Euroopa Liidu rahastatava projekti kestus on kaks aastat ja eelarve 1,5 miljonit eurot. Projektitegevused algavad tänavu sügisel.

EKKA juhi Heli Mattiseni sõnul on plaanis välja töötada metoodika, mille alusel saaks Gruusias läbi viia hariduse valdkonna temaatilisi hindamisi ning esimesed hindamised viiakse koos partneritega projekti raames ka ellu.

„Üks väga konkreetne tegevus on digitaalse kutseregistri lähteülesande väljatöötamine, milles on abiks SA Kutsekoda. Paralleelselt pakume teemakohaseid koolitusi nii agentuuri töötajatele, õppasutuste esindajatele kui hariduse sidusrühmadele,“ rääkis ta.

Mattisen märkis, et projekt võimaldab ekspertidel end proovile panna rahvusvahelises keskkonnas, arendada meeskonnatöö-,  juhtimis- ja ka kultuuridevahelise kommunikatsiooni oskust.

„Meie jaoks on väga oluline teadmine, et meie töötajate senistel kogemustel on väärtus ka väljaspool Eestis ja nende tegevusel on konkreetne mõju,“ ütles EKKA juht.

„EKKA on oma eksistentsi 10 aasta jooksul väga sihipäraselt tegutsenud selleks, et olla rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud. Seetõttu ei pidanud me ise antud juhul initsiatiivi näitama. Sakslased tulid ise meie juurde koostöö pakkumisega ning Gruusia kvaliteediagentuuriga on meil juba varasemast ajast head koostöösuhted,“ lisas ta.

Projekti laiem eesmärk on arendada Gruusia hariduse kvaliteedi hindamise süsteemi, edendada kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist ning suurendada teemadega seotud spetsialistide ja tugisüsteemide võimekust.

Kogu arenduse juhtivpartner on DAAD Saksamaalt. Eestipoolne projektijuht on EKKA juhataja Heli Mattisen. Eestist on projekti tegevuste elluviimisesse kaasatud ka SA Kutsekoda. Projekti hakkavad ellu viima ligikaudu 40 eksperti nii Eestist kui Saksamaalt.

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Konverentsist teeb otseülekande ERR https://www.err.ee/928717/otseulekanne-tulekul-visioonikonverents-tark-ja-tegus-eesti-2035

Konverentsi päevakava: https://www.hm.ee/et/tark-ja-tegus-eesti-2035-paevakava

Veebirakenduse vahendusel saab esinejatele ka küsimusi esitada.

Allikas: HTMi info

Kas sa tead, kuhu internet areneb? Meie eesmärk on jõuda sellele teadmisele lähemale! 

Sel korral võtame luubi alla selle, et tahtsime vaba internetti, see oli interneti algusaegade põhimõte, kuid kas saime tõejärgse ajastu? Kas Rein Lang on päriselt internetis Rein Lang? Kas andmed on kui kratt, kes peremehele rikkust kannab? Kas riik on meile digilmaailmas ema ja isa eest? Kes peaks kaitsma meid meie endi ja tehnoloogia eest? Kas oled valmis, et Youtube Euroopas kohvri kokku pakib?

Päevakava

 9.30– 0.30 Tahtsime vaba internetti, saime tõejärgse ajastu. Mis juhtub siis, kui tehnoloogia areng on jõudnud nii kaugele, et reaalajas saab muuta videot? Kas Rein Lang on interneti päeval päriselt Rein Lang? Kui Sa ei saa enam usaldada videovoogu, siis mida üldse? Mida tähendab olla digiajastul allikakriitiline? Kas jõuame kõik paranoiasse?

Rein Lang, poliitik
Raul Rebane, ajakirjanik ja meediaspetsialist 
Modereerib Linnar Viik, Eesti IT-visionäär 

10.35 –11.35 Kas riik soovib digimaailmas olla meile ema ja isa eest? Masin ei tohi humanistlikku kiindumust imiteerida, kiisu võib! Eetikakoodeks ise õppivale tehnoloogiale? Kes peaks kaitsma inimesi isikuvabadusi? Sina ise? Interneti kogukond? Riik? Kas see on riigi patroniseerimine?

Maarja Pild, advokaadibüroo Triniti
Uku Särekanno, RIA küberturvalisuse teenistuse juht
Kari Käsper, Eesti Inimõiguste Keskuse asjutaja
Modereerib Henrik Roonemaa, Geenius.ee

12.00–13.00 Kumb on targem, kas muna või kana? Kas laps õpetab täna digimaailmas vanemat või vanem last? Kas me hindame üle täiskasvanute või laste, noorte digioskusi? Aga kui juba need oskused on, siis internetis varitsevast ohust teatamiseks on vaja tõendeid, aga tõendite saamiseks tuleb teinekord rikkuda seadust. Häkkimine - seadusevastane. Kas laste digioskuste enesehinnang on üle hinnatud? Kuidas olla legaalselt white hat?

Kristiina Konno, küberkaitse üliõpilane

Artur Luik, tarkvara arendaja Skypes
Diana Poudel, «Turvaline internet. Digimaailma  teejuht» raamatu autor
Modereerib Peeter Marvet, tehnokratt Zone Media OÜ

14.00 - 15.30 Krüptopidu 

  Interneti päev 2019 on eesti keeles ning osalejatele tasuta. Täpsem info päev.internet.ee.

Allikas: Eesti Interneti Sihtasutruse info. Foto: Unsplash, Hannah Wei

Samal teemal:

• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• Eesti lapsed tunnevad end internetis enesekindlalt

Võistlusel tegeleti kolmel tasemel krüpto- jms ülesannetega, kus lahendusi otsiti nelja tunni jooksul.  

Eesti meeskonnad esindasid meid suurepäraselt. Esikoha sai CyberSpike: Jasper Rebane (Pelgulinna Gümnaasium), Johannes Kadak (TTÜ Tartu Kolledž), Rao Zvorovski (Tartu Ülikool) ja Joonatan Jakobson (Laagri Kool). Neljanda koha sai Eestist Find the Flag: Julian Dinovski (Tallinna Polütehnikum), Vjatšeslav Maspanov (Tallinna Polütehnikum), Ervin German Žitnikov (Tallinna Laagna Gümnaasium), Dmitri Plotnikov (Tallinna Laagna Gümnaasium).

USAs osalesid kohapeal ka Paide Hammerbacki Põhikooli kaks meeskonda (lauljad ja tantsijad), kes nägid esimest korda võistlusele saabudes Linuxit. Kokkuvõttes jäid ka nemad edukatele 15. ja 17. kohale, mis on algajatele väga hea tulemus. 

Täname juhendajaid ja korraldajaid: Aleksei Talisainen, Triin Muulmann, Birgy Lorenz, Oliver Kikas, Liia Opmann, Marje Meenov. Suur tänu Carroli kogukonnale, kes toetasid Eesti meeskondade osalemist nii Eestis kui USAs, ja Thomas Beyardile, kes meile sellist osalemise võimalust tutvustas. 

Vaata sündmuse kodulehte.

Võistluse korraldajate info

Samal teemal:

• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd
• KüberPähkli võistlus aitas leida noori küberkaitse talente

Kullo Lastegaleriis saab jälle näha laste fantaasiarikkaid keraamikatöid üle Eesti. Tallinna Huvikekus Kullo on keraamikakonkurssi 6.-18.aastastele lastele korraldanud iga paari aasta tagant alates aastast 2004.

Laste vahvaid kunstiteoseid  saabus sel aastal 480, tööd  on erinevatest koolidest-huviringidest.

Näitusel saab näha igas suuruses, värvis ja  erinevatel teemadel kujusid, nõusid, serviise, reljeefe. Ka kasutatud tehnikad on mitmekülgsed -  kleepvormid, glasuuritud esemed, maalitud esemed, treitud vormid, segatehnikad.

Tulge näitusele! 

Allikas: Kullo Lastegalerii pressiteade

Alguse saab ka teavituskampaania, milles Luule Komissarov, Ott Tänak, Tõnis Niinemets ja Martin Lapin kutsuvad kõiki Eesti inimesi ujuma õppima.

“Ujumise e-õppematerjalide valmimine on järgmine loogiline samm eestlaste parema ujumisoskuse saavutamiseks. Kui täpsustasime riiklikus õppekavas ujumisoskuse sisu, siis hakkasime kohe mõtlema ka sellele, et õpetaja, kes ujumist õpetab, saaks ka vajalikud materjalid,” ütles Haridus- jaTeadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane ning lisas: “Täna esitletavad õppematerjalid ujumise õpetamiseks on kaasaegsele e-riigile kohaselt digitaalsel kujul – lisaks e-raamatule moodustavad õppevarast suure osa ka õppevideod.”

"Vastvalminud õppematerjalid on peamiselt abiks ujumisõpetajatele ja lapsevanematele, et lapsi ujumisoskuse omandamisel toetada, aga need sobivad ka kõikidele teistele, kes soovivad ujumisoskust omandada või teisi selles juhendada," sõnas Eesti Ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link. 

Valminud juhendite ja õppematerjalide komplekt annab eeldused ujumistundide läbiviimiseks ning ujumisoskuse omandamiseks. Materjalid põhinevad efektiivsel ja mängulisel metoodikal, mis toetab õpilaste sisemist motivatsiooni ujuma õppida. Samuti võimaldab metoodika aktiivselt osaleda õppes ja toetab õpilase eneseanalüüsioskust.

Alates 2018. aastast kehtib põhikooli riiklik õppekava, millega uuendati ka ujumisõpetuse sisu. Selle eesmärk on tagada laste piisav ujumisoskus, mis tähendab, et lapsed peavad 3. klassi lõpuks suutma ujuda kokku 200 meetrit rinnuli ja selili asendis, sukelduda ja tuua veekogu või basseini põhjast eseme, hõljuda vees paigal asendis ja asendeid vahetades 3 minutit ning hüpata vette, mis on üle pea, ja sealt väljuda. Eesmärgi saavutamiseks eraldatakse igal aastal riigieelarvest koolide ujumise algõpetuse läbiviimiseks kohalikele omavalitsustele täiendavalt miljon eurot.

E-õppematerjali koostasid Vladimir Kunitsõn (TLÜ), Maria Trei (Kuusalu Keskkool), Maret Pihu (TÜ), Mart Laanpere (TLÜ) ja e-õppematerjalide metoodika autorid Per Irgens ja Rune Larsen Norrast ning Norra Ujumisliidu president Cato Bratbakk.

Ujumise algõpetuse e-õppematerjalide väljatöötamise, eestindamise ja tootmise on tellinud Haridus- ja Teadusministeerium ning seda on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ning kasutuselevõtt“.

Lisainfo:

Kõik e-õppematerjalid on koondatud kodulehele ujumiskursus.ee.

E-ujumiskursus ujumiskursus.ee, kus õpilane saab määrata oma oskuste taseme ning vastavalt oma tasemele ujuma õppida. 

94 õppevideot, mille järgi harjutades omandab õppija samm-sammult uusi oskusi (veega kohanemine, sukeldumine, vees hõljumine ja libisemine ning edasiliikumine), kuni oskab ujuda. Õppekeskkonnas on videod ka edasjõudnud harjutajale. 

E-raamat "Teekond ujumisoskuseni" aitab õpetajal sisustada 40 ujumistundi. E-raamat sisaldab 30 min tundide kirjeldusi ja õppevideoid, mis toetavad uute oskuste omandamist. 

E-keskkond pakub ka mitmeid materjale veeohutusteadmiste täiendamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade

Mänguline laulu- ja tantsupidu algab peoliste rongkäiguga Pargimaja eest (Keila, Pargi tn 2). Koos liigutakse Keila lauluväljakule. Esitamisele tulevad kaks laulu ja kaks tantsu. Peale pidu süüakse ühiselt laulupeo suppi. 

Neljapäeval, 18. aprillil toimub kodulookonverents "Pildikesi laulu- ja tantsupeost". Õpilased palusid oma vanematel ja sugulastel meenutada möödunud pidusid ja vormistasid need ettekanneteks. Ettekannete vahel esinevad Keila Muusikakooli õpilased. Keila Kooli kümnendate klasside õpilased Kristopher Muraveiski, Maibrit Kraam ja Kathreen Trolla räägivad oma elamustest ja saadud kogemusest tantsu- või laulupidudel. 

Konverentsi ajad: 
Kell 9.10 - I klassid
Kell 10.20 - II klassid
Kell 11.20 - III klassid

Pargimaja koridorides on alates 15. aprillist avatud näitused õpilaste konverentsitöödest.
2. korruse fuajee seinal saab vaadata õpilaste ühistööd "Laulupidu".
Ruumis 124 on väljas laulupeo meenete näitus, mis on kokkupandud õpilaste ja õpetajate isiklikest esemetest.

Lisainfo: Reet Hanni, huvijuht, reet.hanni(ät)keilakool.ee

Allikas: Keila Kooli info

Samal teemal:

• Pidu kui mitme tundmatuga võrrand
• Kolm ühes - noorus, rangus, südamlikkus
• Õpetaja Tiina Veisalu: Olen oma aine täielik patrioot

Ülikooli vilistlasi, õppejõude ja töötajaid kutsutakse üles jagama meenutusi ülikooli pidu- ja argipäevadest, teadustegevusest ning loengusaalides ja tudengikorterites toimunust.

Tartu Ülikooli muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul kogub muuseum vilistlaste ja õppejõudude mälestusi ning ka esemelist materjali, et talletada lood üliõpilaselust, ülikoolis õpetamisest ja teaduse arengust. „Muuseum saab neid lugusid säilitades hoida ja vahendada kõigile ülikooli lugu,“ selgitas Raisma. 

Muuseum ootab nii pikemaid meenutusi kui ka lühikesi mälestuskilde, samuti fotosid ülikoolielu eri tahkudest, teaduslukku jälje jätnud teadusriistu ja teaduskondade logodega mälestusesemeid. Saadetud mälestusi ja esemeid kasutatakse muuseumis novembris avataval ülikooli ajaloo püsinäitusel „Jäljed. Lood minu ülikoolist“. Juunis pannakse kogunenud esemetest üles ka ajutine näitus.

Pole tähtis, kuidas lood on kirja pandud ja kas fotod on paberil või negatiivil. Kui kellelgi on ülikoolielust materjali, mida ülikooliga jagada, siis palutakse ühendust võtta Tartu Ülikooli muuseumiga.

18. mail toimuval vilistlaspäeval korraldab muuseum spetsiaalse kogumisaktsiooni, mille keskmes on üliõpilaselu. Muuseumi töötajad lähevad kaamera ja mikrofoniga vilistlaste sekka küsima, mis on neil omaaegsest tudengielust kõige enam meeles ja südames. Samal päeval kella 10–18 võivad kõik tuua Tartu Ülikooli muuseumisse (Toomemäel Lossi 25) esemeid, mis seonduvad õpingute ja tudengi igapäevaeluga.

Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul ja juubeliaasta kulmineerub detsembris. Ürituste kavaga saab tutvuda veebilehel 100.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade

Samuti eristatakse senisest täpsemalt täienduskoolitus ja tasemeõpe.

„Tänane otsus on oluline nendele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kutseõppeasutuses praktilisi oskusi pakkuvatel erialadel, kuid ei suuda teha õiget valikut. Oleme andnud koolidele võimaluse luua kutsevalikuõpe, mis lubab ametikooli tulnud noorel teha tutvust erinevate erialadega ning selle põhjal otsustada, mida edasi õppida. See aitab noortel teha teadlikke valikuid ja vähendada haridustee katkestamise tõenäosust,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

„Samuti muutsime kutseõppeasutuse lõpetamise tingimusi. Neil, kel kooli lõpetamiseks vajalik kutseeksam mingil põhjusel ei õnnestu, avaneb edaspidi võimalus sooritada erialane lõpueksam koolis. Näiteks nii on see olnud seni kutsekeskhariduse õppekavadel – nüüd laieneb see võimalus kõigile,“ rõhutas minister Mailis Reps.

Tasemeõppe ja täienduskoolituse selgemaks eristamiseks kutseõppes muudetakse tasemeõppe mahtu. Erialasid, mida seni oli võimalik tasemeõppes õppida kolme kuuga näiteks põllumajandustöötaja või küünetehnik, saab edaspidi sama ajaga omandada täienduskoolituse kaudu. Tasemeõppe õppekavadel on vaja piisavalt aega võtmepädevuste omandamiseks ja praktika läbimiseks, mistõttu õppekavade miinimummahuks saab kuus kuud. See muudatus ei puuduta kutsekeskharidusõpet, kus õpe toimub jätkuvalt üldjuhul kolm aastat.

Kutseharidusstandardi eesmärgiks on muuta kutseõppe korraldust paindlikumaks ning õppesisu asjakohasemaks ning pakkuda õpilastele individuaalsemat lähenemist. Uue standardi kehtestamine on seotud 2018. aasta detsembris vastuvõetud kutseõppeasutuste seaduse muutmisega.

Allikas: HTMi pressiteade

„Esmakordselt sel kevadel Eesti kutsehariduse kohta koostatud raportis rõhutas OECD meie kutsehariduse head korraldust. Selle saavutamisel on kahtlemata olnud oluline roll suurepärasel koostööl EKEÜ-ga, kellega oleme teinud pikaajalisi pingutusi, et Eesti kutseharidus oleks maailmas arvestataval tasemel ja vastaks tänapäevase töömaailma vajadustele,“ sõnas minister Mailis Reps õnnitledes ühingut 20. tegevusaasta täitumisel.

„Tuleb tõdeda, et kutseõpe on jätkuvalt populaarne täiskasvanud õppijate hulgas – käesoleval õppeaastal moodustavad 25 aastased ja vanemad õppijad juba 40% kogu kutseõppes õppijate arvust. See näitab et täiskasvanud usaldavad kutsekoole, kuna nad on kindlad, et saavad kutsekoolist väärtuslikke kutseoskusi ja teadmisi. See usaldus on kahtlemata välja teenitud tänu meie tublidele koolidele ning oma eriala hästi tundvatele õpetajatele. Erialase tipptaseme ning ettevõtluskogemusega spetsialistide meelitamine kooli ei ole lihtne ülesanne,“ sõnas Mailis Reps.

„Eesti kutseharidus on teinud viimase 20 aastaga läbi väga kiire arengu. Nõukogudeaegsetest kutsekatest on saanud kaasaegsed, väga moodsa sisustusega ja heade õpetajatega ametikoolid. Nendes leidub elukestvalt õppimisvõimalusi igale inimesele. Ühingu liikmetel on selles oma osa,“ ütles praegune EKEÜ juhatuse esimees, Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus.

EKEÜ-l on täna 116 liiget. Need on inimesed erinevatelt elualadelt. Ühingus tehakse tihedat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi, tööandjate, Töötukassa, SA Kutsekoja, SA Innove ja paljude teistega. Lisaks on osaletud Riigikogus kutsehariduse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelul.

Allikas: HTMi pressiteade