemist on esimese korraga, kui Eesti G7 kohtumisest osa võtab. „Esimest korda G7 kohtumisele kutsutud Eestile on see suureks tunnustuseks ning kinnituseks, et meie haridussüsteem on maailmale eeskujuks,“ sõnas minister Mailis Reps.

Prantsusmaa haridusminister Jean-Michel Blanquer märkis kutses haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, et Eesti innovaatiline haridus on maailmale eeskujuks. Lisaks suurepärastele tulemustele PISA testides hinnatakse kõrgelt Eesti saavutusi hariduse digipöördel, Eesti EL Nõukogu eesistumise ajal ja ühe võrdseima haridussüsteemi loomisel maailmas. Blanquer usub, et G7 riikidel on võimalik õppida Eesti kogemustest ja teadmistest. Koos Eestiga osalesid aruteludel veel kaks hariduse tippriiki – Argentiina ja Singapur.

Lisaks kohtus minister Reps Kanada New Brunswicki ja Quebeci provintsi haridusministritega ning andis üle auhinna õpilaskonkursi võitjatele. Konkursi teema oli „Seitse meedet ebavõrdsuse vastu võitlemiseks hariduses“ ning selles osalesid Prantsusmaa erinevate regioonide ja linnade õpilased.

G7-sse kuuluvad seitse maailma suurima majandusega riiki: Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Aleks Dorohovich.

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendium viib välismaale õppima
• Eesti sai kutse asuda arendama Aasia ja Euroopa haridusinnovatsiooni

Kui kokku lugeda samuti välisriikide kodanikelt laekunud avaldused (rohkem kui 1300), esitati vastuvõetuperioodil Tallinna Ülikooli pea 8000 avaldust. ELi kodanikud, kes on omandanud keskhariduse Soomes või Lätis, saavad avaldusi esitada 5. augustini. Loe lähemalt Tallinna Ülikooli kodulehelt. 

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Uued võimalused informaatikaõpetaja õppes
• Informaatikaõpetajad saavad praktilised oskused Digipajast
• Mikk Oad tuli uuesti ülikooli

Ühtlasi on see eestimaalaste jaoks ülekaalukalt kõige meeldivam kultuuri- ja haridusvaldkonna bränd.

Rahvusülikoolina sajandat aastapäeva tähistava Tartu Ülikooli maine on alates 2009. aastast paranenud 16 protsendipunkti võrra. Uuringus osalenud rohkem kui 1200 inimesest hindab 87% Eesti kõrgkoolidest kõige kõrgemalt just Tartu Ülikooli.

Samuti mainib üheksa inimest kümnest Tartu Ülikooli spontaanselt kõige sagedamini. Alates 2013. aastast, mil uuringus küsiti ülikoolide spontaanse tuntuse küsimust esimest korda, on Tartu Ülikooli tuntus kasvanud 11 protsendipunkti võrra. 

Keskmisest rohkem peavad Tartu Ülikooli mainekaks kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga elanikud, juhid ja tippspetsialistid. Vastustest ilmneb, et Tartu Ülikooli maine tugevuse tagavad eelkõige kõrgetasemeline haridus ja teadus ning lõpudiplomi suur väärtus tööturul. Lisaks peavad vastajad Tartu Ülikooli usaldusväärseks seepärast, et seal pakutav haridus vastab nende ootustele.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on suur au olla Eestis esimene, kuid see pole põhjus loorberitele puhkama jääda. „Tartu Ülikooli konkurendid on tippülikoolid üle maailma, kellega võistleme nii parimate üliõpilaste kui ka õppejõudude pärast,“ kommenteeris Valk ja lisas, et rahvusvaheline tugevus on ka ainus tee, et olla Eesti parimate gümnaasiumilõpetajate jaoks atraktiivne valik. „Sel aastal pakume esimest korda kõige tublimatele sisseastujatele eriprogrammi „Talendid Tartusse!“. On tähtis, et andekad noored valiksid oma esimeseks ülikooliks just Eesti ülikooli. See aitab neil luua suhted ja annab aluse selleks, et siduda end pikaajaliselt Eestiga ka siis, kui hiljem käiakse õppimas mujal.“

Lisaks uuris Kantar Emor juba teist aastat Eesti elanike arvamust kultuuri- ja haridusvaldkonna brändide kohta. Siingi oli Tartu Ülikool 58 brändi hulgas ülekaalukalt eelistatuim: seda mainis meeldivaima brändina 61% vastajaist. Järgnesid juba suurema vahega Eesti Televisioon ja Eesti Rahvusringhääling.

Kantar Emori korraldatud ülikoolide maineuuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti kõrgkoolide üldine mainepositsioon elanike seas.

Allikas: TÜ pressiteade

21. ja 22. augustil toimub Pärnus konverentsikeskuses Strand eTwinningu suvekool. 

Tänavuse suvekooli fookuses on tehnoloogiatrendid hariduses: millised on tähtsamad haridust mõjutavad uued tehnoloogiad, kuidas neid hariduses kasutada ja mil moel eTwinningu projektidesse kaasata.

Samuti uurime lähemalt, kuidas õpiprojektidesse põimida eTwinningu aasta teemat demokraatlikust osalemisest. Kuuleme, mida uut pakub Erasmus+ ning jagame kogemusi ja häid näiteid viimase aasta projektidest. 

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis kahekohalistes tubades.

Suvekooli saab registreerida eTwinningu õpetaja, kes on osalenud projektitöös 2018/2019. õppeaastal.

Foto: Unsplash, Tim Gouw

Samal teemal:

• Toredad päevad ja õuesõpe Valmieras
• Võidu tõi projektipartnerite ja õpilaste tubli koostöö